Sirle Orav-Hinno kaebus: - Eesti Advokatuuri Kutsesobivuskomisjoni 24.08.2022 eksamiotsuse ja Eesti Advokatuuri juhatuse 27.09.2022 istungi protokolli nr 19 punkti 2.11 kaebaja osas tühistamiseks - Eesti Advokatuuri kohustamiseks tühistama 22.08.2022 vandeadvokaadi abi eksami küsimus nr 34 ja eksamiotsus tühistada
Menetlusosalised
Kaebaja – Sirle Orav-Hinno Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja Merit Aavekukk-Tamm
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.01.2023.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sirle Orav-Hinno (kaebaja) osales 22.08.2022 toimunud vandeadvokaadi abi eksamil. Vahetult pärast eksami testi sooritamist sai kaebaja teada, et ta testi ei sooritanud. Kaebaja lahenduses oli „Karistusõigus ja kriminaalmenetlus“ valdkonna osas 7 õiget vastust 15-st (vajalik oli 8) ja seega oli õigete vastuste protsent selles valdkonnas 46.67%. Seetõttu loeti kogu test mittesooritatuks. Kaebaja esitas 25.08.2022 e-kirja teel Eesti Advokatuurile (advokatuur) vaide, milles soovis vaides märgitud eksamiküsimuse tühistamist ja kaebaja vandeadvokaadi eksami kaasuse lahendamisele lubamist. Vaidlustatud eksamiküsimus oli sõnastatud järgmiselt: Toomas teab, et Kalev ei tavatse enda koduust lukustada. Kasutamaks seda ära, ootab Toomas, kui Kalev läheb hommikul tööle, ning siseneb seejärel tema lukustamata korterisse, et sealt endale midagi meelepärast kaasa haarata (ta pole veel otsustanud mida). Toomas mõtleb korteris pikalt, mida kaasa võtta ja otsustab lõpuks ainult ühe uue raamatu (hind 25 eurot) kasuks ning lahkub sellega korterist. Toomas tuleb süüdi tunnistada ja talle karistus mõista 1(4)
1) ainult eluruumi sissetungi eest (kuritegu); 2) lõpule viidud sissetungimisega toime pandud varguse eest (kuritegu); 3) suures ulatuses ja sissetungimisega toime pandud varguse katse eest (kuritegu) 4) ainult väheväärtusliku asja varguse eest (väärtegu). Kaebaja valis vastuseks variandi nr 4 (ainult väheväärtusliku asja varguse eest – väärtegu). Advokatuur kinnitas vaide kättesaamist 25.08.2022 ja edastas samas eksamiotsuse (allkirjastatud 24.08.2022), mille kohaselt on kaebaja vandeadvokaadi abi eksam mittesooritatud. Eesti Advokatuur jättis kaebaja vaide 27.09.2022 juhatuse istungi protokolliga nr 19 rahuldamata (p 2.11). Advokatuur leidis, et õige on variant nr 1 (ainult eluruumi sissetungi eest – kuritegu). Juhatus ei nõustunud kaebajaga, et küsimus ei ole advokaadieksami valdkondadega hõlmatud, kuna valdkonnana on hõlmatud varavastased süüteod ning sissetung on varguse kvalifitseeriv tunnus (KarS § 199 lg 2 p 8). Varavastaste kuritegude kvalifitseerimisel tuleb tunda ka sissetungimise mõistet ja selle erinevust sõltuvalt sissetungitavast ruumist või alast. See on põhimõtteline ja oluline küsimus KarS § 199 kohaldamisest. Lisaks oli iga vastusevariandi kohta sulgudes ette antud, millist liiki süüteoga on konkreetse variandi puhul tegemist (kas kuritegu või väärtegu). Sissetungimine ja sellele järgnenud asja äravõtmine moodustavad kaasuse asjaoludel ilmselgelt õiguslikult ühe teo. Kuna sissetungimine on eraldivõetuna kuritegu ja raamatu äravõtmine väärtegu, siis tuli kõne alla KarS § 3 lg 5 alusel üksnes kuritegu (eluruumi sissetungimisega toime pandud väheväärtusliku asja vargus).
2.Sirle Orav-Hinno esitas 13.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovib advokatuuri juhatuse 27.09.2022 protokolli nr 19 otsuse kaebaja osas tühistamist ja advokatuuri kohustamist kaebaja 25.08.2022 vaide rahuldamiseks, eksamiküsimuse nr 34 tühistamiseks ning 25.08.2022 eksamiotsuse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Vaidlustatud küsimus väljub advokaadieksamivaldkondade loetelust, mistõttu pidanuks advokatuuri juhatus küsimuse ja kaebaja eksamiotsuse tühistama. Avaliku korra vastased süüteod (KarS § 266) ei ole valdkondade loetelus nimetatud. Advokatuuri viited KarS § 199 kohaldamisele on arusaamatud, kuna tegemist on väheväärtusliku asjaga. Ilma KarS § 266 sisu teadmata, ei ole võimalik teada, millised on kvalifitseerivad tingimused ja kuidas need võivad kogumi moodustada. KarS § 266 lg 2 kohaldamiseks tuleb määratleda eluruumi mõiste. Üksnes KarS § 3 lg 5 ja KarS § 199 lg 2 p 8 teadmise abil ei olnud võimalik küsimusele õiget vastust anda.
