Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-22-2187 20. veebruar 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Viive Ligi Sirle Orav-Hinno kaebus Eesti Advokatuuri tegevuse peale kutseeksami korraldamisel Kaebaja Sirle Orav-Hinno Vastustaja Eesti Advokatuur, esindaja Merit Aavekukk-Tamm Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2023. a otsus Eesti Advokatuuri kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. oktoobri 2023. a otsus. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2022. a otsus, kuid täiendada otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
3.Mõista Sirle Orav-Hinnolt Eesti Advokatuuri kasuks välja menetluskulu 50 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sirle Orav-Hinno osales 22. augustil 2022 vandeadvokaadi abi eksamil ja sooritas selle negatiivsele tulemusele. Vandeadvokaadi abi eksami korraldaja on Eesti Advokatuur.
2.Vandeadvokaadi abi eksam koosneb Eesti Advokatuuri kodukorra kohaselt kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa jaguneb omakorda kaheks alamosaks, milleks on õigusteoreetilisi küsimusi sisaldav test ja kaasusülesanne. Eksami sooritamiseks peab eksamineeritav esmalt lahendama õigusteoreetilisi küsimusi sisaldava testi. Selleks, et test oleks sooritatud positiivselt, on vaja vastata õigesti vähemalt 70% küsimustest, kusjuures üheski valdkonnas ei tohi õigete vastuste osakaal olla väiksem kui 51%.
22.augustil 2022 olid vandeadvokaadi abi eksami testi valdkondadeks eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus; advokaadi kutsetöö ja kutse-eetika. Kui eksamineeritav on sooritanud testi positiivsele tulemusele, lubatakse ta kaasusülesande lahendamisele.
3.Kaebaja vastas karistusõiguse ja kriminaalmenetluse valdkonnas 15-st küsimusest Eesti Advokatuuri hinnangul õigesti seitsmele. Seega oli õigeid vastuseid karistusõiguse ja kriminaalmenetluse valdkonnas 46,67%, test loeti automaatselt mittesooritatuks ning Sirle Orav-Hinnot ei lubatud kaasusülesande lahendamisele.
3-22-2187
4.Sirle Orav-Hinno esitas 25. augustil 2022 Eesti Advokatuurile kaebuse, milles soovis eksamiküsimuse nr 34 tühistamist ja vandeadvokaadi eksami kaasuse lahendamisele lubamist.
5.Eesti Advokatuur kinnitas 25. augustil 2022 kaebuse kättesaamist ja edastas Sirle Orav-Hinnole ametliku eksamiotsuse.
6.Eesti Advokatuur jättis Sirle Orav-Hinno kaebuse juhatuse 27. septembri 2022. a istungi protokolliga nr 19 rahuldamata. Protokollilise otsuse järgi oli Sirle Orav-Hinno vaidlustatud küsimus advokaadieksami valdkondadega hõlmatud.
7.Sirle Orav-Hinno esitas 13. oktoobril 2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Eesti Advokatuuri juhatuse 27. septembri 2022. a istungi otsus ning kohustada Eesti Advokatuuri juhatust tegema uus otsus, millega 25. augusti 2022. a kaebus rahuldada, eksamiküsimus nr 34 ning 25. augusti 2022. a eksamiotsus tühistada. Kaebuse peamised põhjendused olid järgmised.
7.1.Eksamiküsimus nr 34 väljub vandeadvokaadi abi eksami valdkondade loetelust, mistõttu ei oleks küsimus nr 34 tohtinud vandeadvokaadi abi eksamil olla. 23. mail 2022 kutsesobivuskomisjoni vastu võetud advokaadieksami valdkondade loetelus on karistusõiguse ja kriminaalmenetluse alamvaldkondadena toodud muu hulgas järgmised valdkonnad: eluvastased süüteod; tervisevastased süüteod ja vägivallateod; seksuaalse enesemääramise vastased süüteod; varavastased süüteod; altkäemaks, mõjuvõimuga kauplemine. Eksamiküsimuse nr 34 vastus on seotud aga karistusseadustiku (KarS) §-ga 266, mis paikneb KarS-i 16. peatüki (avaliku korra vastased süüteod) all. Varavastased süüteod paiknevad KarS-i 13. peatüki, mitte 16. peatüki all. Kuivõrd eksamiküsimuse nr 34 vastus ei tulenenud advokaadieksami valdkondade loetelus nimetatud valdkondadest, siis rikuti advokaadieksami korraldamisel oluliselt advokatuuri kodukorda.
