X. X. ja Y. Y. kaebus Transpordiameti 12.05.2022 korralduse ja 16.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: X. X. ja Y. Y., volitatud esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar Vastustaja: Transpordiamet, volitatud esindaja Eveli Altunbas Kolmas isik: Mõisavahe Äripark OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Raivo Laus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Mõista kaebajatelt solidaarselt Mõisavahe Äripark OÜ kasuks välja menetluskulud 5040 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.03.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(7)
1.Transpordiamet (vastustaja) väljastas 12.05.2022 korraldusega nr 1.1-3/22/369 projekteerimistingimused (PT) riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 16,8 ristmiku ja kogujatee rajamise ning 17,2 Mõisavahe tee ristmiku ja km 17,5 mahasõidu likvideerimise ehitusprojekti koostamiseks. PT antakse Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 1-1/2133-k kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) TallinnPärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0“ täpsustamiseks. Projekti eesmärk on Riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine läbi samatasandiliste ristmike arvu vähendamise ning Jälgimäe külale ohutu juurdepääsu tagamine koos Jälgimäe küla edelapoolset piirkonda ühendava kogujatee ehitusega. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lõike 2 alusel käsitletakse teemaplaneeringut (mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering) riigi eriplaneeringuna planeerimisseaduse (PlanS) tähenduses. Sama seaduse § 13 lõike 4 alusel võib eelnimetatud planeeringut täpsustada ehitusseadustiku §-s 27 sätestatud projekteerimistingimustega. Lisaks ehitusseadustiku (EhS) § 27 lõikes 4 sätestatud tingimustele võib täpsustada joonehitise asukohta planeeringus näidatud joonehitise ja selle kaitsevööndi jaoks ette nähtud koridori osa piires. Projekteerimistingimustega täpsustatakse teemasid, mida ei olnud võimalik määrata maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus, kergliiklusteed, kogujateed, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus, vms).
2.Vastustaja kaasas PT andmise menetlusse Xxxx kinnisasja (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) omaniku X. X., kuivõrd PT kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.
3.X. X. ja Y. Y. (kaebajad) esitasid 13.06.2022 vaide korralduse tühistamiseks, mille vastustaja jättis 16.08.2022 vaideotsusega rahuldamata. Vastustaja selgitas, et Y. Y., Xxxxxxx kinnisasja (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX) omanik oli PT menetlusse kaasatud kui piirinaaber ja tema kinnistut kinnisasja osa sundvõõrandamine või selle suhtes sundvalduse seadmise vajadus ei puuduta (vaideotsuse p 2.6). Samuti selgitas vastustaja, et PT-ga ei muudetud Jälgimäe piirkonda teenindava põhimaantee nr 4 kogujatee asukohta osas, mis puudutab Xxxx ja Xxxxxxx kinnistuid. Kogujatee asub teemaplaneeringuga määratud trassikoridoris. Seetõttu ei riku PT-d kaebajate õigusi (vaideotsuse p-d 2.8. ja 2.9.). PT saavad olla kas sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise aluseks (kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, KAHOS).
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Transpordiameti 12.05.2022 korralduse ja 16.08.2022 vaideotsuse tühistamiseks.
5.EhS § 32 järgi keeldub pädev asutus PT andmisest, kui PT taotlus ei vasta üldplaneeringule (p 2) ning kui see ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele (p 3). EhS § 27 lg 2 p 2 järgi ei tohi projekteerimistingimuste andmine olla vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga.
6.Kaebajatele kuuluvad kinnistud on väärtuslikud põllumaad Saue valla ÜP kohaselt. Põllumajanduslikule tegevusele suunatud majapidamised ja kinnistud ning nende rajamine on avaliku huvi seisukohast tähtsad, sest nendega tagatakse täiendav tööhõive, lisamaksude laekumine ja elanikkonna juurdekasv. Katastriüksusel sõltumata planeeritava tee asukohast ei 2(7)
saaks hoonete ja nendega seotud rajatiste alust maad enam põllumajanduslikul otstarbel kasutada ja seega kõrge viljakusega põllumaa hulk väheneks. Kaebajad on seisukohal, et planeeritava tee rajamine nende kinnistutele rikub nende põhiseaduse (PS) §-ga 32 tagatud õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohus on 13.06.2003 otsuse nr 3-3-1-42-03 p-s 16 väljendanud seisukohta, et riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Eeltoodu kehtib riigiteede ehitamise osas.