2.Kommentaarides viitamine ei tähenda, et seega oleks avaliku rahu vastaste süütegude peatükk kohustuslik advokaadieksami valdkond.
3.Küsimus on ka segaselt üles ehitatud, kuna advokatuur on pidanud õigeks vastuseks eluruumi sissetungimisega toime pandud väheväärtusliku asja vargust, mida variantide seas ei olnud. Kaebaja pidi lahendama eksami peast ja piiratud aja tingimustes (90 minuti jooksul 50 küsimust), mistõttu ei ole loogiline, et kaebaja pidanuks suutma selle küsimuse peas lahendada.
4.Vastustaja on jätnud kaebaja ära kuulamata.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Vastustaja jääb advokatuuri juhatuse otsuse põhjenduste juurde.
2.Juhatuse otsuses toodud rõhutatud tekst ei ole juhatuse poolt pakutud täiendav vastusevariant ega õige vastuse sõnastus. Tegemist on kirjeldusega, mida kaasuses kirjeldatud isik toime pani. Tekstosa oli lisatud selleks, et näidata, millistest süütegudest kogum moodustub.
3.Valdkondade juures oli ära toodud loetelu allikate ja juhendmaterjalide osas, kus oli nimetatud ka seaduste kommentaarid.
4.Testi küsimustele vastamisel ei ole kaasuste lahendamise metoodika asjakohane. Testi eesmärgiks on hinnata eksamineeritava teadmisi, mh võimet etteantud info hulgast ära tunda asjakohast teavet. Õige vastuse ära tundmiseks pidi kaebaja tundma varguse kvalifitseerivaid tunnuseid, kas 2(4)
täidetud võib olla varguse kvalifitseeriv koosseis (KarS § 199 lg 2 p 8) ja KarS § 3 lg 5 põhimõtteid, mis mõlemad on eksami ajal kehtinud eksamivaldkondadega kaetud.
5.Kaebajal oli võimalik oma seisukohta avaldada vaides ning seda on ka kaebaja teinud.
6.Vastustaja praktika on, et kui juhatus tühistab küsimuse, sest küsimus ei kuulu eksamivaldkondade hulka, loetakse, et isik vastas küsimusele õigesti. Seega tulnuks kaebajaga nõustumisel lugeda test sooritatuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vaidlusalune testiküsimus ei välju eksamivaldkondadest ning kaebaja valitud vastus ei olnud õige. Kuna kaebaja ei ületanud nõutavat lävendit, on kaebaja eksam loetud õiguspäraselt mittesooritatuks.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja poolt eksami tegemise ajal oli advokaadieksami valdkondade osaks karistusõiguses ja kriminaalmenetluses, karistusõiguse alajaotuses mh süütegude liigid, erisused kuritegude ja väärtegude karistatavuses (p 3) ja varavastased süüteod (p 22) 1. Kuigi kohtule on hetkel kättesaadav valdkondade loetelu alates 2023. aasta I poolaasta eksamist, puuduvad siinkohal erisused. Valdkondade loetelu lõpus on nimetatud ka allikad, mille osaks on: a) Õigusaktid, korrad, juhendid ja nende kommentaarid (mitteammendav loetelu) c. karistusõigus ja kriminaalmenetlus: - karistusseadustik (KarS); b) Riigikohtu olulisemad seisukohad; c) Teoreetilised baasseisukohad.