7.2.Eksami eesmärk on kontrollida eksamineeritava teadmisi piiritletud valdkondades. Vandeadvokaadi abi eksami eesmärk ei peaks seisnema selles, et kontrollitakse, kas lahenduseni on võimalik jõuda ka loogikat ja välistamismeetodit kasutades.
7.3.Eksamiküsimus nr 34 on segaselt sõnastatud. Seda tõendab asjaolu, et advokatuuri juhatus pakkus küsimusele sellise vastuse, mida küsimuse nr 34 vastusevariantide seas ei olnud. See on eksami korraldamise nõuete rikkumine, mis toob kaasa vastava küsimuse ja eksamiotsuse tühistamise.
8.Tallinna Halduskohus jättis 19. detsembri 2022. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning poolte menetluskulud nende endi kanda (p 2). Halduskohus leidis järgmist.
8.1.Õppides varavastaste süütegude temaatikat, pidi kaebaja endale selgeks tegema ka varguse kvalifikatsioonid. Üheks selliseks kvalifikatsiooniks on varguse toimepanemine sissetungimisega, mis sisustatakse KarS § 266 kaudu. Eeltoodu ei tähenda, et eksamiks valmistudes tuleb tutvuda kõikide normidega, millele karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes on viidatud. Küll aga tuleb tutvuda kõikide normidega, mis kvalifikatsiooni sisustavad. Kaebajal oli võimalik õige vastuseni jõuda ka välistamismeetodit kasutades.
8.2.Ei ole rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja seisukohad on esitatud vaides ning kaebaja ei kaldunud kõrvale vaides esitatust. Menetlusosalisel ei ole subjektiivset õigust olla haldusorganisiseste arutelude juures.
9.Kaebaja palus apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 2(8)
3-22-2187
10.24. oktoobril 2023 esitas kaebaja taotluse muuta kaebust selliselt, et kaebuse nõuded on järgmised: tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tuvastada 18. juunist 2021 kuni 4. maini 2023 kehtinud Eesti Advokatuuri kodukorra § 69 lg 1 õigusvastasus osas, milles see takistab advokatuuriseaduse (AdvS) § 33 lg-test 1 ja 2 tulenevate õiguste realiseerimist; tühistada alates
5.maist 2023 kehtima hakanud Eesti Advokatuuri kodukorra § 69 lg-d 1 ja 2 osas, milles need takistavad AdvS § 33 lg-test 1 ja 2 tulenevate õiguste realiseerimist; tühistada Eesti Advokatuuri kodukorra § 66 osas, milles see takistab AdvS § 33 lg-st 1 tuleneva õiguse realiseerimist; tühistada Eesti Advokatuuri juhatuse 27. septembri 2022. a otsus; kohustada Eesti Advokatuuri juhatust tegema uus otsus, millega kaebus rahuldada, eksamiküsimus nr 34 ning 25. augusti 2022. a eksamiotsus tühistada.