7.Haldusaktid rikuvad kaebajate õigust mh tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale.
8.Täiendavates 24.01.2023 seisukohtades ei nõustu kaebajad vastustaja ja kolmanda isikuga, et planeeritav tee ei mõjuta põllumaa sihtotstarbelist kasutamist. Saku valla ÜP ei kajasta vaidlusalust teed.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
9.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.PT on antud kooskõlas kehtiva õigusega. Nende aluseks on EhSRS § 13 lg 2 ja 4 ning EhS § 27 ja § 99 lg 1 ja 2. EhSRS § 13 lg 4 sätestab, et mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringut võib täpsustada EhS §
sätestatud projekteerimistingimustega. PT on kooskõlas teemaplaneeringuga ,,Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0", mis on kehtiv haldusakt. PT üksnes täpsustavad kogujatee asukohta vastavalt EhSRS § 13 lg-le 4.
11.Alal kehtib Saku valla üldplaneering (ÜP), mis on kinnitatud Saku Vallavolikogu 09.04.2009 otsusega nr 2. Kehtivas ÜP-s ei ole veel uut kogujateed kavandataval kujul. Kehtestatud teemaplaneeringu seletuskirjas lk 5/51 on toodud järgnev: „Teemaplaneeringuga määratakse põhimaantee trassi koridor ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. Pärast teemaplaneeringu kehtestamist kantakse trassi asukoht varem kehtestatud üldplaneeringutesse, samuti on teemaplaneering aluseks valla ja linna üldplaneeringute, detailplaneeringute ja tee-ehitusprojekti koostamisele.“ Teemaplaneeringuga puutumust omavad kohalikud omavalitsused pidid kehtestatud teemaplaneeringuga arvestama ning kandma trassi asukoha varem kehtestatud ÜP-sse. Osa kohalikest omavalitsustest on seda teinud ning osa alles viivad seda ellu. Saku valla kehtivas ÜPs sellega arvestatud pole, kuna ÜP kehtestati 2009. aastal ehk varem kui teemaplaneering. Saku Vallavolikogu 21.09.2017 otsusega nr 56 algatati Saku valla ÜP koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Uue ÜP-ga uuendatakse ja kaasajastatakse nii 2009.a. Saku valla üldplaneeringut kui ka 2012. a Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringut. Saku valla uude ÜP-sse on kantud sisse teemaplaneeringu lahendus. Transpordiamet arvestas uue Saku valla ÜP-ga. Saku Vallavolikogu 17.02.2022 otsusega nr 8 võeti vastu Saku valla ÜP ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, kuhu on kantud teemaplaneeringus kajastatud kogujatee kui planeeringuga kavandatav perspektiivne tee. Vastusaja esitas väljavõtte Saku valla ÜP kaardist nr 5 „Teed ja tehnovõrgud“, kuhu on olukorra illustreerimiseks täiendavalt peale kantud Xxxx ja Xxxxxxx kinnistute piirid (tumepunase joonega).
12.PT eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine läbi samatasandiliste ristmike arvu vähendamise ning Jälgimäe külale ohutu juurdepääsu tagamine koos Jälgimäe küla edelapoolset piirkonda ühendava kogujatee ehitusega. Tegemist on avaliku 3(7)
tähtsusega projektiga, et tagada vaidlusalase piirkonna jätkusuutlik ühendus riigi teedevõrguga ning ühtlasi tõsta liiklusohutuse taset riigi põhimaanteel. Planeeritava tee rajamine on ette nähtud teemaplaneeringuga ja PT üksnes täpsustavad teemaplaneeringut. Kaebaja kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega. Seadus ei sea piiranguid põllumajandusmaale planeeringuga ette nähtud tee rajamiseks.