6.Kohus nõustub vastustajaga, et õppides varavastaseid süütegusid, pidi kaebaja endale selgeks tegema ka varguse kvalifikatsioonid, mis sisalduvad KarS § 199 lg-s 2, nt „suures ulatuses“ (p 6, sisustatud §-s 121). Üheks selliseks kvalifikatsiooniks on ka sissetung, mis sisustatakse KarS § 266 kaudu. KarS § 218 on varguse (§ 199) suhtes viitelise iseloomuga ning eksaminand peab õppides saama tervikliku arusaama, kuidas KarS § 218 ülejäänud varavastaste tegude peatükis kirjeldatud tegude osas kohaldatakse, samuti kui palju on 20 miinimumpäevamäära (KarS § 44 lg 2). Eeltoodu ei tähenda, et eksamiks valmistudes tuleb tutvuda kõikide normidega, mida karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne näidetena toob; küll aga tuleb tutvuda normidega, mis kvalifikatsiooni sisustab. Kohus märgib, et ka siis, kui eksamineeritaval jäi KarS § 266 tähelepanuta, oli küsimus lahendatav ka üksnes KarS § 3 lg 5 alusel. Küsimust lugedes tuli asjakohase teabena ära tunda, et tegemist võib olla vargusega (raamatu äravõtmine) ja samuti sissetungiga (sisenemine korterisse). Testi vastusevariantides oli toodud sulgudes, kas tegemist on kuriteo või väärteoga. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo (KarS § 218) ja kuriteo (§ 266 lg 2) koosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest (KarS § 3 lg 5). Vastavas osas on õppimisel abiks ka allikad, sj on karistusseadustiku õppimisel üheks olulisimaks allikaks kommenteeritud väljaanded, mille 2015. ja 2021. a trükid sedastavad järgmist: - § 3, komm 3.1, lk 6 – On võimalik, et kuriteokoosseisule vastavas teos sisalduvad ühtlasi väärteokoosseisu tunnused (lg 5). Sellisel juhul ideaalkogumit ei moodustu ning isik vastutab reeglina ainult kuriteo eest. /.../. Sissetungimisega pisivarguse eest karistatakse süüdlast mitte § 218, vaid § 266 järgi (lähemalt § 218 komm 5). – üksnes 2015. a trükk
- § 199, komm 32, lk 528 – Sissetungimise kohta (p 8) vt § 266. Kui kvalifikatsioon moodustab omaette kuriteo (nt § 266), ei teki kogumit ning isik vastutab ainult § 199 lg 2 vastava punkti alusel (vt ka § 218 komm 4). - § 218, komm 4, lk 601 – Kommenteeritav paragrahv ei tule kohaldamisele, kui /.../. Küll aga tuleb arvestada, et nt sissemurdmisega toimepandud väheväärtusliku asja varguse korral moodustub §-de 218 (väärtegu) § 266 (kuritegu) ideaalkogum ning isik vastutab § 3 lg 5 alusel ainult kuriteo (§ 266) eest. - § 266, komm 6.1, lk 698 – Oluline on seda tegu vaadata koos varguse koosseisuga (§ 199), kus omavolilise sissetungiga kaasneb võõra asja isiku valdusest äravõtmine. /.../ Sellest tulenevalt on sissetungimisega vargus väheväärtusliku asja vastu subsumeeritav § 218 lg 1 ja § 266 lg 2 alusel (seda loomulikult eeldusel, et § 266 lg 2 koosseis on täidetud). Kui vargus ja sissetungimine on aga konkreetsel juhul ideaalkogumis, siis tulenevalt § 3 lg-st 5, mille järgi on kuriteo ja väärteo ideaalkogum välistatud, tuleb nimetatud tegu menetleda üksnes kuriteona § 266 lg 2 alusel (mutatis mutandis RKKK 3-1-1-36-07).
Eksamis õigeks loetud lahendus tuleneb ka Riigikohtu 24.09.2007 otsuse nr 3-1-1-36-07 punktist 7.3: Ehkki sissetungimisega toimepandud KarS § 218 mõttes väheväärtusliku asja vargus ei ole alates 15. märtsist 2007 enam kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, oli ja on valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale kuriteona karistatav omavolilise sissetungina (KarS § 266). Omavoliline sissetung isikute grupi poolt on nii enne kui ka pärast 15. märtsi 2007 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi karistatav KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.
7.Kaebajal oli võimalik õige vastuseni jõuda ka välistamismeetodit kasutades. Ilmselgelt ei ole tegemist suures ulatuses varguse katsega (valik 3), kuna suur on kahju, mis ületab 40 000 eurot (KarS § 121 p 2). Ka ei saa tegemist olla sissetungimisega toime pandud varguse katsega KarS § 199 alusel (valik 2), kuna raamatu väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära (KarS § 218 lg 4 ja § 44 lg 2 koosmõjus 200 eurot). Seega jäi valikusse eluruumi sissetungi (kuritegu, valik 1) ja väheväärtusliku asja vargus (väärtegu, valik 4). Nende vahel valides pidi kaebaja kohaldama KarS § 3 lg 5 ehk karistatav on üksnes kuritegu (valik 1). Vastustaja juhatuse selgitus – eluruumi sissetungimisega toime pandud väheväärtusliku asja vargus – on eeltooduga kooskõlas, s.o kuriteo (eluruumi sissetungimine) ja väärteo (väheväärtusliku asja vargus) ideaalkogumi korral on karistatav ainult kuritegu (eluruumi sissetung, valik 1). Kohus nõustub ka vastustajaga, et juhatuse selgitus ei ole täiendav vastusevariant, mis annaks alust pidada küsimust segaseks või eksitavaks. Tegemist on selgelt kaasuses väljatoodud teokirjeldusega, millest tuleb valida, mille eest tuleb karistus mõista (vt küsimuse sõnastus).
8.Kohus ei nõustu, et kaebaja osas on rikutud ärakuulamisõigust. Kaebaja seisukohad sisalduvad tema esitatud vaides ning vaides esitatust ei kaldutud kõrvale (HMS § 40 lg 3 p 2). Menetlusosalisel ei ole subjektiivset õigust olla haldusorganisiseste arutelude juures, sh kui vaide lahendaja saab algse haldusakti teinud ametniku suulise selgituse.
9.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata ja poolte menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.