Rahapesu Andmebüroo taotlus vara riigi omandisse kandmiseks Haldustoiminguks loa taotleja – Rahapesu Andmebüroo Puudutatud isik – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava Taotluse lahendamine, toimikule juurdepääsu piirangu kehtestamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rahapesu Andmebüroo taotlus rahuldamata.
2.Kuulutada menetlus kinniseks Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 esitatud redigeerimata taotluse nr 1.2-1/9-2 (kohtute infosüsteemis dokument nr 2, digitaalse toimiku lehekülgedel (dtl) 102-119) ja selle lisade (dtl 120-135) osas; 08.01.2024 redigeeritud taotluse nr 1.2-1/9-2 (86-100), 05.12.2022 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/916-1 (dtl 6-8), 03.01.2023 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/2-1 (dtl 11-14) ja 03.03.2023 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/220-1 (dtl 21-28) kinni kaetud osade osas ning 17.01.2024 menetlusdokumendi lisa 1 (dtl 150-155) osas.
3.Jätta rahuldamata puudutatud isiku taotlus kõikide kohtuasja materjalide tervikuna ja varjamata kättesaadavaks tegemiseks.
4.Piirata puudutatud isiku ja tema esindaja õigust käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud dokumentidega tutvuda, v.a 17.01.2024 menetlusdokumendi lisaga
5.Määruse avaldamisel pärast jõustumist asendada füüsiliste isikute nimed, rahasummad koos vääringutega ning kriminaalasja number tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 05.12.2022 ettekirjutusega nr 3-1/916-7 Maksu- ja Tolliametit (MTA) kehtestama Xilt tollikontrolli käigus hoiule võetud aaaaaaaa käsutuspiirangu 30 päevaks, et kontrollida rahapesu kahtlusega seotud infot.
2.RAB pikendas 03.01.2023 ettekirjutusega nr 3-1/2-18 RahaPTS § 57 lg 3 alusel Xi vara aaaaaaaa suhtes käsutuspiirangut 60 päevaks, kuna isik ei tõendanud vara legaalset päritolu.
3.RAB esitas 27.02.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse anda RahaPTS § 57 lg 6 alusel luba Xi (puudutatud isik) valduses olnud vara, mille MTA oli seni hoiule võtnud, käsutamise
piiramiseks alates 05.03.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas haldusasjas nr 3-23-435 28.02.2023 määrusega RAB-i taotluse ning andis loa Xi valduses olnud ja MTA poolt hoiule võetud vara käsutamise piiramiseks kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (resolutsiooni p 1). Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 jõustus Riigikohtu 15.08.2023 määrusega, millega jäeti Xi määruskaebuse menetlusse võtmata.
5.RAB kehtestas 03.03.2023 ettekirjutusega nr 3-1/220-8 Tallinna Halduskohtu poolt antud loa alusel Xi vara aaaaaaaa suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks.
6.RAB esitas 08.01.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse nr 1.2-1/9-1 Maksu- ja Tolliameti poolt hoiule võetud Xi valduses olnud vara aaaaaaaa riigi omandisse kandmiseks. Ühtlasi esitas RAB taotluse piirata varaga seotud isikule ja tema lepingulisele esindajale juurdepääsu 08.01.2024 esitatud taotlusele ja taotlusega esitatud krüpteeritud teabele. Taotluse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised (puudutatud isikule avaldatud versioon dtl 86-100 ning 17.01.2024 täiendavad seisukohad dtl 142-149):
6.1.Xi valduses olnud MTA poolt 30.11.2022 hoiule võetud aaaaaaaa summas aaaaaaaa on kuritegelikku päritolu. X saabus 30.11.2022 Narva piiripunkti 11:56 ja deklareeris suuliselt aaaaaaaa. Tolliseaduse alusel teostatud isiku ja tema pagasi läbivaatuse käigus tuvastati tema jope taskust kummidega pakendatud bbbbbbbb pangatähte (aaaaaaaa, konverteerituna ca cccccccc). Isik selgitas tolliametnikele, et sularaha kuulub talle ning pärineb tema tuttava Ynimelise isiku poolt Ivangorodis teostatud võla tagasimaksest. RAB-i hinnangul on puudatud isiku antud ütlused erinevatele ametkondadele vastuolulised ega ole usutavad.
6.2.Avalikus meedias on kirjutatud juhtumitest, milles Venemaa sõdurid on varastanud aaaaaaaa. Teada on, et Ukraina peaprokurör on algatanud vähemalt 9300 sõjakuritegudega, sh rüüstamisega seonduvat uurimist. Seega võivad Eestisse toodud aaaaaaaa olla varastatud okupeeritud Ukraina aladelt. aaaaaaaa üle Venemaa-Eesti piiri toomine on toimunud ka pärast käesolevat juhtumit. Varaga seotud isik poolt antud selgitusi ja asjas kogutud tõendeid arvestades on RAB-il kahtlus, et isiku valduses olnud kupüürid võivad olla sõjategevuse käigus Ukraina territooriumilt varastatud.
6.3.X tegutses sularaha vedamisel rahamuulana. Tegevus, kus mitu isikut lühikese aja jooksul sarnase ümmarguse väärtusega ning sarnaselt pakendatud rahalisi vahendeid ilma arusaadavate selgitusteta Venemaalt Narva piiripunkti veavad, viitab rahapesu „smurfing“ tüpoloogiale. Smurfing on tegevus, mille käigus kurjategijad värbavad mitmeid erinevaid isikuid (rahamuulasid), kes aitavad rahalisi vahendeid alla deklareerimise või teavitamiskohustuse piirmäära osadena üle tollipiiri vedada, eesmärgiga vältida õiguskaitseasutuste tähelepanu.
