Y ja X kaebus Transpordiameti korraldusele nr 1.1-3/22/369 ja vaideotsusele nr 1.2-2/22/15255-3
Menetlusosalised
Kaebajad – Y ja X, esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja – Transpordiamet, esindaja EA Kolmas isik – Mõisavahe Äripark OÜ, esindaja vandeadvokaat Raivo Laus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y ja X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
12.05.2022 16.08.2022
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2003 resolutsiooni p 2.
2.Muus osas jätta Y ja X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2003 muutmata.
3.Kõrvaldada Mõisavahe Äripark OÜ kolmanda isikuna menetlusest.
4.Mõista Transpordiametilt Y ja X kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 414,50 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.03.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-22-2003 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpordiamet väljastas 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/369 projekteerimistingimused riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning km 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimused antakse Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ täpsustamiseks. Projekti eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine samatasandiliste ristmike arvu vähendamise teel ning Jälgimäe külale ohutu juurdepääsu tagamine koos Jälgimäe küla edelapoolset piirkonda ühendava kogujatee ehitusega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 2 alusel käsitatakse teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse (PlanS) tähenduses. Sama seaduse § 13 lg 2 alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg-s 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, kergliiklusteed, kogujateed, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).
2.Y ja X esitasid eelnimetatud korraldusele vaide, mille Transpordiamet jättis 16.08.2022 vaideotsusega nr 1.2-2/22/15255-3 rahuldamata. Projekteerimistingimused ei riku X kui Keilase kinnistu omaniku õigusi, sest kogujatee ei ületa vaide esitaja kinnistut ega sea piiranguid nimetatud kinnistu kasutamisele. Samuti ei riku projekteerimistingimused Y kui Lepa kinnistu omaniku õigusi, kuigi nende kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise. Tegemist on avaliku tähtsusega projektiga, et tagada vaidlusaluse piirkonna jätkusuutlik ühendus riigi teedevõrguga ning ühtlasi tõsta liiklusohutuse taset riigi põhimaanteel. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 2 lg 1 kohaselt on kinnisasja avalikes huvides omandamine, sh sundvõõrandamine kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Vaide esitajale tagatakse kinnistu osa omandamise korral mõistlik tasu ja hüvitis vastavalt KAHOS § 11 lg-tele 1 ja 2. Lepa kinnistu osa, mida ei omandata, on võimalik sihtotstarbeliselt edasi kasutada.
3.Y ja X esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Transpordiameti 12.05.2022 korralduse ja 16.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks.
2(8)
3-22-2003 EhS § 32 järgi keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta üldplaneeringule (p 2) ning kui see ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele (p 3). EhS § 27 lg 2 p 2 järgi ei tohi projekteerimistingimuste andmine olla vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. Kaebajatele kuuluvad kinnistud on Saue valla üldplaneeringu kohaselt väärtuslikud põllumaad. Katastriüksusel ei saaks planeeritava tee asukohast sõltumata hoonete ja nendega seotud rajatiste alust maad enam põllumajanduslikul otstarbel kasutada ja seega väheneks kõrge viljakusega põllumaa hulk. Planeeritava tee rajamine rikub kaebajate põhiseaduse (PS) §-ga 32 tagatud õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohus on 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 p-s 16 väljendanud seisukohta, et riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Eeltoodu kehtib ka riigiteede ehitamise korral. Haldusaktid rikuvad muu hulgas kaebajate õigust tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale.
4.Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides avaldatud seisukohtade juurde. Alal kehtib Saku valla üldplaneering, mis on kinnitatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 2. Üldplaneeringus ei ole veel uut kogujateed kavandataval kujul. Kehtestatud teemaplaneeringu seletuskirja lk-l 5/51 on toodud järgnev: „Teemaplaneeringuga määratakse põhimaantee trassi koridor ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. Pärast teemaplaneeringu kehtestamist kantakse trassi asukoht varem kehtestatud üldplaneeringutesse, samuti on teemaplaneering aluseks valla ja linna üldplaneeringute, detailplaneeringute ja tee-ehitusprojekti koostamisele.“ Teemaplaneeringuga puutumust omavad kohalikud omavalitsused pidid kehtestatud teemaplaneeringuga arvestama ning kandma trassi asukoha varem kehtestatud üldplaneeringutesse. Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue üldplaneeringuga uuendatakse ja kaasajastatakse nii 2009. a Saku valla üldplaneeringut kui ka 2012. a Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla uude üldplaneeringusse on teemaplaneeringu lahendus sisse kantud. Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 võeti vastu Saku valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, kuhu on kantud teemaplaneeringus kajastatud kogujatee kui planeeringuga kavandatav perspektiivne tee.
