Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits 10.07.2025, Tartu 3-21-2759 A.K., K.K , V.V., R.R., M.S.-i, L.K. ja F.T. kaebus Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks, alternatiivselt ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimise õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus Valga valla ja Elering AS apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad:
A.K. (I)
K.K (II)
V.V. (III)
R.R. (IV)
M.S. (V)
L.K. (VI)
F.T. (VII)
Kaebaja VII seaduslik esindaja M..T. Kaebajate I, II ja VI esindaja vandeadvokaat V. Kivistik Vastustaja ja apellant VALGA VALD Esindaja advokaat Janar Kuus Kolmas isik ja apellant Elering AS Esindaja vandeadvokaat Veikko Puolokainen
RESOLUTSIOON
1.Jätta kolmanda isiku vastuväide rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse resolutsiooni p 2 ja tõlgendada kaebuse nõudeid järgmiselt: a. Kaebajad esitasid nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx.
b. Kaebajad esitasid alternatiivse nõude tuvastada ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. c. Kaebajad I, II ja VI esitasid nõude tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. d. Kaebajad I, II ja VI esitasid nõude kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.
3.Rahuldada vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse resolutsiooni p 5 osas, milles halduskohus tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). a. Teha kaebaja V osas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. b. Teha kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uus otsus, millega jätta nõue Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks läbi vaatamata. c. Teha kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uus otsus, millega rahuldada tuvastamiskaebus ja tuvastada ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. d. Teha kaebajate I, II ja VI osas uus otsus, millega rahuldada kaebus, tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes ning kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve tegemist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. e. Ülejäänud osas jätta vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused rahuldamata.
5.Tühistada Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse resolutsiooni p 7.1 kaebaja V osas ja sõnastada see järgmiselt: „7.1. ühiselt kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kasuks 3 710 eurot;“.
6.Mõista vastustajalt kaebajate I, II ja VI kasuks välja 5 343,34 eurot apellatsioonimenetluse kulude katteks.
7.Ülejäänud osas jätta menetluskulude hüvitamise taotlused rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 11.08.2025 (HKMS § 212 lg 1).
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini pikkus Valga vallas on kokku 29,58 km ning see hõlmab vähemalt 137 kinnistut. Valga vallas VALGA VALDs paikneb liin või selle kaitsevöönd teiste seas kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksustel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120).
2.Kaebaja I kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paiknevad hooned moodustavad ühtse kompleksi, mis asub osaliselt liini kaitsevööndis. 1911. aastal ehitatud elamu asub mõne meetri kaugusel kaitsevööndi piirist. Juurdepääsutee hoonetele ja õuealale läheb liini alt läbi (tl I-117, 23, 21, 184).
3.Kaebaja II omandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb õhuliini kaitsevööndis üks mitteeluhoone (tl I-26, dtl 205).
4.Kaebajale III kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) jääb 1911. aastal ehitatud elamu liini kaitsevööndisse. Liin kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu vahele jääb ca 25 m, mast on ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (tl I-118, 27, 183p).
5.Kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb 1949. aastal ehitatud elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119).
6.Muudel kinnisasjadel on hooned kaitsevööndist kaugemal, inimeste igapäevane elukeskkond (hooned, õueala) jääb liini telje ja sellest ca 150–200 m kaugusele jääva mõttelise joone vahelisse koridori (tl I-120).
7.Kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb puurkaev liini kaitsevööndis, praktiliselt liini all (tl I-118p, 34).
8.Kaebajale IV kuuluv katastriüksus xxx (Xxx) jääb osaliselt õhuliini kaitsevööndisse (tl I-29; dtl 206).
9.Kaebajale V kuuluv Xxx külas asuval katastriüksusel xxx (Xxx), mis asub osaliselt Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndis, mis külgneb Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini kaitsevööndiga, paiknev eluhoone jääb Tartu-Valmiera liini teljest ca 250 m kaugusele.
10.Kolmas isik (Elering) esitas Valga Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/12323 (tl I-15) ning AS Connecto Eesti ja Leonhard Weiss OÜ koostatud eelprojekti „L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine“ (töö nr 626K1) (tl I-90-100p) Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini (ehitisregistri kood 221324099) ümberehitamiseks.
11.Vastustaja edastas talle esitatud ehitusteatise ja projekti kooskõlastamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Keskkonnaametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Transpordiametile ja Terviseametile. Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Transpordiamet andsid ehitusprojektile kooskõlastuse, Terviseamet leidis, et ei ole rahvaterviseseaduse (RTerS) § 12 lg 3 kohaselt pädev ehitusprojekti kooskõlastama. Terviseamet juhtis tähelepanu, et elukeskkonnas on kehtestatud piirväärtused välisõhus levivale mürale ja
3
mitteioniseerivale kiirgusele ning nendega tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel arvestada.
12.Valga Vallavalitsusele laekus ehitusetatise menetluse käigus mitmeid vastuväiteid, sh VALGA VALD kogukonna esindajatelt 17., 20. ja 21.05.2021. Vastustaja avaldas 31.05.2021 väljaandes Lõuna-Eesti Postimees ja Valga valla koduleheküljel teate ehitusteatise ja projekti menetluse kohta ning kutsus projektiga puudutatud isikuid arvamust avaldama. Valga Vallavalitsuse korraldus
13.Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr 87 (tl I-79-82p, edaspidi ka vaidlustatud korraldus).
14.Vastustaja leidis vaidlustatud korralduses vastuväidetele vastuseks, et ehitusseadustiku (EhS) §-s 44 sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ehitis on kooskõlas kehtivate planeeringutega – Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ ning Õru valla ja Tõlliste valla üldplaneeringutega. Tegemist on ümberehitamisega, kuna rajatakse lammutatud ehitisega olemuslikult sarnane ehitis, see on sama kasutusotstarbe, pingeklassi ja asukohaga. Elering rekonstrueerib õhuliini, mis on paiknenud selles asukohas juba üle 60 aasta. Õhuliini kaitsevöönd jääb samaks. See tähendab, et rekonstrueerimisega ei kaasne kinnisasja omanikele täiendavat negatiivset mõju ja piiranguid. Elanike praegune olukord pärast ümberehitustöid halvemaks ei muutu. Pigem muutub see paremaks, kuna rekonstrueerimise järgselt väheneb oluliselt vanadest kõrgepingeliinidest niiske ilmaga kostuv iseloomulik särin ehk koroonaefekt. Uutel liinidel on koroonaefekt väike ning kõrvale praktiliselt kuuldamatu. Vastustajal ei ole pädevust hinnata, kas asjaõigusseaduse seisukohalt on trassivaldaja kohustatud sõlmima kinnisasjade omanikega uued kokkulepped või kehtib olemasolev kitsendus ka pärast õhuliinide rekonstrueerimist edasi. Osapoolte eraõiguslikud vaidlused tuleb lahendada tsiviilkorras. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumine.
15.Kokkuvõttes luges vastustaja vaidlustatud korraldusega teavitatuks Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnisasja omaniku poolt esitatud nõuetest. Menetlus halduskohtus
16.Kaebajad esitasid 25.11.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada vaidlustatud korraldus (tl I-1-13p).
17.Vastustaja (tl I-139-142) ja kolmas isik (tl I-130-135) palusid jätta kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus
18.Tartu Halduskohus tõlgendas 30.06.2023. a otsusega (tl II-61-70p) kaebust nii, et kaebajad esitasid nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Samuti lubada halduskohus kaebajatel 4
täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud vahemikus toimuva ehitamise osas. Halduskohus rahuldas kaebuse ja tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud).
19.Halduskohtu hinnangul on ehitusõigus üks ühtne tervik. Vaidlustatud korraldusega kehtestatud täiendavatel tingimustel puudub igasugune sisu ja tähendus, kui vaadelda neid lahus ehitusteatise sisust ehk andmetest selle kohta, mida üldse kavatsetakse ehitada. Kui ehitusõigus ei teki EhS § 36 lg 2 alusel ehitusteatise aktsepteerimisega, siis saab see tekkida üksnes EhS § 36 lg 6 alusel täiendavate tingimuste kohta haldusakti andmisega ning haldusakti andmisega tekib ehitusõigus tervikuna – ehitada võib ehitusteatises (ja ehitusprojektis) kirjeldatud ehitist haldusaktis toodud täiendavatel tingimustel. See ühtlasi tähendab, et kui kohus haldusakti, praegusel juhul vaidlustatud korralduse tühistab, siis kaotab kehtivuse ehitusõigus tervikuna. EhS § 36 lg 2 sätestatud alust ehitusõiguse tekkimiseks ei ole ja ei ole olnud algusest peale.
20.Halduskohtu hinnangul ei saa vaidlustatud korraldust niimoodi osadeks jagada, et osa sellest (ehitusteatise aktsepteerimine täiendavatel tingimustel) on haldusakt, kuid osa (puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmine) ei ole. Puudutatud isikute vastuväidete eesmärgiks oli, et vastustaja annaks välja haldusakti, millega ehitusteatises kirjeldatud ehitamist ei lubata või lubatakse nende õiguste kaitseks kehtestatud täiendavatel tingimustel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) tähenduses oli tegemist taotlusega haldusakti andmiseks, kuna ehitusteatises nimetatud ehitamise keelamiseks või täiendavate tingimuste kehtestamiseks tuleb anda haldusakt. Sel juhul tuleb ka keeldumine soovitud haldusakti andmisest vormistada haldusaktina (HMS § 43 lg 2). Kohtu hinnangul tuleneb ka seletuskirjast, et kui pädev asutus kaalub täiendavate tingimuste kehtestamist, kuid kehtestab nendest ainult osad, siis on tegemist ühtse tervikliku haldusaktiga, mida kohtul on võimalik tühistada.
21.Kohtupraktikas on sarnastes olukordades viidatud puudutatud isikute võimalusele taotleda ehitusjärelevalve tegemist (EhS § 130 lg 2). Nõude lubatavuse seisukohast viib see sama tulemuseni. Ehitusteatise menetluses avaldatud puudutatud isikute tahe oli üheselt mõistetavalt suunatud sellele, et vastustaja hindaks ehitamise tulemusena tekkiva ehitise mõju ning kehtestaks abinõud puudutatud isikute õiguste kaitseks. HMS sätetest (§ 6, § 15 lg 2, § 36 lg 1) tuleneb, et haldusmenetluses on piisav, kui menetlusosaline selgelt ja arusaadavalt avaldab oma eesmärgi ja asjaolud, millele ta tugineb, ning haldusorgani ülesanne on selgitada menetlusosalisele, milline on tema eesmärgi saavutamiseks kohane õiguslik vorm. Vastustaja kinnitusel oleks ta andnud haldusakti, kui puudutatud isikud oleksid taotlenud järelevalve teostamist. Vaidlustatud korralduse osa, mis käsitles puudutatud isikute vastuväidete arvestamata jätmist, saab seega käsitleda ka haldusaktina, milles vastustaja järelevalvet teostades leidis, et puudutatud isikute vastuväiteid ei tule arvestada.
22.Kokkuvõttes asus halduskohus HMS § 5 lg-le 2 tuginedes seisukohale, et vaidlustatud korraldus on haldusakt, millega vastustaja andis kolmandale isikule õiguse ehitada ehitusteatises kirjeldatud ehitist vaidlustatud korralduses toodud tingimustel, sh puudutatud isikute vastuväiteid arvestamata jättes. Kaebajatel on õigus esitada vaidlustatud korralduse tühistamise nõue alusel, et ehitis rikub sellisena nende õigusi.
5
23.Halduskohus käsitles pikemalt küsimust, kas tegemist on lammutamise ja uue ehitise ehitamise või ümberehitamisega ehitusseadustiku mõttes. Halduskohtu järgi nimetab EhS § 4 lg 4 kolm olemusliku sarnasuse tunnust – kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht. Nii enne kui ka pärast vaidluse all olevat ehitamist on tegemist majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas nimetatud kasutamise otstarbega 22142 ehk 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin. Ehitise mahtu praeguses asjas uusehitise ja ümberehitamise eristamisel kasutada ei saa, kuna vaidluse all oleval liinil kui ehitisel mahtu ei ole. Halduskohtu järgi on vaieldav, kas kõrgepingeliinil saab olla arhitektuuriline lahendus EhS § 4 lg 4 tähenduses. Elektriliini mastid on osa tehnorajatisest ning neil on pigem funktsionaalne ülesanne. Kaebajate esitatud joonise (tl I-152) põhjal on nii endised kui ka uued mastid kavandatud sellisena, et nad täidaksid oma ülesannet ehk hoiaksid turvaliselt üleval elektriliine. Halduskohus jõudis järeldusele, et ehitise kasutusotstarve ehitamise tulemusena ei muutu, kuid kaht ülejäänud tunnust ei saa vaidluse all oleva ehitise puhul kasutada.
24.Ka EhS § 4 lg 3 toodud kriteeriumitest kolm ei ole halduskohtu arvates kasutatavad. Kriteeriumid 1 ja 2 räägivad hoonest ning on pigem mõeldud remondi ja ümberehitamise, mitte ehitamise ja uusehitise eristamiseks. Kriteerium 6 ei ole asjakohane, kuna ehitis ei ole hävinud. Kriteeriumid 3, 4 ja 5 räägivad pigem selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega. Ümberehitamiseks loetakse tehnosüsteemi paigaldamine või muutmine, kui see muudab ehitise omadusi, sh välisilmet. Ehitatav elektriliin on tehnovõrk, mille välisilme ehitamise tulemusena muutub. Kolmanda isiku selgituste põhjal toimub ehitamine selleks, et muuta tehnovõrgu tööparameetreid (suurendada liini võimsust) ning ehitamise tulemusena muudetakse kasutatavat tehnoloogiat (võetakse kasutusele kaasaegne tehnoloogia). Ümberehitamise kasuks räägib ka kriteerium 5. Ehitamise vajaduse tingis muuhulgas see, et endine elektriliin oli amortiseerumas ning tekkinud oli kahtlus selle ohutuses. See tähendab, et ehitis ei vastanud EhS § 8 sätestatud nõudele, et ehitis ja selle kasutamine peab olema ohutu. Ehitusseadustiku seletuskirjas on ümberehitamise näitena toodud tee, mille liikluskoormus on muutunud ja millele tuleb seisundinõuete täitmiseks paigaldada uus katend.
25.Kokkuvõttes leidis halduskohus, et tegemist on ümberehitamisega.
26.Järgnevalt analüüsis halduskohus, kas vastustaja õiguspäraselt andis kolmandale isikule ehitusõiguse vastustajale esitatud ehitusteatises ja selle koosseisu kuuluvas ehitusprojektis kirjeldatud ehitamiseks, sh ehitamiseks kolmanda isiku soovitud asukohas. Kolmas isik otsustab selle üle, milliseks ehitamiseks ja millises asukohas ta ehitusõigust taotleb. Vastustaja keeldumise korral oleks kolmandal isikul olnud õigus otsustada, kuidas edasi tegutseda, sh kas taotleda ehitusõigust muus asukohas. Ehitise asukohta saab muuta ka kokkuleppe sõlmimise teel, seda nii ehitusõiguse menetluses kui ka eraõigluslikult.
27.Halduskohtu hinnangul on asjas tõendatud, et kaebajate hooned ja elukeskkond on elektriliinile lähedal. Kõige enam mõjutatud on kaebaja I kaasomandis olev Xxx kinnisasi ja kaebajale III kuuluv Xxx kinnisasi.
28.Halduskohtu hinnangul tuli vastustajal vaidlustatud korralduse andmisel hinnata EhS § 44 punktides 1 ja 4 toodud tingimuste täidetust ehk esiteks seda, kas ehitusteatises kirjeldatud ehitise, sh selle kasutamise prognoositavad mõjud (müra, kiirgus) üldiselt 6
jäävad õigusaktidega lubatud piiridesse ning teiseks kas ehitisel, sh selle kasutamisel on püsivad negatiivsed mõjud konkreetsetele ehitise mõjualas olevatele isikutele, kas see on üleliia koormav ja kas seda saaks vähendada või leevendada.
29.Halduskohus leidis, et samad asjaolud, mille alusel tuleb eristada ümberehitamist uusehitise püstitamisest, tähendavad, et vastustaja kohustused ümberehitamise mõjude hindamisel on tavapärasest suuremad ja ehitise uute omaduste võimalikku mõju tuleb hinnata EhS § 44 p 4 alusel.
30.Halduskohus lähtus kaebajate esitatud joonisest vanade mastide ja 31S1F tüüpi uue masti võrdluse kohta (tl I-152), mida pidas üldjoontes usaldusväärseks. Joonise põhjal on erinevus vanade mastide ja uue masti 31S1F vahel kõrguses ca 12–18 m ja laiuses ca 4–10 m. Kui mastid on kõrgemad ja laiemad, siis muutub nende visuaalne mõju. Kui mastid ja järelikult ka neid hoidvad tõmmitsad on laiemad, siis olukorras, kus mast asub hoonete lähedal, muutub sellest lähtuv häiring inimeste igapäevases elus, sh jääb mast liikumisel rohkem ette. Kui mastide asukohta kaitsevööndi piires mõnel juhul siiski muudeti, siis vähemalt seda häiringut oleks saanud vähendada.
31.Halduskohus luges üldiselt teadaolevaks, et kõrgepingeliin tekitab müra. Asjas on juttu olnud liini särinast (koroonaefektist) ja tuulega juhtmetes tekkivast vilinast. Müra põhjustavad ka lindude tõrjumiseks kasutatud abinõud. Vastustaja on hinnanud koroonaefekti. Halduskohus leidis, et ilma konkreetsete andmeteta ei saa eeldada, et kõigi müra liikide puhul see ümberehitamise tulemusena ei muutu või väheneb.
32.Halduskohus tegi kindlaks, et kuna liini kavandatav võimsus oli enne 500 MW ja on pärast ümberehitamist 800 MW, siis võimsus suureneb 1,6 korda. Halduskohus leidis läbi viidud arvutuse tulemusena, et on vähe tõenäoline, et magnetvoo tihedus kaebajate elukeskkonnas ületab õigusaktiga kehtestatud piirväärtust. Samas leidis halduskohus, et see ei tähenda, et kiirguse saab ümberehitamise mõjuna kindlasti välistada – eriti elamu puhul, kus liini telg on elamust ca 25 m kaugusel ning juhe järelikult veel lähemal. Vastustaja ei ole ehitusteatise kontrolli menetluses magnetväljaga seotud asjaolusid välja selgitanud ja ei ole nende võimalikke mõjusid hinnanud.
33.Halduskohus leidis, et vastustaja ei saa lihtsalt eeldada ehitise vastavust kõigile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekti seletuskirjas ei ole ehitise võimalikke mõjusid inimestele, sh mastide suuruse muutumisest tingitud häiringuid elukeskkonnas, liini vastavust müra- ja kiirgusnormidele või muid ehitise võimalikke mõjusid inimestele üldse käsitletud. Mastide suurusest ja paiknemisest tingitud häiringud, müra ja mitteioniseeriv kiirgus ei sõltu pinge tugevusest.
34.Halduskohtu hinnangul oleks käsitlemist ja kaalumist väärinud ka Päästeameti selgitus, mille põhjal on päästesündmuse korral kõrgepingeliini läheduses oht päästjate elule ja tervisele ning seetõttu liini lähedal olevaid hooneid ei kustutata. Võimalik on kaitsta kõrval olevaid hooneid. Inimelu päästmist tehakse igal juhul, välja arvatud kui näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144). Halduskohtu hinnangul on tulekahju kustutamisel määrav tähtsus mitte liini telje või kaitsevööndi asukohal, vaid elektrijuhtmete tegelikul asukohal hoonete suhtes. Kui mastide mõõtmed muutusid, siis muutus ka juhtmete kaugus hoonetest. Vastustajal oleks tulnud välja selgitada, millised on need hooned, mida Päästeamet lähtudes juhtmete paiknemisest pärast ümberehitamist tulekahju korral ei kustuta ning hinnata, kas see on mõju, mida vastavate hoonete omanikel tuleb taluda. Samuti oleks väärinud 7
väljaselgitamist, kui reaalne on saavutada elektri väljalülitamine vaidluse all olevast liinist tulekahju kustutamise eesmärgil.
35.Halduskohtu hinnangul ei saanud praeguses asjas teostada võrdlust nullvariandiga ehk olukorraga, kus liini kaebajate kinnisasjade piirkonnas ei ole. Kolmas isik on kinnitanud, et alternatiiviks vaidluse all oleva ehitusõiguse andmata jätmise korral ei olnud ehitise lõplik lammutamine, vaid korrashoiutööd, mida oleks saanud teha ilma ehitusõiguse taotlemiseta. See ei takistanud vastustajal otsida võimalusi ka selliste ehitise mõjude leevendamiseks, mis võrreldes vana elektriliiniga ei suurene, kuid siiski on inimestele häirivad. Halduskohus asus seisukohale, et kohtus kaitstavat nõudeõigust sellistele mõjudele rajada ei saa.
36.Halduskohtu hinnangul ei omanud iseseisvat tähendust asjaolu, et mastidele paigaldatakse ka sidekaabel. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja ei ole rikkunud kaebajate menetlusse kaasamise ja ärakuulamise nõuet ning et käesolevas kohtuasjas ei ole tähtsust sellel, kas kellelgi on eraõiguslik õigus kasutada kaebajatele kuuluvat maad.
37.Kokkuvõttes leidis halduskohus, et vastustaja rikkus HMS §-st 6 tulenevat kohustust selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Vastustajale ei olnud teada, millist müra või mitteioniseerivat kiirgust võib ehitis põhjustada ning ta ei ole kindlaks teinud, kas see jääb õigusaktidega lubatud piiridesse. Vastustaja ei ole piisavalt välja selgitanud, milliste mõõtmetega mastid rajatakse inimeste elukeskkonnale väga lähedale, kas ja mil määral need häirivad igapäevast elu, täpsemalt milline mõju on liinil pärast ümberehitamist päästetööde tegemisele. Vastustaja ei täitnud EhS § 36 lg-te 5 ja 6 ning § 44 p 4 koosmõjust tulenevat kohustust hinnata, kas ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, kas see on üleliia koormav ja kas seda oleks võimalik vähendada või leevendada. Eeltoodu tähendab, et vastustaja andis ehitusõiguse õigusvastaselt. Nimetatud rikkumisi ei saa halduskohtu hinnangul kõrvaldada kohtumenetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Apellatsioonkaebus
38.VALGA VALD palub 31.07.2023. a esitatud apellatsioonkaebuses (tl II-78-81) tühistada Tartu Halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebajate kaebused rahuldamata.
39.VALGA VALD on seisukohal, et 26.10.2021. a korraldus nr 87 ei ole haldusakt. 1 Vastustaja väidab, et kõrvaltingimuse kehtestamine ei muuda vaidlusalust korraldust kaebajate jaoks haldusaktiks, sest kõrvaltingimust pole seatud kaebajatele. Kõrvaltingimus puudutab üksnes ehitusteatise esitajat (antud juhul kolmandat isikut) ja seega saab vaidlusalune korraldus olla haldusaktiks kõrvaltingimust puudutavas osas üksnes kolmanda isiku suhtes. Vastustaja väitel tuleneb selline järeldus EhS § 36 lg-st 2. Samuti väidab vastustaja, et kui vaidlusaluse korralduse tühistamine jõustub, siis tähendab see seda, et kolmanda isiku suhtes ei kehti ehitamisel vastustaja poolt kehtestatud kõrvaltingimus. Vastustaja väitel võib kõrvaltingimuste seadmise korralduse kvalifitseerimine haldusaktiks luua praktika, kus kohalikud omavalitsused loobuvad 1
Vrd RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 11.
8
kõrvaltingimuste kehtestamisest selleks, et välistada toimingu muutumine haldusaktiks. Kokkuvõttes on VALGA VALD seisukohal, et vaidlustatud korraldus on toiming.
40.Vastustaja tugineb HMS §-le 108 ja väidab, et selle järgi on toimingust puudutatud isikul õigus nõuda toimingu põhjendamist ja kui ta seda ei tee, siis ei saa ta tugineda põhjendamise kohustuse rikkumisele. Kaebajad seda ei teinud. Vastustaja väitel on toiming piisavalt põhjendatud, kuna kaebajate kinnisasju on need õhuliinid läbinud juba ca 60 aastat.
41.Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas saab müra ja mitteioniseeriva kiirguse mõju välja selgitada ja hinnata juba ehitisteatise menetluses. Vastustaja leiab, et sellised hinnangud oleksid hüpoteetilised. Seda, kas ehitis vastab kõigile nõuetele, saab vastustaja arvates kontrollida alles peale ehitise valmimist, sest alles peale seda on vastustajal võimalik hinnata seda, kas valminud ehitise müra ja mitteioniseeriv kiirgus jääb lubatud piirmääradesse. Vastustaja hinnangul saab võimalikke piirnorme ületavaid mõjusid kaebajatele kõrvaldada kolmandale isikule täiendavate nõuete esitamisega kasutusteatise menetluses.
42.Vastustaja arvates ei ole olemasoleva liini kaitsevööndis kõrgemate ja laiemate mastide ehitamine halduskohtus kaitstavaks õiguseks, sest kaebajad ei saanud eeldada, et mastid jäävad igavesti samadeks. Tänapäeva nõuded kõrgepingeliinide ehitamisel ja kasutamisel on oluliselt kõrgemad. Vastus apellatsioonkaebusele
43.Kaebajad I, II ja VI paluvad vastuses apellatsioonkaebusele (tl II-86-89) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
44.Kaebajad on vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et kõrgepingeliinil, sh mastidel on olemas arhitektuuriline lahendus ja ka maht EhS § 4 lg 4 tähenduses. Asjaolu, et elektriliini mastid on osa tehnorajatisest, millel on funktsionaalne ülesanne, ei välista nende arhitektuurilise lahenduse olemasolu. Ehitise arhitektuurilist lahendust on kaebajate hinnangul võimalik võrrelda eelkõige ehitise ehitusjooniste alusel ning mahu hindamine on samuti võimalik ehitusjooniste alusel. Sealjuures võrdlema peaks lammutatud ehitise ehitusjooniseid rajatava ehitise ehitusjoonistega.
45.Kaebajad on seisukohal, et tegemist ei ole ümberehitamisega, vaid vana ehitise lammutamise ning uue ehitise püstitamisega. Ehitised ei ole olemuslikult sarnased, sest uue rajatava ehitise maht ja arhitektuuriline lahendus ei ole sama, maht on suurem, kuivõrd muutuvad tööparameetrid (suureneb võimsus) ja liin ise on mastaapsem, ulatudes üle kaebajate kinnisasjade rohkem kui enne ning ka arhitektuurne lahendus on erinev. Kaebajad leiavad, et vanade mastide lammutamise eesmärk ei olnud ehitada lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente. Vanad õhuliinid lammutati täielikult ja uute ehitamisel ei ole kasutatud vana ehitise elemente. Uued mastid on tunduvalt suuremad ja hakkavad paiknema maastikul teises kohas. Uued õhuliinid on vanadest õhuliinidest olemuslikult oluliselt erinevad nii suuruse kui ka võime poolest kanda vajadusel suuremat võimsust.
46.Antud juhul ei kohaldu EhS § 4 lg 3, sest see käsitleb olemasoleva ehitise omaduste muutumist. Kuna vanad õhuliinid alles ei jäänud, ei saa rääkida olemasoleva ehitise, st vana õhuliini omaduste muutumisest. Seega tuleb käesoleval juhul lähtuda üksnes EhS § 4 lg-st 4. 9
47.PRIA käsitleb õhuliini kui ehitist, mille all olevat maad ei saa enam käsitleda põllumaana. Kaebaja I saab seetõttu vähem PRIA toetust põllumaa eest võrreldes varasemaga.
48.Vallavalitsus on jätnud ehitusõiguse väljastamisel hindamata EhS § 44 punktides 1 ja 4 toodud tingimuste täidetuse.