13.Kui PT realiseerimine võib kaasa tuua Xxxx kinnisasja sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse, siis see tähendab, et Xxxx kinnistu omanik ei saa omandit vabalt käsutada ning tegemist on PS §-st 32 tuleneva põhiõiguse riivega. Omandi põhiõigus ei ole absoluutne ja teatud tingimustel on põhiõiguste riive lubatav. EhS § 26 lg 5 sätestab, et kui PT andmise käigus selgub, et nende kehtestamine võib kaasa tuua sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajaduse, on vastustajal kui riigitee PT andjal kohustus sellest kinnistu omanikku teavitada. PT korralduse punktis 2 on vastustaja selle kohustuse täitnud. Kuna PT on Xxxx kinnistu avalikes huvides omandamise aluseks KAHOS § 5 lg 1 p 2, siis järelikult ei saa PT rikkuda õigusvastaselt kaebaja PS §-st 32 tulenevat põhiõigust. PS § 32 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kinnisasja avalikes huvides omandamine lähtub samast käsitlusest. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt kinnisasja avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine (edaspidi kinnisasja omandamine), on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga (edaspidi kokkuleppemenetlus) või sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Nimetatud menetluses viiakse läbi eraldiseisvalt projekteerimistingimuste menetlusest ning seal on võimalik kinnisasja omanikul esitada oma seisukohad ja/või vastuväited maade riigile omandamise suhtes.
14.PT ei riku Xxxxxxx kinnistu omaniku PS §-ga 32 kaitstavat õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuivõrd kogujatee ei ületa seda kinnistut ega sea piiranguid nimetatud kinnistu kasutamisele.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
15.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
16.PT ei saa kaebajate õigusi rikkuda seetõttu, et vaidlusaluse kogujatee asukoht on siduvalt kindlaks määratud maakonnaplaneeringuga (Harju maavanema 14.11.2014 korraldusega nr 11/2133-k_kehtestatud teemaplaneeringule "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0- 44,0") ja PT üksnes täpsustavad seda.
17.Viidatud maakonnaplaneering kehtestati kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (edaspidi PlanS v.r) alusel. PlanS v.r § 7 lg 4 sätestas, et kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. PlanS v.r § 291 lõike 1 punkt 1 sätestas, et mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis PlanS v.r tähenduses on ka riigimaantee. Sama paragrahvi lõike 2 järgi joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Seejuures tuleb asukohavalikul kaaluda mitut võimalikku asukohta. PlanS v.r § 291 lõige 6 sätestas, et kui joonehitise asukoht on valitud maakonnaplaneeringuga, toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud maakonnaplaneeringu alusel. Kui joonehitise juurde kuulub selle kasutamisega seotud hoonete ja rajatiste kogum (raudteejaama hooned, alajaam või muu selline), koostatakse selle ehitamise 4(7)
aluseks vajalik detailplaneering maakonnaplaneeringu alusel. PlanS v.r § 291 lõige 5 nägi ette, et pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist kantakse joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. Maakonnaplaneering on haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 lõike 2 tähenduses, kuna see on suunatud isikute õiguste ja kohustuste tekitamisele üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele (planeeringuala kinnisasja omanikud). Seega on maakonnaplaneering joonehitise planeering ja ühtlasi haldusakt, millega siduvalt määrati kindlaks riigimaantee kogujatee asukoht, sh muudeti selle kehtestamise ajal kehtivat üldplaneeringut. Transpordiameti korralduses on selgitatud, et PT antakse üksnes maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. Kogujatee asukoht ei ole Mõisavahe teest lõunapoolses osas, kus asuvad kaebajate kinnistud, võrreldes maakonnaplaneeringus tooduga muutunud. Järelikult ei saa PT kaebajate õigusi riivata. Maakonnaplaneering on ehitusprojekti koostamise ja ehitusloa andmise aluseks (EhSRS § 13 lg 3). Seega ei ole kaebajatel võimalik PT tühistamisega saavutada tee asukoha muutmist selliselt, et see enam kaebajatele kuuluvaid kinnistuid ei hõlmaks.
18.Xxxxxxx kinnistule kogujateed ei rajata ja PT ei sea piiranguid Xxxxxxx kinnistu kasutamiseks. Kogujatee rajamine puudutab vaid Xxxx kinnistut.
19.PT ei anna õigust kaebajate kinnistule ehitada. Riigikohus on korduvalt, viimati oma 15.04.2021 otsuses kohtuasjas nr 3-18-2022 rõhutanud, et ehitus- ega kasutusluba ei anna loa omanikule õigust kasutada võõrast maad (otsuse p 24). Projekteerimistingimused on oma olemuselt samuti seotud ehitusõiguse andmisega, kuid selleks, et kaebajate kinnistutele oleks võimalik teed rajada, on vaja läbi viia kinnistu avalikes huvides omandamise või sellele sundvalduse seadmise menetlused. KAHOS § 4 lg 1 p 7 sätestab, et kinnisasja on lubatud omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. Praegu on tegemist just sellise olukorraga, kuna maakonnaplaneering ja PT puudutavad riigitee ehitamist. PT on käesoleval juhul kaebajate kinnistute avalikes huvides omandamise aluseks KAHOS § 5 lg 1 p 2 alusel.