11.Tallinna Ringkonnakohus lubas 31. oktoobri 2023. a otsusega kaebust täiendada tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõuetega (resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse (resolutsiooni p 2) ning tühistas Eesti Advokatuuri kodukorra § 66 ja § 69 lg-d 1-2 (redaktsioon, mis kehtib alates 5. maist 2023) osas, milles need normid näevad ette, et 1) advokaadieksami kaasusülesande lahendamisele pääsemise eelduseks on testi positiivne sooritamine, 2) kirjalikus osas pole võimalik testi ja kaasusülesannet koos hinnata ning 3) õigusteoreetilisi küsimusi hõlmav test on sooritatud positiivselt, kui vähemalt 70% küsimustest on vastatud õigesti, kusjuures õigete vastuste osakaal ei tohi olla väiksem kui 51% üheski järgnevas valdkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus (resolutsiooni p 2.1); tuvastas Eesti Advokatuuri kodukorra § 69 lg-te 1–2 (redaktsioon, mis kehtis 4. maini 2023) õigusvastasuse osas, milles need normid nägid ette, et 1) kirjalikus osas polnud võimalik testi ja kaasusülesannet koos hinnata ning 2) õigusteoreetilisi küsimusi hõlmav test oli sooritatud positiivselt, kui vähemalt 70% küsimustest oli vastatud õigesti, kusjuures ühegi kodukorra § 63 lg-s 4 märgitud valdkonnas ja advokatuuri, advokaadi kutsetöö ja kutse-eetikaga seotud küsimuste osas ei tohtinud õigete vastuste osakaal olla väiksem kui 51% (resolutsiooni p 2.2); tühistas Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni
25.augusti 2022. a eksamiotsuse (resolutsiooni p 2.3); tühistas Eesti Advokatuuri juhatuse
27.septembri 2022. a istungi protokollilise otsuse nr 19 (resolutsiooni p 2.4); kohustas Eesti Advokatuuri lubama kaebaja vandeadvokaadi abi eksami kaasuse lahendamisele (resolutsiooni p 2.5). Menetluskulu 40 eurot mõistis ringkonnakohus vastustajalt kaebaja kasuks välja. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus leidis järgmist.
11.1.Eesti Advokatuuri kodukord on advokaadieksami korraldamist ja hindamist puudutavas osas käsitatav üldkorraldusena haldusmenetluse seaduse § 51 lg 2 mõttes.
11.2.Kaebuse täiendamine Eesti Advokatuuri kodukorra tühistamise ja õigusvastasuse tuvastamise nõuetega võimaldab kaebajal enda õiguseid tõhusamalt kaitsta. Kuivõrd vaidlustatud tegevuse aluseks olid Eesti Advokatuuri kodukorra vaidlusalused redaktsioonid, on nende aktide vaidlustamine hõlmatud esialgse kaebuse eesmärgiga ja selle saavutamiseks vajalik. Tuvastamis- ja tühistamisnõue on esitatud tähtaegselt.
11.3.Ringkonnakohus uuendas kohtujuristi 23. oktoobri 2023. a e-kirjaga asja arutamise. Vastava määruse vormistamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist.
11.4.Kuivõrd eksamiküsimus iseseisvalt ei ole haldusakt, ei saa eksamiküsimust tühistada ega sellist nõuet kohtule esitada. Eksamiküsimust saab hinnata Eesti Advokatuuri kutsesobivuskomisjoni
22.augusti 2022. a otsuse õiguspärasuse raames. 3(8)
3-22-2187
11.5.Eksamiküsimus nr 34 ei väljunud vandeadvokaadi abi eksami valdkondade loetelust. Valdkonna tundmine ei tähenda, et tuleb esitada üksnes sellised vastusevariandid, mis oleksid paigutatavad KarS-i 16. peatükis loetletud koosseisude alla. Eksamineeritav peab suutma luua varavastaste süüteo valdkonna seoseid ja suhteid ka sellega põimitud teiste valdkondade vahel. Küsimus ei olnud üles ehitatud segaselt: advokatuuri juhatuse vastusega lahendati kaebaja kaebus, mitte ei koostatud vaidlusalust küsimust.
11.6.AdvS § 32 lg 2 on volitusnorm, mille kohaselt sätestatakse advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsem korraldus advokatuuri kodukorras. Volitusnorm lubab kodukorras sätestada advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsema korra või süsteemi. Volitusnormi mõttega ei ole vastuolus õigusteoreetilisi teadmisi kontrolliv test ja kaasusülesanne.