49.Avalik huvi ei takista hoonete lähedal asuvate mastide nihutamist. Avalik huvi on projekti kui terviku vastu, mitte selle vastu, et teatud liinilõigul mastid läbiksid otseselt kaebajate koduhoove ja riivaksid ebaproportsionaalselt kaebajate õigust omandi puutumatusele. Kaebajate eesmärk ei ole õhuliinide lõplik likvideerimine, vaid kaebajad on algusest peale soovinud õhuliinide nihutamist ohutusse kaugusesse.
50.Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja U. Möldre selgitas tsiviilasjas 2-22-4354 toimunud paikvaatlusel, et täna selliselt enam elektriliine planeerida ei saaks ning pikas perspektiivis oleks parim lahendus liini asukoha muutmine. Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja on ka kinnitanud, et trassi liigutamine oleks olnud kõigile osapooltele kõige odavam ja sobivam viis ja seda ei tehtud seetõttu, et vältida ehitusloamenetlust.
51.Algne õhuliin on rajatud õigusvastaselt nõukogude võimu poolt isikute huve arvestamata ja nende nõusolekuteta.
52.Kaebajad on seisukohal, et ehitusõiguse osalise tühistamise kaudu (st kaebajate kinnisasjal paikneva õhuliini osas) on kaebajatel võimalik saavutada soodsamad tingimused juhul, kui vallavalitsus täidaks ehitusõiguse andmise menetluses oma kohustusi ja arvestaks ka puudutatud isikute huvidega. Millised tingimused on võimalik sealjuures saada, see võiks selguda ehitusõiguse andmise üle otsustamise menetluse käigus. Kolmanda isiku seisukoht
53.Kolmas isik palub seisukohas apellatsioonkaebusele (tl II-71-75) tühistada Tartu Halduskohtu otsus ning teha uus otsus ja jätta kaebajate kaebused rahuldamata.
54.Kolmas isik ei nõustu halduskohtu käsitlusega kohaliku omavalitsuse kohustuste ulatusest ehitusteatise menetluses ega järeldusega, et vastustaja on neid kohustusi rikkunud. Samuti leiab kolmas isik, et halduskohus on hinnanud ebaõigesti ka asjas esitatud tõendeid.
55.Kolmas isik leiab, et kaebajatel ei ole võimalik saavutada käesolevas menetluses oma peamist eesmärki, milleks on õhuliinide asukoha muutmine, mistõttu ei ole algne kaebus juba seetõttu perspektiivikas.
56.Kolmas isik väidab, et rekonstrueeritav kõrgepingeliin on ehituslikus mõttes üks tervik, läbides mitmeid omavalitsuste territooriume ega ole „tükeldatav“, mistõttu ei saa tekkida olukorda, kus ühe omavalitsuse territooriumil asuv liini osa on rekonstrueeritud õigusvastaselt, kuid teistes valdades on ehitustegevus olnud jätkuvalt õiguspärane. Kolmas isik tugineb sellele, et kõrgepingeliini rekonstrueerimist nõudis ülekaalukas avalik huvi. 10
57.Ehitusteatise kohustusega olukordades tuleb kolmanda isiku arvates eeldada ehitusvabaduse olemasolu. Kui avalik võim ei tuvasta kontrolli teostades kavandatava ehitustegevuse õigusvastasust, ei näe seadus ette õigust tekitava haldusakti andmist ega üldse mis tahes viisil teatise esitaja teavitamist. Ehitusteatise esitamise kohustus enne ehitustööga alustamist annab avalikule võimule võimaluse enne ehitustöö algust kontrollida, kas kavandatav ehitustegevus on õigusnormidega kooskõlas, st dokumentidest ei nähtuks õigusvastast ehitamist – teisisõnu, ehitusvabaduse kuritarvitamist. Ainult kuritarvituse või selle ohu tuvastamisel näeb EhS § 36 lg 5 ette võimaluse haldusakti andmiseks, st eeldatavalt olemas oleva teostatava ehitusvabaduse täpsemaks piiritlemiseks või avalikust huvist lähtuvaks piiramiseks. Kui kuritarvituse ohtu ei tuvastata, võib huvitatud isik teostada oma ehitusvabadust ilma, et avalik võim peaks seda talle mingil viisil „andma“ või avalikkusele väljendama.
58.Halduskohus on möönnud, et liini rekonstrueerimine oli lubatud ehitusteatise alusel, kuid sisuliselt nõudnud vastustajalt oluliselt kõrgema intensiivsusega haldusmenetlust. Halduskohus on EhS eelnõu seletuskirjale viidates leidnud (otsuse p 10), et kui pädev asutus otsustab ehitusteatist sisuliselt kontrollida ja täiendavaid tingimusi seada, siis tuleb lähtuda ehitusloa menetluse sätetest. Seadusest sellist regulatsiooni ei tulene ja seletuskiri on selles osas seadusega vastuolus. EhS § 36 lg 6 sätestab sõnaselgelt üksnes selle, et ehitusteatise sisulise kontrolli teostamise korral lähtub pädev asutus ehitusloa menetluse tähtajast (EhS § 42 lg 5) ja ehitusloast keeldumise alustest (EhS § 44).
59.Mõne EhS § 36 lg-s 5 nimetatud sisulise kontrolli meetme kohaldamise vajadus ei tähenda veel seda, et ehitusteatise menetlemine n-ö automaatselt läheb üle ehitusloamenetluseks. Õigusliku aluse nõuda asjaolude kaalumise tulemusel ehitusloamenetluse läbimist ka juhtudel, kui EhS lisa 1 seda ei nõua, annab EhS § 38 lg 3, mis sätestab selleks iseseisvad alused. Seadusest tulenevat ehitusvabadust saanuks piirata üksnes EhS § 38 lg-s 3 sätestatud erandlike kaalutluste alusel ehitusloamenetluse algatamisega, mida vastustaja teinud ei ole.
60.Halduskohus on vastustajale ette heitnud EhS § 44 p-de 1 ja 4 ebapiisavat kaalumist. Kolmas isik on seisukohal, et ehitusteatise menetluses saab pädev asutus nii ehitise nõuetekohasust kui ohutust kontrollida üksnes kaudselt ehitusprojekti ja muude sellega seotud dokumentide alusel. Ehitusprojekt, mis koos ehitusteatisega esitatakse, ei pea olema ega olegi reeglina sedavõrd detailne, et selle alusel saaks teha tõsikindlaid järeldusi valminud ehitise täpsete tehniliste omaduste kohta. Käesoleval juhul puudus EhS Lisa 1 kohaselt üldse kohustus vastustajale koos ehitusteatisega ehitusprojekti esitada.
61.Eelprojektile esitatavad nõuded, millele vastavust pädev asutus kontrollib, on sedavõrd üldised, et halduskohtu poolt osundatud mõjude hindamist ei oleks sisuliselt võimalik läbi viia. Halduskohtu otsuse etteheidet, et igal puudutatud kinnisasjal ei kontrollitud liini juhtmete täpsest asukohast lähtuvalt magnetvälja, müra ja päästevõimekusega seotud mõjusid, ei oleks võimalik täita ei ehitusteatise ega ehitusloa menetluses nõutava ehitusprojekti alusel. Apellant esitas koos ehitusteatisega ehitusprojekti, kus olid toodud piisavad andmed kooskõlas ehitusloa või ehitusteatise menetluse kontrollitavate näitajatega, kuid ei olnud esitatud lõplikke täpseid tehnilisi näitajaid. Kuivõrd kõrgepingeliini näol on tegemist mitut maakonda ületava ühtse ehitisega, mille ehitamisel tuleb keskkonda ja asjaolusid arvestades tagada liini toimivus tervikuna, oli ehitusprojektis mh esitatud üksnes mastitüüpide kirjeldused, kuid igasse masti asukohta püstitatavat mudelit ei olnud välja toodud, kuna lõplik sobivus selgus 11
paljudel juhtudel alles edasise projekteerimise käigus. Piltlikult, sisuliselt sama eelprojekti alusel on võimalik ehitada nii ühepereelamu kui lärmakas ööklubi, mille tegelik mõju naabritele on kardinaalselt erinev. Ehituse käigus valitav masti tüüp määrab liini kõrguse ja laiuse ning seeläbi ka tegeliku distantsi elamutest. Mitteioniseeriva kiirguse magnetvälja näol määrab aga alles tegelik transporditav voolutugevus, mis võrreldes senisega saab suureneda siis, kui selleks määratakse liinile kasutusteatise menetluse tulemusel kasutustingimused.
62.Halduskohus ei ole välja toonud, mis alusel oleks vastustajal pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et projekti koostamisel ehitusprojektile esitatavaid nõudeid ei arvestatud või et kehtivaid nõudeid ei arvestataks liini ümberehitamise käigus.
63.Ehitusteatise esitamise kohustus johtub esmajärjekorras eesmärgist võimaldada kohalikul omavalitsusel hinnata kavandatava ehitise ja ehitustöö ohutust, mis on avaliku huvi kategooria. EhS alusel teostatav subjektiivsete õiguste kaitse, eeldusel et seda üldse saab käsitada lahutatuna avalike huvide kaitsest, ei saa ulatuda kaugemale EhS § 12 lg-s 3 sätestatud nõudest arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu.
64.Ehitusprojekt ei saa olla objektiivselt õiguspärane või õigusvastane sõltuvalt sellest, kas konkreetne naaber on sellega nõus või mitte. Objektiivse õigusvastasuse saaks kaasa tuua vaid selline riive, millega ükski mõistlik isik ei saaks nõus olla. Kohalik omavalitsus ei saa ehitusteatise menetluses asuda lahendama küsimusi, mis ei seostu tema pädevusega tagada ehitamise ohutus ega asuda üldkohtu asemel lahendama eraõiguslike subjektide põrkuvate huvidega seotud vaidlusi.
65.Reaalselt on võimalik tuvastada õigusaktidega sätestatud parameetrite ületamine alles pärast ehitise valmimist ning kohane menetluslik kontekst selleks on kasutusteatise menetlus.
66.Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, rahuldades kaebajate kaebuse, kelle subjektiivsete õiguste rikkumist kohus otsuses ei tuvastanud. Kui halduskohus on otsuse p-s 30 toonud välja, milles seisneb kaebajatele I ja III kuuluvate kinnisasjade puhul kõrgepingeliini intensiivne mõju elukeskkonnale ning vähemalt maininud ka kaebaja VII omandis oleval kinnisasjal asuva elamu puutumust, siis ülejäänud kaebajate puhul on kohus jätnud kaebuse rahuldamise aluseks olnud hüpoteetilise mõju täielikult konkretiseerimata. Minimaalselt tulnuks halduskohtul tuvastada, kas igal kaebajal taoline kõrgendatud huvi reaalselt eksisteerib, mida kohus aga ei teinud. Kohtuotsusest ei selgu, mis põhjusel rahuldas kohus kaebaja VI kaebuse, kelle kaasomandisse kuulub liini kaitsevööndis asuv puurkaev, ning kaebajate II, IV ja V kaebused, kelle kinnisasjadel asuvad elamud ei asu liini kaitsevööndis ega selle vahetus läheduses. Ei magnetvälja, mürahäiringu ega tuletõrjevõimekuse osas pole kohtuotsuse põhjal võimalik nimetatud kaebajate kõrgendatud huvi mõista ning nende kaebuste rahuldamine on juba sellest tulenevalt õigusvastane.
67.Lisaks on halduskohus rikkunud oluliselt menetlusnorme kaebuse täiendamise lubamisega. Kaebajad väitsid istungil taotlust esitades, et otsuse õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuna see suurendab nende eduvõimalust võimalikus kasutusteatise vaidluses, millega kohus nõustus. Selline kaalutlus tuvastamisnõude esitamiseks ei ole asjakohane. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nagu eelnevalt 12
selgitatud, on kohus põhimõtteliselt vääralt tõlgendanud ehitusteatise kontrollieset ja ulatust ning heitnud vastustajale ette mõjude hindamata jätmist, mida üksnes ehitusprojekti põhjal ei olnudki võimalik üheselt hinnata.
68.Kuivõrd liini mõju tervisele, elukeskkonnale ja ka nt Päästeameti võimalustele tuld kustutada saab hinnata kasutusteatise menetluses, on järelikult kaebajate jaoks kõige tõhusam viis oma õigusi kaitsta samuti vajadusel kasutusteatise heakskiitmine vaidlustada. Seega ei olnud tuvastamiskaebuse esitamine HKMS § 45 lg 2 kohaselt lubatud.
69.Kolmas isik tugineb ringkonnakohtu 21.07.2022 käesolevas asjas tehtud esialgse õiguskaitse määrusele (tl I-199-203) ja leiab, et vaidlustatud haldusakti tühistamine ei sea kolmandale isikule keeldu õhuliini ümberehitamiseks, vaid kaotab üksnes ehitusteatisega nõustumisega seatud tingimuse, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest. Seega ei saa haldusasjas esitatud tühistamisnõue kuidagi kaitsta kaebajate õigusi ja huve (määruse p 15). Samuti, olukorras, kus põhiline vaidlusküsimus on õhuliinide asukoht, mis on määratletud Valga maakonnaplaneeringuga ja Õru valla üldplaneeringuga, on kaebajate võimalus õhuliinide asukoha muutmiseks kohalikult omavalitsuselt õhuliinide ümberehitamistööde nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve teostamise nõudmise kaudu sisuliselt olematu, kuna küsimus tuleks lahendada planeerimismenetluses, sh kohaliku omavalitsuse pädevust ületava planeeringu menetluses (määruse p 16).
70.Vaidlustatud Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus on haldusakt, mille peale saab formaalselt esitada tühistamiskaebuse halduskohtule, kuid arvestada tuleb ka haldusakti sisu, st mida on sellega reguleeritud. Vastustaja viis läbi ehitusteatise kontrolli menetluse ning esitas kontrolli tulemusena ehitisele või ehitamisele täiendavad nõuded (EhS § 36 lg 5 ja 6). Valga Vallavalitsuse vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on sellega loetud kolmanda isiku poolt vallale esitatud ehitusteatis teavitatuks ja seatud ehitustegevusele teatud lisatingimusi, mida menetluse käigus esitasid erinevad asutused ja isikud. Selle korraldusega ei ole otsustatud ehitamisega seotud muid küsimusi. Ehitustegevuse õiguslikuks aluseks ei ole mitte vaidlustatud korraldus, vaid ehitusteatis ise (EhS § 37), küll koos korralduses seatud lisatingimustega. Kuid ehitusteatis halduskohtumenetluses tühistamiskaebuse esemeks ei ole. Seega korralduse tühistamise tagajärg on üksnes see, et kolmas isik ei pea järgima selles loetletud isikute ja riiklike instantside seatud lisatingimusi. Kaasatud haldusorgani seisukoht
71.Ringkonnakohus kaasas 22.10.2024. a määrusega kaasatud haldusorganina Terviseameti ja palus vastata järgnevatele küsimustele: - Millistele kaalutlustele tuginevalt loobus Terviseamet talle edastatud Tartu-Valmiera õhuliini eelprojekti sisulisest hindamisest, arvestades EhS § 130 lg-s 11, RTerS §-s 15 ja KorS § 2 lg-s 4 sätestatut? - Kas vaidlusalune kõrgepingeliin vastab kaebajate õigusi puudutavas osas sotsiaalministri 21.02.2002. a määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38) nõuetele?
72.Vastuses kohtunõudele selgitab Terviseamet, et lükkas ehitusteatise kooskõlastuse tagasi, kuna leiab jätkuvalt, et elektrirajatiste ehituslubade kooskõlastamine ei ole 13
Terviseameti pädevuses. Terviseamet leiab samas, et määruse nr 38 nõuetele vastavuse hindamine on Terviseameti pädevuses. Terviseamet leiab, et tema ülesandeks on seaduste järgi küll ohte ennetada, kuid ta ei saa olla kohustatud hindama talle kooskõlastamiseks esitatud kõrgepingeliini terviseohutuse nõetele vastavust üksnes ehitusprojekti alusel. Terviseamet leiab, et tema pädevusvaldkonnas puuduvad nõuded, mida Elering oleks pidanud järgima juba ehitustegevuse teostamisel. Kõrgepingeliini tekitatud elektromagnetvälja ja müra saab mõõta valminud elektriliini puhul, mitte hinnata ehitusprojekti järgi. Eleringi riisiko oli, et ehitamise tulemusel valmiv ehitis vastaks õigusaktides toodud tingimustele ning ehitatud elektriliini oleks võimalik kasutada.
73.Terviseamet leiab, ta pädev asutus saab ehitusteatise menetluses nii ehitise nõuetekohasust kui ohutust kontrollida üksnes kaudselt ehitusprojekti ja muude sellega seotud dokumentide alusel ja halduskohtu poolt soovitud mõjude hindamist saab läbi viia alles pärast ehitise valmimist kasutusteatise menetluses, kui liinist lähtuvaid mõjusid on võimalik faktiliselt mõõta. Arvestades asjaolu, et ehitusteatisega esitatud projekti alusel oli plaanis asendada olemasolev kõrgepingeliin sama nimipingega (330 kV) kõrgepingeliiniga ning õhuliinide mastid plaaniti ehitada kõrgemad kui senised, siis ei saanud Terviseameti hinnangul kaebajate olukord elektriliini rekonstrueerimise tõttu potentsiaalselt halveneda, vaid pigem vastupidi. Täpsema hinnangu andmiseks oli vajalik läbi viia konkreetsed mõõtmised. Eeltoodud põhjustel loobus Terviseamet TartuValmiera õhuliini eelprojekti sisulisest hindamisest.
74.Terviseamet on kasutusteatise nr 2311301/07590 (Tartu-Valmiera 330kV õhuliin, L677 Tsirguliina-Valka 110 kV õhuliin) menetluses 14.12.2023 selgitanud, et kasutusteatisele lisatud mõõtmistulemuste alusel võib öelda, et helirõhutasemed ei ületa keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) kehtestatud norme. Samuti ei ületa elektromagnetväljade tasemed määruses nr 38 kehtestatud väärtusi.
75.Seoses vaidlusega antud kohtuasjas vaatas amet veelkord üle kasutusteatise menetluses esitatud Inspecta Estonia OÜ eksperthinnangu nr E-161-23-005 Rev1 „Elektri ülekande liinide elektromagnetväljade analüüs“ ja selles sisalduvad kõrgepingeliinide mõõtmistulemused. Eksperthinnangu kohaselt ületas mõõdetud elektrivälja tugevus vahetult elektriliinide all mõnes mõõtepunktis kehtestatud norme, kuid ületus jääb mõõtemääramatuse arvestamisel suure tõenäosusega lubatud piirnormidesse. Elektromagnetväljade tugevus on kõige suurem vahetult elektriliinide all, kuid väheneb kiiresti elektriliiniga risti asetsevas suunas. Terviseamet leiab sellele tuginedes, et vaidlusalune kõrgepingeliin vastab kaebajate õigusi puudutavas osas sotsiaalministri määruse nr 38 nõuetele. Menetlus ringkonnakohtus
76.20.11.2024 toimunud istungil jäid menetlusosalised oma seisukohtade juurde. Kolmas isik märkis ringkonnakohtu istungil liinivahemiku katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) asukohaplaanile mastide asukohtade juurde nende tüübikoodid (tl II-174).
77.Kaebaja I katastriüksusel xxx on selle järgi vana mast PU30M, mis on metallsõrestikmast kahel jalal koos tõmmitsatega. See on kolmandal isikul kavas 14
asendada mastiga 31S1G-35, mis on tõmmitsatega mast kahel jalal (liini nurkades ehk pööretel).
78.Kaebaja III katastriüksusel xxx asus samuti varem mast PU30M, mis on asendatud mastiga 31S1F-35, mis on põllumast neljal jalal (liini nurkades ehk pööretel).
79.Kaebaja IV katastriüksusel xxx asus varem mast PVS330-A, mis oli raudbetoonmast kahel jalal ilma tõmmitsateta, mis on asendatud mastiga 31S0F-27, mis on põllumast neljal jalal (sirgel lõigul).
80.Kaebaja VII katastriüksusel xxx asus varem samuti mast PVS330-A, mis on asendatud mastiga 3S0G-29, mis on tõmmitsatega mast kahel jalal (sirgel lõigul).
81.Ülejäänud kaebajate kinnisasjadel maste ei asu. Kaebajale II kuuluv katastriüksus 94301:001:0022 paikneb osaliselt õhuliini kaitsevööndis, kaebaja VI kaasomandis olev katastriüksus xxx (kaev) täielikult õhuliini kaitsevööndis, sisuliselt õhuliini all.
82.Istungil selgus, et kolmas isik on vaidlusalusele õhuliinile esitanud Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini osalise kasutusteatise ja vastustaja on selle 19.12.2023 teavitatuks lugenud (tl II-152). Kasutusteatis ei hõlmanud masti nr 174, st kaebaja I kinnisasjal asuvat masti, kuna seda ei ole asendatud uuega. Kaebajate I, II ja VI taotlus kaebuse täiendamiseks
83.Kaebajad I, II ja VI esitasid 02.12.2024 ringkonnakohtule taotluse kaebuse täiendamiseks (tl II-175-176p), milles paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus osas, milles see puudutab vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) ehitatud õhuliinide kasutusteatiste teavitatuks lugemist. Samuti paluvad kaebajad I, II ja VI kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes (EhS § 130 lg 2).
84.Kaebajate I, II ja VI hinnangul tulnuks vastustajal kaasata kaebajad EhS § 48 lg 5 p 3 alusel kasutusteatise menetlusse ning kooskõlastada vastavalt EhS § 48 lg 5 p-le 2 ehitise kasutamine Päästeametiga vastavalt TuOS § 5 teisele lausele. Kuna ehitusteatise aktsepteerimine ei asenda teiste kaasomanike nõusolekuid, mis võivad olla vajalikud ehitamiseks,2 tuleb ka teatisekohustuslike ehitiste puhul, sh kasutusteatise menetluses mh naabrusõigustega arvestada ja vajadusel neid menetlusse kaasata (EhS § 48 lg 5 p 3 alusel), alustades selleks täiendavat kontrollimenetlust. Vastustaja jättis kaebajad kaasamata ja Päästeameti kooskõlastuse küsimata. Kontrollmenetluse tulemusel esitatavad nõuded tulnuks vastustajal vormistada haldusaktina (EhS § 48 lg 6 viimane lause).
85.Kaebajad I, II ja VI on lisaks seisukohal, et kuna tegemist ei ole olnud ümberehitamisega, vaid uue ehitise ehitamisega, milleks on nõutav ehitusluba, siis ehitise kasutamiseks on vaja taotleda kasutusluba, mitte esitada kasutusteatis. Kuna ehitusõiguse teostamisel ega kasutusteatise menetlemisel ei ole arvestatud kaebajate õiguste ja huvidega ega ehitise mõjuga kaebajatele ning on ebaõigesti teostatud kaalutlusõigust ja rikutud kaebajate ärakuulamise kohustust, siis on ehitusõigus ja ehitis 2
RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 20.
15
õigusvastased ja õigusvastane on ka kasutusteatisega nõustumine Valga Vallavalitsuse poolt. Ehitist ega selle kasutamist ei ole kooskõlastanud Päästeamet (dtl 21-22, p-d 82 jj).
86.Ehitamist ega ehitist ei saa erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu.3 Kaebajad I, II ja VI on seisukohal, et ehitis tänases asukohas ei ole kaebajatele ohutu ja ei vasta seega EhS § 8 nõuetele, mille järgi kaitstakse EhS-ga inimeste elu, tervist ja vara.4 Ehitis ja selle kasutamine peab olema ohutu kogu ehitise eluaja jooksul. EhS ei sisusta üksikasjalikult, mida ohutus tähendab, kuid annab EhS § 11 lg 2 alusel lahtise loetelu, mida võiks kasutada ehitisest lähtuva ohu hindamisel. Ehitis ei ole EhS § 11 lg 1 mõttes ohutu, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et see põhjustab kahju inimese elule, tervisele, varale (sh teisele ehitisele) või keskkonnale.5
87.EhS § 11 lg 3 ja seletuskirja selgituste järgi delegeerib EhS § 11 lg 3 Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada ehitise kasutamisest lähtuvaid ohutusnõudeid. Erilisemat tähelepanu on pööratud tuleohutus- ja müranõuetele, mida on reguleeritud suhteliselt detailselt võrreldes teiste ohutusnõuetega.6 Vastustaja ei ole tuleohutust ja sellega kaasnevat ohtu kaebajate elule ja tervisele hinnanud. Kasutusteatise teavitatuks lugemisel on kaebajate õigusi rikutud. Vastustaja seisukoht
88.18.12.2024. a seisukohas palub vastustaja jätta kaebajate taotlused kaebuse täiendamiseks tuvastusnõudega ja kohustamisnõudega rahuldamata.
89.Vastustaja esitab seisukoha kaebajate I, II ja VI taotluse osas, sest teised kaebajad pole tuvastamise ja kohustamise taotlust esitanud. Vastustajale jääb arusaamatuks, kas kaebajad I, II ja VI esitavad taotlusega täiendavad nõuded või muudavad juba kaebuses esitatud nõuet.
90.Vastustaja on seisukohal, et kaebajal I puudub õiguslik alus kaebuses esitatud nõude täiendamiseks, sest kaebaja I katastriüksust xxx puudutavas osas ei ole vastustaja poolt kasutusteavitust teavitatuks loetud, sest seal ei ole liini kaitsevööndisse jäävat masti asendatud. Teisisõnu kehtib selles osas jätkuvalt vaidlusalune Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87 „Valga vallas Tartu-Valmiera 330kV õhuliini ümberehitamiseks ehitusteatise teavitatuks lugemine ja täiendavate nõuete esitamine“. Nähtuvalt Valga Vallavalitsuse 19.12.2023. a kirja esimesest lausest, ei hõlma kasutusteatis õhuliini L301 lõiku mastide 173 ja 175 vahel, st kaebajale I kuuluvat katastriüksust xxx. Teisisõnu ei esitanud kolmas isik Valga valla territooriumil osaliselt ümberehitatud õhuliinide kasutusteatist masti nr 174 osas.
91.Kasutusteatis on teavitatuks loetud ülejäänud osas. Taotluses ei ole kaebaja I osas põhjendatud, miks peab kaebaja I vajalikuks ja võimalikuks täiendada kaebust uute 3
RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17. Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 16 j: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9. 5 RKHKo 08.06.2021, 3-17-2591, p 18. 6 Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 26: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9. 4
16
nõuetega, st miks ta leiab, et ka teised mastid, mis on hõlmatud kasutusteatise teavitatuks lugemisega, saavad rikkuda tema õigusi. Kaebaja I saab kohtusse pöörduda üksnes teda ennast puudutavate subjektiivsete õiguste kaitseks.
92.Kaebajad I, II ja VI viitavad taotluse esitamise õigusliku alusena HKMS § 37 lg 2 pdele 2 ja 6. Nimetatud sätetest ei tulene õiguslikku alust kaebuse muutmiseks. Sisuliselt tunnistavad kaebajad sellega, et soovivad esitada hoopis uut kaebust. Kaebuse muutmine saab toimuda üksnes HKMS §-s 49 sätestatud asjaolude esinemisel. Samas tuleb kaebajatel taotluses välja tuua need asjaolud, mis tingisid vajaduse esitada täiendavaid nõudeid. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Riigikohus on rõhutanud: „Vastavalt 1. jaanuarist 2018 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku muudatustele võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Kaebajatel ei ole seega enam võimalik oma kaebust muuta, esitamaks toimingu õigusvastasuse tuvastamise kaebust, kuna HKMS § 49 lg 1 sätestab nõude, mille kohaselt peab kaebuse esitamine muudetud kujul olema kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav.“7 Valga Vallavalitsuse 19.12.2023. a kasutusteatise teavitatuks lugemise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ei anna kaebajatele subjektiivsete õiguste kaitsmise eesmärgil midagi täiendavat juurde ja sellest tulenevalt ei ole kaebajate tuvastamisnõude esitamine lubatud. Kaebajad pole selliseid nõude täiendamise vajaduse tekkimise asjaolusid taotluses ka välja toonud. Ei kohus ega teised menetlusosalised saa kaebajate eest välja mõelda neid asjaolusid, mis annaksid kaebajatele õigusliku aluse esitada kohtule täiendavaid nõudeid (mitte alternatiivseid nõudeid).