5.Mõisavahe Äripark OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. Vaidlusaluse kogujatee asukoht on siduvalt kindlaks määratud maakonnaplaneeringuga ja projekteerimistingimused üksnes täpsustavad seda. Viidatud maakonnaplaneering kehtestati kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) alusel. PlanS v.r § 7 lg 4 sätestas, et kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. PlanS v.r § 291 lg 1 p 1 sätestas, et mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis PlanS v.r tähenduses on ka riigimaantee. Sama paragrahvi lg 2 järgi joonehitise trassi koridori asukoht 3(8)
3-22-2003 määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Seejuures tuleb asukohavalikul kaaluda mitut võimalikku asukohta. PlanS v.r § 291 lg 6 sätestas, et kui joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga, toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud
maakonnaplaneeringu alusel. PlanS v.r § 29 lg 5 nägi ette, et pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. Saku valla üldplaneeringut on maakonnaplaneeringuga muudetud. Seega ei kehti Saku valla üldplaneering osas, mida reguleerib maakonnaplaneering. Saku valla uude üldplaneeringusse on teemaplaneeringu lahendus sisse kantud. Lepa kinnistu müügileping tõendab, et Lepa kinnistu omanik oli teadlik Saku valla uue üldplaneeringuga ette nähtud kogujateest.
6.Tallinna Halduskohus jättis 10.02.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 5040 eurot. Vastustaja ja kolmas isik on õigesti märkinud, et haldusakt ei saa rikkuda X kui Keilase kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Projekteerimistingimuste kohaselt läbib kogujatee üksnes Lepa, mitte aga Keilase kinnistut. Omandiõigus ei ole absoluutne õigus, vaid on piiratav ülekaaluka avaliku huvi korral. Avalikuks huviks on riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla ohutu kasutamine, tagades selleks vajalikud juurdepääsud (kogujateed). Vastustajal on õigus otsustada riigiteede ning nende kogujateede asukoha üle. See hõlmab ka sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise vajadusega seotud planeerimisotsustusi. Vastustaja tugines projekteerimistingimuste andmisel Harju maavanema 14.11.2014 korraldusele, millega kehtestati teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0". Teemaplaneeringus selgitatakse, et maantee vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatud nõuetega on vajalik mitmete liikluskorralduslike nõuete täitmine – üksikute mahasõitude sulgemine ja juurdepääsuks kogujateede kavandamine/rajamine, keskkonnatingimuste täitmine mürabarjääride rajamise teel jne. Teemaplaneeringu lisaks on joonis, mis kajastab kogujatee asukohta Jälgimäe külas Saku vallas. Selle joonise alusel on vastustaja esitanud joonise, mis kujutab kogujatee asukohta Lepa kinnistu suhtes teemaplaneeringu alusel: kogujatee läbib Lepa kinnistut. Vastustaja tõendab joonisega, et projekteerimistingimustega ei ole muudetud kogujatee asukohta Lepa kinnistu osas. Seega on projekteerimistingimused üksnes teemaplaneeringu täpsustus ning projekteerimistingimuste tühistamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada eesmärki, et tema kinnistut ei läbiks riigitee kogujatee. Ka Saku vald on üldplaneeringus kavandanud kogujatee asukoha kooskõlas teemaplaneeringu lahendusega. Õige pole seega kaebaja märgitu, et Saku valla üldplaneering ei kajasta kogujateed. Seetõttu on ainetud ka väited rohevõrgustiku kaitse vajadusest. Planeeringutes on peetud riigitee kogujateede ehitamist kui avalikku huvi olulisemaks väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisest. Lepa kinnistu omanik oli kinnistut omandades teadlik planeeritavast kogujateest. Teemaplaneering, üldplaneering ja projekteerimistingimused on võimaliku sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise aluseks (KAHOS § 5 lg 1 p 2). Kinnisasja on lubatud omandada riigitee ehitamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 7). Vastustajal oli õiguslik alus teemaplaneeringu alusel projekteerimistingimuste andmiseks (EhSRS § 13 lg 4, PlanS v.r § 291 lg 1 p 1, lg 2). Seega kaasneb projekteerimistingimuste andmisega küll Lepa kinnistu omaniku omandiõiguse riive, kuid see riive on õiguspärane ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt. Kinnistu 4(8)