11.7.Volitusnorm ei näe ette õigust reguleerida kodukorras advokaadieksami hindamist teisiti kui seaduses. Eesti Advokatuuri kodukorra § 66 ja § 69 lg-tes 1–2 loodud hindamismetoodika ei ole kooskõlas AdvS § 32 lg-ga 2 ning § 33 lg-tega 1–3. Seadus ei võimalda hindamisel kasutada metoodikat, mille kohaselt eksami kirjaliku osa saaks hindamisel jagada kaheks selliselt, et kaasuse lahendamise eelduseks on see, et testis oleks õigesti vastatud vähemalt 70% küsimustest ja erinevate õigusharude valdkondade õigete vastuste osakaal ei tohi olla väiksem kui 51%. Kodukorraga on kirjaliku osa läbisaamiseks loodud kõrgem künnis kui seaduses. Seaduse sõnastuse ja mõtte kohaselt peavad hinded olema taandatavad sellele, et nii kirjalikku kui ka suulist osa tervikuna tuleb hinnata vahemikus 1–10 punkti ja eksami positiivselt sooritamiseks peab mõlema (s.o nii kirjaliku kui ka suulise) osa eest saama ümardatult vähemalt viis punkti. Eksami kirjalikus osas ei saa testis positiivse tulemuse saavutamise lävendiks seada 51% ja 70% künnist.
11.8.Kodukorra sõnastus ei võimalda võtta kirjaliku osa hinde kujundamisel arvesse kaasuse lahendamise tulemust, sest testi mittesooritamisel ei lubata isikut kaasuse lahendamisele. Eksami kirjaliku osa tulemus peab AdvS § 33 lg-te 1–3 kohaselt nii testi kui ka kaasuse osas kokku moodustama positiivse tulemuse saavutamiseks vähemalt viis punkti.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
12.Vastustaja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu otsus.
12.1.Ringkonnakohus on vääralt ja liiga kitsalt tõlgendanud AdvS § 33 lg-d 1-3. AdvS § 33 lg 1 on kooskõlas advokatuuri kodukorra § 69 lg-tega 2 ja 3. Vastustajal on laialdane autonoomia eksamikorralduse üle otsustamisel. Ehkki advokatuuri kodukorrast tulenev testi positiivse sooritamise nõue on täiendav nõue, ei ole see vastuolus AdvS § 33 lg 3 teksti ega mõttega. Advokatuuriseadust tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt. Seadusandja tahe on olnud anda vastustajale voli eksamikorraldust enda kodukorraga täpsustada. Praegu tuleb lähtuda seadusandja tahtest ning kohus ei saa ette kirjutada, millist lävendit tuleb eksami ja selle osade hindamisel kasutada.
12.2.AdvS § 33 lg 1 ei reguleeri seda, kuidas kujunevad punktid ühe eksamiosa sees. AdvS § 33 lg 1 reguleerib üksnes ühe eksamiosa kui terviku hindeskaalat ja lävendit eksamiosa läbimiseks. AdvS § 33 lg-test 1 ja 2 ei saa tuletada nõuet, et kirjaliku osa alamosadel peab olema võrdne kaal. Vastustajal on AdvS § 32 lg-st 2 tulenevalt õigus kehtestada selline eksamikord, kus kirjaliku osa hinne kujuneb alamosade hinnete keskmisena ning kus ühe alamosa positiivne sooritamine on eeltingimuseks teise alamosa sooritamiseks. Alajaotusi ei pea hindama kümne punkti skaalas.
4(8)
3-22-2187
12.3.Ringkonnakohus on jätnud analüüsimata, mis on testi eesmärk advokaadieksamil. Ringkonnakohtu tõlgenduse õigsus tähendaks seda, et advokaadieksami kirjalik osa on positiivsele hindele sooritatud ka siis, kui eksamineeritav saab kaasuse lahendamise eest maksimumpunktid, kuid ei vasta korrektselt peaaegu ühelegi valikvastustega küsimusele. See ei ole kooskõlas eksami eesmärgiga, sest kaasusülesanne ei hõlma kõiki õigusvaldkondi.
12.4.Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, kui ei järginud menetlust uuendades halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 130 sätestatut. Kuivõrd kohus oli 20. oktoobril 2023 toimunud istungil lõpetanud ühemõtteliselt asja sisulise arutamise, pidi kohus asja sisulise arutamise juurde naasmisel lähtuma HKMS §-st 130. Asja arutamine uuendatakse kohtumäärusega. Kui kohtujuristi e-kiri lugeda kohtumääruseks, siis põhjustab see segadusttekitavat ja ebakohast praktikat.
12.5.Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusnormi, kui lubas kaebajal kaebust täiendada.
