Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kadri Sullin
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. detsember 2022 a, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2187
Haldusasi
Sirle Orav-Hinno kaebus: - Eesti Advokatuuri Kutsesobivuskomisjoni 24.08.2022 eksamiotsuse ja Eesti Advokatuuri juhatuse 27.09.2022 istungi protokolli nr 19 punkti 2.11 kaebaja osas tühistamiseks - Eesti Advokatuuri kohustamiseks tühistama 22.08.2022 vandeadvokaadi abi eksami küsimus nr 34 ja eksamiotsus tühistada
Menetlusosalised
Kaebaja – Sirle Orav-Hinno Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja Merit Aavekukk-Tamm
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.01.2023.
1) ainult eluruumi sissetungi eest (kuritegu); 2) lõpule viidud sissetungimisega toime pandud varguse eest (kuritegu); 3) suures ulatuses ja sissetungimisega toime pandud varguse katse eest (kuritegu) 4) ainult väheväärtusliku asja varguse eest (väärtegu). Kaebaja valis vastuseks variandi nr 4 (ainult väheväärtusliku asja varguse eest – väärtegu). Advokatuur kinnitas vaide kättesaamist 25.08.2022 ja edastas samas eksamiotsuse (allkirjastatud 24.08.2022), mille kohaselt on kaebaja vandeadvokaadi abi eksam mittesooritatud. Eesti Advokatuur jättis kaebaja vaide 27.09.2022 juhatuse istungi protokolliga nr 19 rahuldamata (p 2.11). Advokatuur leidis, et õige on variant nr 1 (ainult eluruumi sissetungi eest – kuritegu). Juhatus ei nõustunud kaebajaga, et küsimus ei ole advokaadieksami valdkondadega hõlmatud, kuna valdkonnana on hõlmatud varavastased süüteod ning sissetung on varguse kvalifitseeriv tunnus (KarS § 199 lg 2 p 8). Varavastaste kuritegude kvalifitseerimisel tuleb tunda ka sissetungimise mõistet ja selle erinevust sõltuvalt sissetungitavast ruumist või alast. See on põhimõtteline ja oluline küsimus KarS § 199 kohaldamisest. Lisaks oli iga vastusevariandi kohta sulgudes ette antud, millist liiki süüteoga on konkreetse variandi puhul tegemist (kas kuritegu või väärtegu). Sissetungimine ja sellele järgnenud asja äravõtmine moodustavad kaasuse asjaoludel ilmselgelt õiguslikult ühe teo. Kuna sissetungimine on eraldivõetuna kuritegu ja raamatu äravõtmine väärtegu, siis tuli kõne alla KarS § 3 lg 5 alusel üksnes kuritegu (eluruumi sissetungimisega toime pandud väheväärtusliku asja vargus).
täidetud võib olla varguse kvalifitseeriv koosseis (KarS § 199 lg 2 p 8) ja KarS § 3 lg 5 põhimõtteid, mis mõlemad on eksami ajal kehtinud eksamivaldkondadega kaetud.
https://advokatuur.ee/est/kuidas-saada-advokaadiks/kehtivad-advokaadieksami-valdkonnad
3(4)
- § 199, komm 32, lk 528 – Sissetungimise kohta (p 8) vt § 266. Kui kvalifikatsioon moodustab omaette kuriteo (nt § 266), ei teki kogumit ning isik vastutab ainult § 199 lg 2 vastava punkti alusel (vt ka § 218 komm 4). - § 218, komm 4, lk 601 – Kommenteeritav paragrahv ei tule kohaldamisele, kui /.../. Küll aga tuleb arvestada, et nt sissemurdmisega toimepandud väheväärtusliku asja varguse korral moodustub §-de 218 (väärtegu) § 266 (kuritegu) ideaalkogum ning isik vastutab § 3 lg 5 alusel ainult kuriteo (§ 266) eest. - § 266, komm 6.1, lk 698 – Oluline on seda tegu vaadata koos varguse koosseisuga (§ 199), kus omavolilise sissetungiga kaasneb võõra asja isiku valdusest äravõtmine. /.../ Sellest tulenevalt on sissetungimisega vargus väheväärtusliku asja vastu subsumeeritav § 218 lg 1 ja § 266 lg 2 alusel (seda loomulikult eeldusel, et § 266 lg 2 koosseis on täidetud). Kui vargus ja sissetungimine on aga konkreetsel juhul ideaalkogumis, siis tulenevalt § 3 lg-st 5, mille järgi on kuriteo ja väärteo ideaalkogum välistatud, tuleb nimetatud tegu menetleda üksnes kuriteona § 266 lg 2 alusel (mutatis mutandis RKKK 3-1-1-36-07).
Eksamis õigeks loetud lahendus tuleneb ka Riigikohtu 24.09.2007 otsuse nr 3-1-1-36-07 punktist 7.3: Ehkki sissetungimisega toimepandud KarS § 218 mõttes väheväärtusliku asja vargus ei ole alates 15. märtsist 2007 enam kvalifitseeritav kuriteona KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, oli ja on valdaja tahte vastane ebaseaduslik tungimine võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale kuriteona karistatav omavolilise sissetungina (KarS § 266). Omavoliline sissetung isikute grupi poolt on nii enne kui ka pärast 15. märtsi 2007 kehtiva karistusseadustiku redaktsiooni järgi karistatav KarS § 266 lg 2 p 3 järgi.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.