93.Kasutusloa väljastamisel kaotab ehitusluba kehtivuse. Sama põhimõte on vastustaja arvates kohaldatav ka kasutusteatise teavitatuks lugemisele. Teisisõnu, kui kasutusteatist pole vastustaja poolt teavitatuks loetud, puudub ehitusteatise teavitatuks lugemise kohtumenetluse raames õiguslik alus taotleda kasutusteatise teavitatuks lugemise toimingu õigusvastasuse tuvastamist.
94.Kaebajad on esitanud taotluse kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja arvates on kaebajate nõue sedavõrd üldiselt sõnastatud, et seda pole võimalik täita. Vastustajal tekib küsimus, milline see vaidlusalune ehitis on, mille üle peaks vastustaja otsustama riikliku järelevalve teostamist. Kaebajad ei ole esitanud ka põhjendusi selle kohta, miks nad peavad vajalikuks kohustamisnõude esitamist. Vastava taotluse saavad kaebajad esitada vastustajale ka kohtuväliselt. Riigikohus on leidnud: „Kui kaebajad soovivad, et linn teostaks ehitusjärelevalvet, on võimalik esitada kohtule vastavasisuline kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2, § 46 lg 2, RVastS § 6 lg 3) 30 päeva jooksul linna poolt järelevalvemenetluse algatamisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kolleegium rõhutab, et ehitusteatisele vastamatajätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (EhS § 130 lg 2). Eeltoodud nõudeid oli põhimõtteliselt võimalik esitada ka algses [...] kaebuses, kuid asja saatmine halduskohtule menetlusse võtmise 7
RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 11.
17
otsustamiseks ei ole asjaolusid arvestades otstarbekas, kuna kaebajatel on vastavalt oma eesmärgile võimalik esitada uus kaebus.“8
95.Vastustaja on seisukohal, et kohustamiskaebuse esitamine saaks kaebajate puhul olla võimalik siis, kui nad oleksid eelnevalt pöördunud vastustaja poole ja vastustaja oleks jätnud kaebajate taotluse rahuldamata ehk poleks alustanud riiklikku järelevalvet. Seega ei ole kaebajad usutavalt põhjendanud (tegelikult pole kaebajad sisuliselt üldse põhjendanud), et neil ei ole tõhusamaid võimalusi oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi selle kohta, et miks neil on vaja kohustamisnõue esitada käesoleva vaidluse raames, mitte eraldi kaebusega juhul, kui vastustaja peaks kaebajate poolt vastava taotluse esitamisel keelduma teostamast riiklikku järelevalvet.
96.Vastustaja väidab, et vähemalt kaebajale I oli kasutusteatise teavitatuks lugemine toiming teada enne 20.11.2024. a toimunud kohtuistungit. Samas ei ole kaebaja I pidanud vajalikuks esitada taotlust riikliku järelevalve teostamiseks.
97.Sisuliselt on kaebajad esitanud ringkonnakohtule kohustamiskaebuse nn igaks juhuks, sest taotlusest ei nähtu, et kohtu poolt kohustamiskaebuse rahuldamisel oleksid kaebajate subjektiivsed õigused tõhusamalt kaitstud võrreldes kohtuväliselt vastustajale esitatud taotlusega teostada riiklikku järelevalvet. Antud juhul ei ole tegelikult kaebajad esitanud nõude muutmise taotlust, vaid on oma kaebust täiendanud uute nõuetega. Seega pole kaebajate poolt esitatud taotluse puhul üldse tegemist HKMS § 49 lg-s 2 sätestatud õigusliku olukorraga. Vastustaja arvates ei ole kaebajate viide Riigikohtu 18.12.2019. a otsusele nr 3-17-1859 seoses kohustamisnõude esitamisega asjakohane, sest nimetatud kohtulahendist nähtub, et kaebaja oli esitanud Tallinna linnale vaidemenetluses ehk kohtueelses menetluses taotluse ettekirjutuse tegemiseks, kuid see jäeti rahuldamata. Sel juhul on tõepoolest isikul võimalik esitada kohtule ka kohustamisnõue riikliku järelevalve teostamiseks, kuid kaebajad pole vastustajale kohtueelselt taotlust riikliku järelevalve teostamiseks esitanud. Kolmanda isiku seisukoht
98.18.12.2024 ringkonnakohtule esitatud seisukohas kaebuse täiendamise osas (tl II182-186) palub kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI taotlused rahuldamata.
99.Kaebuse täiendamise võimaluse küsimus tõusetus kohtuistungil põhjusel, et menetluse kestel on esitatud kasutusteatised, kuna kõrgepingeliini rekonstrueerimistööd on lõpule viidud, liin on pingestatud ning funktsionaalses kasutuses. Kaebuse täiendamist on taotlenud kolm kaebajat, kuid menetluses osaleb seitse kaebajat, kellest neli mingeid taotlusi esitanud ei ole. Sellest tulenevalt on menetluslik olukord erinevate kaebajate lõikes erinev.
100.Kolmanda isiku arvates on esitatud kohtule kaks täiesti uut ning eraldiseisvat kaebust (esiteks tuvastuskaebus ehitusteatistega seoses ja teiseks kohustamiskaebus valla kohustamiseks riikliku järelevalve algatamise otsustamiseks). Kasutusteatise temaatika lisandumine muudab vaidluse senisega võrreldes oluliselt mahukamaks. Kohtumenetluses on vaja kindlaks teha ka uue kaebuse tähtaegsus ja kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Kasutusteatise esitas kolmas isik ja tegemist ei ole
8
RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 10.
18
haldusaktiga. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalused on halduskohtumenetluses piiratud.
101.Riikliku järelevalve algatamiseks esitatud kohustamiskaebus väljub senise arutelu raamest. Kaebajad on 02.12.2024. a dokumendis tuginenud vaid EhS § 130 lg-le 2. Kolmas isik leiab, et kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu ei ole võimalik. Küsitav on ka riikliku järelevalve teostamise sisuline vajadus, kuna kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis (Taalri Varahaldus töö nr 301: L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 Tartu-Valmiera L301 330/110 kV õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine).
102.Kaebuse täiendamise taotlust ei ole esitanud kaebajad III, IV, V ja VII. Seega nende osas jätkub menetlus senistel asjaoludel ja arvestades seni esitatud nõudeid. Kuivõrd tänaseks on olukord ehituslikus mõttes muutunud ja Valga vallale on esitatud kolmanda isiku poolt kasutusteatis ning vald on lugenud õhuliinide osas end sellest teavitatuks (v.a õhuliini L301 lõik mastide nr 173–175 vahel), siis ei oma ehitusteatisest teavitatuks lugemine enam aktuaalsust, s.t ehitusteatise teavitatuks lugemise võimalik õigusvastasus ei too endaga automaatselt kaasa kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasust.
103.EhS ei reguleeri otsesõnu küsimust, milliseks muutub ehitusteatise teavitatuks lugemise õiguslik tähendus olukorras, kus on esitatud kasutusteatis ja haldusorgan on end lugenud sellest teavitatuks. Analoogia korras asub kolmas isik seisukohale, et ehitusteatisest teavitatuks lugemine kaotab sellises olukorras oma õigusliku tähenduse. Riigikohus on ehitise ehituslubade ja ehitisele väljastatud kasutuslubade kontekstis väljendanud arvamust, et kasutusloa väljastamisega kaotab ehitusluba kehtivuse, kuna ehitusluba on realiseeritud. Kui ehitusteatise alusel on tööd teostatud ja esitatud kasutusteatis, siis kaotab ehitusteatis oma esialgse õigusliku tähenduse. Kasutusteatise õiguslik tähendus ei ole küll sama, mis kasutusloal, kuna kasutusteatise esitamine ja sellega nõustumine tähendab seda, et nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu. Kuid igal juhul ei oma ehitusteatisega nõustumise küsimus kaebajate aspektist enam kolmanda isiku arvates tähendust, iseäranis nende kaebajate suhtes, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud.
104.Kasutusteatise küsimust ei ole põhjust menetleda ka kaebaja I osas, kuna tema kinnisasjal jäi kaebaja I vastuseisu tõttu üks mast vahetamata, mistõttu kasutusteatis tema kinnisasjal paikneva tehnorajatise kasutamise küsimust ei reguleeri. Valga Vallavalitsuse esindaja selgitas 20.11.2024. a istungil, et kasutusteatis oli esitatud osaliselt ja see ei puuduta kaebaja I kinnisasja. Kasutusteatis on teavitatuks loetud õhuliini L301 osas, välja arvatud õhuliini L301 lõigul mastide nr 173-175 vahel. See nähtub ka vastustaja 19.12.2023. a korraldusest, mis esitati ringkonnakohtule 18.11.2024 vastuseks kohtunõudele.
105.Kolmanda isiku arvates ei selgu kohtuotsusest, mis põhjusel rahuldas kohus kaebaja VI kaebuse, kelle kaasomandisse kuulub liini kaitsevööndis asuv puurkaev, ning kaebajate II, IV ja V kaebused, kelle kinnisasjadel asuvad elamud ei asu liini kaitsevööndis ega selle vahetus läheduses. Kohtuotsuse põhjal ei ole võimalik mõista magnetvälja, mürahäiringu ega tuletõrjevõimekuse osas nimetatud kaebajate kõrgendatud huvi ning nende kaebuste rahuldamine oli juba sellest tulenevalt õigusvastane.
19
106.Kaebajad I, II ja VI ei ole kaebuse täiendamise taotluses esile toonud ühtki menetluslikku argumenti, mis lubaks nende kaebuse täiendusi lugeda kaebuse muutmiseks või täiendamiseks HKMS § 49 mõttes. Samuti ei ole kaebajad tuginenud HKMS § 49 lg-le 3, mis võimaldab teatud juhtudel kaebust täiendada ilma, et seda loetaks kaebuse muutmiseks. Sellist olukorda ka ei esine. Kaebajad on selgelt viidanud üksnes HKMS § 37 lg 2 p-le 6 ja § 37 lg 2 p-le 2, mis reguleerivad kaebuse eri liike. Täpsemalt viitavad kaebajad tuvastamiskaebuse ja kohustamiskaebuse regulatsioonile.
107.Kolmanda isiku arvates tähendab eelnev, et kaebajad ei esitanud algse kaebuse täiendamise taotlust, vaid kaks uut kaebust, mille alused on senisega võrreldes erinevad. Kasutusteatise menetlus erineb ehitusteatise menetlusest. Riikliku järelevalve algatamise küsimust ei ole senises menetluses kaebuste raames üldse käsitletud ja see on samuti praegusest kohtumenetlusest eraldiseisev menetlus. Kolmanda isiku arvates ei ole sellisel kujul kaebuse täiendamine alles apellatsioonimenetluses lubatav.
108.Kui ringkonnakohus nõustub kaebuse täiendamisega alles apellatsiooniastmes, siis muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks, mis ei ole lubatav nii kolmeastmelise kohtusüsteemi ülesehitust kui ka menetlusosaliste kaebeõigust silmas pidades. Kohtu sisuline seisukoht täiendatud kaebuse osas selguks sellisel juhul esmakordselt alles ringkonnakohtu otsusest. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise võimalused Riigikohtus on piiratud. Kaebuse menetlemise korral ei toimuks Riigikohtu tasandil faktiliste asjaolude tuvastamist ega tõendite hindamist, vaid arutelu Riigikohtus saaks keskenduda peaasjalikult õigusküsimustele.
109.Kaebuse täiendamise lubamine ringkonnakohtus tähendaks praegu ka menetluse venimist. Ringkonnakohus menetleb praegu Eleringi ja Valga valla apellatsioonkaebusi Tartu Halduskohtu otsusele. Kaebuse täiendamise lubamise korral tuleks ringkonnakohtul hakata menetlema kahte uut eraldi kaebust, mis tähendab, et ka teised menetlusosalised peavad saama võimaluse kahele uuele kaebusele eraldi vastata ja vajadusel tõendeid esitada. Asjas oleks sel juhul vajalik kindlaks teha mh kaebuse tähtaegsusega seotud asjaolud ning see, milliseid toiminguid ja kellega seoses kasutusteatise menetluses täiendavalt teostati. Kuna kaebajad heidavad ette nende kaasamata jätmist kasutusteatise menetlusse ja Päästeameti kooskõlastuse küsimata jätmist, siis tuleb ka nendele sisulistele etteheidetele vastata.
110.Kaebajad heidavad vastustajale ette nende kaasamata jätmist kasutusteatise menetluses viitega EhS § 48 lg 5 p-le 3. Selle sätte kohaselt kontrollib pädev asutus vajaduse korral, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Sellist vajadust ei olnud. Tegemist on kohaliku omavalitsuse diskretsioonotsustusega. Kolmanda isiku poolt läbi viidud ehitustööd vastasid kõikidele tehnilistele nõuetele ja see olukord oleks olnud sama ka siis, kui kaebajad oleks menetlusse kaasatud. Ehitise ja ehitamise tehnilised nõuded (iseäranis kõrgepingeliini korral) ei sõltu sellest, kas ehitamise järgselt on kasutusteatise menetlusse kinnistuomanikud kaasatud või mitte.
111.HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kui kohus peaks hakkama uut tuvastamiskaebuset menetlema, siis tuleb hakata tõlgendama kasutusteatise kontrollieset ja ulatust ning hinnata tõenditena ka kõiki neid dokumente, mis on kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu kohalikule omavalitsusele esitatud. Muu hulgas on hinnatud 20
võimalikke kahjulikke mõjusid, mida enne tööde teostamist ja valmimist ei olnud füüsiliselt võimalik varasemalt hinnata.
112.Kolmanda isiku arvates on kaebajad esitanud menetluslikult võimatu nõude, kui taotlevad kohtult vastustaja kohustamist otsustada riikliku järelevalve läbiviimist EhS § 130 lg 2 järgi. Ainuke põhjendus selle nõude osas sisaldub 02.12.2024. a dokumendis, kus kaebajad märgivad, et kuivõrd kasutusteatise teavitatuks lugemisel on kaebajate õigusi rikutud ja kasutusteatise teavitatuks lugemine on õigusvastane, siis soovivad kaebajad, et vastustaja tagaks kaebajate õigused riikliku järelevalve meetmega ja palub kohtul kohustada vastustajat otsustada riikliku järelevalve läbiviimine EhS § 130 lg 2 alusel.
113.Kolmanda isiku arvates ei ole sedavõrd napi informatsiooni alusel võimalik kujundada sisulist seisukohta, mida kaebajad on antud kaebuse/taotlusega täpsemalt silmas pidanud ja/või mida täpsemalt tähendab soov kaebajate õiguste tagamine riikliku järelevalve meetmega. Antud juhul kaebajate õigusi kolmanda isiku arvates ei rikuta ja riikliku järelevalve algatamiseks alust ei ole.
114.Vastustaja selgitas 18.11.2024. a vastuses ringkonnakohtu nõudele, et kasutusteatise menetluses nõuti täiendavaid uuringuid ja need ka teostati. Vastustaja esitas kohtule Inspecta Estonia OÜ eksperthinnangu nr E-161-23-005 Rev I „Elektri ülekande liinide elektromagnetväljade analüüs“ ja selles sisalduvad kõrgepingeliinide mõõtmistulemused. Hinnangu kohaselt norme ületavat mõju ei ole. Samal seisukohal oli asjas ka Terviseamet.
115.Samuti esitas vastustaja ringkonnakohtule tõendina Kajaja Acoustics OÜ poolt 18.10.2023 koostatud protokolli helirõhutasemete mõõtmiste kohta, millest nähtub, et müratase jääb lubatud piiridesse. Seega on vastustaja kasutusteatise menetluses kaebajate etteheiteid kontrollinud. Vastustaja oli varasemalt samuti seisukohal, et müra, elektromagnetväljade vastavust kehtestatud nõuetele ja mastide mõju kaebajatele kontrollib vastustaja kasutusteatise menetluses. Seega on vastustaja omapoolse kontrolli teostanud ja kolmas isik vastavalt vastustaja soovile vajalikud uuringud tellinud.
116.Kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis (Taalri Varahaldus töö nr 301: L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 TartuValmiera L301 330/110 kV õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine). Ekspert on hinnanud tööprojekti vastavust kõikidele tööprojektile kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et projektdokumentatsioon vastab kehtivatele seadustele, projektis esitatud standarditele ja normidele. Projekti võib esitada kinnitamiseks ja projekti järgi ehitada.
117.Kolmanda isiku väitel on kõik tööd teostatud projektijärgselt ning ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu vastustajale esitatud. Sellele viitab vald 19.12.2023. a dokumendis (vt esimene lõik, kus on märge, et kasutusteatisega on esitatud teostusjoonised elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit, kaetud tööde aktid, tööprojekti ekspertiis, ehitustööde päevikud, elektromagnetväljade analüüs, helirõhutasemete mõõtmised).
118.Kolmanda isiku väitel on vastustaja kõiki EhS § 130 lg-s 2 ette nähtud asjaolusid kontrollinud. EhS § 130 lg 2 järgi ei otsustata ega arutata kaebajate kaasamise küsimust
21
ega nende väidetavate õiguste rikkumise küsimust (mis näib olevat kaebajate põhiline etteheide). Kasutusteatise menetlus on ka juba reaalselt läbi viidud.
119.Kolmas isik osundab, et kaebajate põhiliseks probleemiks näib olevat õhuliinide asukoht, mis on kindlaksmääratud Valga maakonna maakonnaplaneeringuga ja Õru valla üldplaneeringuga. Kaebajate võimalus õhuliinide asukoha muutmiseks vastustajalt õhuliinide ümberehitamistööde nõuetekohasuse üle riikliku järelevalve teostamise nõudmise kaudu on sisuliselt olematu, kuna küsimus tuleks lahendada planeerimismenetluses, sh kohaliku omavalitsuse pädevust ületava planeeringu menetluses. Õhuliinid paiknevad selles asukohas alates 1960-ndest aastatest.
120.Riikliku järelevalve korras EhS § 130 lg 2 alusel ei ole kolmanda isiku arvates võimalik jõuda selleni, et muutuks kõrgepingeliini asukoht. Selle sätte alusel saaks kontrollida seda, kas ehitis või ehitamine vastab selleks ettenähtud nõuetele. Selle kontrolli on aga vastustaja juba teostanud mh kasutusteatise menetluse käigus.
121.20.11.2024 toimunud kohtuistungil esitas kolmas isik enda väitel vastuväite kohtu tegevusele, kuna kohus andis kaebajatele võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.2024. Kohus märkis vastuseks kolmandale isikule, et tugineb HKMS § 2 lg-le 5.
122.HKMS § 2 lg 5 kätkeb endas üldist kohtu selgitamiskohustust. Praegusel juhul ei olnud kolmanda isiku hinnangul tegemist HKMS § 2 lg 5 kirjeldatud olukorraga, kuna taotluse esitanud kaebajaid esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, kes on menetluses osalenud ja esindanud kaebajaid ka varasemalt halduskohtus. Tegemist ei olnud õiguslikult kogenematu menetlusosalisega9, keda oleks vaja kohtu poolt kirjeldatud viisil nõustada.
123.Kaebajate esindaja märkis kohtuistungil, et kasutusteatisi ei ole seni veel vaidlustatud, kuid seda põhjusel, et kaebajad said esindaja kinnitusel alles 20.11.2024 istungil teada, et kasutusteatis on esitatud. Kaebajad ei ole väitnud seda, et nad ei olnud teadlikud, millised on vaidlustamise võimalused, vaid väitsid kohtus üksnes seda, et nad ei olnud sellest kasutusteatise menetlusest endast teadlikud. Vaidlustamise õigusest olid kaebajad teadlikud.
124.Sellega seonduvalt on ringkonnakohus selgitamiskohustust rikkunud sellega, et ta andis küll kaebajatele võimaluse esitada kaebuse täiendamise taotlus, kuid ei selgitanud, mis alusel saab kasutusteatise vaidlus automaatselt üle kanduda ringkonnakohtu menetlusse ja mis saab kaebuse täiendamise korral senisest, ehitusteatisest teavitatuks lugemise kohtumenetlusest.
125.Tegemist oleks kahe uue eraldiseisva vaidlusega ning kahe uue eraldi kaebusega, mis tuleks edastada menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule.
126.26.05.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas (kaebuse täiendamise osas) (tl II-202-206) palub kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI täiendatud kaebus rahuldamata.
127.Kolmas isik esitab vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole kolmanda isiku 18.12.2024 esitatud argumentidega arvestanud ning et kaebuse muutmine ringkonnakohtus menetluse lõppfaasis enne otsuse tegemist ei ole lubatav. 9
RKHKo 27.11.2013, 3-3-1-62-13, p-d 14-15.
22
128.Kolmas isik leiab, et kaebajad I, II ja VI on esitanud täiesti uued nõuded, mille osas on eel- ja põhimenetlus halduskohtus läbimata. Kaebaja täiendatud nõudeid ei arutatud ka 20.11.2024 ringkonnakohtu istungil, kuna kaebuse täiendamise teema tõusetuski esmakordselt samal istungil. Olukorras, kus ringkonnakohus asub menetlema kaebajate uusi nõudeid ilma neid menetlusosalistega eelnevalt arutamata, muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks.
129.Kuna ringkonnakohus määras kindlaks ka otsuse tegemise aja, siis ringkonnakohtu seisukohad täiendatud kaebuse osas nähtuksid esmakordselt alles kohtuotsusest. Juhul, kui mõni menetlusosalistest soovib kohtuotsust vaidlustada, saaks ta seda teha Riigikohtule esitatava kassatsioonkaebusega, mitte apellatsioonkaebusega. Selliselt ei ole tagatud kolmeastmelise kohtusüsteemi toimimine ja isiku põhiõigus edasi kaevata tema suhtes tehtud otsusele. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise alused Riigikohtus on piiratud.
130.Ringkonnakohus on tuginenud HKMS § 49 lg 1 viidatud mõjuvale põhjusele. Eleringi arvates on kohus seda menetlussätet kohaldanud ebaõigesti. Kaebuse täiendamine uute nõuetega ei ole muutmine selle sätte tähenduses, vaid täiesti uus kaebus, mis tulnuks esitada halduskohtule ja selle menetlusse võtmine tuleks otsustada eraldi. Eraldi tuleb kontrollida kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist ning ka kaebuse lubatavust. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalused halduskohtus on piiratud.
131.Kolmas isik ei nõustu ringkonnakohtu viitega Riigikohtu lahendile 10, kus on leitud, et uue nõude menetlemise takistuseks ei saa olla kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine. Kolmas isik saab esiteks sellest käsitlusest aru nii, et ringkonnakohus peab ka ise kaebuse täiendamist sisuliselt uueks nõudeks. Teiseks, praegusel juhul ei ole vaidluse all kohtueelse menetluse läbimata jätmine, vaid esimese kohtuastme (halduskohus) menetluse läbimata jätmine. Küsimus taandub sellele, kas ringkonnakohus saaks muutuda ise esimese astme kohtuks.
132.Uute nõuete menetlemisega väljub kohus algse kaebuse raamidest. Eriti väljub senise kaebuse raamidest kaebajate kohustamisnõue riikliku järelevalve algatamiseks.
133.Kolmanda isiku arvates ei saa seniseid nõudeid paralleelselt menetleda, tegemist on sisu mõttes erinevate nõuete ja olukordadega. Kasutusteatise esitamisega teavitatuks lugemise vaidluse lisandumine muudab kolme kaebajaga seoses sisutühjaks ehitusteatise esitamisega teavitatuks lugemise vaidluse.
134.Vastuseks muudetud kaebusele leiab kolmas isik, et kasutusteatise esitamisega teavitatuks lugemise vaidluse lisandumine muudab sisutühjaks ehitusteatise esitamisega teavitatuks lugemisega seotud vaidluse, kuna ehitustööd on lõppenud. Kasutusteatiste esitamine ja teavitatuks lugemine tähendab kolmanda isiku arvates, et algne vaidlus on sisuliselt kaotanud oma tähenduse ja varasem ehitusteatiste teavitatuks lugemine ei saa ka enam rikkuda kaebajate õigusi (iseäranis nende kaebajate õigusi, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud). Seega on algne kaebus võimalik jätta kõikide kaebajate suhtes rahuldamata ainuüksi subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu.
10
RKHKo 26.04.2017, 3-3-1-96-16.
23
135.Kohtumenetluses on vaja kindlaks teha ka uue kaebuse tähtaegsus ja kaebajate subjektiivsete õiguste riive. Kasutusteatise esitas kolmas isik. Tegemist ei ole haldusaktiga. Kasutusteatise teavitatuks lugemine on formaalselt menetlustoiming, mille vaidlustamise võimalused on halduskohtumenetluses üldjuhul piiratud.
136.Kolmanda isiku vaatest ei ole kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu võimalik. Küsitav on ka riikliku järelevalve teostamise sisuline vajadus, kuna kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis.
137.Kolmanda isiku arvates on õiguslikult küsitav ka see, kas kohalikku omavalitsust on põhimõtteliselt võimalik kohustada riiklikku järelevalvet teostama, arvestades, et tegemist on kõrgepingeliiniga (elektriliin). EhS § 130 lg 3 p 1 sätestab, et elektripaigaldisega seotud riiklikku järelevalvet peaks teostama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kõrgepingeliin (elektriliin) on elektripaigaldis elektrituruseaduse § 3 p 9 ning Majandus- ja taristuministri 26.06.2015. a määruse nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle sisalduvad nõuded“ § 2 p 1 mõttes.
138.Kolmas isik viitab Riigikohtu ehituslubade ja kasutuslubade kohta käivale praktikale, mille kohaselt Riigikohtu arvates kaotab ehitusluba kasutusloa väljastamisega kehtivuse, kuna ehitusluba on realiseeritud. 11 Samuti on Riigikohus leidnud, et ehitusloa tühistamata jätmise aluseks on ehitusloa ammendumine ehitise valmimise ja kasutusloa väljaandmise tõttu.12 Kuigi ehitusteatisega ja kasutusteatisega nõustumine ei ole samaväärse õigusliku mõjuga kui ehitusluba ja kasutusluba (menetlustoiming vs haldusakt), siis analoogne lähenemine peaks olema võimalik ka ehitusteatise ja kasutusteatise kontekstis.
139.Ehitusteatise teavitatuks lugemine ei omaks kolmanda isiku arvates kaebajate õiguste riive seisukohast enam õiguslikku tähendust, kuna ehitustööd on lõppenud (v.a ühe, kaebaja I kinnisasjal asuva vahetamata masti osas). Kasutusteatisega nõustumine kõrvaldab ehitise kasutamise piirangu (EhS § 48 lg 2). Ehitusteatisega nõustumine ei oma nende kaebajate suhtes õiguslikku tähendust, kes kaebuse täiendamist ei taotlenud. Kolmanda isiku arvates kasutusteatise küsimusi kaebajate III, IV, V, ja VII kaebuste raames seega menetlema ei pea.
140.Kasutusteatise küsimust ei ole põhjust menetleda ka kaebaja I osas, kuna tema kinnisasjal jäi kaebaja I vastuseisu tõttu üks mast vahetamata, mistõttu kasutusteatis tema kinnisasjal paikneva tehnorajatise kasutamise küsimust ei reguleeri.
141.EhS § 48 lg 5 p 3 kohaselt kontrollib vajaduse korral pädev asutus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kolmas isik on seisukohal, et sellist vajadust praegu ei olnud. Tegemist on kohaliku omavalitsuse diskretsioonotsustusega. Kolmas isik leiab, et kaebajate kaasamata jätmine ei võinud mõjutada asja otsustamist, st kasutusteatise esitamisest teavitatuks lugemist. Ehitise ja ehitamise tehnilised nõuded (iseäranis kõrgepingeliini korral) ei sõltu sellest, kas ehitamise järgselt on kasutusteatise menetlusse kinnistuomanikud kaasatud või mitte.