24.oktoobril 2023 esitatud taotlus kaebuse muutmiseks on sisuliselt uus kaebus. Kaebaja on taotluses esitanud uusi asjaolusid, kuid ei ole põhistanud, miks tal ei olnud võimalik esitada selliseid asjaolusid juba varem. Asjaolud ei olnud kohtumenetluse kestel muutunud ning kaebuse muutmiseks puudus mõjuv põhjus.
13.Kaebaja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebaja jääb oma seniste seisukohtade juurde, kuid lisab veel järgmist.
13.1.Seadusandja on jätnud advokaadieksami sisu vastustaja määrata, kuid vastustaja ei saa luua AdvS §-s 33 toodust erinevat hindamissüsteemi. 1. märtsist 2013 kehtima hakanud advokatuuriseadusesse jäeti sisse advokaadieksami hindamist reguleerivad sätted. Seadusandja tahe ei olnud anda vastustajale õigust luua teistsugune hindamissüsteem. Seadusest tuleneva hindamissüsteemiga tagatakse advokaadieksami objektiivsus.
13.2.Asja arutamise uuendamise määruse vormistamata jätmine ei muutnud asja lõpplahendust sisuliselt.
13.3.Kaebaja eesmärk on olnud saavutada vastustaja 27. septembri 2022. a otsuse ja
25.augusti 2022. a eksamiotsuse tühistamine. Halduskohus on rikkunud oluliselt menetlusnorme, kui ei suunanud kaebajat selle eesmärgi saavutamiseks kaebust muutma. Seega on täidetud HKMS § 49 lg 2 tingimus ning nõude muutmine apellatsioonimenetluses oli lubatud.
13.4.Kaebaja ei nõustu ringkonnakohtu põhjendustega selles osas, mis puudutab advokaadieksami küsimust nr 34. Advokaadieksami küsimus nr 34 väljus advokaadieksami valdkondade loetelust. Ringkonnakohus ei ole hinnanud ka kaebaja väiteid kutsesobivuskomisjoni otsuse motiveerimatusest.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
14.Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi, mistõttu ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada ja halduskohtu otsus jõusse jätta (HKMS § 230 lg 1). Kolleegium muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, täiendades neid käesoleva otsuse põhjendustega (HKMS § 230 lg 5 p 6).
15.Esmalt käsitleb kolleegium vastustaja väiteid, mis puudutavad ringkonnakohtu menetlusnormide rikkumist (I). Seejärel võtab kolleegium seisukoha advokatuuriseaduse ja advokatuuri kodukorra võimaliku vastuolu suhtes (II). Lõpuks jaotab kolleegium menetluskulud (III).
5(8)
3-22-2187
I
16.HKMS § 130 p 2 sätestab, et kohus uuendab asja arutamise määrusega, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid.
17.23. oktoobril 2023 toimus ringkonnakohtu istung, mille lõpus tegi kohus teatavaks lahendi tegemise aja ning suundus nõupidamistuppa. Samal päeval edastas ringkonnakohtu kohtujurist e-kirja teel pooltele kohtunõude, milles selgitas, et kaebajal võib olla enda eesmärgi saavutamiseks vajalik vaidlustada Eesti Advokatuuri kodukorda osas, milles see on vastuolus AdvS §-ga 33. Kohus selgitas, et sellisel juhul peab kaebaja taotlema ringkonnakohtult kaebuse muutmist. Lisaks palus kohus kohtunõudes menetlusosalistelt täiendavat seisukohta küsimuses, kas advokatuuri kodukorra § 69 lg 1 vastab AdvS § 33 lg-s 2 sätestatule, kui see ei näe ette hinde keskmise ümardamist täisarvuks ning kui hinnet viis käsitatakse mitterahuldava hindena.
18.HKMS § 178 lg 1 järgi lahendab kohus määrusega menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. HKMS § 178 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse halduskohtumenetluses tehtud määruse kohta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 464 ja § 465.
