Nord Print OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks kontrollida finantssanktsiooni kohaldamist
Menetlusosalised
Kaebaja – Nord Print OÜ, volitatud esindaja Irina Bušujeva Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Sirle Kalma
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nord Print OÜ kaebus ja kohustada Rahapesu Andmebürood Nord Print OÜ 04.04.2022 taotlust uuesti läbi vaatama.
2.Mõista Rahapesu Andmebüroolt Nord Print OÜ kasuks välja riigilõiv 20 eurot ja esindaja kulu 2000 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Rahapesu Andmebüroo (vastustaja) selgitas 03.03.2022 märgukirjas nr 7-2/6-1 raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele, et rahvusvaheliselt sanktsioneeritud isik X on seotud telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino litsentse omavate ettevõtetega, mille tõttu tuli lõpetada nii nende kanalite vahendamine kui ka selle eest maksmine. Bank Rossiya on kantud Euroopa Liidu Nõukogu 17.03.2014 määruse nr 269/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja sõltumatust kahjustava või ohustava tegevusega, (määrus nr 269/2014) sanktsioneeritud isikute nimekirja alates 23.02.2022 ja tema osas tuleb kohaldada piiravaid meetmeid vastavalt määruse nr 269/2014 art-le 2. National Media Group (NMG) ja Pervõi Kanal (Channel One Russia) on
3-22-1869
Bank Rossiya kontrolli all ning nende telekanalite edastamine on kaudne vahendite ja ressursi kättesaadavaks tegemine. Seetõttu tuleb määruse nr 269/2014 art 2 kohaselt kohaldada NMG ja Pervõi Kanal (Channel One Russia) ning nende poolt toodetud telekanalite osas piiravaid meetmeid. Ka Nord Print OÜ (kaebaja) vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMGle ja Bank Rossiyale, mille üle on sanktsioonialusel isikul mõju ja mida on Euroopa Nõukogu sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena kirjeldatud. Sanktsiooni rikkumine ei ole ainult nende kanalite eest maksmine, vaid ka kanalite kättesaadavaks tegemine tarbijale olenemata sellest, kas seda tehakse tasu eest või tasuta.
2.Vastustaja selgitas 18.03.2022 märgukirjas nr 7-2/9-1 raadioja televisiooniorganisatsioonidele ning abioperaatoritele, et lisaks telekanalitele tuleb sulgeda juurdepääs ka veebilehtedele, mille kaudu tarbijad suletud kanaleid vaatavad. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja vahendatavad telekanalid kuuluvad Venemaal NMG-le, mille üle on sanktsioonialusel isikul mõju, mida on Euroopa Nõukogu sanktsioone kehtestavas määruses ka sellisena kirjeldatud. See kinnitab täiendavalt, et ka telekanalite PBK, REN, NTV MIR ja DOM Kino vahendamine litsentse omavate ettevõtete abiga on rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine.
3.Kaebaja esitas 04.04.2022 vastustajale vaidena pealkirjastatud avalduse, milles palus kontrollida, kas rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise ettekäändel kaebajale enne 24.02.2022 vahendatud teleprogrammide eest litsentsitasude arvete tasumata jätmine Elisa Teleteenused AS-i ja Telia Eesti AS-i poolt on õiguspärane. Samuti palus kaebaja jätta vastustaja märgukirjast välja kaebajat puudutav osa, sest see takistab Elisa Teleteenused AS-il ja Telia Eesti AS-il tasuda kaebajale enne 24.02.2022 vahendatud kanalite litsentsitasude arveid. Kaebaja sanktsioneeritud Venemaa telekanaleid Eestis enam ei vahenda.
4.Vastustaja vastas kaebajale 25.04.2022 e-kirjaga, et ei anna seisukohti ettevõtete vaheliste lepingute täitmise või täitmata jätmise osas. Selles osas soovitati pöörduda kohtu poole. Samuti ei muuda vastustaja oma märgukirju. Seadus ei võimalda vastustajale vaiet esitada. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 17 võimaldab taotleda vastustajalt, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane. Selleks tuleb kaebajal esitada vastustajale taotlus, millest nähtub, et kaebaja ei ole finantssanktsiooni subjekt. Taotluses tuleb välja tuua faktilised asjaolud ja tõendid. Kaebaja vaie neid asjaolusid välja ei too, mistõttu ei saa vastustaja hetkel kontrollida, kas finantssanktsiooni on kohaldatud kaebaja osas õiguspäraselt.
