Erik Tomingase esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamise peatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Erik Tomingase vanglasisese vabakasutuskonto väljavõtted ajavahemike 22. oktoober 2023 kuni 21. veebruar 2024 ja 28. oktoober 2023 kuni 27. veebruar 2024 kohta.
2.Vabastada Erik Tomingas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta Erik Tomingase esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Jätta Tartu Vangla taotlus kolmanda isikuna Osaühingu Makro Trade Baltic menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
1.Erik Tomingas (taotleja) esitas Tartu Vanglale 28. jaanuaril 2024 taotluse viia vangla e-kaupluse hinnad ja kulleritasu vastavusse vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 sätestatuga, avaldama sisseostuhinnad, kontrollima reaalselt tarnitava kauba ja poe pakkumiste samasust, väljastama Tartu Vangla ja Osaühingu Makro Trade Baltic vahel sõlmitud kontsessioonilepingu lisa nr 4 ja kaotama kulleritasu esmatarbekaupadelt, mida vangla ei välista. Taotleja selgitab, et vangla sõlmis Osaühinguga Makro Trade Baltic kontsessioonilepingu. Tartu Vangla lepingupartner on kaasatud VangS § 48 lg-s 1 sätestatud avalik-õigusliku ülesande, s.o tagada kinnipeetavatele kaupluse kasutamise võimalus, täitmisele. Tartu Vanglal on poeteenuse vahendamise roll, vangla vastutab teenuse osutamise eest ning peab tagama kinnipeetavatele
3-24-520 sisseostude tegemise võimaluse. Isegi kui vangla on kontsessioonilepinguga delegeerinud teenuse osutamise eraõiguslikule ettevõttele, jääb vangla vastutavaks teenuse osutamise kvaliteedi, nõuetele vastavuse kontrolli ja lepingu tingimuste täitmise eest. Ka kaupluse arvetele on märgitud Tartu Vangla ning mitte kauba tellinud kinnipeetava nimi. Kontsessioonilepingu kohaselt ei tohi e-poes müüdava kauba hind olla kallim kui samasugune kaup tavakliendile ning peab olema vastavuses VangS § 48 lg-s 1 sätestatuga. Sätte kohaselt on müüdavatele kaupadele lubatud kuni 20% juurdehindlust koos kohaletoimetamise tasuga. Vangla ei saa seada kinnipeetavat olukorda, kus esmatarbekaupade eest, mida vangla ise ei võimalda, tuleb tasuda ebamõistlikult kõrgeid hindu. Kaupluses kehtestatud hinnad ja kulleritasu 5,08 eurot on märgatavalt kõrgemad tavakaupluse hindadest.
2.Tartu Vangla jättis 19. veebruari 2024. a vastusega nr 6-24/24/406-2 Erik Tomingase taotluse rahuldamata. Tartu Vangla ei vahenda e-poe teenust. Asjaolu, et pakendil on kirjas Tartu Vangla ja mitte kinnipeetava nimi, on tingitud privaatsuskohustusest. Küsimustes, mis puudutavad hindasid, kvaliteeti ja kohaletoimetamist, peab kinnipeetav pöörduma otse Osaühingu Makro Trade Baltic poole. Ostjal ja müüjal on sõlmitud omavahel leping ning neil on võimalik vaielda tarbijavaidluste komisjonis, kohtus vms. Vangla ei näe Osaühingu Makro Trade Baltic tegevuses vastuolu vangistusseadusest tulenevate nõuetega. Kohaletoimetamise tasu hõlmab ka pakendamise ja muu selle juurde kuuluva maksumuse. Tasu kehtestamise õigus tuleneb teenusepakkuja ja vanglate vahel sõlmitud hankelepingust. Vanglal puudub kohustus teostada tarnitava kauba üle taotleja poolt soovitud kontrolli. Vangla ei halda infot sisseostuhindade üle. Kontsessioonilepingu lisa nr 4 ei ole avalik ja sellest taotlejale koopiat ei väljastata.
3.Taotleja esitas Tartu Vanglale 22. veebruaril 2024 eelnimetatud vastuse peale vaide. Sisseostude võimaluse tagamine on vangla kohustus ning tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Vangla tõlgendus kehtivast seadusest ei ole õige.
