1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-303 resolutsiooni p 2 peale.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-303 resolutsiooni p 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav X esitas 22.01.2024 Tallinna Vanglale kaks taotlust lühiajaliseks kokkusaamiseks klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Taotlusel nr 5-11/24/330-1 on X märkinud kokkusaajateks Y ja C ning soovitud kokkusaamise ajaks 19.02.2024 kell 14.00 või 19.02.2024 kell 16.00. Taotlusel nr 5-11/24/331-1 on X märkinud kokkusaajateks Z ja Q ning soovitud kokkusaamise ajaks 26.02.2024 kell 14.00 või 26.02.2024 kell 16.00.
2.Tallinna Vangla registreeris Xle kaks klaasist vaheseinaga eraldamisega lühiajalist kokkusaamist veebruarikuus taotlustel märgitud isikutega järgmiselt: 20.02.2024 kell 14.00 Y ja Cga ning 27.02.2024 kell 14.00 Z ja Qga.
3.X esitas seoses nimetatud lühiajaliste kokkusaamiste taotlustega Tallinna Vanglale 01.02.2024 vaide nr 5-15/24/33-1 ja 05.02.2024 vaide nr 5-15/24/43-1, mis on Tallinna Vangla kinnitusel 05.02.2024 seisuga menetlusse võetud.
4.X esitas 01.02.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus võimaldada tal kokkusaamist Yga, Cga, Zga ja Qga taotluses soovitud viisil.
3-24-303
5.Tallinna Vangla selgitas 05.02.2024 vastuses kohtunõudele, et X inspektor-kontaktisik on kinnipeetava ja kokkusaajate vahelist suhet kontrollinud rahvastikuregistrist ning teinud taotluste menetlemisel taotlustele märke, et Y, C ja Z ei vasta justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 31 lg 21 p 5 tingimustele, mis võimaldaks neil kinnipeetavaga kokku saada lühiajaliselt klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Kokkusaajaks märgitud isiku Q kohta on tehtud taotlusele märge, et lubatud on lühiajaline kokkusaamine klaasist vaheseinaga eraldamiseta, kuna tegemist on rahvastikuregistri andmetel kinnipeetava tütrega ning sellest tulenevalt on VSKE § 31 lg 21 p 5 tingimused täidetud. X poolt 22.01.2024 esitatud taotlustele klaasist vaheseinaga eraldamata lühiajalisteks kokkusaamisteks taotlustel nimetatud isikutega mittelubamise kohta ei ole vangla veel vastanud.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 08.02.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, kohustades Tallinna Vanglat võimaldama Xl 27.02.2024 kell 14.00 Qga kokkusaamist ilma klaasist vaheseinata. Muus osas jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Q X laps ning X inspektor-kontaktisik on teinud kinnipeetava taotlusele Q osas märke „nõus vaheseinata LÕK“. Seega tuleb Tallinna Vanglal võimaldada Xl 27.02.2024 kell 14.00 Qga kokkusaamist ilma klaasist vaheseinata. Muus osas tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata, kuivõrd ülejäänud isikute puhul pole vangla sisekorraeeskirja § 31 lg 21 p 5 tingimused täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas 08.02.2024 (täiendatud 11.02.2024 ja 16.02.2024) määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale. Määruskaebuses märgitakse, et Z ja Q ei saa tulla lühiajalisele kokkusaamisele 27.02.2023, sest Zl toimub samal kuupäeval kohtuistung ja keegi teine peale tema ei saa tütart kokkusaamisele tuua. Pereliikmetel on õigustatud ootus ja huvi, et lapse isal on õigus kohtuda oma lapsega vahetult, mitte näiteks klaasist vaheseinaga tõkestatult. Vangla on hetkel lubanud kaks lühiajalist kokkusaamist 27.02.2024 kell 14.00. Üks neist Zga vaheseinaga ja teine Qga vaheseinata. VSKE § 31 lg 21 p 5 on vastuolus põhiseadusega, kuna sätte kaalutlusõiguseta kohaldamine viib taotleja perekonnaelu põhjendamatu riiveni. Seega tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.HKMS § 249 lg 1 ls-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse hiljem kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seejuures tuleb vältida põhivaidluse eseme üle otsustamist (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). 2(4)
3-24-303 HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
10.Asja materjalidest nähtuvalt soovis X 22.01.2024 vanglale esitatud kahes taotluses lühiajalist kokkusaamist kindlatel aegadel ja klaasist vaheseinaga eraldamiseta Yga, Cga, Zga ja Qga. Vangla on teinud Y, C ja Z osas taotlusele märke, et isikud ei vasta VSKE § 31 lg 21 p 5 tingimustele ja nende osas on lubatud lühiajaline kokkusaamine vaid klaasist vaheseinaga eraldamisega. Q osas on taotlusel märge, et lubatud on lühiajaline kokkusaamine klaasist vaheseinaga eraldamiseta. Vangla registreeris taotlejale klaasist vaheseinaga eraldamisega lühiajalise kokkusaamise 20.02.2024 kell 14.00 Yga ja Cga ning 27.02.2024 kell 14.00 Zga ja Qga. Halduskohtule esitatud taotluses palus X esialgse õiguskaitse korras võimaldada Yga, Cga, Zga ja Qga ilma vaheseinaga eraldamisega lühiajaliste kokkusaamiste võimaldamist veebruarikuus. Halduskohus rahuldas vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 2 taotluse Q osas, sest rahvastikuregistri andmetel on Q taotleja laps, ning jättis muus osas taotluse rahuldamata.