19.Asja arutamise uuendamise määruse peale ei ole võimalik esitada määruskaebust. Nii võis kohus määruse tegemisel lähtuda ka kohtumäärusele kohalduvatest üldisematest nõuetest (vrd TsMS § 464 lg 5). Sealjuures ei pea HKMS § 130 kohane määrus olema allkirjastatud (vrd TsMS § 464 lg 2). TsMS § 465 lg-st 1 tulenevalt on oluline, et määrusest nähtuks, kelle kohta on määrus tehtud ja mis on määruse sisu. Sellele vastab 23. oktoobril 2023 kohtujuristi edastatud e-kiri.
20.Korraldava määruse, mille peale ei saa seadusest tulenevalt edasi kaevata, võib teha selleks pädev kohtuametnik, praegusel juhul ringkonnakohtu kohtujurist (HKMS § 12 lg 1). Seega oli asja arutamise uuendamine viidatud kujul lubatav ja ringkonnakohus ei ole rikkunud menetlusnormi.
21.Kolleegium märgib siiski, et nii kohtu kui ka menetlusosaliste huvides on, et e-kirja vormis kohtumäärused oleksid üheselt arusaadavad ning eristatavad muust kohtuga peetavast kirjavahetusest. E-kirja vormis tehtud kohtumääruse sisust või pealkirjast peaks nähtuma selgelt, et kohus on menetlusosalistele edastanud kohtumääruse. Praegusel juhul viitas pealkiri „kohtunõue“ piisavalt selgelt, et tegemist on õiguslikult siduva menetlust korraldava dokumendiga, st korraldava määrusega.
22.Ringkonnakohus ei ole ka menetlusnormi rikkunud, kui lubas kaebajal kaebust tühistamis- ja tuvastamisnõudega täiendada.
23.HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Apellatsioonimenetluses võib kaebuse nõuet või alust muuta HKMS § 49 lg-s 1 sätestatud tingimustel ja üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui seda tingib asjaolu, mida kõrgema astme kohus peab arvestama, või menetlusnormi rikkumisel halduskohtu poolt (HKMS § 49 lg 2).
24.HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas kaebuses on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse 6(8)
3-22-2187 korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohtumenetluses on oluline, et kohus oleks täitnud enda selgitamiskohustust, sealhulgas peab kohus vajaduse korral kaebajat nõustama ka asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-62-13, p 8 ja nr 3-3-1-6-05, p 17). Kaebajale jääb sellest hoolimata õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 14).
25.Ringkonnakohus on apellatsioonimenetluses selgitanud õigesti kaebajale tema eesmärgi saavutamiseks vajalikke nõudeid ning lubanud kaebuse täiendamise tuvastamis- ja tühistamisnõuetega.
26.Õige ei ole vastustaja väide, et kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses lubamatult uusi asjaolusid. Kaebaja on kaebuse muutmise tulemusel asunud nõuete põhjendamisel tuginema muu hulgas advokatuuriseaduse ja advokatuuri kodukorra vastuolule. Seda aga ei saa pidada uue faktilise asjaolu esitamiseks. Kaebaja on küll muutnud ringkonnakohtu juhiste kohaselt kaebuse eset, kuid ei ole sellega muutnud kaebuse alust ehk põhiliste asjaolude kogumit, millega seoses nõue esitatakse (HKMS § 41 lg 2). Kaebuse aluseks olev põhiliste asjaolude kogum on jätkuvalt väidetav rikkumine advokaadieksami korraldamisel. Ei ole keelatud kohtumenetluse jooksul õiguslikke põhjendusi täiendada. II
27.Ringkonnakohus on tõlgendanud vääralt materiaalõiguse normi, kui asus seisukohale, et Eesti Advokatuuri kodukorra § 66 ja § 69 lg-tes 1–2 loodud hindamismetoodika ei ole kooskõlas AdvS § 32 lg-ga 2 ning § 33 lg-tega 1–3.
28.Advokaadieksam võib koosneda suulisest ja kirjalikust osast (AdvS § 32 lg 1). Mõlema osa tulemusi hinnatakse hinnetega ühest kümneni (AdvS § 33 lg 1). Eksamihinne on komisjoni liikmete antud hinnete keskmine, mis ümardatakse täisarvuks. Hinne alla viie on mitterahuldav (lg 2). Eksami positiivsele hindele sooritamiseks peab eksamineeritav saama nii suulise kui ka kirjaliku osa eest vähemalt hinde viis – vastasel juhul ei ole eksam sooritatud (lg 3). AdvS § 32 lg 2 järgi on advokaadieksami suulise ja kirjaliku osa täpsem korraldus sätestatud advokatuuri kodukorras.