4.Taotleja esitas Tartu Halduskohtule 22. veebruaril 2024 esialgse õiguskaitse taotluse peatada Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamine kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses. Vangla vastutab poeteenuse osutamise eest ning peab tagama, et müüdavate kaupade juurdehindlus ei oleks rohkem kui 20%. Eeltoodu hõlmab ka kohaletoimetamise tasu. E-kaupluses kehtestatud hinnad ja kaasnev kulleritasu 5,08 eurot on õigusaktidega vastuolus. Tegelikkuses ei ole tegemist isegi kullerteenusega. Teenusele on omistatud eksitav nimetus, kuivõrd tegemist on korralise transporditeenusega, mistõttu on alusetu selle eest eraldi tasu nõudmine. Samuti on ebaproportsionaalne tasu suurus võrreldes pakkumistega tavaklientidele väljaspool vanglat. Vangla kaupluse kasutamise võimalus on muutunud illusoorseks, kuna kinnipeetavate sissetulek on selleks ilmselgelt ebapiisav. Erik Tomingas taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
5.Viru Vangla haldusosakonna õigusteenistuse vanemjurist esitas kohtule 26. veebruaril 2024 Tartu Vangla esindajana seisukoha ja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. Vangla on seisukohal, et vaidlus ei kuulu halduskohtu pädevusse. Kui kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, siis riigihanke raames sõlmitud kontsessioonileping teenusepakkuja ja vangla vahel on küll oma olemuselt haldusleping, kuid kauplusest kauba ostmine on eraõiguslik lepinguline suhe Osaühingu Makro Trade Baltic ja taotleja vahel. Taotleja on ekslikult seisukohal, et Tartu Vangla võtab kaupade kohaletoimetamise eest 5,08 eurot. Taotleja saab pöörduda äriühingu esitatud arvete vaidlustamiseks maakohtusse. Täiendavalt toob vangla välja, et isegi tulevases menetluses tuvastamiskaebuse
3-24-520 (tuvastamiskaebuses, kas kohaletoimetamise tasu on õiguspärane või mitte) rahuldamine ei muudaks riigihanke lepingut kehtetuks, ei tekitaks taotlejale õigust valida poeteenuse osutajat, leppida temaga kokku tasudes ega tellida kaupa mujalt. Vangla ei näe, et taotlejal esineks kiire vajadus õiguste kaitseks. Taotlejale on tagatud kolm korda päevas toitlustamine. Kui kinnipeetaval endal puuduvad rahalised vahendid, siis tagab hügieenitarbed vangla. Vangla taotleb menetlusse kolmanda isikuna Osaühingu Makro Trade Baltic kaasamist, kuna esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine puudutab otseselt äriühingu tulu.
KOHTU SEISUKOHT
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 22. oktoober 2023 kuni 21. veebruar 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
8.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamise peatamist. Taotleja hinnangul on igakordne transporditasu 5,08 eurot vastuolus VangS § 48 lg-ga 1, kuna on ebaproportsionaalselt suur ja takistab sel põhjusel sisseostude tegemist. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.
9.Vangla on seisukohal, et Erik Tomingase esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ja sel põhjusel lubatav. Kohus aga ei välista halduskohtu pädevust ning vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu HKMS § 4 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul ei ole tegemist riigihanke raames sõlmitud kontsessioonilepingust tuleneva vaidlusega, mistõttu eeltoodut puudutavad vangla seisukohad ei ole asja lahendamisel määrava tähtsusega. Samuti ei ole tegemist konkreetse ostu-müügitehinguga seonduva, vaid sisseostude tegemise tingimusi üldiselt puudutava vaidlusega. Tegemist on vaidlusega, mille keskmes on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmine. Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanglal kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita
3-24-520 avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Halduskohtu pädevuses on aga kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste. Vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste hõlmab endas ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub see, kas kinnipeetaval on ka reaalselt võimalik sisseoste teha. Selleks, et tagatud oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ p 31.5 kohaselt on vangidel hügieeni-, korra- ja julgeolekunõudeid arvestades õigus osta või muul moel hankida kaupa isiklikuks tarbimiseks hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaubaga väljaspool vanglat. Kui vangla müüb kaupa ise, siis saab ta ise otsustada juurdehindluse tegemise üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraisik, on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus eraisikuga sõlmitud lepingus (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p-d 11 ja 12; erikogu 31. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p-d 9-11). Kuna Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt hõlmab vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste endas sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse, siis võib sarnaselt asuda seisukohale, et sisseostude tegemise tagamisel peab vangla tagama ka selle, et kauba transporditasud ei oleks ebaproportsionaalselt suured. Ka sellisel juhul ei ole kinnipeetavatel reaalselt võimalik sisseoste teha.
10.Arvestades eeltoodut, esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et vangla menetluses on esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaie, peab kohus Erik Tomingase esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised tagajärjed ning ta ei pea sisseostude tegemisel taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotleja vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 22. oktoober 2023 kuni 21. veebruar 2024 kohta nähtub, et taotleja on teinud viimase nelja kuu jooksul mitmel korral sisseoste – 27. oktoobril 2023 summas 50,60 eurot, 6. detsembril 2023 summas 34,02 eurot ja 19. detsembril 2023 summas 45,82 eurot. Seega ei ole Osaühingu Makro Trade Baltic rakendatud kaupade kohaletoimetamise transporditasu summas 5,08 eurot takistanud taotlejal sisseoste tegemast. Transporditasu ei moodusta taotleja sisseostude summast ka ülemääraselt suurt osa, mille tõttu oleks taotleja pidanud suures ulatuses mingite kaupade ostmisest loobuma. Lisaks arvestab kohus, et taotleja vabakasutuskonto väljavõttest nähtuv konto jääk on suurusjärgus, mis võimaldab sisseoste teha ka transpordikulu kandmise kohustuse korral. Kohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde eeltoodut kinnitava väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 28. oktoober 2023 kuni 27. veebruar 2024 kohta. Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab Erik Tomingase esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3-24-520
12.Tartu Vangla taotleb haldusasja menetlusse kolmanda isikuna Osaühingu Makro Trade Baltic kaasamist. HKMS § 20 lg 1 kohaselt kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Käesoleval juhul on tegemist erimenetlusega, mille raames otsustab kohus üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamise üle. Põhivaidlus toimub vaidemenetluses. Kuna kohus ei rahulda Erik Tomingase esialgse õiguskaitse taotlust, siis ei avalda Tartu Halduskohtu määrus Osaühingu Makro Trade Baltic õigustele ja kohustustele mõju ning kohus ei pea vajalikuks käesolevas menetlusetapis äriühingut menetlusse kaasata. Seega jätab kohus vangla taotluse kolmanda isikuna Osaühingu Makro Trade Baltic menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.