6.4.RAB on teinud omapoolseid toiminguid ja mõistlikke jõupingutusi rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, kuid vara legaalset omanikku ei ole õnnestunud tuvastada. Seejuures on RAB analüüsinud erinevaid infoallikaid ning isiku selgitusi ja käitumist kogumis. X ei ole RAB-ile vara legaalse omandiõiguse tõendamiseks usutavaid dokumente ega selgitusi esitanud, mistõttu RAB-i kogutud andmed kinnitavad, et X ei ole tema valduses olnud vara tegelik omanik ning tema valduses olnud sularaha on pärit illegaalsest allikast. Vara legaalne omanik ei ole taotluse esitamise hetkeks teada.
6.5.RAB ei ole uurimisasutus ega prokuratuur. RAB-il ei ole pädevust otsustada, kas algatatakse kriminaalmenetlus või mitte ning RAB ei saa anda juhiseid kriminaalmenetluse läbiviimiseks. RAB saab lähtuda oma tegevuses ja kohtule loa taotluse esitamisel RahaPTS-is toodud võimalusi ning piire (RahaPTS § 54 lg-s 1 sätestatud ülesannetest). RAB ei otsusta selle üle, kas lõppastmes rahapesu või terrorismi rahastamine on toimunud, sh kas alustada kriminaalasi või mitte, kas keegi mõistetakse kriminaalkorras süüdi rahapesus või terrorismi rahastamises. RAB-il puudub pädevus nõuda uurimisasutuselt kriminaalasja algatamist või asuda uurimisasutuse eest kriminaalasja läbi viima. Samuti ei ole uurimisasutusel kohustust selgitada, miks ei ole kriminaalasja algatatud, lisaks, isegi kui RAB-i sellest teavitatakse, siis ei ole RAB-il õigust 2(10)
sellist infot avaldada. Kriminaalasja algatamise või algatamata jätmise põhjusi saab selgitada vaid uurimisasutus ise. RAB-il puudub informatsioon käimasolevate või võimalike alustatavate kriminaalmenetluste kohta, kriminaalmenetluse alustamist või mittealustamist ei kooskõlastata RAB-iga.
6.6.Varale käsutuspiirangute seadmise eesmärgiks ei ole ainult kriminaalasja algatamine, vaid vara säilitamine ja asjaolude väljaselgitamine. Kui vara seaduslik kuuluvus ei leia tõendamist, on võimalik nii kriminaalmenetluse algatamine uurimisasutuste poolt kui ka vara riigi omandisse kandmine läbi nn halduskonfiskeerimise (RahaPTS § 57 lg 7, kui vara legaalset omanikku ei ole võimalik välja selgitada). Tegemist on eraldiseisvate menetlustega. Halduskonfiskeerimise eesmärgiks on taastada õiguspärane olukord, kus vara tegelikuks omanikuks mitteolevalt isikult võetakse talle mittekuuluv vara ära ning antakse võimalus kannatanule see vara tagastada. Kriminaalmenetluses vara mittearestimine või kriminaalmenetluse algatamata jätmine ei tähenda aga automaatselt rahapesu kahtluse kadumist ning vara suhtes seatud piirangute tühistamist. Halduskonfiskeerimise institutsioon ongi loodud selleks, et kriminaalmenetluse väliselt oleks rahapesu kahtluse korral samuti võimalus piiratud vara kriminaalmenetluse väliseks konfiskeerimiseks ja riigi tuludesse kandmiseks.
6.7.RAB-i korraldatava haldusmenetluse eesmärk ei ole tagada kriminaalmenetluse eesmärke, vaid rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluste kohta teabe kogumine, analüüsimine ja kontrollimine ning vajaduse korral abinõude rakendamine kahtlusaluse vara säilimise tagamiseks (RahaPTS 54 lg 1 p 1). Selline pädevus on RAB-il ka rahvusvahelisel tasandil. RABi kohustus on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist, sest rahapesu kaudu rikastuvad kurjategijad alusetult, rahastatakse uusi kuritegusid ning peidetakse seniste kuritegude jälgi. RAB täiendavaid suulisi vestlusi nii varaga seotud isiku kui ka teiste puudutatud isikutega ei ole enam pidanud, vaid lõpetas sellise praktika juunis 2022. aastal, kui sai Moneyval-ilt suunise personaalsete kohtumiste vältimiseks. RAB teavitab isikuid oma ettekirjutustes võimalusest esitada omapoolseid tõendeid ja selgitusi seoses vara päritoluga. Seega tulnuks isikul endal esitada usutavaid tõendeid, sh laenulepingu osas, isegi, kui see oli sõlmitud suuliselt.
6.8.Rahapesu suurendab korruptsiooniohtu, muudab asjasse segatud pangad ja riigid ebausaldusväärseks ning õõnestab üldiselt ühiskonna mainet. RahaPTS ei näe rahapesu kahtluse sisustamisel ette kuritegelike vahendite mahtu. Mistahes illegaalse päritoluga kahtlusega vara lubamine legaalsesse majanduskäibesse on RAB-i hinnangul vaieldamatult Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandusruumi ohustavaks.
6.9.RahaPTS § 57 tervikuna iseloomustab eesmärki tõkestada rahapesu objektiks oleva varaga tehingute tegemine. Viimaseks ja kõige intensiivsemaks isiku põhiõigust piiravaks meetmeks on vara riigi omandisse kandmine. Enne seda on isikul ühe aasta jooksul olnud võimalik põhjendada, miks tuleks vara lugeda talle õiguspäraselt kuuluvaks. Käesoleval juhul isik ei ole esitanud ei usutavaid selgitusi ega ka usutavaid tõendeid, mis kasvõi kaudselt viitaksid, et tema valduses olnud aaaaaaaa kuuluvad tegelikkuses temale. Seega esineb põhjendatud kahtlus vara illegaalsest päritolust. Vara legaalsel omanikul ka sellisel juhul säilib nõudeõigus riigi vastu. Vara legaalne omanik saab nõuda kolme aasta jooksul riigi omandisse kantud vara tagastamist legaalse omandiõiguse tõendamisel. Isegi, kui kriminaalmenetlust ei algatata, ei ole õiguspärane tagastada illegaalse päritoluga vara isikutele, kes küll ise võib-olla kuritegu toime ei pannud, kuid nende omandis olev vara on illegaalse päritoluga. Kui oleks selgunud, et isiku valduses olnud vara on legaalse päritoluga, siis RAB ei oleks esitanud, RAB-il ei ole sellisel juhul isegi õigust esitada, taotlust vara riigi omandisse kandmiseks.
7.Tallinna Halduskohus võttis 10.01.2024 määrusega RAB-i taotluse menetlusse ning andis puudutatud isikule Xile võimaluse esitada taotluse kohta kirjalik seisukoht hiljemalt 30.01.2024.
8.Puudutatud isik esitas 30.01.2024 seisukoha, milles palub jätta RAB-i taotlus vara riigi omandisse kandmiseks rahuldamata, põhjendades enda seisukohti järgmiselt.
8.1.Puudutatud isikul on seisukoha esitamine raskendatud, sest taotlust pole kättesaadavaks tehtud. Puudutatud isikule on taotluse sisu ja põhjendused teadmata. Kohtudokumentide pinnalt saab puudutatud isik vaid oletada, mida taotlusega taotletakse ja kuidas taotlust põhjendatakse. 3(10)
Taotluse varjamiseks puuduvad ka HKMS § 88 lg 2 alused, sest RAB 17.01.2024 menetlusdokumendist nähtuvalt puudutatud isiku valduses olnud raha suhtes kriminaalmenetlust ei menetleta. Seega taotluse avaldamine ei saa ka mingeid menetlusi kahjustada. Selle valguses kaalukas huvi puudutatud isiku juurdepääsu tõkestamiseks kogu toimikumaterjalidele puudub. Liiatigi, kuigi halduskohtumenetlus on leebem menetlus, kui kriminaalmenetlus, siis kriminaalmenetluse raames omandi konfiskeerimiseks tuleb isikule tervikuna konfiskeerimise aluseks olevad asjaolud avaldada (KrMS § 402 lg 1 p 4).
8.2.Taotlusest võib aru saada, et RAB soovib riigi omandisse kanda aaaaaaaa, mis puudutatud isiku käest 30.11.2023 Narva piiri ületades ära võeti. Põhiseaduse (PS) § 32 kohaselt on omand puutumatu. Antud juhul on tekkinud olukord, kus puudutatud isikult soovitaks tema omand riigi poolt sundvõõrandada, kuid selle põhjendusi riigi poolt varjatakse. Isik on menetluslike meetmetega pandud ebavõrdsesse olukorda, sest ta ei tea, milliste põhjendustega on asjakohane omandi äravõtmise taotlusele vastu vaielda. Kuivõrd puudutatud isik RAB põhjendusi ei tea, siis ta ei tea, kas tema vastuväited on piisavad ja katavad ära kõik RAB põhjendused.
8.3.Puudutatud isik on tema valduses olnud vara tegelik omanik ning puudutatud isik on seda ka järjepidevalt selgitanud. Samuti on tegemist legaalse päritoluga rahaga. Puudutatud isik selgitab, et sai tema valduses olnud vara laenu tagasimaksena. Puudutatud isiku ema müüs 2018. aastal talle kuulunud korteriomandi, millest saadud müügisumma kanti õe pangakontole. Puudutatud isiku õde tegi 2019. aastal puudutatud isikule ülekande summas dddddddd. Puudutatud isik on enda pangakontolt võtnud välja sularaha summas ffffffff, mida on kasutanud säästudena. Samuti on puudutatud isik endale sissetuleku teenimiseks teinud juhutöid, mille eest on ta saanud töötasu sularahas. 2022. aasta septembris andis puudutatud isik säästude ja sularahas teenitud töötasu arvelt laenu summas dddddddd oma tuttavale nimega Y, kes tasus puudutatult isikult võetud laenu 30.11.2022 Ivangorodis aaaaaaaa. Laenu tagastamine teises valuutas ei ole keelatud, samuti ei pidanud puudutatud isik vajalikuks nõuda oma tuttavalt tõendeid raha päritolu kohta. Puudutatud isik oli tuttavale varasemalt laenu andnud ja soovis laenuraha tagasi saada. Eeltoodust tulenevalt on alusetu RAB-i tõstatud kahtlus, et puudutatud isiku valduses olnud vara on illegaalse päritoluga ning isik ei ole tõendanud ja isegi usutavalt selgitanud, et tema valduses olnud vara on seaduslikul teel saadud, st legaalse päritoluga.
8.4.Kuivõrd raha äravõtmise hetkel oli see puudutatud isiku valduses, siis ainuüksi asjaõigusseaduse (AÕS) § 90 lg 1 alusel tema omandit sellele rahale eeldatakse. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eelduseks on see, et vara omanikku ei ole olnud võimalik kindlaks teha. Antud juhul on esitatud tõenditega tõendatud, et vara omanikuks on puudutatud isik ning tegemist oli laenu tagastamisega, s.o tsiviilõigusliku tehinguga. RAB ei ole esitanud tõendeid, millest saaks järeldada vastupidist, vaid on üksnes kahtluse alla seadnud raha legaalse päritolu. Vara võimalik mitte-legaalne päritolu ja omaniku mitte-teadmine on erineva sisuga õigusmõisted. RAB pole esitanud isegi paljasõnalist versiooni võimalikust kuriteost, millest kõnealune raha pärineda võiks. RAB 17.01.2024 menetlusdokumendist nähtuvalt ei toimu rahaga ega selle päritoluga seoses kriminaalmenetlust. RAB-i tõstatatud kahtlustega ei ole tõendatud, et puudutatud isikult äravõetud raha ei olnud tema omand. Seega on RAB-i selgitused oletuslikud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Taotluse lahendamine
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kohus võib kohustada taotlejat leidma tõlgi, kui see on vajalik taotluse lahendamiseks (HKMS § 264 lg 2). HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
10.Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 sätestab, et kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara 4(10)
omanikku kindlaks teha või kui vara valdaja teatab Rahapesu Andmebüroole või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib Rahapesu Andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Kohtu hinnangul on RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise võimalused piiratud ning seotud eeskätt sellega, kui kriminaalmenetluse käigus proovitakse tuvastada vara tegelik päritolu, ent see ei õnnestu vaatamata mõistlikele pingutustele. Kohus hindab järgnevalt normi kujunemise lugu.
11.Vara arestimise ja riigi omandisse kandmise võimalus lisandus 01.01.2004 jõustunud redaktsioonis1, esmane redaktsioon 1998. aastal vastu võtmise ajal sellist normistikku ei sisaldanud2. Vara arestimist võimaldas 2004. a redaktsiooni § 152, mille kohaselt võis vara arestida kuni kümneks tööpäevaks ning pikemaks ajaks arestimise eelduseks oli kriminaalmenetluse alustamine (lg 2). Sealjuures riigi omandisse kandmiseks võis luba taotleda, kui ühe aasta jooksul pärast vara arestimist ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest. See tähendab, et tegemist on peremeheta varaga3 ning sellisel juhul on võimalik uurija taotlusel ja halduskohtu loal vara riigi omandisse kanda. Eeltoodu eeldas alustatud kriminaalmenetlust.
12.RahaPTS 28.01.2008 jõustunud redaktsioonis4 reguleeris tehingu peatamist, vara käsutamise piiramist ja vara riigi omandisse kandmist § 40, mille lg-te 1 ja 3 kohaselt võis vara arestida kuni 90 päevaks ning mille lg-d 4 ja 5 võimaldasid pikemaajalist arestimist alustatud kriminaalmenetluse korral. Halduskohtult võis luba vara arestimiseks ja riigi omandisse kandmiseks taotleda prokuratuur või uurimisasutus, seda siis, kui vara omanikku ei õnnestunud kindlaks teha ja valdaja kinnitab talle vara mitte-kuulumist ning loobub vara valdamisest (lg 7). Sealjuures nähtub eelnõu seletuskirjast, et § 40 eesmärk oli Strasbourg’i konventsiooni täitmine, tuues seadusesse halduskonfiskeerimise võimalus ning eesmärgiks oli piirata seaduses sätestatud tähtaja jooksul vara kasutamist, mille suhtes keegi pretensioone ei esitata. Seaduse seletuskirja kohaselt peavad üldreeglina konfiskeerimisega seotud asjaolud saama lahenduse koos süüküsimuse lahendamisega5.
13.RahaPTS 18.05.2012 jõustunud redaktsiooniga6 täiendati § 40 lg-d 4-77, mille kohaselt võis rahapesu andmebüroo, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha, taotleda halduskohtult luba vara käsutamise piiramiseks kuni vara omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kuid mitte rohkem kui üheks aastaks. Kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku kindlaks teha, võib rahapesu andmebüroo või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks. Seletuskirja8 kohaselt oli paragrahvi muutmise eesmärgis lahendada praktikas tõusetunud probleem, mil vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, kuid ei loobu ka vara valdamisest või ei suuda ega soovi vara tegeliku omaniku kohta selgitusi anda ning vara tegelik omanik jääb vaatamata RAB-i püüdlustele tuvastamata. See tähendab, et praktikas tekkis Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/689311 Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/76607
Rahapesu tõkestamise seaduse, finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse, politseiseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (103 SE) teise lugemise stenogramm, p 16. X Riigikogu, II istungjärk, infotund 19.11.2003. Kättesaadav veebilehel https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200311191300#PKP-7677
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus, jõustunud 18.05.2012. Kättesaadav veebilehel https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012001
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 157 SE seletuskiri. Kättesaadav veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/de57c3c9-e33c-4c3f-bf2f-72ed213870cc/rahapesu-ja-terrorismirahastamise-tokestamise-seaduse-rahvusvahelise-sanktsiooni-seaduse-ja-eesti-vaartpaberite-keskregistri-seadusemuutmise-seadus
5(10)
olukord, kus vara valdaja teadliku koostööst keeldumisega vara omaniku kindlakstegemisel olid vara omaniku õigused halvemini kaitstud kui vara valdaja õigused. Pärast RAB-i poolt kuriteo tunnuste avastamisel pädevale asutusele materjali edastamist otsustatakse vara arestimine selle konfiskeerimise tagamiseks kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras ning KrMS § 126 lg 2 kohaselt vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, kohaldatakse konfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus. Üldreeglina peavad konfiskeerimisega seotud asjaolud saama lahenduse koos süüküsimuse lahendamisega, kuid muudatusega lubati halduskonfiskeerimist teatud tingimustel sõltumata kriminaalmenetlusest. Vara riigi omandisse kandmiseks taotluse esitanud asutus peab aga taotlust igakülgselt motiveerima, sh tõestama, et vara tegelikku omanikku on püütud kindlaks teha.
14.Kehtiva RahaPTS seletuskirja kohaselt9 on § 57 eesmärk rakendada IV rahapesu tõkestamise direktiivi (nr 2015/849) art 32 lg 7 nõudeid. Paragrahv võimaldab RAB-il või prokuratuuril taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kui ühe aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omaniku osas selgust saada. RahaPTS § 54 lg 3 kohaselt on RAB-il kohustus analüüsida ja kontrollida teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse kohta, võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks ning edastada kuriteo tunnuste avastamisel materjal viivitamata pädevale asutusele. Pädev asutus teatab RAB-ile viivitamata vara arestimisest, mittearestimisest ja arestist vabastamisest kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras. See tähendab, et lisaks halduskonfiskeerimisele on võimalik vara konfiskeerida ja vara säilimist tagada kriminaalmenetluses. Konfiskeerimisele kuuluva vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, võidakse prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel kohaldada konfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus (KrMS § 126 lg 2).
15.RAB on kohtule selgitanud, et RAB ei ole uurimisasutus ega oma pädevust otsustada, kas algatatakse kriminaalmenetlus või mitte ning RAB ei saa anda juhiseid kriminaalmenetluse läbiviimiseks. Samuti ei oma RAB teavet käimasolevate või võimalike alustatavate kriminaalmenetluste kohta, sest kriminaalmenetluse alustamist või mittealustamist ei kooskõlastata RAB-iga. Samas on RAB kohtule esitanud Politsei- ja Piirivalveameti poolt koostatud protokolli puudutatud isiku ülekuulamisest ning RAB on taotlenud puudutatud isikule juurdepääsu piiramist mh RahaPTS § 55 lg 3 p 3 alusel. Seega on kohus haldusasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist tuvastanud, et puudutatud isik on 19.05.2023 kuulatud tunnistajana üle (protokoll 150-155) kriminaalasjas nr ggggggggggg, milles menetletakse suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise kuriteos (salakaubavedu KarS § 391 alusel). Kriminaalasjas on kahtlustatavad, kelle suhtes on teostatud toiminguid. See tähendab, et RAB-le pidi hiljemalt käesoleva taotluse esitamise hetkel olema teada kriminaalasja menetlemine suures koguses sularaha üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri toimetamise kuriteos. KarS § 391 sätestatud kuriteo menetluse raames võib KrMS § 1414 lg 1 kohaselt vara põhjendatud kuriteokahtluse korral arestida konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi, avalik-õigusliku nõudeavalduse või rahalise või varalise karistuse tagamiseks, kui on alust arvata, et nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. See võimalus kehtib ka laiendatud konfiskeerimise (KarS §-le 832) puhul, mida on võimalik salakaubaveo korral kohaldada. (Riigikohtu kriminaalkoolleegiumi 14.12.2023 määrus asjas nr h-hh-hhhh, p-d 15-16). Arestimismenetluses kuriteokahtluse põhjendatuse tuvastamisel ei pea kohus hindama tõendite lubatavust ning prokuratuuri taotluses märgitu tõendatust sama põhjalikult, nagu see on nõutav kohtuliku arutamise raames süüdistatava süüküsimust lahendades. See tähendab, et vara arestimisel piisab põhjendatud kahtlusest, et vara võib olla saadud KarS § 832 lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel. Euroopa Liidu tolliterritooriumile toodud sularaha deklareerimata jätmise üksikasjad võivad olla sellised, et nende taustal on põhjendatud Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu nr 459 SE seletuskiri. Kättesaadav veebilehel https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fb03e20e-caf7-463d-9b60-ddf6021742b2/rahapesu-jaterrorismi-rahastamise-tokestamise-seadus
6(10)
alus kahtlustada sularaha kuritegelikku päritolu isegi siis, kui selle kohta muid andmeid ei ole (määruse p-d 17-18).
16.RAB on leidnud, et puudutatud isiku poolt Euroopa Liidu tolliterritooriumile toodud sularaha pärineb kuritegelikust tegevusest, mistõttu ei ole puudutatud isik vara valdajana selle tegelik omanik. RAB on taotluses pidanud tõenäoliseks, et Eestisse toodud aaaaaaaa võivad olla varastatud okupeeritud Ukraina aladelt.
17.Kohus selgitab, et kui RAB-il selline kahtlus tekkis, oli RAB-il võimalik võtta vajaduse korral tarvitusele abinõud vara säilimiseks (halduskohtu poolt antud loa alusel vara arestimine haldusasjas nr 3-23-435) ning edastada kuriteo tunnuste avastamisel materjal viivitamata pädevale asutusele, teavitades ka vara arestimisest. Uurimisasutus oleks saanud hinnata läbiviidava kriminaalmenetluse käigus, kas on põhjendatud kahtlustada isikut kuriteos ja teostada vajadusel KrMS sätestatud toiminguid vara arestimiseks selle hilisema konfiskeerimise eesmärgil (laiendatud konfiskeerimine). Rahapesu tõkestamise eesmärk, vältida kuriteost pärineva vara sattumist majanduskäibesse, oleks olnud seeläbi saavutatav. Olukorras, kus RAB ei ole pädeva asutuse poole pöördunud raha tegeliku omaniku väljaselgitamiseks kuriteo tunnuste avastamisel, ei ole kohtu hinnangul RAB-il volitust vara riigi omandisse kandmiseks halduskonfiskeerimise korras.
18.RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamisel on jagatud tõendamiskoormus (Tallinna Ringkonnakohtu 07.05.2020 määrus nr 3-20-664; Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2019 määrus nr 3-19-1973). Rahapesukahtlusega vara valdaja või omaniku tõendamiskoormus hõlmab tõendeid, mis eelduslikult on tema mõjusfääris (tõendid ja teave selle kohta, kellega ja millistel asjaoludel on tehing tehtud). Samas tuleb ka RAB-il teha mõistlikke jõupingutusi, et välja selgitada rahapesukahtlusega vara legaalne omanik või tegelik kasusaaja. See hõlmab muu hulgas ka rahapesukahtlusega vara valdajalt või omanikult saadud teabe ja tõendite kontrollimist ning vajadusel kolmandatelt isikutelt täiendava teabe kogumist, arvestades RAB pädevuse ja volitustega. Kohus nõustub RAB-iga selles, et RAB-i pädevuses ei ole otsustada selle üle, kas rahapesu on toimunud, kuid kohus leiab, et RAB ei ole puudutatud isiku valduses olnud vara tegeliku omaniku väljaselgitamisel teinud selleks piisavaid pingutusi.
19.RahaPTS § 58 lg 1 kohaselt on RAB-il õigus seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks saada enda määratud tähtajaks teavet pädevatelt järelevalveasutustelt ja teistelt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt ning ettekirjutuse alusel kohustatud isikult ja kolmandalt isikult. Lisaks tuleneb RAB-ile uurimiskohustus RahaPTS § 1 lg 3 alusel koostoimes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-ga 6. Seega on RAB-l selge volitus koguda teavet lisaks puudutatud isikult ka kolmandatelt isikutelt ning teostada uurimiskohustust.
20.Taotluse asjaolude kohaselt on RAB asunud seisukohale, et puudutatud isik on erinevatele ametkondadele andnud vastuolulist ja eluliselt ebausutavat informatsiooni vara valdamise ja selle päritolu kohta. Kohtule nähtub esitatud materjalidest, et puudutatud isik selgitas vara päritolu 17.03.2023 pöördumises (dtl 29-68), 21.03.2023 kirjas (dtl 74), 19.10.2023 seisukohas (dtl 81) ning andis tunnistajana ütlusi pooleliolevas kriminaalmenetluses 19.05.2023 (protokoll 150-155). Kohus möönab, et isiku selgitustes esineb mõningaid puudujääke ja vastuolusid (nt korteriomandi müügist saadud summa). Samas nähtub kohtule, et puudutatud isik on viidanud võimalikele tõenditele, esitades telefoninumbrid ja kolmanda isiku nime, mistõttu saab kohtu hinnangul puudutatud isiku tõendamiskoormuse HMS § 38 lg 3 kohaselt lugeda täidetuks. Kohtule esitatud taotluses on RAB selgitanud, et lõpetas 2022. aasta juunis praktika, mille käigus kuulati ära puudutatud isiku suulisi selgitusi, mistõttu ei ole RAB ka täiendavaid suulisi vestlusi pidanud varaga seotud ja teiste puudutatud isikutega. RAB üksnes teavitab ettekirjutuses võimalusest esitada omapoolseid tõendeid ja selgitusi seoses vara päritoluga. Seega järeldub kohtule asjaolu, et RAB ei ole uurimiskohustust iseseisvalt rakendanud, vaid lähtunud üksnes puudutatud isiku poolt esitatud teabe analüüsist. See tähendab, et RAB ei ole kontrollinud talle antud informatsiooni õigsust (nt kolmanda isiku telefoni nr) ega küsinud teavet kolmandalt isikult. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole RAB uurimiskohustust tegelikult täitnud ega teinud vastavaid mõistlike pingutusi vara tegeliku omaniku väljaselgitamisel. RAB-il kui 7(10)
haldusorganil on kohustus talle teatavaks saanud asjaolude ilmnemisel, mida saaks uurida vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseks või kummutamiseks, neid asjaolusid ka uurida. Kui RAB oleks soovinud puudutatud isikult veel täiendavate tõendite esitamist, tulnuks RAB-il selgitada esitatud tõenditele ja selgitustele tuginedes, milliseid asjaolusid tuleb puudutud isikul täiendavalt tõendada või esitada küsitavuste korral täiendavaid küsimusi, sealjuures juhendada suulist laenulepingut tõendama.
21.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et taotluse rahuldamiseks ei ole täidetud eeldus, et vara tegelikku omanikku ei õnnestunud kindlaks teha. Kohtu hinnangul on RAB uurimiskohustuse rikkumisel, jättes kontrollimata isiku väited, jätnud teostamata mõistlikud jõupingutused rahapesukahtlusega vara legaalse omaniku või tegeliku kasusaaja välja selgitamiseks, mistõttu ei ole RAB vara tegeliku omaniku kahtlust piisavalt põhjendanud.
22.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse rahuldamata.
23.Kohus lisab ka, et ei oma veendumust, et pärast vara riigi omandisse kandmist lasuks RAB-il mistahes kohustus tegelikke omanikke/kannatanuid/ohvreid välja selgitada ja teavitada. Arvestades RAB-i tegevuse varjatust avalikkuse eest, on kohtu hinnangul kaheldav, kas kannatanu oma vara riigi omandisse kandmisest 3 aasta jooksul teada saab. RahaPTS §-st 57 ei tulene RAB-ile kohustust vara tegelikku omanikku (kannatanut) välja selgitada ja teavitada, kuid kannatanu võimalike huvidega saab arvestada kriminaalmenetluses. Sealjuures konfiskeerimise ja kannatanu õiguste kaitse konkureerimisel eelistatakse kannatanute õiguste kaitset (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.2021 otsus nr i-ii-iiii, p 92; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.01.2022 määrus nr j-jj-jjjj, p 25 ja seal viidatud lahend).
24.Vara arestimise maksimaalne tähtaeg lõppeb 05.03.2024. Kuivõrd halduskohus ei anna luba vara riigi omandisse kandmiseks, tuleb RAB-il vara vabastada. Kohus selgitab, et RAB-il on eeldatava avaliku huvi kaitseks võimalik vaidlustada käesolev määrus ja taotleda kõrgema astme kohtult määruse tagamist HKMS § 208 lg 2 korras. Kõrgema astme kohus saab kohaldada esialgse õiguskaitse vahendeid, sh vara arestida (HKMS § 251 lg 1 p 4). RAB-il on võimalik edastada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade RahaPTS § 54 lg 3 alusel ning lõpetada pärast kriminaalmenetluses vara arestimise määruse jõustumist vara käsutamise piirangud (RahaPTS § 57 lg 5). Kui pädev asutus leiab, et kuritegu ei ole toime pandud ja/või vara ei ole võimalik kriminaalmenetluse käigus arestida, on RAB-il võimalik esitada vastavalt muudetud taotlus uuesti halduskohtule. Juurdepääsu piiramise taotluse lahendamine ja menetluse kinniseks kuulutamine
25.HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Üks alus toimikuga tutvumise õiguse piiramiseks on riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks, menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks ning äri-, autorisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks (HKMS § 79 lg 1 p-d 1, 3, 5). Tutvumisõiguse piiramine on lubatud vaid tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna tutvumisõiguse piiramine tähendab piirangut menetlusosalise põhiõigusele olla oma kohtuasja arutamise juures (põhiseaduse § 24 lg 2), on seda lubatud teha üksnes eeldusel, et sellega ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ning kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks (vt Riigikohtu 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23‒ 24). Kohtul tuleb kaaluda, kas huvi saladuse hoidmise vastu on kaalukam menetlusosalise huvist toimikuga tutvuda. Toimikuga tutvumise õigust piiratakse minimaalses ulatuses, mis on tutvumisõiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik (HKMS § 88 lg-d 2 ja 3).
26.RahaPTS § 55 lg 3 p-d 1-3 sätestavad, et isik, kelle tehingu peatamiseks või konto või muu vara kasutamise piiramiseks ettekirjutus tehti, võib tutvuda faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga. RAB-il on õigus keelduda dokumendiga tutvumise võimaldamisest, kui see 8(10)
takistaks rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist, kui dokumendis sisalduva teabe avaldamine on vastuolus seaduse või rahvusvaheliste kokkulepetega, sh rahvusvahelise koostöö raames kehtestatud piirangutega või kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
27.RAB on märkinud, et kohtule esitatud taotlus ja lisad, mille osas juurdepääsupiirangu seadmist taotletakse, sisaldavad sellist teavet, mida varaga seotud isikule ja tema esindajale ei ole varasemalt teatavaks saanud ei haldusmenetluse, kohtumenetluse ega ka kriminaalmenetluse käigus. RAB palub halduskohtul piirata varaga seotud isiku ja tema võimaliku esindaja juurdepääsu järgmistele dokumentidele: - 08.01.2024 redigeerimata taotlus (kohtute infosüsteemis dokument nr 2, dtl 102-119) - 08.01.2024 redigeerimata taotlusele lisatud RAB-i 05.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/916-1 (lisa 2, dtl 120-122), - 03.01.2023 ettekirjutuse nr 3-1/2-1 (lisa 4, dtl 123-126) - ja 03.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/220-1 (lisa 7, dtl 127-135) faktilistele asjaoludele.
28.RAB on esitanud ka 08.01.2024 taotluse koos eelnevalt loetletud ettekirjutuste faktiliste asjaolude põhjendustega kujul, mida RAB peab võimalikuks avaldada puudutatud isikule kinni kaetud osades. RAB palub piirata puudutatud isiku juurdepääsu ka: - 08.01.2024 redigeeritud taotluse nr 1.2-1/9-1 (dtl 86-100) - 08.01.2024 redigeeritud taotlusele lisatud 05.12.2022 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/916-1 (lisa 2, dtl 6-8), - 03.01.2023 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/2-1 (lisa 4, dtl 11-14) ja - 03.03.2023 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/220-1 (lisa 7, dtl 21-28) kinni kaetud osade osas.
29.Kohus leiab, et puudutatud isiku toimikuga tutvumise õiguse piiramine on põhjendatud HKMS § 88 lg 2, § 79 lg 1 p 1 ning RahaPTS § 55 lg-st 3 alusel avaliku korra tagamiseks järgmiste dokumentide osas: 1) Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 redigeerimata taotlus (dtl 102-119); 2) Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 redigeerimata taotlusele lisatud 05.12.2022 ettekirjutuse nr 3-1/916-1 (dtl 120-122), 03.01.2023 ettekirjutuse nr 3-1/2-1 (dtl 123-126) ja 03.03.2023 ettekirjutuse nr 3-1/220-1 (dtl 127-135) faktiliste asjaolude terviktekstid; 3) Rahapesu Andmebüroo 08.01.2024 redigeeritud taotluse (dtl 86-100), 05.12.2022 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/916-1 (dtl 6-8), 03.01.2023 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 3-1/2-1 (dtl 11-14) ja 03.03.2023 ettekirjutuse faktiliste asjaolude nr 31/220-1 (dtl 21-28) kinni kaetud osad.
30.RAB leiab, et käesoleval juhul esineb alus piirata varaga seotud ja tema võimalikule esindajale juurdepääs nimetatud dokumentidele, kuna need sisaldavat teavet, mida varaga seotud isikule ja tema esindajale ei ole teatavaks saanud ei haldusmenetluse, kohtumenetluse ega ka kriminaalmenetluse käigus, ja millisele teabele pole neil juurdepääsu õigust. Kohus nõustub puudutatud isikule juurdepääsu varjamise taotluse põhjendustega ning leiab, et dokumentides varjatav teave on selline, mille puudutatud isikule teatavaks tegemine võib seada ohtu rahapesu tõkestamise. Nimetatud dokumendid sisaldavad varjatavas osas teavet andmeid kolmandate isikute kohta ja RAB-i allikate kohta ning andmete avaldamine võib takistada RAB-i rahvusvahelist koostööd. Kohtu hinnangul on praegusel juhul huvi saladuse hoidmise vastu kaalukam puudutatud isiku huvist toimikuga tutvuda. Kuivõrd puudutatud isikule ei ole loetletud ettekirjutuste põhistamise aluseks olevates faktilistes asjaoludes kajastatud teavet avalikustatud, tuleb RAB-i taotlusele koos ettekirjutuste aluseks faktilistes asjaoludes kinni kaetud osades puudutatud isiku juurdepääsu piirata.
31.Puudutatud isiku õigused on piisavalt tagatud sellega, et taotluses ja ettekirjutuste faktilistes asjaoludes puudutud isiku eest kinni kaetud osas sisalduva teabega tutvub kohus. Kohus sai asja sisulisel lahendamisel kõiki dokumente hinnata ning tehtav kohtulahend ja selle põhjendused on puudutatud isikul võimalik edasi kaevata kõrgema astme kohtule. RAB-i esile toodud õiguslikud alused ja viited, milliste taotluse punktide sisu on RAB nende alusel palunud puudutatud isiku eest varjata, on nähtavad ka puudutatud isikule ja tema esindajale avaldatud taotluse versioonis. 9(10)
32.Puudutatud isik on kohtule 30.01.2024 esitanud taotluse kohtuasja materjalide tervikuna ja varjamata kättesaadavaks tegemiseks, põhjendades taotlust eeskätt asjaoluga, et RAB-i taotlust (varjatud versioonis) pole puudutatud isikule kättesaadavaks tehtud. Kättesaadavaks on tehtud vaid kaaskiri ja taotluse lisad, needki osaliselt kaetuna. Kohtute infosüsteemi andmetel on puudutatud isiku esindajale RAB-i redigeeritud taotlus tehtud nähtavaks 11.01.2024. Puudutatud isikule nähtavaks tehtud taotlus versioonis, milles on võimaldatud tal tutvuda, asub dtl 86-100 ning kohtute infosüsteemis nähtavaks tehtud digikonteineris lisana 15 pealkirjastatud dokumendina. Seega ei vasta tõele puudutatud isiku väide, et redigeeritud taotlusega ei olnud võimalik tal tutvuda. Kohus on eespool pidanud ka juurdepääsu piiramise taotlust põhjendatuks, mistõttu tuleb puudutatud isiku taotlus haldusasja materjalide tervikuna avaldamiseks jätta rahuldamata.
33.Kohus märgib, et RAB-i 17.01.2024 esitatud menetlusdokumendi lisas 1 sisaldub digiallkirja kinnitusleht, millel on toodud samas konteineris allkirjastatud teised failid, mis sisaldavad muude isikute andmeid. Kuivõrd viidatud menetlusdokumendi ja selle lisa osas ei ole RAB juurdepääsu piiramist taotlenud, on kohus 17.01.2024 menetlusdokumendi koos lisaga puudutatud isikule nähtavaks teinud ja seega on puudutatud isik nende dokumentidega saanud tutvuda. Kohus ei saa aga tagasiulatuvalt puudutatud isiku juurdepääsu piirata dokumentidele, mis on talle juba teatavaks saanud. Samas leiab kohus, et arvestades pooleliolevat kriminaalmenetlust, milles isik ütlusi andis, ning võimalikku avalikku huvi, tuleb menetlusväliste isikute juurdepääsu piirata 17.01.2024 menetlusdokumendi lisale 1 tervikuna (dtl 150-155). Kohus kuulutab omal algatusel ka nimetatud osas menetluse kinniseks. Kohus selgitab, et puudutatud isikul on kohustus hoida talle teatavaks saanud teavet saladuses ja seda mitte avaldada.
34.Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja teiste füüsiliste isikute nimed, rahasummad koos vääringutega ning kriminaalasja numbri tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik OSALISELT JÕUSTUNUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 10. MAI 2024
KOHTUMÄÄRUSEGA.
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.