Kaebaja esitas 02.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega: 1) tuvastada, et vastustaja keeldumine kaebaja taotluse menetlemisest oli õigusvastane; 2) tühistada 03.03.2022 ja 18.03.2022 märgukirjad osas, milles käsitletakse kaebajat kui sanktsiooni subjekti; 3) tuvastada, et kaebaja ei ole sanktsiooni subjekt; 4) kohustada vastustajat väljastama teabe selle kohta, kas Telia Eesti AS-i ja Elisa Teleteenused AS-i poolt kaebaja suhtes rakendatud sanktsioon oli õiguspärane.
Kaebajale ei ole arusaadav, milliseid tõendeid temalt nõutakse.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 21.10.2022 määrusega kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 30.05.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse vastustaja kohustamiseks kontrollida, kas kaebaja suhtes finantssanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane. Riigikohus jättis 05.09.2023 määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata. 2(4)
3-22-1869
7.Tallinna Halduskohus võttis 02.10.2023 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada vastustajat kontrollima, kas finantssanktsiooni kohaldamine kaebaja suhtes oli õiguspärane.
8.Vastustaja palus 01.11.2023 vastuses jätta kaebuse rahuldamata. Kaebajale on korduvalt (25.04.2022 e-kirjas ja 05.04.2023 vastuses määruskaebusele) selgitatud, et RSanS § 17 alusel on isikul, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, õigus esitada vastustajale taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine tema suhtes oli õiguspärane. Vastustaja saab lahendada taotlust, kui selleks esitatakse ka kõik vajaminevad dokumendid ja analüüs, millest nähtub, et kaebaja ei ole finantssanktsiooni subjekt. Kaebaja aga ei ole RSanS § 17 nõuetele vastavat taotlust esitanud ei kohtule ega ka eelnevalt vastustajale, mistõttu ei ole vastustaja saanud seda RSanS § 18 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel ka kontrollida. Vastustaja ei ole keeldunud kaebaja taotlust menetlemast. Kaebajal tuleb mh näidata, et litsentsitasud ei jõua sanktsioonialuse isikuni või tema ettevõteteni või et ta on ise kohaldanud finantssanktsiooni. Kaebaja ei ole esitanud vastustajale teadet, et ta on kohaldanud ise finantssanktsiooni.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.RSanS § 17 sätestab, et isikul, kelle suhtes on kohaldatud finantssanktsiooni, on õigus esitada vastustajale taotlus, et see kontrolliks, kas sanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane. RSanS § 18 lg 1 sätestab, et sama seaduse §-s 17 nimetatud taotluse saamisel vastustaja 10 tööpäeva jooksul: 1) kontrollib, kas taotluse esitanud või tuvastatud isik on finantssanktsiooni subjekt; 2) kontrollib, kas tegemist on finantssanktsiooni rikkuva tehingu või toiminguga; 3) kontrollib, kas finantssanktsiooni on kohaldatud õiguspäraselt.
10.Vaidluse asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja koos 04.04.2022 vaidega vastustajale taotluse, et vastustaja kontrolliks, kas rahvusvahelise finantssanktsiooni kohaldamise ettekäändel kaebajale enne 24.02.2022 vahendatud teleprogrammide eest litsentsitasude arvete tasumata jätmine Elisa Teleteenused AS-i ja Telia Eesti AS-i poolt on õiguspärane. Sisuliselt tuleb sellist taotlust käsitleda kui taotlus kontrollida, kas tema suhtes finantssanktsiooni kohaldamine oli õiguspärane (RSanS § 17). Vastustaja ei lahendanud kaebaja taotlust, sest leidis, et kaebajal tuleb esitada taotluse lahendamiseks olulised faktilised asjaolud ja tõendid. Vastustaja ei andnud kaebajale täpsemaid juhiseid, milliseid asjaolusid või tõendeid peab kaebaja taotluse lahendamiseks esitama. Samuti ei antud nende esitamiseks mingit tähtaega. Kaebaja järeldas eeltoodust, et vastustaja keeldus tema taotlust lahendamast ja pöördus kohustamiskaebusega kohtu poole.