29.Vaidlusaluste advokatuuri kodukorra sätete kohaselt teeb advokaadieksami sooritamiseks eksamineeritav esimesena eksami kirjaliku ja seejärel suulise osa. Kirjalikul eksamil kaasusülesande lahendamisele pääsemise eelduseks on testi positiivne sooritamine. Suulisele eksamile pääsemise eelduseks on kirjaliku testi ja kaasusülesande positiivne sooritamine (§ 66).
30.Õigusteoreetilisi küsimusi hõlmav test on advokatuuri kodukorra järgi sooritatud positiivselt, kui vähemalt 70% küsimustest on vastatud õigesti, kusjuures õigete vastuste osakaal ei tohi olla väiksem kui 51% üheski järgnevas valdkonnas: eraõigus ja tsiviilkohtumenetlus; riigi põhikord, avalik õigus ja halduskohtumenetlus; karistusõigus ja kriminaalmenetlus (§ 69 lg 1). Kuni 4. maini 2023 kehtinud redaktsiooni kohaselt lisandusid õigusteoreetilisi küsimusi hõlmava testi valdkondade hulka ka advokatuuri, advokaadi kutsetöö ja kutse-eetikaga seotud küsimused.
31.Ringkonnakohus on leidnud, et praegu kehtiv advokaadieksami korraldus on vastuolus advokatuuriseadusega, kuivõrd kirjaliku osa läbimise künnis on kõrgem, kui AdvS § 33 lg-s 3 sätestatud. Kolleegium sellega ei nõustu. 7(8)
3-22-2187
32.AdvS § 33 lg 1 sätestab, et kõrgeim võimalik hinne kirjaliku osa (õigusteoreetiline test + kaasus) sooritamise eest on „10“. Madalaim võimalik hinne, mille puhul on eksamiosa siiski sooritatud positiivsele tulemusele, on „5“. Praegu kehtiv Eesti Advokatuuri kodukord ja ka kuni 4. maini 2023 kehtinud kodukorra redaktsioon ei lähe selle nõudega vastuollu.
33.AdvS § 33 ei täpsusta künniseid, mille ületamisel peab eksamineeritav ühe või teise hinde, sh hinde „5“ pälvima. See on jäetud AdvS § 32 lg 2 kohaselt vastustaja otsustada. Ebaõige on eeldus, et hinne „5“ tuleb advokatuuriseaduse kohaselt anda tingimata ühe eksamiosa 50% õigete vastuste eest. Sellist normi seaduses ei ole. Ükski seaduse norm ei keela advokatuuril ka jaotada eksami kirjalik osa alamosadeks ning sätestada, et kirjaliku osa eest rahuldava hinde saamiseks peab esmalt olema rahuldavalt lahendatud test kui kirjaliku eksami komponent. Lubatud on ka eksamikorraldus, mille kohaselt juhul, kui õigusteoreetilistest küsimustest koosneva testi sooritamisel ei ole õigesti vastatud vähemalt 70% küsimustest, on tagajärjeks advokaadieksami kirjaliku osa sooritamine negatiivsele hindele, s.t sisuliselt hinnetele 1–4. III
34.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on taotlenud menetluskulu väljamõistmist apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest, lisaks on ta tasunud kassatsiooniastmes 50 eurot riigilõivu. Kassatsiooniastmes tasutud riigilõiv tuleb kaebajalt välja mõista. Apellatsiooniastme õigusabikulu tuleb jätta vastustaja enda kanda HKMS § 109 lg-st 4 lähtudes. Vaidlus advokaadieksami korralduse üle ei välju vastustaja põhiülesannete raamidest, mistõttu välise õigusabi kasutamiseks puudus vajadus. Oma põhitegevusega seonduva kasuks peab haldusorgan suutma kohtus argumenteerida ilma välise õigusabita (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-21-150, p 37 ja nr 3-3-1-24-07, p 32). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.