142.Kolmanda isiku arvates on kaebajad esitanud menetluslikult võimatu nõude, kui taotleb kohtult vastustaja kohustamist otsustada riikliku järelevalve läbiviimist EhS § 11 12
130 lg 2 järgi. Kolmanda isiku arvates ei ole esitatud napi informatsiooni alusel võimalik kujundada sisulist seisukohta, mida kaebaja on antud kaebuse/taotlusega täpsemalt silmas pidanud ja/või mida täpsemalt tähendab soov kaebaja õiguste tagamine riikliku järelevalve meetmega. Antud juhul kaebajate õigusi kolmanda isiku arvates ei rikuta ja riikliku järelevalve algatamiseks alust ei ole.
143.Kolmas isik leiab, et vastustaja on omapoolse kontrolli teostanud ja kolmas isik vastavalt vastustaja soovile vajalikud uuringud tellinud. Kõik tööd on kolmanda isiku väitel teostatud projektijärgselt ning ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu vastustajale esitatud. Täiendav riiklik järelevalve vajalik ei ole.
144.Nii vastustaja kui ka kolmas isik on esitanud kohtule konkreetsed tõendid, mis kinnitavad ehitise vastavust ettenähtud normidele. Seega ei ole võimalik eeldada, et ehitis on ohtlik.
145.Kaebajad viitavad Riigikohtu lahendile kohtuasjas, mille kohaselt oleks ehitamiseks vajalik kaasomanike nõusolek.13 Antud juhul on elektriliin tervikuna Eleringi ainuomandis, mitte kaasomandis maaomanikega. Seetõttu kaasomanike nõusoleku küsimust asjas ei tõusetu.
146.Kolmas isik ei nõustu kaebajate viitega ka Riigikohtu lahendile, kus on juttu ehitise ohutusest.14 Kolmas isik väidab, et kohalik omavalitsus on kõiki asjaolusid hinnanud, nõudnud kolmandalt isikult täiendavaid dokumente ning kolmas isik on need ka esitanud. Kolmas isik on arvamusel, et vanade amortiseerinud ja ca 60 aastat vanade mastide ja kõrgepingeliini vahetus suurendab liini ohutust, mitte ei tee seda ohtlikumaks. Uued mastid on kaasaegsed, turvalised ja vastavad valdkonna ohutust reguleerivatele nõuetele.
147.Ülejäänud osas kordab 26.05.2025. a menetlusdokument kolmanda isiku varasemaid seisukohti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
148.Ringkonnakohus rahuldab vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsuse osas, milles halduskohus tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Ringkonnakohus teeb kaebaja V osas uue otsuse, millega jätab kaebaja V kaebuse rahuldamata. Kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab nõude Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus teeb kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uue otsuse, millega rahuldab tuvastamiskaebuse ja tuvastab ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Kaebajate I, II ja VI osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuvastab Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes ning kohustab Valga Vallavalitsust otsustama 13 14
RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859. RKHKo 08.06.2021, 3-17-2591, p 18.
25
riikliku järelevalve tegemist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Ülejäänud osas jäävad vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused rahuldamata.
149.Ringkonnakohus lahendab esmalt kolmanda isiku vastuväite kohtu tegevusele (I), analüüsib seejärel kaebeõigust, tõlgendab kaebuse nõudeid ja hindab nende lubatavust (II), lahendab asja sisuliselt (III), vastab ülejäänud kolmanda isiku väidetele (IV) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja määrab kindlaks menetluskulude jaotuse (V). I
150.Ringkonnakohus lahendab esmalt kolmanda isiku 18.12.2024. a seisukohas kaebuse täiendamise osas esitatud ning 26.05.2025. a seisukohas korratud vastuväite.
151.20.11.2024 toimunud kohtuistungil esitas kolmas isik protesti, mille nimetas 18.12.2024. a seisukohas kaebuse täiendamise osas ümber vastuväiteks kohtu tegevusele. Vastuväite sisuks oli, et kohus andis lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 5 kaebajatele võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.2024. Kolmas isik on lisaks arvamusel, et tegemist ei ole kaebuse muutmisega, vaid uue kaebusega, sest kaebajad on viidanud üksnes HKMS § 37 lg 2 p-le 6 ja § 37 lg 2 p-le 2, mis reguleerivad kaebuse eri liike (tuvastamiskaebus ja kohustamiskaebus). Kolmanda isiku arvates võimaldab HKMS § 49 lg 1 muuta kas kaebuse nõuet või alust, aga mitte mõlemat korraga. 26.05.2025 ringkonnakohtule esitatud seisukohas (kaebuse täiendamise osas) esitas kolmas isik uuesti vastuväite kohtu tegevusele, leides, et kohus ei ole kolmanda isiku 18.12.2024 esitatud argumentidega arvestanud, et nõuded ei ole esitatud tähtaegselt ning et kaebuse muutmine ringkonnakohtus menetluse lõppfaasis enne otsuse tegemist ei ole lubatav. Kolmas isik tugines sellele, et kuna kaebajaid esindab kohtumenetluses vandeadvokaat, kes on menetluses osalenud ja esindanud kaebajaid ka varasemalt halduskohtus, ei olnud tegemist õiguslikult kogenematu menetlusosalisega, mistõttu on ringkonnakohus selgitamiskohustust rikkunud. Samuti leidis kolmas isik, et muudetud kaebust menetledes muutuks ringkonnakohus esimese astme kohtuks ja väljuks algse kaebuse raamidest, et ringkonnakohus on HKMS § 49 lg 1 kohaldanud ebaõigesti ning et esitatud nõudeid ei saa paralleelselt menetleda.
152.HKMS § 90 lg 1 ls 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta.
153.Et tegemist on sisuliselt ühe ja sama argumentatsiooniga, tõlgendab ringkonnakohus kolmanda isiku protesti ja vastuväiteid ühe vastuväitena HKMS § 90 mõttes. Kohus mõistab kolmanda isiku esindajat selliselt, et ta soovib väljendada mittenõustumist sellega, et kohus andis kaebajatele HKMS § 2 lg-le 5 tuginedes võimaluse kaebust täiendada taotlustega, mis esitati kohtule 02.12.2024, ning et kaebajate I, II ja VI kaebuse muutmine ei ole lubatav.
154.Ringkonnakohus tõlgendab kolmanda isiku avaldusi lähtuvalt tema tegelikust tahtest vastuväitena kohtu tegevusele HKMS § 90 mõttes ja käsitab neid ühe vastuväitena ega kontrolli seetõttu nende lubatavust eraldiseisvalt. HKMS § 90 lg 1 ls 2 kohaselt lahendab kohus vastuväite määrusega. HKMS § 162 lg-st 1 tulenevalt võib kohus kohtuotsuse resolutsioonis lahendada ka veel lahedamata menetluslikud taotlused.
26
155.Riigikohus on varasemalt asunud seisukohale: „HKMS § 120 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas kaebuses on esitatud kaebuse eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Halduskohtumenetluses on oluline, et kohus oleks täitnud enda selgitamiskohustust, sealhulgas peab kohus vajaduse korral kaebajat nõustama ka asjakohase õiguskaitsevahendi valikul. Kohtul lasub kohustus selgitada kaebajale, milline nõue oleks tema õiguste kaitseks tulemuslikum (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-62-13, p 8 ja nr 3-3-1-6-05, p 17). Kaebajale jääb sellest hoolimata õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse. Seejuures on aga oluline, et kohus oleks kaebajale selgitanud tema valiku tagajärgi (halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-54-05, p 14).“15 Samuti on Riigikohus leidnud: „Kaebajal on õiguskaitsevahendi valiku vabadus. Nimetatud vabaduse kasutamisel on aga oluline, et valitud vahendi kaudu oleks võimalik isiku rikutud õiguste kaitse. Juhul, kui õiguste kaitse on saavutatav mitme õiguskaitsevahendiga, saab kohus juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile.“16 Viidatud asjas oli mõlema poole esindajaks vandeadvokaat, kuid ometi pidas Riigikohus võimalikuks juhtida kaebaja tähelepanu sobivamale õiguskaitsevahendile. Sellest lähtuvalt ei näe ringkonnakohus põhimõttelist takistust HKMS § 2 lg 5 rakendamiseks juhul, kui kaebajat esindab kohtumenetluses vandeadvokaat.
156.Käesolev asi on erakordselt keerukas nii materiaalõiguslikult kui ka menetlusõiguslikult ning kaebaja õiguste kaitse on raskendatud nii asja õigusliku keerukuse tõttu kui ka kolmanda isiku ja vastustaja vahepealse tegevuse tõttu, mis seisnes kasutusteatise esitamises ja selle teavitatuks lugemises. Et kaebajate õigused ei jääks kaitseta menetluslike küsimuste tõttu, pidas ringkonnakohus HKMS § 2 lg-le 5 tuginevalt vajalikuks juhtida kaebajate tähelepanu täiendava taotluse esitamise vajadusele.
157.HKMS § 49 kohaldamist selgitas ringkonnakohus 25.04.2025. a määruses (p 5-7). Ringkonnakohus viitab nendele punktidele ega pea vajalikuks seal öeldut korrata.
158.Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et HKMS § 49 lg 1 ei viita kolmanda isiku pakutud tõlgendusele, et võimalik on muuta kas kaebuse nõuet või alust, aga mitte mõlemat korraga. Kolmas isik ja vastustaja on käimasoleva kohtumenetluse ajal loonud uusi asjaolusid, mis menetluse alguses veel ei esinenud – õhuliin on valmis ehitatud, sellele on esitatud kasutusteatis ja see on teavitatuks loetud. Kolmas isik tugineb ka HKMS § 41 lg-le 2, mille kohaselt on kaebuse aluseks on põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. Just see põhiliste asjaolude kogum on kohtumenetluse jooksul tänu kolmanda isiku vahepealsele tegutsemisele muutunud.
159.Riigikohus on leidnud: „Kaebuse aluse muutmise korral on tegemist kaebuse muutmisega (HKMS § 49 lg 1). Muudel juhtudel ei loeta kaebuses esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 1). Seega võib kaebaja vaidluse eseme piires esitada kõiki väiteid, mis tema hinnangul kaebuses esitatud nõude lahendamist mõjutavad. Kohus, olles seotud vaidluse eseme piiridega (HKMS § 2 lg 3 ja § 41 lg 1), otsustab selle üle, millised asjaolud on vaja tuvastada ning milliseid norme tuleb asjas kohaldada, kaebaja väidetest sõltumatult 15 16
RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187, p 24. RKHKo 29.10.2004, 3-3-1-35-04, p 15.
27
(HKMS § 158 lg 1).“17 Riigikohus on varasemas praktikas korduvalt pidanud võimalikuks mh apellatsiooni- või kassatsiooniastmes kaebuse muutmist, sh kaebusele uue nõude lisamist, kui see on vajalik kohtumenetluse kestel muutunud asjaolude tõttu. 18 Seejuures on Riigikohus oluliseks pidanud menetlusökonoomia põhimõtte järgimist uue kohtuvaidluse vältimise teel19 ning HKMS § 49 lg 1 kohaldamisel pidanud vajalikuks tõlgendada kaebuse eesmärki laialt20. Riigikohus on samuti leidnud, et kohtul on selle hindamisel, kas antud juhul oli mõjuv põhjus kaebuse muutmiseks apellatsioonimenetluses olemas, lai otsustusruum.21
160.Kasutusteatise olemasolu selgus alles ringkonnakohtu istungil, kui seda mainis vastustaja esindaja. Seega puudus kaebajatel võimalus kasutusteatise teavitatuks lugemisele varasemalt reageerida. Samas oli asjaolu, et kolmas isik oli esitanud kasutusteatise, kolmandale isikule juba varasemalt hästi teada. Seega ei saanud informatsioon kasutusteatise esitamise ega selle teavitatuks lugemise kohta tulla kolmandale isikule ootamatult. Samuti ei saa lugeda kolmandale isikule ootamatuseks võimalust, et kaebajad soovivad kasutusteatise teavitatuks lugemist vaidlustada.
161.Täiendatud nõuete tähtaegsuse osas juhib ringkonnakohus tähelepanu Riigikohtu seisukohale: „HKMS § 49 lg 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.“22 Ringkonnakohus on seisukohal, et täiendatud nõuete tähtaegsuse osas sellest tulenevalt kahtlust ei ole.
162.Kohtusüsteemi kolmeastmelisus ei tähenda, et isiku, kes otsib õiguskaitset tema põhiõiguste piirangute vastu, kohtutee tuleb muuta kunstlikult võimalikult keerukaks ja kulukaks. Selle keelab põhiseaduses sätestatud tõhusa ja ausa kohtumõistmise tagamise kohustus (PS § 15 lg 1). Kohtumenetluse veelkordne otsast alustamine võib kaebajad ära väsitada ning kui kohus kolmanda isiku sooviga kaasa läheks, siis rikuks kohus sellega põhiseadust. Kohtumenetlus peab olema tõhus ja tulemuseni tuleb jõuda mõistliku aja jooksul.
163.Olemuslikult ei tähenda kasutusteatise vaidlustamine täiesti uue vaidluse algust, vaid sisuliselt senise vaidluse jätku, mis on tingitud sellest, et kolmas isik esitas käesoleva menetluse kestel kasutusteatise. Ringkonnakohus ei nõustu kolmanda isiku väitega, et kaebuse täiendamine väljub senise arutelu raamest. Arutelu ese on endiselt, kas õhuliini tohtis või ei tohtinud ehitada või ümberehitada kaebajate kinnisasjadele või nende vahetusse lähedusse antud viisil. Seega ei tähenda kasutusteatise vaidlustamine endast samuti täiesti uue vaidluse algust, vaid sisuliselt senise vaidluse jätku uues menetluslikus olukorras. Nõuete paralleelsele menetlemisele menetlusõiguslikke takistusi ei ole.
17
RKHKm 09.03.2022, 3-21-712, p 17. RKHKo 07.04.2010, 3-3-1-5-10, p 15; 11.12.2013, 3-3-1-46-13, p 13; 12.01.2016, 3-3-1-41-15, p 15; RKHKm 26.03.2015, 3-3-1-86-14. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p 23. 19 RKHKo 12.01.2016, 3-3-1-41-15, p 15. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p 23. 20 RKHKm 26.03.2015, 3-3-1-86-14. Vt RKHKm 26.04.2017, 3-3-1-92-16, p 23. 21 RKHKo 12.11.2019, 3-16-1573, p 24. 22 RKHKo 20.02.2024, 3-22-2187, p 23. 18
28
164.Veel tugineb kolmas isik HKMS § 41 lg-le 1, mille teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud ega ületada nõude piire. Ringkonnakohus selgitab, et peale kaebuse muutmist saab kohus hinnata ka kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasust ning kolmanda isiku riikliku järelevalve teostamise vajadust. Mõlema osas on nõue esitatud, mistõttu ei ületa kohus nõude piire.
165.Samuti ei kujuta ehitusjärelevalve läbiviimiseks kohustamine endast täiesti uue vaidluse algust. Ehitusjärelevalvet teostatakse EhS § 130 lg 1 kohaselt ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle. Kuna õhuliini kasutusteatis on Valga valla piires juba teavitatuks loetud, nagu kolmanda isiku esindaja on kohtule kinnitanud, siis puudub vastustajal, juhul kui kasutusteatise teavitatuks lugemine osutub õigusvastaseks, võimalus teisel viisil ebaseaduslikus kasutuses oleva ehitise üle järelevalve teostamiseks ja selle ehitusseadustikuga kooskõlla viimiseks kui EhS § 130 alusel. Riigikohus on märkinud: „Kui ehitusteatisega on nõustutud selle vaidlustanud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega.“23 Seega ei kujuta ehitusjärelevalve teostamise vajalikkuse hindamine endast täiesti uut menetlust, nagu kolmanda isiku esindaja on püüdnud kohtule väita, vaid lihtsalt materiaalse ehitusõiguse kohaldamist olukorras, kus ehitus- ja kasutusõiguse saamise menetlused on lõppenud.
166.Kolmas isik leiab veel, et kaebuse täiendamisega alles apellatsiooniastmes muutub ringkonnakohus esimese astme kohtuks. See ei ole kolmanda isiku arvates lubatav kolmeastmelise kohtusüsteemi ülesehitust ja menetlusosaliste kaebeõigust silmas pidades. Kohtu sisuline seisukoht täiendatud kaebuse osas selguks sellisel juhul esmakordselt alles ringkonnakohtu otsusest. Üldiselt teadaolevalt on ringkonnakohtu otsuse vaidlustamise võimalused Riigikohtus piiratud. Riigikohus menetleb statistiliselt üldse 7-8% neile esitatud kassatsioonkaebustest. Kaebuse menetlemise korral ei toimuks Riigikohtu tasandil faktiliste asjaolude tuvastamist ega ka tõendite hindamist, vaid arutelu Riigikohtus saaks keskenduda peaasjalikult õigusküsimustele.
167.Ringkonnakohus on seisukohal, et olukorra, kus võimalik kaebevõimaluste hulk on teatud määral piiratud, on kolmas isik ise tekitanud. Kui kolmas isik ehitas kohtumenetluse ajal õhuliini valmis ja esitas sellele kasutusteatise, siis võttis kolmas isik sellega riski. Kolmas isik ei saa eeldada, et käimasoleva kohtumenetluse lõpptulemus on talle igal juhul soodne. Ringkonnakohus märkis sõnaselgelt 21.07.2022 esialgse õiguskaitse määruses, et küsimus sellest, kas tegemist on ümberehitus- või ehitustöödega, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus (p 24). See aga võib omakorda mõjutada kaebuse lahendust tervikuna. Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt on kolmas isik saanud ringkonnakohtu menetluses piisavalt oma seisukohti esitada ning olla kohtu poolt ära kuulatud.
168.Eelnevast tulenevalt jäävad kolmanda isiku vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata. II
169.Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus kaebajate kaebeõigust ning kaebuse nõudeid.
23
RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 15.
29
Kaebeõigus
170.Riigikohus on leidnud, et kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge, mille selgitamiseks tuleb üldjuhul kontrollida, kas kaebusega on võimalik kaitsta kaebaja õigusi (HKMS § 44 lg 1). 24 HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis võimaldab tagastada kaebuse üksnes juhul, kui kohtu arvates puudub kaebajal, eeldades tema faktiliste väidete tõendatust, ilmselgelt kaebeõigus. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta, ja seejuures tuleb kohtul kaebeõiguse ilmselget puudumist kaebuses ka hoolikalt põhjendada. Riigikohus on leidnud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist.25
171.Kaebeõigus sõltub niisiis sellest, millise ulatusega on konkreetse kaebaja subjektiivsed õigused. Ringkonnakohus on seisukohal, et liini või selle kaitsevööndi ulatumine kinnisasjale on piisav, et põhjendada subjektiivset õigust kaebuse esitamiseks, sest elektripaigaldis ja selle kaitsevöönd riivavad omandiõigust. Kinnisasjal asuv liinimast ja selle kohal paiknev õhuliin piiravad kinnisasja kasutamisvõimalusi faktiliselt. Lisaks kehtestavad EhS § 70 koosmõjus §-ga 77 ning majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (määrus nr 73) §-ga 10 terve rea õiguslikke piiranguid tervele kaitsevööndile, mis kõik kujutavad endast samuti omandiõiguse piiranguid. See on kaebeõiguseks piisav.
172.Kas ja kui, siis mis ulatuses piirab omandiõigust või mõnda muud põhiõigust õhuliin, milleni elektripaigaldise kaitsevöönd ei ulatu, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
173.Valga vallas VALGA VALDs paikneb liin või selle kaitsevöönd teiste seas kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksusel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120).
174.Kaebaja I kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paiknevad hooned moodustavad ühtse kompleksi, mis asub osaliselt liini kaitsevööndis. 1911. aastal ehitatud elamu asub mõne meetri kaugusel kaitsevööndi piirist. Juurdepääsutee hoonetele ja õuealale läheb liini alt läbi (tl I-117, 23, 21, 184).
175.Kaebaja II omandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb õhuliini kaitsevööndis üks mitteeluhoone (tl I-26; dtl 205).
176.Kaebajale III kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) jääb 1911. aastal ehitatud elamu liini kaitsevööndisse. Liin kulgeb elamu pikema küljega paralleelselt, liini telje ja elamu vahele jääb ca 25 m, mast on ligikaudu kohakuti elamu nurgaga (tl I-118, 27, 183p).
177.Kaebajale IV kuuluv katastriüksus kaitsevööndisse (tl I-29; dtl 206).
24 25
xxx
RKHKm 23.10.2013, 3-3-1-29-13, p 16. RKHKm 21.05.2014, 3-3-1-26-14, p 9; 12.12.2017, 3-17-981, p 11, 13.
30
(Xxx)
jääb
osaliselt
õhuliini
178.Kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb puurkaev liini kaitsevööndis, praktiliselt liini all (tl I-118p, 34).
179.Kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (Xxx) paikneb 1949. aastal ehitatud elamu kaitsevööndist 25 m kaugusel (I kd tl 119).
180.Kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kaebeõiguses niisiis kahtlust ei ole.
181.Kaebajale V kuuluv Xxx
182.külas asuval katastriüksusel xxx (Xxx), mis asub osaliselt Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndis, mis külgneb Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini kaitsevööndiga, paiknev eluhoone jääb Tartu-Valmiera õhuliini teljest ca 250 m kaugusele. Kinnistu piirist TartuValmiera õhuliini kaitsevööndini on kõige lähemast nurgast ca 80 m. Maaameti maainfo kaardirakendusest nähtuvalt on kinnistu õueala ja Viru-Tsirguliina õhuliini kaitsevööndi vahel tihedad puud. Ringkonnakohus leiab, et võimalik mõju, mida avaldab kaebajale V Tartu-Valmiera õhuliin on lähemal asuva Viru-Tsirguliina õhuliini tõttu sedavõrd tähtsusetu, et kaebajal V puudub antud juhul kaebeõigus. Kui, siis mõjutab kaebaja V õigusi Viru-Tsirguliina õhuliin, mitte aga Tartu-Valmiera õhuliin. Kuigi Tartu-Valmiera õhuliin ei puuduta eelnevast tulenevalt kaebaja V õigusi, siis ei ole kaebeõiguse puudumine ringkonnakohtu hinnangul ilmselge. Kaebaja V kaebus tuleb seetõttu jätta kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata. Nõuded
183.Halduskohus määras 30.06.2023. a otsuse resolutsiooniga menetletavaks nõudeks tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Samuti lubas halduskohus kaebajatel täiendada kaebust alternatiivse nõudega tunnistada õigusvastaseks ehitusteatise nr 2111201/12323 aktsepteerimine eeltoodud vahemikus toimuva ehitamise osas.
184.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kohtuasjas on vaidluse all ainult see õhuliini osa, mis paikneb kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kinnisasjadel. Liin või selle kaitsevöönd paikneb kaebajale I kaasomandina kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx, kaebajale III kuuluvatel katastriüksustel xxx ja xxx, kaebajale IV kuuluval katastriüksusel xxx, kaebaja VI kaasomandis oleval katastriüksusel xxx ning kaebajale VII kuuluval katastriüksusel xxx (tl I-120). Järelikult saab kaebuse nõue hõlmata mitte liini lõiku katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx, vaid ainult loetletud konkreetseid katastriüksusi.
185.Ringkonnakohus on seisukohal, et hoolimata õhuliini kasutusteatise osaliselt teavitatuks lugemisest vastustaja poolt ei ole ühegi kaebaja puhul menetluslikke takistusi ehitusteatise teavitatuks lugemise jätkuvaks vaidlustamiseks.
186.Sellest tulenevalt tuleb kaebuse tühistamisnõuet tõlgendada nii, et kaebajad I, II, III, IV, VI ja VII esitasid kaebuses nõude tühistada Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx.
31
187.Lisaks on vastavalt menetluses kaebajate alternatiivne nõue tuvastada ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.
188.Peale selle on kaebajad I, II ja VI esitanud ringkonnakohtus taotluse kaebuse täiendamiseks, milles paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus osas, milles see puudutab vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) ehitatud õhuliinide kasutusteatiste teavitatuks lugemist; samuti paluvad kaebajad I, II ja VI kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist vaidlusaluse ehitise suhtes.
189.Kuna nimetatud nõude esitasid ainult kaebajad I, II ja VI, siis saab see nõue puudutada ainult kaebajale I kaasomandina kuuluvaid katastriüksusi xxx ja xxx, kaebajale II kuuluvat katastriüksust xxx ning kaebaja VI kaasomandis olevat katastriüksust xxx.
190.Poolte vahel ei ole vaieldav, et kasutusteatis ei puudutanud kaebajale I kaasomandina kuuluval katastriüksusel xxx asuvat masti, sest seda ei ole uuega asendatud. Kuid kasutusteatis puudutas ka kaebajale kaasomandina I kuuluvate katastriüksuste xxx ja xxx kohal asuvat õhuliini. Ka kaebajale II kuuluval katastriüksusel xxx ega kaebajale VI kaasomandina kuuluval katastriüksusel xxx ei paikne masti. Küll aga asub kõigi nimetatud kinnisasjade kohal uus õhuliin.
191.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate I, II ja VI puhul ei ole menetluslikke takistusi ehitusteatise teavitatuks lugemise kõrval ka kasutusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamiseks. Samuti ei ole menetluslikke takistusi nõuda vastustaja kohustamist riiklikuks järelevalveks. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ka kaebaja I, nagu ka kaebajad II ja VI võivad esitada tuvastamisnõude kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustamisnõude riikliku järelevalve teostamiseks.
192.Eelnevast tulenevalt tõlgendab ringkonnakohus kaebajate I, II ja VI kaebuse täiendamise taotlust selliselt, et kaebajad I, II ja VI paluvad tuvastada Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.
193.Esitatud kohustamisnõuet tõlgendab ringkonnakohus lähtuvalt eelnevast selliselt, et kaebajad I, II ja VI esitasid nõude kohustada Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve läbiviimist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes.
194.Praegusel juhul on ringkonnakohtu apellatsioonimenetluses vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused halduskohtu otsuse peale, millega halduskohus tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx. Lisaks paluvad vastustaja ja kolmas isik jätta kaebajate I, II ja VI täiendatud kaebus rahuldamata. Seega soovivad vastustaja ja kolmas isik halduskohtu otsuse täies ulatuses tühistamist ning kaebuse rahuldamata jätmist ja lisaks ringkonnakohtu menetluses esitatud muudetud nõude rahuldamata jätmist. 32
Nõuete lubatavus
195.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus esiteks küsimust, kas ehitusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamiseks on õige nõue tühistamisnõue või tuvastamisnõue, teiseks küsimust, kuidas mõjutab Tartu-Valmiera õhuliini Valga vallas asuva osa kasutusteatise teavitatuks lugemine kaebajate positsiooni ning milline on kasutusteatise ja ehitusteatise vahekord, ning kolmandaks nõude kohustada vastustajat tegema riiklikku järelevalvet lubatavust. Ehitusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamine
196.Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistus andis 26.10.2021 korralduse nr 87, millega luges kokkuvõttes teavitatuks Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks esitatud ehitusteatise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest.