11.RSanS § 2 lg 1 järgi kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades RSanS-i erisusi. HMS § 15 lg 1 järgi on haldusorgan kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.
12.Kaebaja tõi kaebuses välja, et talle ei ole arusaadav, millist teavet ja dokumente ta peab vastustajale haldusmenetluses esitama. Vastustajal tulnuks juhtida selgelt ja arusaadavalt kaebaja tähelepanu asjaolule, et taotluses on puudused ja millised need puudused on.
3(4)
3-22-1869
Vastustajal tulnuks HMS § 36 lg 1 p 3 järgi selgitada kaebajale, millised tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada. Tõendite kogumise õigus tuleneb haldusorganile HMS § 38 lg-st 1. Menetlusosalise kohustus esitada asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid tuleneb HMS § 38 lg-st 3. Kaebajale tulnuks anda taotluse puuduste kõrvaldamiseks konkreetne tähtaeg, et kaebaja oleks aru saanud, et tema taotluse menetlemisest ei ole keeldutud, vaid selle lahendamist takistavad puudused, mis tuleb enne kõrvaldada. Samuti tulnuks kaebajat hoiatada, et kui ta jätab tähtajaks vastustaja nõutud teabe ja dokumendid esitamata, võidakse tema taotlus jätta läbi vaatamata. Lisaks tuleb arvestada HMS §-st 6 tuleneva haldusorgani uurimispõhimõttega. Haldusorganil on ka endal kohustus välja selgitada menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Kuna vastustaja ei ole oma selgitamiskohustust piisavalt täitnud, jäi kaebajale ebaselgeks, kas tema taotlus võeti vastu või milliseid tõendeid temalt nõutakse. Samas ei olnud ka kaebajal endal takistusi vastustajalt üle küsida, milliseid andmeid ja dokumente ta peaks esitama. Kaebaja ei teinud seda, vaid pöördus kohe kaebusega kohtu poole.
13.Menetluslike puudujääkide tõttu tuleb kaebus rahuldada ja kohustada vastustajat kaebaja 04.04.2022 taotlust uuesti läbi vaatama. Eeltoodu ei tähenda, et vastustaja ei võiks taotluses esinevate puuduste tõttu jätta taotlust käiguta ja anda kaebajatele tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või puuduste kõrvaldamata jätmisel jätta taotlust läbi vaatamata.
14.Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks ja menetluskulud jäävad vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1).
15.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
16.Menetluskulude nimekirja järgi on kaebaja esindaja kulude suuruseks 11 277,5 eurot. Kulude tõendamiseks esitati S&K Legal OÜ 10.05.2022 arve nr 00117 summas 3217,5 eurot, 12.10.2022 arve nr 00197 summas 4210 eurot (ilma käibemaksuta) ja 15.06.2023 arve nr 00272 summas 3850 (ilma käibemaksuta) ning 16.05.2022 maksekorraldus 3217,5 euro tasumise kohta ja 20.10.2022 maksekorraldus 5052 euro tasumise kohta.
17.Esiteks leiab kohus, et 10.05.2022 arve summas 3217,5 eurot ei seondu praeguse kohtumenetlusega. Tegemist on haldusmenetluses kantud õigusabikuludega. Haldusmenetluses kantud õigusabikulud ei ole kohtumenetluses menetluskuludena välja mõistetavad. Kohtus saab menetluskuludena välja mõista vaid kohtumenetlusega seotud kulusid, st alates kaebuse koostamisest. Seetõttu jätab kohus selle arve menetluskulude hulgast välja.
18.Teiseks leiab kohus, et kaebaja menetluskulu summas 8060 eurot ei ole kogu mahus põhjendatud. Kaebus kuulus suuremas osas tagastamisele. Kaebus võeti menetlusse vaid kohustamisnõudes menetluslike rikkumiste tõttu. Seega on suurem osa esindaja ajakulust kulunud seisukohtade koostamisele, millel ei ole praeguse asja lahendamise seisukohast tähtsust. Arvestades asja väikest mahtu ja lihtsust, peab kohus põhjendatud esindaja kuluks 2000 eurot (HKMS § 109 lg 6). Muus osas jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.