lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-542/9

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.02.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-542/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
29.02.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
987
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ragne Piir 29.02.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-542

Haldusasi

X. X.

esialgse õiguskaitse (helistamine)

Menetlusosalised

Taotleja – X. X.

Menetlustoimingud

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

taotlus

RESOLUTSIOON

1.Vabastada X. X. esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta X. X.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.X. X. esitas 23.02.2024 (täiendatud 24.02.2024, 26.02.2024, 27.02.2024 ja 28.02.2024) esialgse õiguskaitse taotluse. Taotluse kohaselt on X. X. korduvalt (14.02, 16.02, 19.02, 20.02, 21.02, 23.02, 25.02 ja 26.02) taotlenud vanglalt võimalust helistada perekonnale (lapsele) ja advokaadile, kuid vangla ei võimaldanud seda taotleja soovitud aegadel. Taotleja ei ole rahul sellega, et talle on helistamine ette nähtud ainult üks kord nädalas (neljapäeviti) ja kellaaegadel 09.00-16.00. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamist võimaldada tal perekonnaliikmetele ja advokaatidele helistamist tema soovitud aegadel (sh igal nädalapäeval ja kellaajal vahemikus 09.0019.30). Taotleja palub riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla selgitas 28.02.2024 kohtule, et X. X. on ajavahemikul 14.-23.02.2024 esitanud helistamiseks kaks taotlust. 14.02.2024 taotluses soovis ta kasutada telefoni 15.02.2024 alates kella 18.00-st perekonnale ja advokaatidele helistamiseks ning 18.02.2024 taotluse kohaselt soovis ta helistada lähedastele 19.02.2024 alates kella 17.00-st. Vastavalt taotlustele võimaldati X. X.l teha telefonikõnesid 15.02.2024 ja 19.02.2024. Kuivõrd 15.02.2024 oli vanglal võimalik X. X.le helistamist võimaldada vaid päevasel ajal, anti X. X.le võimalus telefoni kasutamiseks ka 16.02.2024 peale kella 18.00. X. X. on Tallinna Vanglale esitanud mitmeid vaideid seonduvalt ajavahemikul 14.-23.02.2024 tema poolt soovitud aegadel helistamise mittevõimaldamisega, mis ei ole veel lahendatud. Teiste hulgas on Tallinna Vanglas 21.02.2024 registreeritud vaie, milles X. X. nõuab mh võimalust helistamiseks, kui ta seda taotleb. Ka see vaie on menetlemisel. X. X. viibib alates 14.02.2024 Tallinna Vangla P-hoone lukustatud kambris (PK). Vastavalt Phoone telefoni kasutamise graafikule saavad PK kambrites viibivad isikud helistada neljapäeviti

ajavahemikul kell 7.30–16.00. X. X. enda käitumine tinginud selle, et ta viibib lukustatud kambris ja saab helistada vastavalt graafikus ettenähtule. Tallinna Vangla tagab X. X.le helistamise võimaluse vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Kõnelogist nähtuvalt on X. X. ajavahemikul 14.23.02.2024 saanud helistada kolmel päeval: 15.02.2024 toimunud telefonikõned kestsid ca ühe tunni, 16.02.2024 telefonikõned ca 40 minutit ning 19.02.2024 ca 20 minutit. Seega ei saa väita, et X. X.l poleks üldse võimalik lähedastega pikemalt telefoni teel vestelda. X. X. väited, justkui oleks ta esitanud taotlused ka telefoni kasutamiseks veebruarikuu kuupäevadeks 17, 18, 20, 21, 22 ja 23, ei vasta tõele. Y. Y. ning Q. Q. ei ole Eesti Advokatuuri andmetel advokaadid, kellele taotleja saaks nõuda helistamist piiranguteta. Samuti puudub vanglal kohustus tagada piiranguteta helistamise võimalust lähedastele. Taotlusest ei nähtu, mis tingib helistamise erakorralisuse, st helistamise vajaduse graafikuvälisel ajal. Samuti ei selgu, millised taotleja õigused saavad esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pöördumatult kahjustada. Tallinna Vangla palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätta.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et X. X. taotlus riigilõivust vabastamiseks tuleb halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1 ja § 111 lg 1 alusel rahuldada, sest taotleja isikukonto väljavõttest (periood 24.10.2023–23.02.2024) nähtuvalt on taotleja võimetu tasuma riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses.
4.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. 5. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 3 järgi võib piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Tallinna Vangla kodukorra p 12.3.3 järgi tagab vangla suletud osakonnas viibivale kinnipeetavale telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas vastavalt päevakavale. Vastavalt kodukorra p-le 12.3.3.3 võimaldatakse telefoni kasutamist päevakavas ettenähtud ajal ühel korral mitte vähem kui 10 minutit; kõnede arvu ei piirata. Vangla selgitustest ja kohtule esitatud kõnelogidest (dtl 31-32) nähtub, et vastavalt X. X. 14.02.2024 ja 18.02.2024 taotlustele sai ta helistada 15.02.2024 (kõne alates kl 13.13), 16.02.2024 (kõne alates kl 18.01) ja 19.02.2024 (kõne alates kl 19.05). Vangla kinnitusel ei ole taotleja perioodil 14.02.2024–23.02.2024 rohkem helistamise taotlusi esitanud. X. X. viibib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu alates 14.02.2024 lukustatud kambris, kus viibivad isikud saavad vastavalt telefoni kasutamise graafikule helistada neljapäeviti ajavahemikul kell 7.30–16.00. Kinnipeetav ei saa nõuda piiramatut õigust helistada perele ja/või juristidele (kes ei ole tema advokaadist esindajad või kaitsjad). VangS § 28 lg-st 3 ei tulene, et kinnipeetavale peaks võimaldama ametiisikutele helistada mis tahes kinnipeetava soovitud ajal (vt ka Riigikohtu 31.10.2007 otsus nr 3-3-1-54-07, p 9). Vanglal on keelatud helistamise õigust lubamatult piirata ja rakendada sellist helistamise korda, mis muudaks mh kaitsjaga suhtlemise sisuliselt võimatuks. Praegusel juhul ei nähtu, et sellise olukorraga oleks tegemist. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel anda taotlejale rohkem õigusi, kui näevad ette õigusaktid. Taotleja saab helistada päevakava järgsetel aegadel ning seda on vangla taotlejale ka võimaldanud, sh 16.02.2024 ja 19.02.2024 sai taotleja helistada ka õhtusel ajal ja kõnede kogupikkus ületas oluliselt 10 minutit. Eeltoodu ei tähenda samas, et vanglal tuleks ka edaspidi lukustatud kambris viibivale taotlejale võimaldada helistamist muu hulgas aegadel, mis ei ole graafikus ette nähtud. Taotlusest ei nähtu, et X. X.l esineks

mingisugune hädavajadus helistada konkreetsetele isikutele graafikuvälisel ajal. Taotleja paistab viitavat mh sellele, et soovis tütart teavitada kokkusaamise ajast, kuid kokkusaamiseks loa andmisel teavitab vangla kokkusaajat (VSKE § 35 lg 3) ning ka sel puhul polnud taotlejale graafikuväliselt helistamise võimaldamine hädavajalik.

6.Kuivõrd taotlejale on helistamise võimalus tagatud õigusaktides ettenähtud määral (st ei nähtu, et vangla oleks telefoni kasutamist põhjendamatult piiranud), ei ole esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamine õigustatud. Kohus jätab eeltoodud põhjustel esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja