Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-520
Määruse kuupäev
27. veebruar 2024
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
Erik Tomingase esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kaupluses kehtestatud transporditasu kohaldamise peatamiseks
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
3-24-520 sisseostude tegemise võimaluse. Isegi kui vangla on kontsessioonilepinguga delegeerinud teenuse osutamise eraõiguslikule ettevõttele, jääb vangla vastutavaks teenuse osutamise kvaliteedi, nõuetele vastavuse kontrolli ja lepingu tingimuste täitmise eest. Ka kaupluse arvetele on märgitud Tartu Vangla ning mitte kauba tellinud kinnipeetava nimi. Kontsessioonilepingu kohaselt ei tohi e-poes müüdava kauba hind olla kallim kui samasugune kaup tavakliendile ning peab olema vastavuses VangS § 48 lg-s 1 sätestatuga. Sätte kohaselt on müüdavatele kaupadele lubatud kuni 20% juurdehindlust koos kohaletoimetamise tasuga. Vangla ei saa seada kinnipeetavat olukorda, kus esmatarbekaupade eest, mida vangla ise ei võimalda, tuleb tasuda ebamõistlikult kõrgeid hindu. Kaupluses kehtestatud hinnad ja kulleritasu 5,08 eurot on märgatavalt kõrgemad tavakaupluse hindadest.
3-24-520 (tuvastamiskaebuses, kas kohaletoimetamise tasu on õiguspärane või mitte) rahuldamine ei muudaks riigihanke lepingut kehtetuks, ei tekitaks taotlejale õigust valida poeteenuse osutajat, leppida temaga kokku tasudes ega tellida kaupa mujalt. Vangla ei näe, et taotlejal esineks kiire vajadus õiguste kaitseks. Taotlejale on tagatud kolm korda päevas toitlustamine. Kui kinnipeetaval endal puuduvad rahalised vahendid, siis tagab hügieenitarbed vangla. Vangla taotleb menetlusse kolmanda isikuna Osaühingu Makro Trade Baltic kaasamist, kuna esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine puudutab otseselt äriühingu tulu.
3-24-520 avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Halduskohtu pädevuses on aga kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste. Vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste hõlmab endas ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub see, kas kinnipeetaval on ka reaalselt võimalik sisseoste teha. Selleks, et tagatud oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ p 31.5 kohaselt on vangidel hügieeni-, korra- ja julgeolekunõudeid arvestades õigus osta või muul moel hankida kaupa isiklikuks tarbimiseks hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaubaga väljaspool vanglat. Kui vangla müüb kaupa ise, siis saab ta ise otsustada juurdehindluse tegemise üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraisik, on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus eraisikuga sõlmitud lepingus (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p-d 11 ja 12; erikogu 31. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p-d 9-11). Kuna Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt hõlmab vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste endas sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse, siis võib sarnaselt asuda seisukohale, et sisseostude tegemise tagamisel peab vangla tagama ka selle, et kauba transporditasud ei oleks ebaproportsionaalselt suured. Ka sellisel juhul ei ole kinnipeetavatel reaalselt võimalik sisseoste teha.
3-24-520
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.