3-22-2003 kasutamise riive ulatust hinnatakse võimalikus sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise menetluses. Kaebajate väide, et projekteerimistingimused rikuvad kaebajate õigust tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale, on üldsõnaline ning seda ei ole põhistatud, mistõttu jätab kohus selle etteheite tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Y ja X paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad jäävad halduskohtus avaldatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Õige pole halduskohtu seisukoht, et vaidlustatud haldusakt ei saa rikkuda X kui Keilase kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Sisuliselt on kohus leidnud, et Xl puudub kaebeõigus. Kohtus on vaidlustatavad ka kaudsed ja faktilised riived, mitte ainult otsesed omandiõiguse kitsendused. Subjektiivsete õiguste riive ei pea olema intensiivne. Vaidlust ei ole selles, et kavandatav kogujatee külgneb Keilase kinnistuga, mistõttu kahjustab see muu hulgas X omandiõigust. Rajatava tee näol on tegemist negatiivse mõjutusega, sest seal hakkavad liiklema erinevad mootorsõidukid, mis tekitavad müra, eritavad heitgaase ning varjavad vaadet. Jättes X kaebuse sisuliselt läbi vaatamata, rikkus halduskohus põhjendamiskohustust. Halduskohus jättis otsuses hindamata projekteerimistingimuste õiguspärasuse, leides lakooniliselt, et projekteerimistingimused on üksnes teemaplaneeringu täpsustus ning projekteerimistingimuste tühistamisega ei ole kaebajatel võimalik saavutada eesmärki, et kinnistut ei läbiks riigitee kogujatee. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb kontrollida, kas projekteerimistingimused vastavad planeeringule, õigusaktist või ehitise asukohast tulenevatele avalik-õiguslikele kitsendustele, kas kavandatav ehitis võib ülemäära riivata kolmanda isiku õigusi, kas kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada jne. Isegi kui projekteerimistingimustega lihtsalt täpsustatakse varasemat planeeringut, ei tähenda see, et projekteerimistingimuste andmisega ei teostata kaalutlusõigust ja/või planeerimisautonoomiat. Nõustuda ei saa halduskohtu järeldusega, et omandiõigus ei ole absoluutne õigus, vaid on piiratav ülekaaluka avaliku huvi korral, milleks on riigitee ohutu kasutamine muu hulgas vajalike juurdepääsuteede ehitamisega. Selline kohtu analüüs on liiga lakooniline, mistõttu on halduskohus rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustaja on ise kinnitanud, et arvestas projekteerimistingimuste väljastamisel Saku valla uue üldplaneeringuga, mis ei ole kehtiv. Seega on vastustaja oluliselt rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid. Õige ei ole halduskohtu järeldus, et Saku valla üldplaneering kajastab kogujateed ning planeeringutes on peetud riigitee kogujateede ehitamist kui avalikku huvi olulisemaks väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisest. Lepa ja Keilase kinnistud on Saku valla kehtiva üldplaneeringu järgi märgitud väärtuslikuks haritavaks maaks ning puhke- ja virgestusmaaks hajaasustuses. Samuti asuvad mõlemad kinnistud rohekoridori keskmes. Vaidlusalust teed seal ette nähtud ei ole. Halduskohus järeldas vääralt, et projekteerimistingimused ei riku kaebajate õigust muu hulgas tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale, sest see väide olevat üldsõnaline ja põhistamata. Kaebajad tõid menetluses välja, et üldplaneeringu järgi on rohekoridorid sidususelemendid rohevõrgustiku tuumalade vahel, mis on omakorda kogu maakonda ja riiki hõlmava rohevõrgustiku olulised osad. Ka puhke- ja virgestusalad on olulised. Seega ei saa teed ehitada projekteerimistingimustes märgitud kohale. Kui üldplaneeringu eesmärgiks on rohevõrgustiku 5(8)
3-22-2003 toimimise tagamine, on rohevõrgustik üldplaneeringu oluliseks osaks ja kuulub seega säilitamisele. Kaebajate maad on väga väärtuslikud maatulundusmaad, millel on viljakad mullad ja hea reljeef. Uurimispõhimõttest tulenevalt oleks halduskohus ise pidanud olulised asjaolud välja selgitama, mitte väitma, et kaebajate põhjendused ei ole piisavad. Halduskohus mõistis kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 5040 eurot. Riigikohus on selgitanud, et kolmandal isikul puudub üldjuhul kohustus kohtule vastata. Suurettevõttest kolmandat isikut ei saa võrdsustada haldusorganiga, kelle puhul eeldatakse, et ta on võimeline kohtumenetluses osalema välise õigusabita, kuid see ei välista väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Vaidlusalused projekteerimistingimused puudutavad kolmandat isikut, kuid oluline on, et kaebajad ei ole vaidlustanud kolmandale isikule väljastatud projekteerimistingimusi, mistõttu ei olnud kolmanda isiku õigusabikulud ettenähtavad. Kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda või kulusid vähendada.