197.Ehitusteatis ei ole erinevalt ehitusloast haldusakt juba sellepärast, et see ei ole antud haldusorgani poolt, nagu näeb ette haldusakti mõistet määratlev HMS § 51 lg 1. Määrav on, mida teeb ehitusteatise saanud haldusorgan. Riigikohus on selgitanud, et „ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg 2 alusel ei ole haldusakt, vaid halduse toiming (HMS § 106 lg 1, HKMS § 6 lg 2). Ehitada võib, kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat ehitusteatise andmete täiendava kontrollimise vajadusest. Sellisel juhul ei saa lugeda haldusakti antuks (HMS § 51 lg 1), kui seadus ei sätesta teisiti. Ehitusteatise puhul antakse haldusakt, kui EhS § 36 lg 5 alusel ehitusteatises toodud andmete kontrollimise tulemusena esitatakse ehitusteatise esitajale nõudeid EhS § 36 lg 6 alusel.“26 Veel on Riigikohus leidnud: „Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus.“27
198.Niisiis, ehitusteatise lisatingimused on selle esitajale adresseeritud kohustused, mis kujutavad endast haldusakti. Käesoleval juhtumil ei vaidlusta aga nende kohustuste adressaadiks olev Elering Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldust nr 87, vaid isikud, kelle kinnisasju õhuliin ületab. Kui Eleringi suhtes tuleks korralduses nr 87 sisalduvad tingimused lugeda haldusaktiks, siis kaebajate perspektiivist on oluline ainult ehitusteatise teavitatuks lugemine, mis Riigikohtu arvates ei ole haldusakt. Riigikohus on selgelt välja öelnud, et ehitusteatisega nõustumise mõju on vaid ehitamisele seatud piirangu kaotamine.
199.HKMS § 37 lg 2 p 1 järgi eeldab tühistamiskaebus haldusakti olemasolu. Ringkonnakohus mõistab Riigikohtu praktikat nii, et kolmanda isiku perspektiivist, kes soovib vaidlustada ehitusteatise teavitatuks lugemist, haldusakti ei eksisteeri. Järelikult ei ole võimalik kaebajate tühistamisnõuet menetleda ning tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
200.Asjakohane kaebus on tuvastamiskaebus (HKMS § 37 lg 1 p 6, § 38 lg 4, § 45 lg 2) nõudega tuvastada ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasus. 26 27
RKHKm 06.06.2018, 3-17-1152, p 11. RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17.
33
201.Kolmas isik on seisukohal, et peale kasutusteatise teavitatuks lugemist ei saa ehitusteatisega seonduvat enam üldse vaidlustada. Argumendiks esitab kolmas isik Riigikohtu seisukoha, mille kohaselt kaotab kasutusloa väljastamisega ehitusluba oma kehtivuse.28
202.Ringkonnakohus on seisukohal, et kasutusteatise teavitatuks lugemine ei mõjuta kaebajate kaebeõigust ega muid nõude lubatavuse tingimusi ehitusteatise teavitatuks lugemise osas. Ringkonnakohus selgitab, et ehitusteatise ja kasutusteatise vahekord erineb ehitusloa ja kasutusloa vahekorrast. Kuna ehitusteatise teavitatuks lugemine ei ole haldusakt, siis ei ole sellel kehtivust, mis saaks lõppeda. Järelikult ei saa ehitusteatise teavitatuks lugemine kuidagi ära kaduda, kui haldusorgan loeb peale ehitise valmimist kasutusteatise teavitatuks. Ka peale ehitise valmimist, kasutusteatise esitamist ja selle teavitatuks lugemist on endiselt relevantne küsimus, kas ehitusteatise tohtis teavitatuks lugeda või mitte, sest juhul, kui seda ei tohtinud teha, on vaidlusalune ehitis formaalselt ebaseaduslik.
203.Ringkonnakohus leiab, et tühistamiskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. HKMS § 38 lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud, sest kaebajad on piisavalt selgitanud, miks on kaebuse esitamine nende õiguste kaitseks vajalik, ning et nende õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Järelikult on tuvastamisnõue ehitusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav. Kasutusteatise teavitatuks lugemise vaidlustamine
204.Valga Vallavalitsus luges 19.12.2023. a teatega nr 9-1.2/5070 osalise kasutusteatise teavitatuks.
205.Kasutusteatise puhul on olukord sarnane kui ehitusteatise puhul. Selle üle, et kasutusluba on haldusakt, vaidlust ei ole. Kasutusteatis ei saa samuti olla haldusakt juba sellepärast, et see ei ole antud haldusorgani poolt (HMS § 51 lg 1). Kasutusteatise teavitatuks lugemise kohta on Riigikohus märkinud: „Samuti ei saa ehitamist ega ehitist erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu.“29
206.Järelikult ei ole ka kasutusteatise teavitatuks lugemine haldusorgani poolt haldusakt, vaid toiming. Selle vaidlustamiseks on asjakohane kaebus samuti tuvastamiskaebus (HKMS § 37 lg 1 p 6, § 38 lg 4, § 45 lg 2). Ka kasutusteatise osas leiab ringkonnakohus, et HKMS § 38 lg-s 4 ja § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud, sest kaebajad on piisavalt selgitanud, miks on kaebuse esitamine nende õiguste kaitseks vajalik, ning et nende õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Järelikult on ka tuvastamisnõue kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse tuvastamiseks lubatav. Kohustamisnõue riikliku järelevalve tegemiseks
207.Vastustaja ja kolmas isik on seadnud kahtluse alla kaebajate I, II ja VI esitatud riikliku järelevalve tegemiseks kohustamise nõude lubatavuse. 28 29
RKHKo 31.01.2017, 3-3-1-69-16, p 42. RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17.
34
208.HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse; sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
209.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole seadus kehtestanud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb kohustamisnõuet riikliku järelevalve tegemiseks pidada võimalikuks. Ringkonnakohus tugineb Riigikohtu seisukohale, mille järgi „halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus [...]. Selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne kord piiraks selliselt kaebeõigust, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist [...].“30 Ringkonnakohus tõdeb, et ehitusseadustikus ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et riikliku järelevalve tegemiseks saab kohustamisnõude esitada üksnes peale vastavasisulise taotluse esitamist haldusorganile.
210.Teiseks juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et asjaolu, et vastustaja on õhuliini kasutusteatise teavitatuks lugenud, selgus alles ringkonnakohtu istungil. Vastustaja on küll väitnud, et see asjaolu oli kaebajale I juba varasemalt teada, kuid ei ole selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et õhuliini kasutusteatise teavitatuks lugemine vastustaja poolt selgus alles ringkonnakohtu istungil.
211.Käesolev haldusasi on menetluses aastast 2021. Kaebajatel on põhiseaduse järgi õigus tõhusale õiguskaitsele ja ausale kohtumenetlusele. Ringkonnakohus ei pea sellele põhimõttele tuginevalt võimalikuks nõustuda sellise käsitlusviisiga, et vastustajal ja kolmandal isikul, kes on ennast positsioneerinud käesolevas menetluses kaebajate vastaspooltena, on lubatud kohtumenetluse kestel tekitada kaebajate õiguskaitsele uusi takistusi, mille tagajärjel peaks kohus suunama kaebajaid uut kohtuvälist menetlust otsast alustama. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline käsitlusviis vastuolus HKMS § 2 lg-ga 1.
212.Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et Riigikohtu seisukoha järgi on ehitusseadustiku alusel teostatava riikliku järelevalve puhul kaebajatel õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest.31 Eelduste poole peal sõltub riikliku järelevalve tegemise otsustamine käesoleval juhul sellest, kas ehitusteatis ja kasutusteatis on õiguspäraselt teavitatuks loetud. Täiendavaid asjaolusid selle nõude läbivaatamisel ei lisandu ja sisuliselt kattub riikliku järelevalve tegemise kohustus EhS § 48 lg 5 p-s 1 sätestatud haldusorgani kohustusega kontrollida kasutusteatise teavitatuks lugemise menetluses, kas ehitis tuleks viia nõuetega vastavusse.
213.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebajate I, II ja VI nõue kohustada haldusorgani riikliku järelevalve tegemiseks on eelpool kindlaks määratud kujul lubatav. III 30 31
RKHKm 10.06.2013, 3-3-1-18-13, p 11. RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 12.
35
214.Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus materiaalõiguslikku olukorda ja lahendab asja sisuliselt. Kaebuse alus
215.HKMS § 41 lg 2 järgi on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.
216.Kolmas isik väidab, et kaebajad I, II ja VI on kaebuse alust muutnud.
217.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse alust ei ole muudetud, vaid menetluse vältel on uusi asjaolusid lisandunud. Ringkonnakohus selgitab, et põhiliste asjaolude kogum, mille üle käesoleval juhul vaidlus käib, on õhuliini ehitamine või ümberehitamine kaebajate kinnisasjadele, kas siis mastide või kinnisasju ületavate liinide näol. Asjaolude kogumisse on kolmanda isiku ja vastustaja kaastoimel kohtumenetluse vältel lisandunud uusi asjaolusid: kui menetluse alguses oli küsimus ainult selles, kas õhuliini ehitamist või ümberehitamist tohtis ette võtta kaebajate kinnisasjadel, siis tänaseks on uus liin valminud ja selle kasutusteatis on teavitatuks loetud, mistõttu on küsimuse all ka osade kinnisasjade suhtes kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasus ning vastustaja kohustus teostada vastavate liini lõikude üle riiklikku järelevalvet. Mida tuleb käsitada ehitisena
218.Järgmise sammuna tuleb otsustada, kas Tartu ja Valmiera vahelist õhuliini tuleb käsitada ühtse tervikliku ehitisena või tuleb analüüsis lähtuda selle üksikutest osadest ja konkreetsetest mastidest, st millest pidi vastustaja lähtuma, kas õhuliinist kui tervikust või üksikutest mastidest ja/või liiniosadest.
219.Vastustaja ja kolmas isik käsitavad ehitisena kogu kõrgepingeliini. Kolmas isik väidab, et rekonstrueeritav kõrgepingeliin on ehituslikus mõttes üks tervik, läbides mitmeid omavalitsuste territooriume ega ole „tükeldatav“, mistõttu ei saa tekkida olukorda, kus ühe omavalitsuse territooriumil asuv liini osa on rekonstrueeritud õigusvastaselt, kuid teistes valdades on ehitustegevus olnud jätkuvalt õiguspärane.
220.Kaebajad vastustavad konkreetseid maste ja/või liiniosi, millest lähtub nende kinnisasjadele mõju.
221.EhS § 3 lg 1 järgi on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. EhS § 3 lg 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis; hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis; rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS § 3 lg 3 järgi võib funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, ehitusseadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena. Ehitusseadustiku seletuskirjas on funktsionaalse koostoimivuse osas selgitatud, et funktsionaalselt koostoimivad rajatised on näiteks puhkepargid, laudteega kaetud matkarajad või mingid muud ühe kindla funktsiooniga ehitiste kompleksid. 32 Samuti on märgitud: „Näiteks on enamikel hoonetel ka nendega ühendatud rajatisi, näiteks juurdepääsutee. Neid rajatisi tuleks üldjuhul vaadelda iseseisvate ehitistena. Sellisel juhul tuleks iga sellise ehitise suhtes algatada eraldi loamenetlus. Kuivõrd 32
Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 8: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.
36
selline lahendus ei ole mõistlik, võib loamenetluse raames kõiki ühe projekti raames ehitatavaid ehitisi käsitleda koos ja kohaldada neile ühtset loamenetlust.“33
222.Sellest tulenevalt võib erinevatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi käsitleda ühe ehitisena, kuid tingimuseks on, et see on funktsionaalselt koos toimiv. Ühe ehitisega oleks tegemist näiteks siis, kui funktsionaalselt koos toimiva ehitise püstitamiseks on võimalik koostada riigi eriplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi; riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Ringkonnakohus on seisukohal, et riigi eriplaneeringu korral oleks Tartu-Valmiera õhuliini kui tervikut võimalik käsitleda ühe ehitisena, sest see toimib funktsionaalselt koos ühtse tervikuna. Lisaks ei ole käesolevas asjas vaieldav, et õhuliini kui terviku toimimise vastu on suur riiklik huvi. Antud juhul ei ole siiski koostatud Tartu-Valmiera õhuliinile riigi eriplaneeringut, vaid vaidluse all on ühe valla piires antud ehitusõigus.
223.Tartu-Valmiera õhuliin asub kahes riigis – Eestis ja Lätis –, see saab nime järgi alguse Tartu linnast ning selle osad asuvad Eesti Vabariigi territooriumil lisaks Tartu linnale ja vastustajast Valga vallale veel ka Otepää vallas, Elva vallas, Nõo vallas ja Kambja vallas. See tähendab, et Eesti Vabariigi territooriumil ehitamiseks tuli vastav menetlus läbi viia kokku kuues omavalitsusüksuses. Iga omavalitsusüksus sai seejuures hinnata üksnes konkreetse omavalitsusüksuse piirides paiknevat liiniosa puudutavaid küsimusi. Ühegi omavalitsusüksuse pädevuses ei olnud õhuliini kui terviku lubatavuse hindamine, vaid omavalitsusüksused said hinnata õhuliini ehitustegevuse lubatavust vaid vastava omavalitsusüksuse piires.
224.Käesoleval juhtumil on vaidluse all ainult väike osa õhuliinist, nimelt see, mis asub Valga vallas ja läbib kaebajate kinnisasju. VALGA VALD ei ole andnud kolmandale isikule ehitusõigust funktsionaalselt koos toimivale õhuliinile kui tervikule, vaid ehitusteatise teavitatuks lugemisega sai ehitusõigus tekkida üksnes sellele liiniosale, mis asub Valga vallas. Ringkonnakohus peab kaheldavaks, kas ühe valla piires antava ehitusõiguse puhul saab mitut valda läbivat õhuliini käsitada funktsionaalselt koos toimiva ehitisena, sest kui naabervald ehitusõigust ei annaks, oleks tegemist lihtsalt mastide ja liinidega, millel ühtne funktsioon puudub. Samas eeldab selline mõiste sisustamine loogiliselt seda, et funktsionaalse koostoimivusega on mõisteliselt tegemist ainult siis, kui ehitise osad ei pea toimima mitte ainult koos, vaid ka nii, et tervikul on eraldiseisev arusaadav funktsioon.
225.Samuti räägib erinevate liini osade eraldi ehitistena käsitlemise kasuks see, et kolmas isik esitas Valga vallale kasutusteatise Valga valla territooriumil osaliselt ümberehitatud õhuliinide kohta. Esitatud kasutusteatis ei hõlmanud õhuliini L301 lõiku mastide 173 ja 175 vahel, st masti 174, mis asub kaebajale I kuuluval katastriüksusel xxx. Valga Vallavalitsus luges 19.12.2023. a kirjaga õhuliini uute osade kasutamise teavitatuks. Järelikult ei ole poolte vahel sisuliselt vaieldav, et õhuliini on võimalik vaadelda osade kaupa. Kui vastustaja ja kolmanda isiku arvates on õhuliinile võimalik esitada kasutusteatis liini osade kaupa, siis kõneleb see selle kasuks, et liini erinevaid osi 33
Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 9: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.
37
tuleb käsitada ehitusõiguse mõttes eraldi ehitistena. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista õhuliini käsitlemine ühtse funktsionaalse tervikuna ühelt poolt ja selle ehitustegevuse lubatavuse hindamine üksikute osade kaupa teineteist.
226.Ringkonnakohus on seisukohal, et selle hindamisel, kas tegemist on vaid ühe ühtse tervikuna käsitatava või paljudest üksikehitistest koosneva tervikuga, tuleb arvesse võtta ka puudutatud isikute põhiõigusi. Konkreetne isik ei soovi vaidlustada õhuliini kui terviku rajamist, vaid konkreetse teda puudutava masti või tema kinnisasja ületavate liinide konkreetsesse kohta rajamist. Riigikohus on leidnud: „Isiku õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse kaitseb PS § 15 lg 1 esimene lause, mis peab igaühele tagama lünkadeta õiguskaitse enda subjektiivsete õiguste rikkumise korral.“ 34 Ringkonnakohus leiab, et sellest tulenevalt tuleb ka ehitise mõistet sisustada selliselt, et puudutatud isikute võimalus ennast nende õigusi riivava ehitise vastu kaitsta ei taandu sisuliselt olematuks. Et sellist olukorda ei tekiks, ei tohi EhS § 3 lg-s 3 sisalduvat terminit „võib“ sisustada selliselt, et ehitise mõiste välistaks sisuliselt puudutatud kinnisasjade omanike õiguskaitse võimaluse. Et just konkreetne mast või liiniosa avaldab konkreetse kinnisasja omaniku õigustele negatiivset mõju, peab tal olema õiguslikult võimalik vaidlustada just tema kinnisasjal asuvat või sellega külgnevat masti ja/või liiniosa. Ka konkreetse masti ja liiniosa puhul on tegemist inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuva asjaga, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis ja kestvus võimaldavad seda eristada teistest asjadest.
227.Seega tuleb ehitisena käsitada antud vaidluse kontekstis konkreetset masti või liiniosa, mis mõjutab kaebaja kinnisasja. Ringkonnakohus asub eelneva pinnal seisukohale, et hinnangu andmisel sellele, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega, samuti sellele, kas see ehitustegevus on lubatud, on määrav konkreetne mast ja/või liin konkreetses asukohas, mitte õhuliin kui tervik. Ümberehitamine või olemasoleva ehitise lammutamine ja uue püstitamine
228.Käesoleva juhtumi peamiseks vaidlusküsimuseks on, kas see, mida Elering tegi, on ehitusseadustiku mõttes ümberehitamine või vana õhuliini lammutamine ja uue ehitamine.
229.Asjaolude järgi esitas Elering Valga Vallavalitsusele ehitusteatise (tl I-15) ning AS Connecto Eesti ja Leonhard Weiss OÜ koostatud eelprojekti „L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine“ (töö nr 626K1) (tl I-90-100p) Valga vallas Tartu-Valmiera 330 kV õhuliini ümberehitamiseks. Valga Vallavalitsus andis 26.10.2021 korralduse nr 87 (tl I-79-82p), millega luges kokkuvõttes teavitatuks õhuliini ümberehitamise tingimusel, et ehitamisel tuleb lähtuda Põllumajandus- ja Toiduameti, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Transpordiameti ja Liini kinnistu omaniku poolt esitatud nõuetest.
230.AS Connecto Eesti kodulehel on Tartu-Valmiera õhuliini kohta järgmine informatsioon: „Ehitustööde käigus lammutatakse ja utiliseeritakse vana õhuliin täies ulatuses (ca 85 km). Peale vana liini lammutamist rajatakse uued vundamendid, tarnitakse ja paigaldatakse uued mastid ning juhtmed. Renoveerimistööde käigus lammutatakse ja püstitatakse üle 300 masti. Paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid paigaldatakse ühisriputusega samadele mastidele 330 kV liiniga.“ 35 Tehtud tööde 34 35
RKHKm 30.11.2023, 3-22-1679, p 19. https://www.connecto.ee/algasid-l301-tartu-valmiera-330-110kv-ohuliini-projekteerimis-ja-ehitustood/.
38
rubriigis leidub samal kodulehel märge pealkirjaga „2020-2023/Elering AS/TartuValmiera 330/110 kV õhuliini ehitus“: „Kaheahelalise 330/110 kV õhuliini projekteerimine ja ehitamine, kokku 85 km. Projekteerimise ja ehitustööde maht hõlmas: liinitrassi raadamist, juurdepääsuteede ehitamist, vundamentide ehitamist ja 304 liinimasti püstitamist. Liinijuhtmete montaažtööd: 3x3x402/52 mm2 – 85 km, 2 x OPGW – 85 km, 1 x OPGW – 8,5 km ja 3x1x242/39 – 62 km.“36
231.Küsimus on selles, kas Valga Vallavalitsus luges ümberehitamise teavitatuks õiguspäraselt või oleks ta pidanud suunama kolmandat isikut taotlema ehitusluba. Õiguslik alus
232.EhS § 4 lg 3 sätestab et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone, 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone, 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet, 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat, 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega, 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. EhS § 4 lg 4 sätestab: „Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.“
233.EhS eelnõu seletuskirjas on öeldud: „§ 4 lõige 3 määratleb ehitise ümberehitamise mõiste. See on tulenevalt EhS-i laiemast kohaldamisalast laiemalt määratletud ega vasta kehtiva EhS-i rekonstrueerimise kitsale käsitlusele. Ümberehitamine on selline ehitamine, mille käigus ehitise kasutamise otstarve või muud kvalitatiivsed omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamine võib hõlmata nii lammutamist ja seejärel olemuslikult sarnase ehitise ehitamist (lg 5). Uue kvaliteedi loomine on ümberehitamist ja muud ehitamist, sealhulgas remonti eristav kriteerium. Näiteks kui tee liikluskoormus muutub, ehitatakse tee ümber – paigaldatakse uus katend ehk viiakse kooskõlla seisundinõuetega, kui parandatakse teel olevaid löökauke, on tegemist remondiga. Kui olemasolevast ehitisest ehitatakse teise funktsiooniga või mahuga ehitis, siis on tegemist samaväärse ehitamisega, kui seda oleks uue ehitise ehitamine (lg 4). Ümberehitamine ei pea tervikuna olema loakohustuslik. Loakohustuslikkuse üheks kriteeriumiks on ruumiline mõju. Ümberehitamisega ei pruugi kaasneda muutused ehitise ruumilises mõjus.“37 Samuti on leitud: „Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asemele olemuslikult eelmisega sarnane ehitis, kasutades olemasoleva ehitise elemente, on tegemist ehitise ümberehitamisega. See definitsioon võimaldab hõlmata ka ajalist aspekti. Teisisõnu, lammutatud ehitise asemele samasuguse ehitise ehitamist saab
36
https://www.connecto.ee/tehtud-tood/korgepingevorgud/. Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 10: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9. 37
39
pidada ümberehitamiseks üksnes siis, kui lammutamise ja uue ehitise ehitamise vahel on ilmne eesmärgiline seos, kui lammutamise eesmärk oligi uue ehitise ehitamine.“38
234.Seletuskirja kohaselt määratleb ümberehitamise mõiste küll EhS § 4 lg 3, kuid samas osutab seletuskiri ka sellele, et ümberehitamise ning lammutamise ja uue ehitamise puhul tuleb lähtuda lõikest 4. Kokkuvõttes võib seletuskirjas leida argumente nii selle kasuks, et tegemist on ümberehitamisega, kui selle kasuks, et tegemist on lammutamise ja uue ehitamisega. Kui ümberehitamisena tuleks käsitada seaduseelnõu autorite arvates ka sellist ehitamist, kus eelmine ehitis lammutatakse ja ehitatakse uus, senisega olemuslikult sarnane ehitis, ning mille käigus ehitise kasutamise otstarve või muud kvalitatiivsed omadused muutuvad oluliselt, siis see kõneleb käesoleval juhul ümberehitamise kasuks. Samas kõneleb lammutamise ja uue ehitamise kasuks see, et uue õhuliini rajamisel vaidlusalusel lõigul vana õhuliini elemente ei kasutatud. Samuti on mastide kuju ja kõrgus muutunud. Seletuskiri seega selgust ei anna.
235.Ringkonnakohus asub EhS § 4 lõigete 3 ja 4 süstemaatika analüüsi tulemusel seisukohale, et EhS § 4 lg-t 4 tuleb kohaldada siis, kui eesmärgiks on piiritleda ümberehitamist kaheetapilisest tegevusest, mis koosneb lammutamisest ja uue ehitise püstitamisest. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et EhS § 4 lg 3 eesmärgiks on piiritleda ümberehitamist remondi tegemisest. Sellele viitab EhS § 4 lg 3 tervikuna: tehakse vahet ehitise omaduste olulisel ja ebaolulisel muutumisel, ümberehitamisel ja pelgalt üksikute osade samaväärsete vastu vahetamisel, hoone piirdekonstruktsioonide muutmisel ja mittemuutmisel, hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmisel või asendamisel ja mittemuutmisel, ehitise omadusi muutva tehnosüsteemi muutmisel ja mittemuutmisel. Käesoleval juhul on aga küsimus selles, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitise püstitamisega. Niisiis tuleb ümberehitamise ning lammutamise ja uue ehitamise piiritlemise õigusliku alusena käsitada EhS § 4 lg-t 4.
236.Järgmise sammuna vajab selgitamist, milline tähendus on antud kontekstis EhS § 35 lg-l 3 ja lisal 1. EhS § 35 lg 3 järgi on ehitusteatise esitamine nõutav EhS lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. Vastavalt EhS lisa 1 veerule 2 tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis. Sama lisa veerg 6 järgi tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini lammutamiseks esitada ehitusteatis, veerg 1 kohaselt aga tuleb püstitamiseks või rajamiseks taotleda ehitusluba. Nende sätete kohaldamine ja vahekord EhS § 4 lg-ga 4 vajab lähemat selgitamist. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et sarnaselt sätestab kasutusteatise suhtes EhS § 47 lg 4, et kasutusteatise esitamine on nõutav EhS lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul.
237.Kuigi EhS § 35 lg 3 sõnastusest võib jääda esmapilgul mulje, et ehitusteatise esitamine on nõutav kõigi lisas 1 nimetatud ehitiste puhul, siis see nii ei ole. Lisa 1 on tabel, mis koosneb erinevatest veergudest ja ridadest ning ehitusteatise esitamise nõue on märgitud vaid osadesse lahtritesse. Mõnedel juhtudel tuleb lisaks ehitisteatisele esitada ka ehitusprojekt, mõnedel tuleb taotleda ehitusluba ning mõnedel puudub sootuks kohustus haldusorganit tegevusest teavitada. Seega tuleb EhS § 35 lg-t 3 tõlgendada selliselt, et ehitusteatise esitamine on nõutav nende lisas 1 nimetatud ehitiste puhul, kus see nõue on lisas 1 märgitud.
38
Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 11: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9.
40
238.Eelnevat kinnitab ka ajakirjas Juridica avaldatud artikkel, kus on selgitatud EhS lisaga 1 loodud korraldust järgmiselt: „EhS-s loodi süsteem, kus teavitamis- või loakohustus tuleneb seaduse lisaks olevatest tabelitest. Tabelite koostamise peamine lähtekoht oli ehitise kasutusotstarvete loetelu ning arutelu käigus välja koorunud kriteeriumid nagu oht, mõju avalikule ruumile ning isikute õiguste kaitse. Neid näitajaid kombineerides tekkis tabelis olevate ehitiste loetelu. Tabeli vormis teavitus- ja loakohustuse sätestamine on õiguslikult jäik, sest tabeli ajakohastamiseks on vaja õigusakti muuta. Samas on tabel õiguskindluse seisukohast suhteliselt selge lahendus, sest pädeval asutusel puudub sisuline diskretsiooniruum loareservatsiooni rakendamiseks. Kuna ehitisena käsitatavate asjade spekter on lai – lipuvarda püstitamisest tehisveekogu rajamiseni –, siis tõdeti juba tabeli kokkupanemisel, et kõiki praktikas ette tulevaid juhtumeid on raske ette näha. Lisaks võib teavitus- või loakohustus sõltuda ühe ja sama ehitise erinevast kasutusviisist või ka erilistest ehitusmaterjalidest.“39 Niisiis kinnitab ka viidatud artikkel seda, et lisa 1 ei aita vastata küsimusele, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega, vaid sätestab üksnes selle, milline ehitusõiguse saamise menetlus tuleb valida juhul, kui tegemist on lammutamisega, ümberehitamisega või ehitamisega. Seega ei ole EhS § 35 lg 3 EhS § 4 lg 4 suhtes erinorm ega täpsustav norm, vaid aitab üksnes täpsustada õiguslikku tagajärge juhtumil, kui EhS § 4 lg-te 3 ja 4 järgi on tehtud kindlaks, kas tegemist on remonditegemise, ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega.
239.Tähele tuleb panna ka seda, et lisaks näeb EhS § 35 lg 4 ette pädeva asutuse õiguse põhjendatud juhul nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1; seda nimelt kaaludes ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrreldes seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Kontekstist tulenevalt võimaldab EhS § 35 lg 4 ehitusteatise esitamist nõuda vaid nende ehitiste korral, mida muidu võiks lihtsalt ehitada, kuid mis on kas ohtlikud, avaldavad mõju avalikule ruumile või isiku õigustele, mistõttu on vajalik allutada need ehitusteatise menetlusele. Niisiis ei kohaldu EhS § 35 lg 4 käesoleval juhtumil, kuid kinnitab, et EhS § 35 lg 3 koosmõjus lisaga 1 on vaid õiguslikku tagajärge täpsustav mõju.