11.VSKE § 31 lg 1 kohaselt toimub lühiajaline kokkusaamine vangla territooriumil kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Kokkusaamisruumis või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas eraldatakse kinnipeetav ja temaga kokkusaamisele tulnud isik klaasist vaheseinaga (VSKE § 31 lg 2). Klaasist vaheseinaga eraldamiseta võib kokkusaamise võimaldada VangS § 25 lg-s 1 loetletud isikutega ja tingimustel (VSKE § 31 lg 21 p 5). VangS § 25 lg 1 järgi võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapselapse, lapsendaja, lapsendatu, võõras- või kasuvanema, võõras- või kasulapse, venna või õega; pikaajalisi kokkusaamisi faktilise abikaasaga lubatakse tingimusel, et neil on ühised lapsed või vähemalt kaks aastat väldanud kooselu enne karistuse kandmise algust.
12.X on määruskaebuses viidanud sellele, et Z ja Q ei saa tulla 27.02.2024 kokkusaamisele, sest Zl toimub samal kuupäeval kohtuistung ning keegi muu peale Z ei saa Q kokkusaamisele tuua. Samuti viitab X, et kuna halduskohus rahuldas taotluse Q osas, siis peaks 27.02.2024 kell 14.00 toimuma samal ajal nii klaasist vaheseinaga eraldamisega kokkusaamine (Zga) kui ka klaasist vaheseinaga eraldamiseta kokkusaamine (Qga). Ringkonnakohus selgitab, et kui kokkusaajale ei sobi kokkusaamiseks 27.02.2024 kell 14.00, tuleb sellest teada anda vanglale ja taotleda kokkusaamiseks teine kuupäev. Ringkonnakohus ei saa Xle kokkusaamisi registreerida, sellega tegeleb vangla. Kui Zle ei sobi nagunii 27.02.2024 kokku saamiseks, siis ei oma tähendust see, millises vormis see kokkusaamine oli määratud toimuma. Vangla peaks edaspidi siiski selliseid olukordi vältima, kus lapse saatjale ja lapsele on kinnipeetavaga määratud kokkusaamiseks sama aeg, kuid erinev viis.
13.X ei ole määruskaebuses esitanud halduskohtu 08.02.2024 määrusele sisulisi vastuväiteid osas, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata Y, C ja Z osas. Nimetatud isikute osas esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli siiski põhjendatud. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine taotleja soovitud viisil tähendaks põhivaidluse ette ära otsustamist. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb põhivaidluse ära otsustamist üldjuhul vältida ja see on põhjendatud üksnes erandjuhul ülekaaluka vajaduse korral (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kaebusel peaksid olema ka head eduväljavaated. Praegusel juhul ei ole need tingimused täidetud ja sellise erandliku olukorraga tegemist ei ole. Taotluse asjaolude põhjal ei ole võimalik sellise ülekaaluka vajaduse olemasolu järeldada. Vangla on nimetatud isikutega lubanud lühiajalise kokkusaamise klaasist vaheseinaga eraldamisega. Klaasist vaheseinaga eraldamiseta kokkusaamise võimaldamisest on vangla keeldunud õigusaktist 3(4)
3-24-303 (VSKE § 31 lg-d 2 ja 21 nende koostoimes) tuleneva piirangu tõttu, st taotluste rahuldamata jätmise aluseks saaks olla VSKE § 31 lg 21 p 5 kohaldamata jätmine. Seetõttu ei ole põhivaidluse äraotsustamine põhjendatud.
14.X on palunud esialgse õiguskaitse menetluse raames algatada VSKE § 31 lg 21 p 5 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Ringkonnakohus osutab, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 lg 1 ei luba kohtul algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust esialgse õiguskaitse kohaldamise määrusega enne asja lõplikku otsustamist (vt Riigikohtu 20.11.2017 määrus nr 5-17-33). Kuna käesoleva määrusega lahendab ringkonnakohus esialgse õiguskaitse taotluse osas tehtud halduskohtu määrusele esitatud määruskaebust, siis jätab ringkonnakohus X taotluse tähelepanuta.
15.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.02.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.