8.Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kaebajate kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega, mille kasutamist põllumaana ei takista müra ega heitgaasid. Lisaks ei saa põllul olla vaadet, mida kavandatav tee saaks varjata. EhS § 72 lg 1 p-des 1–5 on loetletud tegevused, mis on teekaitsevööndis keelatud. Põlluharimine selliste tegevuste hulka ei kuulu. Kaebajate õigusi ei ole rikutud, sest projekteerimistingimused ei riku nende olukorda varasemaga võrreldes. Kogujatee on siduvalt kindlaks määratud maakonnaplaneeringuga. Planeeritav kogujatee ei sega Keilase kinnistu omanikul oma maad vabalt põllumaana vallata, kasutada ja käsutada, Lepa kinnistu osas on vastustaja projekteerimistingimuste menetluse käigus omanikku teavitanud, et projekteerimistingimuste kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise. Lisaks teemaplaneeringule tugines vastustaja projekteerimistingimuste väljastamisel õigesti veel kehtestamata Saku valla üldplaneeringule. Saku Vallavolikogu kehtestas üldplaneeringu 20.04.2023 otsusega nr 24. Kogujatee on seal märgitud samasse asukohta nagu teemaplaneeringus ja projekteerimistingimustes.
9.Mõisavahe Äripark OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Menetluskulude kolmanda isiku kasuks väljamõistmine oli põhjendatud. Kogujatee on vajalik kolmandale isikule kuuluvate kinnistute teenindamiseks. Kolmanda isiku kinnistute ehitusõigus on otseselt seotud projekteerimistingimuste kehtima jäämisest. Kolmanda isiku menetlusse kaasamine ei saanud olla kaebajate jaoks ootamatu. Kolmandal isikul tekkisid menetluskulud kaebuse esitamise tõttu ning nende väljamõistmine kaebajatelt ei ole ebaõiglane. Menetluskulud on põhjendatud ja valikud. Õigusabi osutati hinnaga 140 eurot/h kokku 41,65 tundi. Kolmas isik taotles halduskohtult 6 997,20 eurot (sh käibemaks) hüvitamist, kohus mõistis välja 5040 eurot (sh käibemaks).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Alates 01.02.2024 kehtiva Tallinna Ringkonnakohtu tööjaotusplaani kohaselt vaatab apellatsioonkaebuse läbi kohus koosseisus Kaire Pikamäe, Oliver Kask ja Villem Lapimaa.
11.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus nõustub vaidluse eset puudutavas osas valdavalt halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 6(8)
3-22-2003
12.Vastustaja on õigesti lähtunud asjaolust, et liiklustrassi asukoht on siduvalt kindlaks määratud Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestatud teemaplaneeringuga. Planeeringuga hõlmatud riigimaantee trassi koridor läbib mitut kohalikku omavalitsust. Sellist planeeringut käsitatakse riigi eriplaneeringuna (EhSRS § 13 lg 2) ning selle kehtivust ei saa mõjutada maakonnaplaneeringute ega üldplaneeringutega (EhSRS § 13 lg 1). Seega ei saa rääkida teemaplaneeringu vastuolust Saku valla üldplaneeringuga. Teemaplaneering on ülimuslik. See nähtus ka PlanS v.r § 291 lg-st 6, mille järgi toimub juhul, kui joonehitise (riigimaantee) asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga, joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Siinsel juhul on selleks Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega kehtestatud teemaplaneering. Saku vald oleks pidanud kandma joonehitise asukoha oma üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest alates, s.o hiljemalt 14.12.2014 (PlanS v.r § 291 lg 5). Asjaolu, et vald jättis eelnimetatud kohustuse täitmata, ei tekita kaebajatele subjektiivset õigust, et nende kinnistute suhtes rakendatakse Saku valla üldplaneeringut. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on teemaplaneering ülimuslik. Vaidlustatud projekteerimistingimused ei ole seega vastuolus EhS § 32 lg-ga 2.