240.Niisiis reguleerib EhS § 35 lg 3 koos lisaga 1 üksnes õiguslikku tagajärge: lisa 1 veerg 1 kohaldub püstitamise või rajamise korral, veerg 2 ümberehitamise korral ning veerg 6 lammutamise korral. Järelikult eeldab lisa 1, et enne selle kohaldamist on selgitatud välja, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega. Küsimusele, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega, tuleb, nagu eelpool kindlaks tehtud, vastata EhS § 4 lg 4 alusel.
241.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhtumil on põhitähelepanu EhS § 4 lg 4 lausel 2, mis sätestab, et kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Sõna „võib“ viitab selgelt kaalutlusõigusele ja haldusorgani kohustusele kontrollida, kas valitud on õige menetlus. Samas, kaalutlusõigus rakendub alles siis, kui ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Vastus, milline menetlus valida, sõltub EhS järgi niisiis sellest, kas lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis või ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis. See, kas ehitis on lammutatud ehitisega olemuslikult sarnane või mitte, tuleb määrata selle järgi, kas ja kuivõrd muutuvad ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht. 39
S. Mikli, A. Pelisaar. Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku esimesel eluaastal tõusnud küsimusi. – Juridica 2016/3, lk 192 j.
41
242.Ringkonnakohus on seisukohal, et see, kui kolmas isik ja ehitaja nimetavad teostatud töid ümberehitamiseks, rekonstrueerimiseks või renoveerimiseks, ei tee sellest tööst ümberehitamist ehitusseadustiku mõttes. Seadust ei saa tõlgendada selliselt, et lõpliku hinnangu, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega annab arendaja ja kohus seda kontrollida ei saa. Selline tõlgendus oleks vastuolus PS § 146 esimese lausega, mille järgi mõistab ainult kohus õigust. Ümberehitamise ning lammutamise ja uusehitise püstitamise vahel ei ole selget piiri. Ka ehitusseadustiku seletuskiri sisaldab erisuunalisi põhjendusi, millele tuginevalt on võimalik küsimusealuseid töid liigitada nii ümberehitamiseks kui ka lammutamiseks ja uusehitise püstitamiseks. Lahenduseks on ringkonnakohtu hinnangul EhS § 4 lg 4 tõlgendamine selliselt, et ehitusteatise saav kohaliku omavalitsuse üksus on selle sätte alusel kohustatud hindama, kas tegemist on sisuliselt ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega. Kohtute varasemad seisukohad
243.Ringkonnakohus lähtus 21.07.2022. a esialgse õiguskaitse määruses vaikimisi olemasolevast ehitusteatisest, hindamata esialgse õiguskaitse menetluses seda, kas antud juhul oli hoopis tegemist olukorraga, kus oleks ehitamiseks tulnud taotleda ehitusluba. Ringkonnakohus märkis määruses sõnaselgelt, „et küsimus sellest, kas tegemist on ümberehitus- või ehitustöödega, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus“ (p 24). See, kas esitada tuli ehitusteatis või ehitusloa taotlus on keerukas õiguslik küsimus, mida ei olnud võimalik lahendada esialgse õiguskaitse menetluse raames.
244.Tallinna Ringkonnakohus on Tartu-Valmiera L301 liini kohta tsiviilvaidluses leidnud: „Poolte vaidluse sisuks on seega sarnaselt maakohtumenetlusega sama õiguslik asjaolu – AÕSRS § 152 lõikest 1 tuleneva talumiskohustuse sisustamine konkreetsete eluliste asjaolude alusel. Maakohus asus kokkuvõtlikult seisukohale, et tegemist on olemasoleva liini rekonstrueerimisega; õhuliin on funktsionaalselt tervikuna toimiv ehitis EhS § 3 lõike 1 tähenduses; kostja I on põhivõrguettevõte; EhS § 70 lõike 2, § 77 lõike 2, seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 ja 6 ning Majandus- ja taristuministri määruse „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndis tähistusele esitatavad nõuded“ § 5–7 ja 9 alusel kuulub talumiskohustuse hulka ehitus-, remondi- ja hooldustööde tegemise talumine; kitsenduste eesmärgiks on rajatise ohutuse tagamine ja sel eesmärgil on omanikul õigus liini hooldada ja ajakohastada, sh asendada amortiseerunud osad uutega; AÕSRS-i sõnastusest sõna „rekonstrueerimine“ kadumine 2007. a ei toonud kaasa seaduse sisulist muutumist (viide eelnõu seletuskirja punktile 6); uus liin on põhiolemuselt sarnane senisele – samaks jääb kasutusotstarve, asukoht, pingeklass.“40
245.Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasjas tehtud otsus ja muu hulgas ka ehitusseadustiku sätetele antud tõlgendus ei ole halduskohtumenetluses lahendamisele kuuluvas haldusasjas siduv. Haldusõigus on eraõiguse suhtes eriõigus, mis tähendab muu hulgas seda, et ühel ja samal elujuhtumil kohaldamisele kuuluva avaliku ja eraõiguse korral on määrav avaliku õiguse see tõlgendus, mille annab halduskohtumenetluses haldusasja lahendav kohus. Talumiskohustus
40
TlnRnKo 31.10.2023, 2-21-14141, p 63.
42
246.Vastustaja on põhjendanud ehitusprojekti ümberehitamise kooskõlastamist kinnistuomanike talumiskohustusega (AÕSRS § 15 2 lg 2) (tl I-81p). Ka kolmas isik on korduvalt tuginenud kaebajate kohustusele õhuliini taluda.
247.Ringkonnakohus selgitab, et asjaõiguslik talumiskohustus on eraõiguse valdkonda kuuluv õigussuhe, mis kehtib ainult tehnovõrgu või rajatise omaniku ja puudutatud kinnisasja omaniku vahel ning mis kehtestati algselt tehnovõrkudele ja rajatistele, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. Kas ja kuivõrd laieneb talumiskohustus tehnovõrgule ja rajatisele, mis on püstitatud peale maa kinnistamist või mida alles hakatakse rajama, tuleb hinnata muu hulgas arvestades seda, milline on õiguslik hinnang uue tehnovõrgu või rajatise avalikõiguslikule lubatavusele, sh sellele, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega. Seetõttu ei ole asjaõiguslik talumiskohustus asjakohane õiguslik alus, millele saaks vastustaja tugineda ehitisteatise kontrollimenetluse läbiviimisel, et lükata tagasi puudutatud isikute vastuväiteid, ega seda hinnates, kas antud juhul saab ehitisteatist pidada piisavaks või tuleb kolmandat isikut kohustada taotlema ehitusluba. Ka vastustaja ise on väljendanud ebakindlust küsimuses, kas kolmas isik peaks sõlmima kinnisasjade omanikega uued kokkulepped või mitte (tl I-82). Ka ringkonnakohus ei saa haldusasjas võtta aluseks tsiviilõiguslikku talumiskohustust, mis on tuvastatud arvestamata avalikõiguslikele normidele halduskohtumenetluses haldusasja lahendava kohtu antud tõlgendust.
248.Õiguskantsler on 08.06.2021. a kirjas nr 14-5/211075/2103886 väljendanud seisukohta, et talumiskohustuse edasikestmine kõrgepingemastide rekonstrueerimisel sõltub rekonstrueerimise ulatusest. Õiguskantsler leidis: „Kui AÕSRS § 15 2 kohane seadusjärgne talumiskohustus sõltub kunagisest püstitamise faktist, siis võib argumenteerida, et see kehtib vaid niikaua, kui kaua saab rääkida kunagi püstitatud ehitise olemasolust. Siit võiks järeldada, et kui kõnealune ehitis rekonstrueeritakse niivõrd ulatuslikult, et sisuliselt olemasolev lammutatakse ja selle asemele ehitatakse uus, siis tuleks talumiskohustuse küsimus kehtiva õiguse kohaselt uuesti lahendada. Ulatuslike ehitustööde korral on võimalik uusi asjaolusid arvesse võtta ja vajadusel teha muudatusi, sh kaaluda ka sobivamat asukohta.“ Sellest nähtuvalt jagab ka õiguskantsler seisukohta, et talumiskohustuse eesmärk on eelkõige enne maa esmakinnistamist rajatud ehitiste olemasolu tagamine.
249.Kui kvalifitseerida antud ehitamine ümberehitamiseks, siis perpetueerib selleks puhuks ette nähtud ehitusteatise ja kasutusteatise menetlus sisuliselt vanade nõukogude korra ajal rajatud mastide asupaigad ja tähendab, et loomult ajutine ja enne esmakinnistamist olemas olnud tehnorajatiste talumiskohustus asendub määramata kestusega omandipiiranguga. Puudutatud isikutel puuduks sellise tõlgenduse korral tõhus õiguskaitse võimalus nende õigusi piirava õhuliini vastu. Hindamiskriteeriumid
250.Ringkonnakohus lähtus 21.07.2022. a esialgse õiguskaitse määruses vaikimisi eeldusest, et tegemist on ümberehitamisega, võtmata samas selles küsimuses lõplikku seisukohta. Halduskohus jõudis 30.06.2023. a otsuses (p 24) pärast põhjalikku arutlemist järeldusele, et tegemist on ümberehitamisega. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu, sest halduskohus ei arvestanud hinnangu andmisel kinnistuomanike põhiõigustega.
251.Niisiis, lähtekohaks, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uusehitise püstitamisega, on EhS § 4 lg 4. Esimese sammuna tuleb kontrollida, kas 43
ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht on või ei ole muutunud. Kui need ei ole muutunud, siis on haldusorganil, antud juhul Valga Vallavalitsusel, asjakohase menetluse valikul kaalutlusõigus, mida tuleb teostada õiguspäraselt. Kaalutlusõiguse kohtulik kontroll toimub HKMS § 158 lg 3 alusel, mis sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt; kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust; kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seejuures tuleb arvestada ka seda, kas kavandatav tegevus puudutab kolmandate isikute põhiõigusi või mitte, olgu siis tegemist ehitisealuse kinnisasja omanikuga või naaberkinnisasja omanikuga. Kui ehitamist kavandatakse kolmanda isiku maale, viitab see kinnistuomaniku õiguste arvestamise vajadusele, mida ehitusteatise menetluses ei pruugi olla võimalik piisavalt tagada. Samuti tuleb arvestada võimalike ohtudega iseäranis puudutatud isikute elule, tervisele, privaatsusele, varale. Kui aga ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus või maht on muutunud, siis ei saa olla tegemist ümberehitamisega, vaid on tegemist lammutamise ja uue ehitamisega.
252.Niisiis tuleb küsimust, kas tegu on olemuslikult sarnase või olemuslikult uue ehitisega, hinnata kolme kriteeriumi – ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht – põhjal. Ehitise kasutusotstarve
253.Vana ja uue õhuliini kasutusotstarve ei ole täiesti kattuv, kuid on olulisel määral sarnane. Uutele mastidele on küll lisaks kõrgepingeliini kaablitele kinnitatud fiiberoptiline kaabel, mis lisab liinile teatava uue funktsionaalsuse, kuid sellest eraldiseisvalt lähtuv mõju ei ole sedavõrd oluline, et tuleks asuda seisukohale, et liini kasutusotstarve oleks märkimisväärselt muutunud. Arhitektuuriline lahendus
254.Arhitektuurilise lahenduse osas märgib ringkonnakohus esmalt, et elektri õhuliinide puhul tuleb eristada liini kui tervikut ja maste. Liinil kui tervikul ei ole arhitektuurilist lahendust. Küll aga on arhitektuuriline lahendus liini osaks olevatel mastidel.
255.Ehitusseadustiku seletuskirjas on märgitud: „Arhitektuurne või arhitektuuriline tingimus puudutab konkreetselt arhitektuuri – ehitise välimust, kunstilist lahendust, mis kajastub eelkõige ehitise detailides. Need võivad tuleneda ehituslikust ja tehnilisest lahendusest, kuid võivad ka olla lihtsalt ilu pärast. Tegu on väljapaistvate ehitise terviklahenduse osadega, mis eristavad just seda ehitist teistest ehitistest“. 41 Arhitektuuriline lahendus on seega lihtsalt ehitise arhitektuuriliste elementide üldistus. Seda, et ka teraskonstruktsioonidel on arhitektuuriline lahendus, kinnitab kasvõi Eiffeli torn Pariisis, mille arhitektuurilise lahenduse olemasolu osas kahtlust ei ole. Ka kolmas isik on avalikult väljendanud seisukohta, millest järeldub, et ta jagab arvamust, et kõrgepingeliini mastil on arhitektuuriline lahendus. Näiteks on Eleringi kodulehel märgitud: „Elering on viimastel aastatel püstitanud kolm ainulaadset kõrgepingeliini disainmasti: Soorebane, Sookurg ja Sookureke. Nende mastide eesmärk on ühendada tehniline funktsionaalsus esteetilise disainiga, rikastades seeläbi Eesti avalikku ruumi.“ 42 Samuti võib leida Tartu Postimehest uudise selle kohta, et Elering püstitas 41
Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 50: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9. 42 https://elering.ee/disainmastid.
44
kõrgepingeliini disainmasti Sookurg Tartu linna serva.43 Selle uudise kohaselt ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi V.V. muu hulgas, et Elering tahab anda oma taristut uuendades panuse avaliku ruumi kujundamisse. Selle kohaselt ei ole kahtlust, et vähemalt disainmastidel on arhitektuuriline lahendus. Ringkonnakohus leiab, et arhitektuuriline lahendus on mitte ainult disainmastidel, vaid kõigil kõrgepingeliini mastidel, sealhulgas nn standardmastidel, sest kõik mastid kujundavad avalikku ruumi ning teevad seda oma suuruse tõttu olulisel määral. Seega, kui vana masti asemele paigaldatakse varasemast erinev mast, siis muutub selle arhitektuuriline lahendus. Kas see erinevus on oluline, sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest.
256.Kolmanda isiku esindaja väitis ringkonnakohtu istungil, et ainuke asi, mis on erinev, on see, et mõnedes kohtades muutuvad mastid kõrgemaks (vt mastide kõrgusi tl II-168p). Kolmas isik märkis ringkonnakohtu istungil liinivahemiku katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud) asukohaplaanile mastide asukohtade juurde nende tüübikoodid (tl II-174).
257.Mastid asuvad kaebajate I, III, IV ja VII kinnisasjadel. Ülejäänud kaebajate kinnisasjadel maste ei asu. Kaebaja I kinnisasjal vana masti seni uue vastu vahetatud ei ole.
258.Kaebajate IV ja VII kinnisasjadel olid varem mastid PVS330-A, mis olid 23,2 m kõrged. Kaebaja IV katastriüksusel xxx asendati see mastiga 31S0F-27, mis on 31,5 m kõrge. Kaebaja VII katastriüksusel xxx asendati see mastiga 3S0G-29. Kohtule esitatud tabelis selle konkreetse mastitüübi kõrgust märgitud ei ole, kuid 26.05.2025. a seisukohas vastas kolmas isik kohtunõudele, et selle mastitüübi tavapärane kogukõrgus on 33,5 m. See võimaldab ringkonnakohtul kindlaks teha, et kaebaja IV kinnisasjal muutus mast ligikaudu 8,3 m kõrgemaks, mis tähendab varasema kõrguse suurenemist (31,5x100:23,2=) 36% võrra, kaebaja VII kinnisasjal aga ligikaudu 10,3 m kõrgemaks, mis tähendab varasema kõrguse suurenemist (33,5x100:23,2=) 44% võrra. Kõrguse suurenemist 36% või 44% võrra ei saa pidada ebaoluliseks muutuseks.
259.Kaebaja I kinnisasjal ringkonnakohtu istungi aja seisuga uut masti rajatud ei olnud. Sinna kavandatav mast 31S1G-35 on kolmanda isiku kinnitusel samuti kõrgem kui seal praegu paiknev mast PU30M.
260.Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et kaebajate III ja IV kinnisasjadel asendati varasemad kahel jalal mastid neljal jalal mastidega. Kaebaja III katastriüksusel xxx asus varem mast PU30M, mis oli metallsõrestikmast kahel jalal koos tõmmitsatega, mis asendati mastiga 31S1F-35, mis on põllumast neljal jalal (liini nurkades ehk pööretel). Kaebaja IV katastriüksusel xxx asus varem mast PVS330-A, mis oli raudbetoonmast kahel jalal ilma tõmmitsateta, mis asendati mastiga 31S0F-27, mis on põllumast neljal jalal (sirgel lõigul). See tähendab, et kaebajate III ja IV kinnisasjadel muutus selgelt ka mastide arhitektuuriline lahendus – kahel jalal mastid asendati neljal jalal mastidega. Masti neli jalga varasema kahe jala asemel tähendab ühtlasi nelja jala vundamenti. Sedagi muutust ei saa pidada ebaoluliseks.
261.Ringkonnakohus tõdeb kokkuvõttes, et mastide kõrgus muutus või on kavandatud muutuma, kuid peale mastide kõrguse muutus ka osade mastide kuju. Masti kõrguse tuvastatud muutus kaebaja IV kinnisasjal oli 8,3 m ehk 36% ning kaebaja VII kinnisasjal 10,3 m ehk 44%. Kaebaja I kinnisasjal asuva masti osas saab kohus tõdeda 43
vaid, et sellele on kavandatud senisest kõrgema masti püstitamine. Kaebajate III ja IV kinnisasjadel muutus lisaks masti kuju oluliselt. Kokkuvõttes tuleb niisiis asuda seisukohale, et kaebajate III, IV ja VII kinnisasjadel muutus mastide arhitektuuriline lahendus oluliselt, kaebaja I kinnisasjal oleks uue masti püstitamise korral tegemist arhitektuurilise lahenduse muutumisega. Ehitise maht
262.Ehitusseadustik küsimuse osas, kas liinil või mastil on maht, ühest vastust ei anna. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 17 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse aluseks pärast ehitusseaduse jõustumist ehitisregistrisse kantud andmed. Ehitisregistrist ei nähtu, et õhuliinil tervikuna või selle mastidel oleks registrisse sisse kantud maht.
263.Kui käsitada ehitise mahuna mõttelist ruumi osa, mille ehitis enda alla võtab, siis võib asuda seisukohale, et mastidel on maht. Kui vaadelda konkreetseid maste, siis kaebaja III katastriüksusel xxx asendati mast PU30M, mis oli metallsõrestikmast kahel jalal koos tõmmitsatega, mastiga 31S1F-35, mis on põllumast neljal jalal (liini nurkades ehk pööretel). Samuti asendati kaebaja IV katastriüksusel xxx mast PVS330-A, mis oli raudbetoonmast kahel jalal ilma tõmmitsateta, mastiga 31S0F-27, mis on põllumast neljal jalal (sirgel lõigul). Ringkonnakohus on seisukohal, et kui lähtuda ruumist, mille mast enda alla võtab, siis kahel jalal masti asendamise korral neljal jalal mastiga see ruum muutub oluliselt.
264.Peale selle on võimalik käsitada õhuliini mahuna ka selle kaitsevööndit (EhS §-d 70 ja 77). Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ (määrus nr 73) § 10 lg 1 p 5 järgi on õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Lisaks on § 10 lg 2 kohaselt õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd üks meeter selle projektsioonist. Kuna uue õhuliini asukoht jäi vaidlusalusel lõigul kolmanda isiku kinnituse järgi samaks, siis ei ole kaitsevööndi välispiir muutunud. Samuti puuduvad kohtul andmed, kas vaidlusalusel lõigul ulatub mõni mastitõmmits või -tugi või maandusjuht kaitsevööndist väljapoole.
265.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebajate IV ja VII kinnisasjadel muutus masti maht kõrguse osas oluliselt. Kaebaja I kinnisasjale kavandatava masti osas saab kohus tõdeda vaid, et see oleks senisest kõrgem. Kaebajate III ja IV kinnisasjadel muutus masti kuju oluliselt, mis tähendab, et nende puhul muutus ka masti maht oluliselt. Sellest järeldub, et kuna ehituse arhitektuuriline lahendus ja maht muutusid oluliselt, siis ei saa EhS § 4 lg 4 lause 2 järgi olla tegemist ümberehitamisega, vaid tegemist on lammutamise ja uue ehitamisega. Kaalutlusõigus
266.Kuigi ringkonnakohus jõudis eelnevalt järeldusele, et tegemist on lammutamise ja uue ehitamisega, peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda ka EhS § 4 lg 4 lauses 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamise küsimusel. Juhul, kui asuda seisukohale, et ehitise kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei ole muutunud, siis võib haldusorgan käsitada kavandatavat tegevust ümberehitamisena.
46
267.Ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas on ehitusloa kohta muu hulgas märgitud: „Lisaks on pädeva asutuse kohustus aru saada, millise teise asutuse vastutusvaldkonda võib esitatud taotlus puudutada ning millised isikud võiksid lisaks kinnisasja omanikule ja kinnisasjaga piirnevale naabrile olla puudutatud ehitatavast ehitisest.“ 44 Ehitusseadustiku seletuskiri viitab ka Riigikohtu lahendile, kus on leitud: „Ehitusluba on haldusakt, mille eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele ning muudele nõuetele juba enne ehitustööde alustamist. Eelkontroll on vajalik, et vältida asjaolude pöördumatut muutumist seoses võimaliku õigusvastase ehitustegevusega või mittenõuetekohase ehitise valmimisega. Muuhulgas peavad ehitamist reguleerivad normid tagama tulevase ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Üldjuhul ei saa kolmas isik ehitusluba vaidlustamata keelata ehitustegevust, mis toimub kooskõlas kehtiva ehitusloaga ja AÕS §-des 143–154 sätestatud naabrusõigustega. Seega korrastab ehitusluba ka hoonestatava kinnisasja omaniku ja võimalike puudutatud isikute (naabrite) vahelisi suhteid.“45
268.Ringkonnakohus on seisukohal, et kui arvesse tuleb võtta külgnevate kinnisasjade omanike õigusi, siis veelgi enam tuleb arvesse võtta nende kinnisasjade omanike õigusi, kelle kinnisasjale soovitakse ehitist püstitada. Siin kehtib vähem-rohkem suhe: kui juba naaberkinnisasja omaniku õigused võivad olla puudutatud, siis veelgi enam võivad olla riivatud puudutatud kinnisasja omaniku õigused.
269.Kinnisasja omanike õiguste puhul ei ole lubatud asuda seisukohale, et kuna nende õigused juba on piiratud, siis nendega enam arvestada ei tule. See oleks vastuolus PS § 11 teise lausega, mis keelab moonutada piiratavate õiguste olemust. Kaebajad I, II ja VI on osutanud vastuses apellatsioonkaebusele sellele, et algne õhuliin on rajatud õigusvastaselt nõukogude võimu poolt isikute huve arvestamata ja nende nõusolekuteta. Selles ei ole kohtul põhjust kahelda. Käesoleva kohtumenetluse funktsiooniks on isikute põhiõigusi kaitsta, mistõttu tuleb kinnistuomanike õigusi koos teiste asjaolude ja õigustega arvesse võtta.
270.Hinnangu andmisel, kas tegemist on ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega, tuleb niisiis arvesse võtta ka puudutatud isikute põhiõigusi. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus põhiõiguste käsitlemise tagajärge. Siis tulevad vaatluse alla puudutatud isikute põhiõigusi kaitsvad erisätted. Seejärel kaalub ringkonnakohus põhiõigusi vastustaja ja kolmanda isiku esitatud argumentidega.
271.Kaebajad on juhtinud tähelepanu sellele, et ajal, kui kõrgepingeliin 60 aastat tagasi püstitati, ei küsinud neilt keegi nõusolekut ega arvestanud nende õigustega.
272.Põhiõiguste riived võivad tingida vajaduse tõlgendada EhS § 4 lg-t 4 põhiseadusega kooskõlaliselt ning teostada sellega ette nähtud kaalutlusõigust põhiõigustega kooskõlaliselt. „Riigikohus on märkinud, et normi erinevate tõlgendusvõimaluste puhul tuleb eelistada põhiseadusega paremini kooskõlas olevat tõlgendust [...].46 Sellest põhimõttest tuleb aga juhinduda üksnes siis, kui normil on mitu tõlgendusvõimalust (nt selles kasutatud sõnade mitmeti mõistetavuse tõttu). Eesmärk saavutada põhiseaduspärane olukord ei õigusta haldusorganit või kohut eirama 44
Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 71: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9. 45 RKHKo 14.05.2002, 3-3-1-25-02, p 12. 46 Viimati RKPJKo 20.06.2023, 5-23-16, p 44.
47
kohaldatava normi selget sõnastust. Nõue austada kehtiva õigusnormi sõnastust tuleneb lõppkokkuvõttes demokraatia põhimõttest. Kui normi tekst ei võimalda põhiseaduspärast tõlgendust, on normi andjal võimalik seda muuta või normi kohaldamise üle tekkinud vaidlust lahendaval kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus Riigikohtus. Samuti tuleb silmas pidada, et normi põhiseaduspärane tõlgendamine ei tooks kaasa õigusselgusetust [...].47“48 Sellest järeldub, et kui seadust on võimalik tõlgendada põhiseaduspäraselt, tuleb seda tõlgendada põhiseaduspäraselt. Samuti tuleb arvestada põhiõigusi tagavate muude normidega.
273.Antud kontekstis võib olla oluline eelkõige EhS § 44 p 4, mille kohaselt ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitise või ehitamisega kaasneb selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ringkonnakohus osutab sellele, et just selline alus võib võimaldada ehitusloa menetluses kaotada õiguskorrast eelmise korra ajal tekitatud ebakohad ning korrastada maaomanike ja tehnovõrkude omanike vahelisi suhteid. Kui vastavat menetlust välditakse, siis seda alust ka kohaldada ei saa.
274.Samuti tuleb arvesse võtta puudutatud isikute õigusi kaitsevaid EhS § 8 ning § 11 lg 2 p 2, 4 ja 5. EhS § 8 järgi peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Ehitise ja ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. EhS § 11 lg 2 p 2, 4 ja 5 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel juhul tuleohutust, kasutamise ohutust ja kaitset müra eest.
275.Tulenevalt seadme ohutuse seaduse (SeOS) § 4 lg-st 1 on kolmas isik kohustatud kõrgepingeliinide kasutamisel tagama inimeste elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutuse.
276.Ringkonnakohus leiab, et kõrgepingeliinid on eluohtlikud eelkõige siis, kui need katkevad ja elektrikaabel peaks langema maapinnale. Päästeamet on käesoleval juhul selgitanud, et inimelu päästmist ei tehta juhul, kui näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144). Välistatud ei ole, et ekstreemsetes ilmastikuoludes, näiteks rohkete sademete ja pakasega liinid jäätuvad ja katkevad suure raskuse all, põhjustades liini all viibija elule ja tervisele vahetu ohu. Samuti ei ole välistatud, et kõrgepingeliini mast nt tormiga murdub ja ümber kukub. Peale selle võib tulekahju korral kõrgepingeliini masti läheduse tõttu jääda abi õigeaegselt või sootuks saamata, halvimal juhul võib hoonesse jäänu jääda päästmata ja hukkuda, vara hävimise risk on samuti kõrgem. Lisandub tuule poolt põhjustatud heli, samuti särin ning mastide ja liinide poolt põhjustatud visuaalne häiring elamu vahetus läheduses.
277.Kaebajad tõid välja, et Soomes murdus õhuliini mast tormiga ja kukkus ümber (tl II-149, tõlge tl II-147). Vastustaja ja kolmas isik väitsid, et tegemist oli vana mastiga ja et see ei saa juhtuda paigaldatud uute mastidega. Samas muutuvad ka paigaldatud mastid kunagi vanadeks mastideks. Ringkonnakohus leiab, et sellist ohtu vastustaja ega kolmas isik täielikult välistada ei saa. 47 48
RKÜKo 22.02.2005, 3-2-1-73-04, p 36; viimati RKPJKo 09.12.2019, 5-18-7, p 171. RKPJKo 06.11.2023, 5-23-35, p 34.
48
278.Ringkonnakohus märgib, et ehitusloa menetlus avab ka teistsugused ja põhiõigusi paremini arvestavad võimalused kinnistuomanike õiguste kaitseks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 1 p 2 võimaldab kinnisasja omandada energia tootmiseks ja energiaga varustamiseks vajaliku ehitise ehitamiseks. Samas ei loo see säte alust sundvõõrandamiseks ümberehitamise korral. KAHOS § 4 lg 3 järgi võib kinnisasja omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Kaebajatel puuduks see õigus, kui käsitleda uue kõrgepingeliini rajamist pelga rekonstrueerimisena.
279.Kaebajad on õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et ajal, kui kõrgepingeliin 60 aastat tagasi püstitati, ei küsinud neilt keegi nõusolekut ega arvestanud nende õigustega. 1992. aastast kehtib Eesti Vabariigi põhiseadus, mis sisaldab mahukat põhiõiguste kataloogi. Põhiõigused kohustavad eelkõige riiki ja kohalikke omavalitsusi ning annavad õigusi eraisikutele. Põhiõiguste arvesse võtmine tähendab antud kontekstis eelkõige seda, et otsuse langetamisel, kas antud tegevust tohib käsitleda ümberehitamisena või tuleb seda käsitleda uusehitise püstitamisena, tuleb arvestada ehitise püstitamisega kaasnevate riivete intensiivsust ja erinevate menetlustega ette nähtud tagatisi kolmandatele isikutele.
280.Vastavalt EhS § 70 lg 5 p-le 1 on kaitsevööndiga ehitise omanikul kohustus tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tulenes sellest kohustus kaaluda õhuliini ümberehitamise plaani korral õhuliini teisaldamist.
281.Antud juhtumil on tegemist ehitistega, mis riivavad kinnistuomanike põhiõigusi väga intensiivselt. Kõrgepingeliini mast kinnistul ahendab vaatevälja ja suure ala või koguni terve kinnisasja kasutusvõimalusi, sellega kaasnevad talumiskohustused ja kohustused tehnovõrgu omaniku ees. EhS § 77 lg 1 järgi on elektripaigaldise kaitsevööndis kinnisasja kasutamist piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. EhS § 77 lg 2 loetleb mitmeid tegevusi, mis on kaitsevööndis piiratud, piirates sel moel eelkõige kinnisasja omaniku õigusi tuntavalt. Lisaks tulenevad kaitsevööndis asuva kinnisasja omanikule määruse nr 73 §-st 9 mitmed ebamugavusi tekitavad talumiskohustused ja piirangud.
282.Lisaks eelnevale tuleb silmas pidada, et põhiseadusega konstitueeritud riiklusel ei ole üheski valdkonnas õigust meelevaldsusele ning seetõttu peab kogu avalik võim alati järgima põhiseadust ning eelkõige põhiõigusi. Põhiõigused kohustavad avalikku võimu kõigis selle korraldus- ja tegutsemisvormides. Avalik võim ei saa põhiõigustega seotusest vabaneda ei eraõiguslike tegutsemisvormide korral ega ka avalikku võimu eraisikule delegeerides. PS § 14 teine alternatiiv hõlmab kogu täitevvõimu teostamise, sõltumata sellest, kas seda teostab riik, mõni riigist alamalseisev avalikõiguslik juriidiline isik või eraisik. Eleringi aktsiad on äriregistri andmetel riigi ainuomandis ning neid haldab Kliimaministeerium. See tähendab, et Elering on riigi ainuosalusega äriühinguna ka ise riigi käepikendus, kes peab oma tegevust korraldades arvestama puudutatud isikute põhiõigustega. Riigikohus on riigi ainuosalusega äriühingute kohta märkinud: „Riigi äriühing on aktsiaselts, mille kõik aktsiad kuuluvad riigile, või osaühing, mille ainuke osa kuulub riigile (riigivaraseaduse § 3 lg 1 p 1). Riigil on sellises äriühingus ainuotsustusõigus. Riigivaraseaduse § 10 lg 1 kohaselt on riigivara 49
valitsemise eesmärgiks lisaks riigivõimu teostamisele ja avaliku ülesande täitmisele ka tulu saamine ja reservi säilitamine. Riigi äriühingu asutamise eesmärgiks on sageli tegutsemine strateegilistes valdkondades. Ka riigi äriühingu dividende makstakse riigieelarvesse, millega omakorda rahastatakse riigi seadusest tulenevaid ülesandeid [...]. Seega asutatakse riigi äriühinguid avalike huvide, mitte nende endi ärihuvide teenimiseks.“49 Kui äriühing on asutatud avalike huvide, mitte nende endi ärihuvide teenimiseks, siis kaasneb sellega ka suurem sotsiaalne vastutus.
283.Kõrgepingeliini mastidest lähtub inimestele mõju ja selles osas võib täheldada mõningast sarnasust tuulegeneraatoritest lähtuva mõjuga. Riigikohus on tuulegeneraatorite kohta leidnud: „Tuulegeneraatoritest lähtuvad mõjutused on eeskätt seotud lähiümbruse elanike õigusega tervise ja omandi kaitsele, samuti õigusega eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 28, 32 ja 26). [...] On selge, et tuulikute käitamisega võib kaasneda mõjutusi (müra, varjutus jms) lähiümbruse elanikele.“50 Kuigi tuulegeneraatorid võivad olla oluliselt suuremad, rajatakse neid inimasustusega kinnistutest ka oluliselt kaugemale kui kõrgepingeliini mastid käesoleval juhul. Ka kõrgepingeliini mastide puhul võivad olla riivatud eelkõige selle vahetus läheduses elavate inimeste tervis, eraelu puutumatus ja omand, kuid neile õigustele lisaks tuleb arvestada ka võimaliku ohuga inimeste elule (PS § 16).
284.Kolmas isik ja vastustaja on tuginenud sellele, et õhuliini rajamiseks just sellesse kohta oli ülekaalukas avalik huvi ja et sellega oli kiire, mistõttu ei saanud liini rajada mujale. Kolmas isik väidab, et kõik sai alguse 28.06.2019, kui Eesti, Läti, Leedu ja Poola peaministrid ning Euroopa Komisjoni president allkirjastasid kokkuleppe lahutada Eesti, Läti ja Leedu elektrisüsteemid 01.01.2026 Vene elektrisüsteemist ja ühendada Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Kolmanda isiku esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et lahtiühendamist Vene elektrisüsteemist ja ühendamist Euroopa elektrisüsteemiga on arutatud küll pikalt, kuid Eesti ei saanud sellega edasi minna üksi, vaid ainult Euroopa Liidu kaasabil.
285.Ringkonnakohus kahtleb kolmanda isiku väidete paikapidavuses. Avalikult kättesaadavatest allikatest on võimalik leida 05.04.2001. a Postimehe artikli „Eesti seotud Vene energiaga veel kuus aastat“51 ning 05.04.2002. a Postimehe uudise edukalt läbi viidud Vene elektrisüsteemist lahtiühendamise katsest.52 Nende pinnal võib kahelda väites, et aega jäi väheks. Lisaks eelmainitule kinnitas Eleringi juhatuse liige Kalle Kilk 09.02.2025 ERR-ile, et „umbes 20 aastat on [Vene elektrivõrgust desünkroniseerimise ja Mandri-Euroopa võrguga sünkroniseerimise] nimel vaeva nähtud“.53 Samuti osutab ringkonnakohus kolmanda isiku kodulehel olevale infole Eesti elektrisüsteemi Soome omaga ühendavate EstLink kaablite juures. EstLink 1 kohta on märgitud muu hulgas: „Ühendus valmis 2006. aastal Balti riikide ja Soome energiafirmade kommertsprojektina. Alates 2010. aastast on ühendus täielikult elektrituru käsutuses.“54 EstLink 2 kohta on esitatud muu hulgas järgmine info: „Eesti-Soome teine alalisvooluühendus EstLink 2 valmis 2014. aastal.“55
49
RKHKo 24.01.2017, 3-3-1-65-16, p 19.2. RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15, 20. Vt ka RKHKo 22.06.2023, 3-20-2273, p 18. 51 https://www.postimees.ee/1860245/eesti-seotud-vene-energiaga-veel-kuus-aastat. 52 https://majandus.postimees.ee/1931495/eesti-uhendas-end-venemaa-elektrist-lahti. 53 https://www.err.ee/1609600238/kilk-saartalitluse-testid-kinnitavad-et-saame-ootamatustega-hakkama. 54 https://elering.ee/estlink-1. 55 https://elering.ee/estlink-2. 50
50
286.Ringkonnakohus on seisukohal, et ajapuudusele viitamine, miks ei olnud võimalik viia Tartu-Valmiera õhuliini jaoks läbi kas riigi eriplaneeringut või menetleda liini asjaomaste valdade planeerimismenetlustes, on otsitud. Kui ühendused Soomega rajati 2006 ja 2014, siis osutavad juba need tegevused kindlale plaanile ühendada Eesti Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Samuti ei ole usutav, et 2001. aastal ajakirjanduses avaldatud info kava kohta lahkuda Vene elektrisüsteemist ja liituda Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga oli väljamõeldis. Loo autorid olid Erkki Erilaid ja Toomas Sildam – mõlemad lugupeetud ja tunnustatud ajakirjanikud. Seega tekib küsimus, miks ei olnud võimalik rohkem kui 20 aasta jooksul läbi viia planeerimismenetlust uue liini rajamiseks. Kui planeerimismenetluses oleks viimaks jõutudki mingil põhjusel tulemusele, et liinikoridor peab ülekaalukatel põhjustel mõnes kohas jääma oma senisele asukohale, siis taoliste avaliku ja erahuvi konfliktide lahendamiseks on loodud regulatsioon kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) näol. Praegusel juhul on aga planeerimise ning sellega kaasneva õigusriiklikult väga olulise kaasamismenetluse ja planeerimiskaalutluse teostamise etapid täielikult läbimata.
287.Lisaks on vastustaja ja kolmas isik korduvalt osutanud sellele, et olemasoleva liini asukoht on määratud Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+ 56 ning Õru valla ja Tõlliste valla üldplaneeringutega. Kaebajate kinnisasjade piirkonnas VALGA VALDs määrab liini asukoha täpsemalt Õru Vallavolikogu 14.07.2006. a määrusega nr 6 kehtestatud Õru valla üldplaneering.57
288.Ringkonnakohus osutab sellele, et Valga maakonnaplaneeringus 2030+ on märgitud järgmist (lk 58): „Tingimused elektrivõrgu arendamisel
1.Planeeritavate uute 110 kv ja kõrgema pingega liinide trassikoridoride asukohtade määramiseks tuleb koostada täiendav planeering.
2.Olemasoleva õhuliini pinge tõstmisel, kui selle asukoht ja õhuliini kaitsevööndi ulatus ei muutu (35 kV pingega õhuliini ümberehitamisel 110 kV pingega õhuliiniks), tuleb koostada ehitusprojekt, vajadusel planeering. Täiendava planeeringu koostamise vajaduse aluseks on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.“
289.PlanS § 56 lg 1 p 11 järgi on maakonnaplaneeringu ülesandeks üldplaneeringu koostamiseks juhiste andmine. Lisaks näeb PlanS § 75 lg 3 ette, et üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Sellest järeldub, et nii kaua kui muutmisettepanekut tehtud pole ja maakonnaplaneeringut vastavalt muudetud pole, peab üldplaneering järgima maakonnaplaneeringut. Kuna ka maakonnaplaneeringu järgi on täiendava planeeringu koostamise vajaduse aluseks igakordne kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, siis ei ole õhuliini asukoht nö kivisse raiutud, vaid selle asukohta tuleb iga uue (ümber)ehitamise korral uuesti hinnata, sh arvesse võttes puudutatud isikute põhiõigusi. Seetõttu ei kujuta viited planeeringutele endast vastuargumenti puudutatud isikute põhiõiguste arvestamise kohustusele ega sunni EhS § 4 lg-t 4 tõlgendama kuidagi teisiti kui kaalutlusotsusena. Sobivama asukoha kaalumise valmidust kolmas isik ei ilmutanud, põhjendades seda varustuskindluse tagamise, liini olulise riikliku tähtsuse, suure rahvusvahelise huvi ja ajasurvega liini rajamisel.
290.Eelneva pinnalt järeldab ringkonnakohus, et Elering, kui ta asus seisukohale, et tegemist on ümberehitamisega ja esitas sellest lähtuvalt ehitusteatised, eksis ise vahetult puudutatud isikute põhiõiguste vastu. Elering, kes on riigi ainuosalusega äriühinguna 56
avalikku ülesannet täites põhiõiguste tagamise kohustusega seotud ja kes omab lisaks suure ja mõjuvõimsa turuosalisena suurt majanduslikku jõudu, on kohustatud arvestama nende isikute põhiõigustega, kelle kinnisasjadel asuvad mastid või kelle kinnisasju õhuliinid ületavad või kelle kinnisasju õhuliin muul viisil oluliselt mõjutab.
291.Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et vastustaja on ka ise sisuliselt möönnud, et antud juhul võivad kaebajate põhiõigused olla riivatud. Vastustaja esindaja tõdes ringkonnakohtu istungil: „Ehitusloa puhul ei oleks trassikoridori kasutada saanud, sest kaitsevööndisse jäävad osad elumajad ning ehitusloa puhul sellist luba väljastada ei saaks.“ Samuti leidis ta: „Kui see oleks uue püstitamine, siis selles liinikoridoris liini rajada ei saaks seadusest tulenevalt, ehitusloa pärast, sest kaitsevööndis rajatisi olla ei tohiks.“ Kui kinnistuomanike põhiõigused on sedavõrd intensiivselt riivatud nagu käesoleval juhul ja ehitusloa menetlus võimaldab neid õigusi paremini tagada, siis tuleb valida ehitusloa menetlus ka siis, kui teatise esitaja on ekslikult valinud vale menetluse. Kui eeldada, et ehitusloa väljastamine oleks ilmselgelt õigusvastane, siis tuleb pidada välistatuks ka ehitusteatise teavitatuks lugemist. Vahetulemus
292.Ringkonnakohus tõdeb, et kaebajate IV ja VII kinnisasjal asuvate mastide kõrgus muutus oluliselt. Kaebaja I kinnisasjal on kavas senisest kõrgema masti püstitamine. Kaebajate III ja IV kinnisasjadel muutus lisaks masti kuju oluliselt. Sellest järeldub, et kuna kaebajate III, IV ja VII kinnisasjadel on tegemist mastide arhitektuurilise lahenduse ja mahu olulise muutusega, siis ei saa olla tegemist ümberehitamisega. Samuti on kaebaja I kinnisasjale kavandatava masti osas teada, et see oleks uue ehitamise korral senisest kõrgem.
293.Peale selle tuleb asuda seisukohale, et kui siiski asuda teostama EhS § 4 lg 4 lauses 2 ettenähtud kaalutlusõigust, siis tuleb arvestada eelkõige sellega, et kavandatav meede riivab olulisi kaebajate põhiõigusi intensiivselt ja selle rakendamiseks on laual kaks alternatiivset menetlust, millest üks tagab põhiõigusi oluliselt paremini, siis on avaliku võimu organ kohustatud valima põhiõigusi paremini tagava menetluse. Kuna Elering on riigi ainuosalusega äriühinguna ka ise põhiõigustega seotud, siis oli ka Elering ise kohustatud lähtuma lammutamisest ja uuest ehitamisest ning esitama ehitusloa taotluse.
294.Et tegemist oli õiguslikus mõttes lammutamise ja uue ehitise püstitamisega, oleks vastustaja niisiis pidanud suunama kolmanda isiku ehitusloa menetlusse. Siin võib tuua paralleeli tuulegeneraatoritega, mille kohta on Riigikohus märkinud: „[T]uulikutele antud ehitus- ja kasutusload ei anna kolmandale isikule õigust kaebaja õigusi rikkuda ega käitada tuulegeneraatoreid vastuolus kehtivate õigusaktidega. Nii kõnealune argument kui ka asjaolu, et kehtiv õigus näeb ette reaktiivsed sekkumisvõimalused Terviseameti ja kohaliku omavalitsuse järelevalve või kahju hüvitamise näol, ei ole siiski piisavad – õigusvastaste mõjude, sh ülenormatiivse müra tekkimisel on nii tuulikuid rajav ettevõtja teinud juba suuri kulusid kui ka piirkonnas elavad inimesed pidanud taluma oma õiguste (võimalik, et pöördumatut) rikkumist. Nii varalise kui ka mittevaralise kahju ärahoidmiseks ja isikute põhiõiguste kaitseks oleks kohalikul omavalitsusel tulnud tegutseda ennetavalt ning hinnata lubade andmisel ehitisega kaasnevat müra.“58 Ennetava tegutsemise kohustus laieneb antud kontekstis ka õige menetluse valikule.
58
RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 41. Vt ka RKHKo 08.08.2016, 3-3-1-88-15, p 16.
52
295.Kui käesoleval juhtumil oli valik ehitusteatise teavitatuks lugemise menetluse ja ehitusteatise esitaja ehitusloa menetlusse suunamise vahel, siis oleks vastustaja pidanud suunama kolmanda isiku ehitusloa menetlusse. Ringkonnakohus on seisukohal, et ehitusteatise menetluse valikut ei tohi põhjendada argumendiga, et see võimaldab liini rajada ilma, et oleks vaja arvestada puudutatud isikute põhiõigusi. Käesolev kohtumenetlus illustreerib kujukalt, et ehitusteatise menetluses ei ole võimalik arvestada piisaval määral ehitamisega mittenõustuva kolmanda isiku põhiõigustega. Selleks on ette nähtud ehitusloa menetlus.
296.Samuti tuleneb eelnevast, et ehitusteatise menetlust ei ole üldjuhul võimalik rakendada siis, kui ehitada soovitakse kolmanda isiku omandis olevale kinnisasjale, kui kinnisasja omanikust kolmas isik ei ole eelnevalt ehitamiseks nõusolekut andnud. Ainult ehitusloa menetlus võimaldab nõutaval tasemel arvesse võtta ja tasakaalustada puudutatud isikute vastassuunalisi põhiõigusi.
297.Ringkonnakohus on seisukohal, et kõike seda arvestades ei luba põhiseadus kvalifitseerida kõrgepingeliini ehitamist ümberehitamiseks ka siis, kui see kavandatakse enam-vähem vanasse asukohta. Vastupidi, ehitusteatise saanud kohalik omavalitsus on kohustatud kontrollima ehitusteatise menetluse sobivust, teostama valikukaalutlust ning juhul, kui see on õiguslikult kästud, suunama ehitusteatise esitaja ehitusloa menetlusse. Sellele tuginevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna ehitusloa menetlus võimaldab puudutatud isikute põhiõiguste paremat kaitset, siis tuleb käesoleval juhtumil tõlgendada EhS § 4 lg-t 4 selliselt, et kolmas isik oleks tulnud suunata ehitusloa menetlusse. Sellega, et vastustaja seda ei teinud, eksis ta EhS § 4 lg 4 vastu. Kuna Elering on riigi ainuosalusega äriühinguna ka ise põhiõigustega seotud, siis oli ka Elering ise kohustatud lähtuma lammutamisest ja uuest ehitamisest ning esitama ehitusloa taotluse.
298.Vahekokkuvõttena tõdeb ringkonnakohus, et käesoleval juhul oli kõiki asjaolusid arvesse võttes tegemist EhS § 4 lg 4 järgi vana ehitise lammutamise ja uue ehitamisega. Eelnevast järeldub, et kuna ehitamise seadustamiseks on valitud menetlus, mida õiguslikult ei tohtinud valida, on õhuliin vaidlustatud osas formaalselt ebaseaduslik.
299.Selgitavalt lisab ringkonnakohus, et käesoleva asja raames ei ole võimalik anda hinnangut Tartu-Valmiera õhuliini materiaalsele õiguspärasusele. Et seda ei ole hinnatud ehitusteatise teavitatuks lugemise menetluses ega kasutusteatise teavitatuks lugemise menetluses, siis ei saa kohus hakata seda hindama enne haldusorgani poolset loa andmist. Kasutusteatise teavitatuks lugemine ja riikliku järelevalve teostamine
300.Kaebajad I, II ja VI taotlevad esitatud osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise (tl II-152) õigusvastasuse tuvastamist nende kinnisasju puudutavas osas ja vastustaja kohustamist riikliku järelevalve teostamiseks.
301.EhS § 47 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb kasutusteatis esitada, kui lisas 2 nimetatud ehitis on valmis ja soovitakse asuda kasutama ehitist või selle osa ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Nimetatud lisa 2 järgi tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini puhul esitada ümberehitamise korral kasutusteatis, ehitamise korral aga kasutusluba. EhS § 49 järgi võib kasutusteatise alusel ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 53
302.Ehitusseadustiku seletuskirjas on selle kohta antud järgmine selgitus: „Kui pädev asutus ei esita kümne päeva jooksul märkust täiendavate nõuete esitamise kohta, võib asuda ehitist kasutama. Vastava nõude eesmärk on anda pädevale asutusele õigus veenduda kasutatava ehitise ohutuses kooskõlas avalik-õiguslike nõuetega ning teiste isikute õiguste kaitses. Avalike arutelude tulemusel on sätte sõnastus kujundatud selliseks, et enne 10 päeva möödumist teavitamisest ei ole lubatud ehitist kasutada. Kui möödub 10 päeva ning pädev asutus ei teavita isikut täiendavate nõuete esitamisest, siis on tal võimalik õiguspäraselt ehitist kasutada. 10 päeva möödumine ei välista pädeva asutuse poolt teostatavaid hilisemaid kontrolle või järelevalvet ehitise nõuetele vastavuse üle. Järelevalvet teostaval asutusel on võimalik igal ajal, lähtudes korrakaitseseadusest tulenevatest alustest, kontrollida ehitise või ehitamise nõuetele vastavust ning ka ehitise kasutamisele ja korrashoiule esitatavaid nõudeid.“59
303.Nagu eespool märgitud, on Riigikohus tõlgendanud ehitusseadustikku järgmiselt: „Ehitusteatisega vaikimisi või selge sõnaga nõustumisel on ehitusloast erinev õiguslik mõju. See on vaid juriidiline fakt, mille ilmnemisel kõrvaldab seadus (EhS § 36 lg 2) ehitamisele seatud piirangu. Ehitusluba seevastu on iseseisev õigusakt, isiku õiguste ja kohustuste muutmisele suunatud haldusõiguslik tahteavaldus. Samuti ei saa ehitamist ega ehitist erinevalt kasutusloast kui haldusaktist seadustada kasutusteatisega nõustumise toiming. Kasutusteatisega nõustumise korral kõrvaldab seadus (EhS § 48 lg 2) vaid ehitise kasutamise piirangu.“60
304.Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale: „Ehkki kasutusteatise registreerimisel ja kasutusloa väljastamisel on osaliselt sarnane õiguslik tagajärg (vrd EhS § 49 ning § 50 lg 1 ja § 56), ei ole teatamis- ja loamenetlus sellele vaatamata samastatavad. Oluliseks erinevuseks on eelkõige see, et kasutusloa väljastamisele peab igal juhul eelnema täiemahuline n-ö eelkontroll ning pärast kasutusloa andmist ei saaks kohaliku omavalitsuse üksus samadel asjaoludel teha ettekirjutust, millega keelatakse ehitise kasutamine, vaid see eeldaks HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt kasutusloa kehtetuks tunnistamist (EhS § 57; HMS §-d 64-70). Seevastu kasutusteatise registreerimine kui toiming samasugust siduvust ja kaitstavat usaldust ei tekita (st erinevalt haldusaktist puudub toimingul kehtivus HMS § 60 lg 2 tähenduses) ning kohaliku omavalitsuse üksus saab EhS § 130 lg 2 alusel tehtava ettekirjutusega vajaduse korral keelata ehitist kasutada ka pärast seda, kui ta on varasemalt registreerinud sama ehitise kasutamiseks esitatud kasutusteatise, olenemata sellest, kas see toimus EhS § 48 lg 2 või lg-te 5-6 alusel [...].“61
305.Sellest järeldub, et ehitusteatise teavitatuks lugemine ega kasutusteatise teavitatuks lugemine ei seadusta ehitist, vaid kõrvaldavad ainult vastavalt kas ehitamise või selle kasutamise õigusliku takistuse. Seega puudub ehitusteatise ja kasutusteatise puhul erinevalt ehitusloast ehitist seadustav haldusakt, mis seadusjõudu kasvada saaks. Teisiti oleks olukord näiteks siis, kui tõlgendada teatise esitamist selliselt, et haldusorgani vastamata jätmises või haldusorgani poolses teatise teavitatuks lugemises sisaldub haldusakti fiktsioon, sest sellisel juhul saaks see fiktiivne haldusakt kasvada seadusjõudu ja saaks ehitise peale vaidlustamistähtaja möödumist seadustada. Kuid ehitusseadustiku seletuskirja ja kohtute antud tõlgendust ei ole võimalik selliselt mõista. 59
Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 92: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9. 60 RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p 17. 61 TlnRnKo 15.09.2021, 3-18-1711, p 12; 20.12.2022, 3-21-2578, p 26 (viitega RKHKo 18.12.2019, 3-17-1859, p-le 17).
54
Järelikult vastutab kasutusteatise ja ehitusteatise menetluse korral ehitise omanik ise kogu ehitise olemasolu vältel selle seaduslikkuse eest. Kui hilisema kontrolli tulemusel selgub, et ehitis osutub mingil põhjusel ebaseaduslikuks, siis peab ebaseaduslikkuse selgumisel saama teostada ka riiklikku järelevalvet.
306.Seda tõlgendust kinnitab EhS § 19 lg 1, mille p-d 2 ja 4 näevad ette, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise ning ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Ehitusteatise ja kasutusteatise menetluse korral on EhS § 19 lg-st 1 tulenevatel kohustustel märksa suurem kaal kui ehitusloa ja kasutusloa menetluse korral.
307.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole ehitise omanik täitnud EhS § 19 lg 1 p-dest 2 ja 4 tulenevaid kohustusi. Kolmas isik ei ole täitnud EhS § 4 lg-st 4 tulenevat kohustust taotleda ehitusluba, samuti on Päästeameti selgitusest nähtuvalt, mille kohaselt ei tehta inimelu päästmist juhul, kui näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144), et tegemist on kõrgendatud ohu kahtlusega inimeste elule KorS § 5 lg-te 4 ja 6 mõttes ning seega EhS § 19 lg 1 p-st 4 tuleneva omanikukohustuse rikkumisega.
308.Ringkonnakohus märgib, et kasutusteatise puhul kehtib sama tõlgendus, mis ehitusteatise puhulgi: seda, kas tegemist on sisuliselt ümberehitamise või lammutamise ja uue ehitamisega, tuleb hinnata EhS § 4 lg 4 alusel. Ringkonnakohus leiab, et EhS § 4 lg 4 tõlgendus ei sõltu sellest, kas tegemist on ehitus- või kasutusteatise teavitatuks lugemise menetlusega, mistõttu viitab ringkonnakohus nimetatud sättele eespool antud tõlgendusele, mille kohaselt oli käesoleval juhul tegemist vana ehitise lammutamise ja uue ehitamisega. Järelikult oleks kolmas isik pidanud taotlema lisaks ehitusloale peale ehitise valmimist kasutusluba.
309.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebajate kinnisasjadel asuvad mastid ja liinid on kohustusliku ehitusloa menetluse mitteläbimise tõttu formaalselt ebaseaduslikud, siis ei vastanud need kasutusloa teavitatuks lugemise menetluses nõuetele EhS § 48 lg 5 p 1 mõttes. Kuna vastustaja luges kasutusteatise teavitatuks ilma kohustamata kolmandat isikut viima ehitis(ed) EhS § 48 lg 5 p 1 alusel nõuetega vastavusse, siis on kasutusteatise teavitatuks lugemine õigusvastane.