13.Huvide kaalumine, sh riigimaantee asukoha valik toimus teemaplaneeringu menetluses. Tegemist oli mahuka menetlusega, kus kaaluti erinevaid trassivariante ning tehti keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille käigus analüüsiti muu hulgas planeeringulahenduse mõju inimestele ja looduskeskkonnale. Avatud menetluses said osaleda kõik huvitatud isikud. Projekteerimistingimustega ei ole teemaplaneeringust kõrvale kaldunud. Vastustaja ei pidanud projekteerimistingimuste andmisel enam kordama teemaplaneeringu menetluses tehtut ega asuma nt hindama trassist tulenevat müra, õhusaastet jms. Ka rohelise võrgustikuga seonduvat tuli analüüsida teemaplaneeringu käigus.
14.Kaebajad ei ole välja toonud, mil viisil riivavad projekteerimistingimused nende õigusi enam kui on teemaplaneeringuga lubatud. Projekteerimistingimuste menetluses ei ole enam võimalik tagasi pöörduda küsimuse juurde, kas trassikoridor ikka peaks asuma teemaplaneeringus näidatud asukohas.
15.Kuna asjas pole ilmnenud, et projekteerimistingimused oleksid formaalselt või materiaalselt õigusvastased, ei analüüsi ringkonnakohus täiendavalt õiguste rikkumise küsimust. Kaebus jääb igal juhul rahuldamata.
16.Kaebajad vaidlevad veel neilt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulude üle. Halduskohus kaasas kolmanda isiku menetlusse 07.12.2022 määrusega ning kaebajad seda määrust ei vaidlustanud. Eeltoodu ei takista ringkonnakohtul anda hinnangut kolmanda isiku menetlusse kaasamise põhjendatuse üle. Ringkonnakohus leiab, et Mõisavahe Äripark OÜ kolmanda isikuna menetlusse kaasamine polnud põhjendatud. Vastavalt HKMS § 20 lg-le 1 kaasab halduskohus isiku kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Kuigi Mõisavahe Äripark OÜ-l on huvi riigitee vastu, ei ole tal subjektiivset õigust nõuda, et riik ehitaks just vaidlusalustes projekteerimistingimustes kirjeldatud tee. Menetlusse ei tule kaasata kõiki isikuid, kellel on mingi huvi ehitatava teega seoses. Vastasel korral riivaks see põhjendamatult nende isikute kaebeõigust, kes soovivad projekteerimistingimusi oma õiguste kaitseks vaidlustada. Ringkonnakohus kõrvaldab Mõisavahe Äripark OÜ kolmanda isikuna menetlusest (HKMS § 21 lg 5). Seega tuleb halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebajatelt mõisteti välja Mõisavahe Äripark OÜ menetluskulud.
7(8)
3-22-2003
17.Kaebajate apellatsioonimenetluse kulud olid kokku 1658,14 eurot (käibemaksuga). Arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise proportsiooni (1/4), tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista 414,50 eurot.
18.Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus halduskohtu 10.02.2023 otsuse resolutsiooni p-i 2 ning jagab nii esimese kui teise kohtuastme menetluskulud uuesti (HKMS § 109 lg 4). Muus osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 27.03.2024 määrusega
RESOLUTSIOON
Parandada ilmne ebatäpsus Tallinna Ringkonnakohtu 15.02.2024 otsuses haldusasjas nr 3-22-2003 ning asendada selle asjaolude ja menetluse käiku kirjeldavas punktis 3 sõna „Saue“ sõnaga „Saku“.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.