310.Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et kasutusteatise menetlus on olnud vigane ka selle poolest, et vastustaja on lugenud kasutusteatise teavitatuks ilma EhS § 48 lg 5 p 3 järgi kaebajaid kaasamata. EhS § 48 lg 5 p 3 sätestab, et vajaduse korral kontrollib pädev asutus, kas seoses kasutusteatises märgitud ehitise kasutamise või selle kasutusotstarbe muutmisega tuleb kaasata kinnisasja omanik või kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik. Kuna antud juhul on õhuliini alla jäävate kinnisasjade omanike õigused ilmselgelt puudutatud, siis on pädeval asutusel – antud juhul vastustajal – kohustus kaasata ka kasutusteatise menetluses nimetatud isikud ja nad ära kuulata. Seda vastustaja teinud ei ole.
311.Riikliku järelevalve osas sätestab ehitusseadustik, et selles ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet EhS §-s 130 nimetatud asutused (EhS § 130). EhS § 130 lg 2 p-de 2-4 järgi teostab kohaliku omavalitsuse üksus muu hulgas riiklikku järelevalvet ehitise või ehitamise 55
nõuetele vastavuse üle, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse üle, ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse üle ning ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse üle.
312.Ehitusseadustiku seletuskirjas on muu hulgas märgitud, et ehitamisele esitatavate nõuete osas on kohaliku omavalitsuse pädevuses kolmandate isikute õiguste kaitse kontroll.62 See hõlmab antud juhul kaebajate õigused.
313.Riigikohus on selgitanud: „Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle (ehitusseadustiku (EhS) § 130 lg 2 p 2). Sellised nõuded hõlmavad muuhulgas ehitise ohutust kogu tema kasutusea vältel (EhS § 11 lg 1), ehitamise vastavust ehitusprojektile (EhS § 12 lg 1) ja kohustust rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu (EhS § 12 lg 3). Ehitis või ehitamine on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale (EhS § 8 teine lause). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4).“63
314.Ka peale ehitise valmimist, kasutusteatise esitamist ja selle teavitatuks lugemist on niisiis võimalik teostada riiklikku järelevalvet. Käesoleval juhul võivad riikliku järelevalve esemeks olla ennekõike ehitise ohutus kogu tema kasutusea vältel, kohustus rakendada ehitamisel abinõusid teiste isikute õiguste ülemäärase kahjustamise vastu ning ehitusloa ja kasutusloa olemasolu.
315.HKMS § 158 lg 3 ls 3 järgi ei teosta kohus haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on ehitusseadustiku alusel teostatava riikliku järelevalve osas leidnud: „Kaebajatel on õigus nõuda, et vastustaja otsustaks menetluses järelevalvemeetmete kohaldamise üle kaalutlusvigadeta ega keelduks õigusvastaselt meetmete kohaldamisest.“64 Seetõttu ei saa kohus vastustajale ette kirjutada, millist meedet vastustaja kohaldama peaks.
316.Ringkonnakohus märgib täpsustavalt, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et TartuValmiera õhuliin on ehitatud vastavalt projektile ja vastab iseenesest kõigile õhuliinile esitatavatele tehnilistele nõuetele. Ringkonnakohus selgitab, et probleem on käesoleval juhul selles, et mastid ehitati kaebajate kinnisasjadele, osalt eluhoonete lähedale, või paigaldati liinid kaebajate kinnisasjade kohale. Kõrgendatud ohu kahtlust põhjustav kõrgepingeliin ühelt poolt ja inimeste eluhooned, aga ka abihooned või kaev teiselt poolt ei peaks paiknema lähestikku ega ammugi mitte kohakuti. Seda küsimust, mis on jäänud piisava tähelepanuta ehitusteatise ja kasutusteatise menetluses, tuleb vastustajal hakata lahendama riikliku järelevalve menetluses. Kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumine
317.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumise hindamisel ei tule arvesse võtta seda, et varasemalt oli nõukogude ajal rajatud õhuliin antud kohas olemas. Õiguslikult on tegemist mitte ümberehitamise, vaid vana liini 62
Ehitusseadustiku 555 SE seletuskiri seisuga 09.12.2013, lk 157: https://www.riigikogu.ee/download/5a0c5333c3a2-4e9d-b9b6-9421b44754a9. 63 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 10. 64 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050, p 12.
56
lammutamise ja uue ehitamisega. Seetõttu on küsimus selles, kuivõrd mõjutab uus rajatav õhuliin kaebajate õigusi.
318.Kaebajad tõid halduskohtu istungil välja, et uute mastide osad põhjustavad uut erilist heli, mis tuulise ilmaga on tugev vilin. Lisaks sellele tekitab kaebajate väitel suurem elektri läbilaske võime valjemat madalsagedusheli, mis kostab kui pidev rohutirtsu sirin. Samuti tõi kaebajate I, II ja VI esindaja välja suurenenud visuaalse reostuse, mida põhjustavad suuremad mastid. Ringkonnakohtu istungil tõid kaebajad välja, et uued mastid on suuremad ja võtavad enda alla füüsiliselt rohkem ruumi. Kaebajate I, II ja VI esindaja märkis, et suurematel mastidel on suurem ruumilisvisuaalne mõju. Kaebaja I tõi välja, et tema kinnisasjal on mast maja ees ja majja saab siseneda vaid liini alt, et kogu tegevus ongi kaitsevööndi sees ning et mõju on kogu aeg ja see häirib. Samuti osutas ta sellele, et uued mastid on kõrgemad, mistõttu on nende vundament laiem. Terviseameti esindaja märkis, et kõrgepingeliinid mõjutavad närvisüsteemi. Kolmanda isiku töötaja tõi ringkonnakohtu istungil välja, et kui on vihmane ilm, siis see põhjustab särinat, mida liinidel kuuleme. Lisaks on Päästeamet märkinud, et inimelu päästmist ei tehta juhul, kui näiteks pingestatud liinid on maapinnale kukkunud ja on oht elektrilöögiks (tl I-73, 144).
319.Kolmanda isiku esindaja on kohtule põhjalikult selgitanud, et kogu ehitatud liin vastab nõuetele. Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku esindaja selgitused liini nõuetele vastavuse osas ei ole asjakohased. Küsimus ei ole selles, kas liin kui selline vastab nõuetele, vaid selles, kas liin seal, kus ta asub, rikub või ei riku selle vahetusse mõjutsooni jäävate kinnisasjade omanike õigusi.
320.Vastustaja ja kolmas isik on tuginenud sellele, et müra normtasemetest ja mitteioniseeriva kiirguse piirmääradest on kinni peetud.
321.RTerS § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister kehtestanud 21.02.2002. a määruse nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ ning 04.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“, lisaks on keskkonnaminister AÕKS § 56 lg 4 ja § 61 lg 1 alusel kehtestanud 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, mis kehtestavad müra normtasemed ja mitteioniseeriva kiirguse piirmäärad. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga selles, osas, et kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud tõendeid, mis viitaksid normtasemete või piirmäärade ületamisele.
322.Ringkonnakohus osutab selles kontekstis Riigikohtu seisukohale, et ka allapoole piirnorme jäävat müra peab isik taluma vaid siis, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi asjakohaste isiku huve kaitsvate õigusnormidega.65 Teisal on Riigikohus seda mõttekäiku täpsustanud ja andnud juhiseid planeeringukaalutluse teostamiseks: „AÕKS § 56 sätestab maksimaalsed normtasemed, millest intensiivsema müraallika kavandamist ei tohi planeeringu kehtestaja lubada. Müranormid loovad ümbruskonna elanikele subjektiivse avaliku õiguse ülenormatiivse müra tõrjumiseks [...].66 Maksimaalsest normtasemest allpool seevastu ei ole arendajal piiramatut õigust müra tekitada, vaid neis tingimustes on planeeringu kehtestajal planeerimisdiskretsioonist 65 66
RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15. RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15.
57
tulenev ulatuslik otsustusruum. Arendaja ei saa normtaseme piires talle meelepärast planeeringulahendust dikteerida [...].67 Seadusega määratud otsustusruumi välistesse piiridesse jäävates olukordades peab planeerimistegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi (PlanS § 1 lg 1, § 10 lg 1). Olemasolevat elukeskkonna väärtust tuleb vähemalt säilitada ning võimaluse korral püüda seda parandada (PlanS § 8 ja § 12 lg 2).“68
323.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul toob õhuliin vähemalt kaebajatele I ja III selle tekitatavad helid n-ö koju kätte, ülejäänud kaebajatel asub õhuliini all või selle vahetus läheduses (kaitsevööndis) vähemalt osa kinnisasjast. Kolmas isik ja vastustaja on jätnud seevastu planeerimismenetlusega võimaldatavad huvide tasakaalustamise võimalused täielikult kasutamata.
324.Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnaselt tuulegeneraatoritest lähtuvale mõjule, 69 võib ka kõrgepingemastide ja -liinide mõju inimesele lugeda üldtuntuks. Esiteks on ilmselge, et rohkem kui 30 m kõrge teraskonstruktsioon tekitab visuaalset reostust. Ühelt poolt põhjustab see olenevalt päikese valgusest ja selle nurgast valguse ja varju mängu ning teiselt poolt varjab see osa vaateväljast, kui selle läheduses viibida. Teiseks on üldtuntud ka mastide ja liinide akustiline mõju – mastid ja liinid põhjustavad erinevate ilmastikuolude kaastoimel erinevaid helisid, olgu see siis madalsagedusheli, sirin, särin või masti osade ja/või liinide ja tuule koosmõjus tekkiv vilin. Kolmandaks ei ole kaheldav ka see, et enam kui 30 m kõrge mast eluaseme vahetus läheduses mõjub ähvardavalt, st mõjutab närvisüsteemi ja avaldab seega psühholoogilist mõju. Ringkonnakohus leiab, et kõrgepingeliini nii visuaalne, akustiline kui ka psühholoogiline mõju ei ole tõsiselt võetavalt kaheldavad ja loeb need tõendatuks.
325.Lisaks sellele ei ole inimeste eluasemete vahetus läheduses asuv õhuliin ka ohutu EhS § 11 lg 1 mõttes. Õhuliini mitteohutuse tingib juba ainuüksi tõsiasi, et tulekahju korral ei pruugi õhuliini läheduse tõttu olla kustutustööd võimalikud. Et ei ole võimalik välistada masti murdumist või liini katkemist ja selle maapinnale langemist, on õiguslikus mõttes tegemist kõrgendatud ohu kahtlusega KorS § 5 lg-te 4 ja 6 mõttes. KorS § 5 lg 4 ls 1 järgi on kõrgendatud oht muu hulgas oht isiku elule, kehalisele puutumatusele või suure väärtusega varalisele hüvele. KorS § 5 lg 6 järgi on ohukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. Isegi kui praegu on mastid uued ja kolmanda isiku väitel turvalised, siis ei saa tõsiselt võetavalt kahelda selles, et nii mastide kui liinide turvalisus aja jooksul kahaneb. Maapinnale langev mast või liin võib põhjustada otsese ohu elule, kui selle lähedal viibida.
326.Planeerimis- ja ehitusõigus näeb puudutatud isiku õiguste kaitseks ette mitmeastmelise kaasamismenetluse ja kaalumiskohustuse. Ehitusteatise ja kasutusteatise menetlus võrreldavat kaasamis- ja kaalumiskohustust ei sisalda. Kaebajad on saanud küll ehitusteatise menetluses õhuliinile vastuväiteid esitada, kuid Valga Vallavalitsus jättis 26.10.2021 korraldusega nr 87 kõik vastuväited arvestamata, põhjendades seda õigusvastaselt sellega, et tegemist on ümberehitamisega ja et kaebajatel on õhuliini talumiskohustus AÕSRS § 152 lg 2 alusel. Sisulist puudutatud isikute õiguste ja huvide tasakaalustamist ei ole üheski menetluses toimunud. Tegelikult oli aga tegemist vana 67
RKHKm 13.03.2018, 3-17-643, p 14. RKHKo 22.06.2023, 3-20-2273, p 14. 69 RKHKo 11.10.2016, 3-3-1-15-16, p 15, 20. Vt ka RKHKo 22.06.2023, 3-20-2273, p 18. 68
58
liini lammutamise ja uue ehitamisega ning eraõigusliku enne esmakinnistamist püstitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustusega ei saa põhjendada kinnistuomaniku avalikõiguslikku kohustust taluda uut ehitustegevust tema kinnisasjal. Viimase lubatavust tuleb hinnata avalikõiguslike normide alusel. Käesoleval juhul ei ole niisiis järgitud asjakohaseid puudutatud isikute huve kaitsvaid õigusnorme.
327.Ringkonnakohus leiab, et vastustaja rikkus kolmanda isiku esitatud ehitusteatist teavitatuks lugedes kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII kinnisasjade osas nende subjektiivseid õigusi. Kaebajate I, II ja VI osas rikkus vastustaja kolmanda isiku esitatud kasutusteatist teavitatuks lugedes nende subjektiivseid õigusi. Terviseamet
328.Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida täiendavalt tähelepanu järgnevale. Terviseamet jättis käesoleval juhul ehitusteatisele kooskõlastuse andmata, leides, et tal puudub rahvaterviseseaduse (RTerS) § 12 lg 3 järgi kõrgepingeliini kooskõlastamise pädevus. Ringkonnakohus selle Terviseameti seisukohaga ei nõustu ja selgitab, et RTerS § 12 lg-s 3 ei ole juttu kooskõlastamise pädevusest, vaid see sisaldab juhtumite loetelu, millal juriidiline või füüsiline isik on kohustatud esitama Terviseametile ehitusprojekti ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks. Tegemist ei ole Terviseameti ammendava kooskõlastamispädevuste kataloogiga.
329.EhS § 130 lg 11 järgi teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet ehitist puudutavate terviseohutuse nõuete täitmise üle. RTerS § 15 järgi teostab Terviseamet riiklikku järelevalvet rahvaterviseseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.
330.RTerS § 4 p 12 järgi on elukeskkonna- ja tervisekaitse üheks põhinõudeks, et staatilise elektri- ja magnetvälja (mitteioniseeriva kiirguse) allikate kasutamine peab olema nõuetekohane, inimese tervisele ohutu ning vastama kehtestatud piirväärtustele. Nimetatud piirväärtused on kindlaks määratud RTerS § 8 lg 2 p 17 alusel sotsiaalministri 21.02.2002. a määrusega nr 38 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“ (määrus nr 38).
331.RTerS § 4 p 13 järgi ei tohi müra-, vibratsiooni-, ultraheli- ja infrahelitase esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. RTerS § 8 lg 2 p 17 alusel on sotsiaalminister kehtestanud 04.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (määrus nr 42), kus on kindlaks määratud müra normtasemed.
332.Lisaks teostab Terviseamet atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 218 kohaselt riiklikku järelevalvet välisõhus leviva müra üle. AÕKS § 55 lg 2 järgi on välisõhus leviv müra sama seaduse tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. AÕKS § 56 lg 4 ja § 61 lg 1 alusel antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (määrus nr 71) lisa 1 kehtestab müra normtasemed (2. kategooria ala). 59
333.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna Terviseameti ülesandeks on ohte ennetada, siis on Terviseamet pädevuses ka talle eelnimetatud sätete alusel kooskõlastamiseks esitatud elektriliini terviseohutuse nõuetele vastavust hinnata. Terviseamet oleks saanud ehitusteatise menetluses modelleerida õhuliini vastavust määrusega nr 38 kehtestatud piirväärtustele ning määrustega nr 42 ja nr 71 kehtestatud müra normtasemetele. Seda Terviseamet ei teinud. IV
334.Järgnevalt vastab ringkonnakohus kolmanda isiku ülejäänud vastuväidetele.
335.Olulise osa kolmanda isiku argumentatsioonist on moodustanud argument, et trassikoridori ei saanud aja puudusel muuta. See ei pea paika. Kaebusega esitatud kaartidelt nähtuvalt muutus Tartu-Valmiera õhuliini trassikoridor osaliselt nii TartuElva, Elva-Rõngu kui ka Tsirguliina-Valga vahelisel lõigul. Kolmas isik ei ole nende kaartide õigsust vaidlustanud ega kahtluse alla seadnud. Et trassikoridori otsustati Rõngu-Tsirguliina vahelisel lõigul mitte muuta, ei olnud niisiis paratamatus, vaid kolmanda isiku teadlik valik.
336.Kolmas isik leiab, et kaebajatel ei ole võimalik saavutada käesolevas menetluses oma peamist eesmärki, milleks on õhuliinide asukoha muutmine, mistõttu ei ole algne kaebus juba seetõttu perspektiivikas. Ringkonnakohus leiab, et kohtumenetluse peamine eesmärk sedavõrd pikaajalise ja keeruka vaidluse korral on luua eeldused õigusrahu saabumiseks. Käesoleva otsuse jõustumisel tuleb vastustajal esmalt teha vaidlusaluste õhuliini lõikude üle riiklikku järelevalvet. Nimetatud lõikude osas on õhuliin formaalselt õigusvastane ja tuleb viia nõuetega kooskõlla. Milline saab olema riikliku järelevalve tulemus, ei ole käesoleval juhul võimalik ennustada ja sõltub ka kolmanda isiku kui riigi ainuosalusega äriühingu, kes on samuti kaebajate põhiõigustega seotud, koostöövalmidusest.
337.Kolmanda isiku väitel ei saa EhS alusel teostatav subjektiivsete õiguste kaitse, eeldusel et seda üldse saab käsitada lahutatuna avalike huvide kaitsest, ulatuda kaugemale EhS § 12 lg-s 3 sätestatud nõudest arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et esitatud väide ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. EhS § 12 lg 3 on miinumlävend. Lisaks sellele kaitsevad puudutatud isikute õigusi ka nt EhS § 8 ning § 11 lg 2 p 2, 4 ja 5.
338.Kolmanda isiku väitel saaks ehitusprojekti objektiivse õigusvastasuse kaasa tuua vaid selline riive, millega ükski mõistlik isik ei saaks nõus olla, ning kohalik omavalitsus ei saa ehitusteatise menetluses asuda üldkohtu asemel lahendama eraõiguslike subjektide põrkuvate huvidega seotud vaidlusi. Ringkonnakohus selgitab, et käesolevas kohtuasjas ei arutata ehitusprojekti õiguspärasuse küsimusi, vaid ehitus- ja kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasuse ning riikliku järelevalve tegemise kohustuse küsimusi. Samuti on oluline silmas pidada, et kolmas isik ei ole tavapärane eraõiguslik subjekt, vaid täidab riigi ainuosalusega äriühinguna eelkõige avalikku ülesannet ning on seetõttu ise kaebajate põhiõiguste kohustatud pool. Nendest asjaoludest tuleneb kõrgendatud sotsiaalne vastutus, mis eristab kolmandat isikut tavapärasest eraõiguslikust subjektist.
60
339.Kolmas isik leiab, et kohustamiskaebuse esitamine kolmanda isiku vastu ei ole võimalik. Samuti seab kolmas isik kahtluse alla riikliku järelevalve teostamise sisulise vajaduse. Ringkonnakohus nõustub kolmanda isikuga selles osas, et kolmas isik ise ei tee riiklikku järelevalvet, vaid vastustaja teeb riiklikku järelevalvet tema õhuliini suhtes. Kolmas isik ei ole kohustamiskaebuses vastustaja, vaid kolmas isik. Riikliku järelevalve teostamise vajadus tuleneb sellest, et kolmanda isiku õhuliin osutus kaebajate kinnisasju puudutavas osas formaalselt õigusvastaseks.
340.Kolmas isik leiab, et kasutusteatise menetluses on mh teostatud tööprojekti ekspertiis ning et ekspert on hinnanud tööprojekti vastavust kõikidele tööprojektile kehtestatud nõuetele ning on leidnud, et projektdokumentatsioon vastab kehtivatele seadustele, projektis esitatud standarditele ja normidele. Ringkonnakohus osutab veelkord sellele, et käesoleva menetluse esemeks ei ole ühegi projekti õiguspärasuse küsimus, vaid ehitus- ja kasutusteatise teavitatuks lugemise õiguspärasuse ning riikliku järelevalve tegemise kohustuse küsimus.
341.Kolmanda isiku väitel on kõik tööd teostatud projektijärgselt ning ehitusdokumentatsioon on ka täies mahus kasutusteatise lisadena ehitisregistri kaudu vastustajale esitatud. Ringkonnakohus ei sea seda kahtluse alla, kuid selgitab, et see ei oma käesoleva kohtuasja raames tähtsust.
342.Kolmanda isiku väitel on vastustaja kõiki EhS § 130 lg-s 2 ette nähtud asjaolusid kontrollinud. Ringkonnakohus selgitab, et vastustaja ja kolmas isik on lähtunud algusest peale ekslikult sellest, et käesoleval juhul oli tegemist ümberehitamisega, samuti sellest, et neil on õiguslikult lubatud tugineda eraõiguslikule talumiskohustusele. Tegelikult aga lammutati vana õhuliin ning ehitati uus, mis nõuetekohase menetluse läbimata jätmise tõttu on vaidlustatud osas formaalselt õigusvastane. Eraõigusliku enne esmakinnistamist püstitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustusega ei saa aga põhjendada kinnistuomaniku avalikõiguslikku kohustust taluda uut ehitustegevust tema kinnisasjal. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja olulisi asjaolusid kontrollinud. Riikliku järelevalve raames tuleb õhuliin vaidlustatud osas viia nõuetega kooskõlla.
343.Kolmanda isiku arvates on õiguslikult küsitav ka see, kas kohalikku omavalitsust on põhimõtteliselt võimalik kohustada riiklikku järelevalvet teostama, arvestades EhS § 130 lg 3 p 1 ning seda, et tegemist on kõrgepingeliiniga (elektriliin). Ringkonnakohus on seisukohal, et riikliku järelevalve esemed EhS § 130 lg 2 ja lg 3 p 1 mõttes on erinevad. Kohalik omavalitsus saab teostada riiklikku järelevalvet nende ehitise nõuete üle, mis on tema pädevuses, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet aga nende nõuete üle, mis on tema pädevuses. Näiteks annab riigi eriplaneeringu korral projekteerimistingimused EhS § 28 lg 2 järgi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. V
344.Tartu Halduskohus rahuldas kõigi kaebajate kaebused ja tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Ringkonnakohus jõudis järeldusele, et Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korraldus nr 87 ei saa Riigikohtu praktikat arvestades olla kaebajaid puudutav haldusakt. Seetõttu ei saa seda tühistada. Lisaks jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kaebajal V puudub
61
kaebeõigus. Järelikult tuleb halduskohtu otsus selles osas tühistada ning vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebus vastavas osas rahuldada.
345.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada ja Tartu Halduskohtu 30.06.2023. a otsus tühistada osas, milles halduskohus tühistas Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osas, milles see reguleerib ehitamist vahemikus katastriüksusest xxx kuni katastriüksuseni xxx (mõlemad kaasa arvatud). Ringkonnakohus teeb kaebaja V osas uue otsuse, millega jätab kaebaja V kaebuse rahuldamata. Kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab nõude Valga Vallavalitsuse 26.10.2021. a korralduse nr 87 osaliseks tühistamiseks läbi vaatamata. Ringkonnakohus teeb kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII osas uue otsuse, millega rahuldab tuvastamiskaebuse ja tuvastab ehitusteatise nr 2111201/12323 teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Kaebajate I, II ja VI osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab kaebuse, tuvastab Valga Vallavalitsuse poolt 19.12.2023 Valga vallas ümberehitatud Tartu-Valmiera 330kV õhuliini osalise kasutusteatise teavitatuks lugemise õigusvastasuse katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes ning kohustab Valga Vallavalitsust otsustama riikliku järelevalve tegemist katastriüksustel xxx, xxx, xxx ning xxx paiknevate õhuliini osade suhtes. Ülejäänud osas jäävad vastustaja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebused rahuldamata.
346.Ringkonnakohus selgitab, et see, et kohus käesolevas otsuses ei kohusta vastustajat otsustama riikliku järelevalve tegemist kaebajale III kuuluva katastriüksuse xxx, kaebajale IV kuuluva katastriüksuse xxx ja kaebajale VII kuuluva katastriüksuse xxx suhtes tuleneb sellest, et kaebajad III, IV ja VII vastavasisulist taotlust kohtule ei esitanud. Ringkonnakohus juhib kaebajate III, IV ja VII tähelepanu sellele, et neil on võimalik esitada riikliku järelevalve tegemise taotlus nende kinnisasjadel paiknevate õhuliini osade suhtes käesoleva otsuse jõustumise korral otse vastustajale.
347.Ringkonnakohus tagastab kolmandale isikule „Taalri Varahaldus töö nr 301: L301 Tartu-Valmiera õhuliini rekonstrueerimine; K1 Tartu-Valmiera L301 330/110 kV õhuliin. Tööprojekti (626K1, 626K0, 626K8) ekspertiisi teostamine“, sest see tõendab asjaolusid, mida käesolevas asjas ei ole vaja tõendada. Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, kas ehitustööd on projektile vastavalt teostatud või mitte.
348.HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
349.Kuna kaebajate I, II, III, IV, VI ja VII nõuded kuuluvad kokkuvõttes sisuliselt rahuldamisele, siis jäävad nende kulud osas, milles nad on kulude väljamõistmist taotlenud ja taotletud kulud on vajalikud ja põhjendatud, vastustaja kanda, vastustaja ja kolmanda isiku kulud aga nende endi kanda.
350.Kaebajad I, II ja VI on esitanud ringkonnakohtule 19.11.2024 taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 2 819,96 eurot ja 27.05.2025 taotluse summas 2 523,38 eurot, kokku seega 5 343,34 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust, on tegemist vajalike ja põhjendatud kuludega ning mõistab taotletud 5 343,34 eurot vastustajalt kaebajate I, II ja VI kasuks välja. Rohkem menetluskulude hüvitamise taotlusi ei ole kaebajad apellatsioonimenetluses esitanud.
62
351.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust.
352.Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse kaebaja V osas ja jättis kaebaja V kaebuse rahuldamata, mistõttu ei ole kaebajal V õigust menetluskulude hüvitamisele vastustaja poolt. Ringkonnakohtu menetluses kaebaja V sisuliselt ei osalenud ega ühtegi taotlust ei esitanud. Halduskohtule esitatud advokaadi koostatud ühiskaebuses sisaldus ka kaebaja V algne taotlus. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja V nimetamine või mittenimetamine selles kaebuses ei mõjutanud menetluskulude suurust ja jätab halduskohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud kulude suuruse muutmata. Muuta tuleb aga vastustaja kohustus hüvitada halduskohtus kantud menetluskulud ka kaebajale V.
353.Kuigi kaebaja V kaebus jääb apellatsioonimenetluses rahuldamata, ei mõista ringkonnakohus kaebajalt V kolmanda isikus kasuks välja osasid menetluskulusid.
354.HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
355.Ringkonnakohus selgitab, et käesolev juhtum on erakordselt keerukas. Kuigi ülejäänud osas teeb ringkonnakohus otsuse vastustaja ja kolmanda isiku kahjuks, jääb kaebaja V kaebus rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja V kaebeõiguse puudumine ei olnud ilmselge algusest peale, vaid selgus alles apellatsioonimenetluses. Riigikohus on leidnud, et kohtumenetluses osalemine ei tohi olla takistavalt kallis. 70 Kolmanda isiku menetluskulude suurus ei sõltunud sellest, kas kaebaja V taotlus sisaldus algses kaebuses või mitte. Lisaks on kolmas isik riigi ainuosalusega äriühing, kes täidab ise avalikku ülesannet ja kel lasub seetõttu kõrgendatud sotsiaalne vastutus. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kolmanda isiku menetluskulude osaline väljamõistmine kaebajalt V oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Seetõttu jätab ringkonnakohus kolmanda isiku menetluskulude hüvitamise taotluse täies ulatuses rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
70
RKHKo 15.01.2024, 3-21-150, p 38.2.
63
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.