20.PT punktis 5.1.2 on selgitatud, et projekti eesmärk on riigitee 4 Tallinn−Pärnu−Ikla liiklusohutuse taseme tõstmine läbi samatasandiliste ristmike arvu vähendamise ning Jälgimäe külale ohutu juurdepääsu tagamine koos Jälgimäe küla edelapoolset piirkonda ühendava kogujatee ehitusega. Eeltoodu põhjal saab teha järelduse, et PT-ga kavandatud tee rajamine, muu hulgas kaebajate kinnistutele on vajalik avalikes huvides. PT andmisel on oluline kaal piirkonna elanike turvalisuse ja üldise liiklusohutuse tagamisel. See on avalik huvi, mis igal juhul kaalub üles kaebajate teoreetilise võimaluse kasutada oma kinnistuid põllumajandustegevuses.
21.Mõisavahe tee, mille kaudu toimub juurdepääs nii kaebajate kinnistutele kui ka teistele Mõisavahe tee ääres olevatele kinnistutele, on eratee. Kogujatee omanikuks saab aga riik. Seega tagatakse kogujatee kaudu juurdepääs selle äärde jäävatele kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt, mis on Mõisavahe tee äärsete kinnistute omanikele kinnistute kasutamise seisukohalt väga tähtis. Kolmandale isikule kuuluvate Uueoti (registriosa nr 3148002), Küünimäe (registriosa nr 2241402), Teeääre (4698402) ja Toominga (registriosa nr 2246002) kinnistutele on ainus juurdepääs Mõisavahe tee kaudu ning PT-ga täpsustatakse maakonnaplaneeringuga kindlaksmääratud kogujatee asukohta selliselt, et kolmandal isikul tekib võimalus tema omandis olevatele kinnistutele ohutuks juurdepääsuks. 5(7)
22.Saku valla ÜP-d on muudetud maakonnaplaneeringuga. Seega ei kehti Saku valla üldplaneering osas, mida reguleerib maakonnaplaneering. Saku valla uude ÜP-sse on kantud sisse teemaplaneeringu lahendus. Xxxx kinnistu müügileping tõendab, et Xxxx kinnistu omanik oli teadlik Saku valla uue ÜP-ga ette nähtud kogujateest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
24.Esiteks, on vastustaja ja kolmas isik õigesti märkinud, et haldusakt ei saa rikkuda Y. Y. kui Xxxxxxx kinnistu omaniku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on vastuses kaebusele (joonis 1, vastus kaebusele lk 3) tõendanud, et PT kohaselt läbib kogujatee üksnes Xxxx kinnistut, mitte aga Xxxxxxx kinnistut. Seega ei saa kogujatee asukoht seada piirangut Xxxxxxx kinnistu kasutamisele. Puutuvalt Xxxx kinnistusse selgitab kohus, et omandiõigus ei ole absoluutne õigus, vaid on piiratav ülekaaluka avaliku huvi korral. Avalikuks huviks on riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla ohutu kasutamine, tagades selleks vajalikud juurdepääsud (kogujateed). Vastustajal on riigitee osas PT andmisel sarnaselt kohaliku omavalitsusega planeeringute korral planeerimisautonoomia: õigus otsustada riigiteede ning nende kogujateede asukoha üle. See hõlmab ka sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise vajadusega seotud planeerimisotsustusi (Riigikohtu selgitus 10.01.2023 otsuses asjas nr 3-20-1280, p 10.2 viitega ka varasemale Riigikohtu praktikale). Antud juhul ei teostanud vastustaja planeerimisautonoomiat, vaid tugines PT andmisel Harju maavanema 14.11.2014 korraldusele, millega kehtestati teemaplaneering "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn−Pärnu−Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0". Teemaplaneeringus selgitatakse, et maantee vastavusse viimiseks I klassi maanteele esitatud nõuetele, on vajalik mitmete liikluskorralduslike nõuete täitmine – üksikute mahasõitude sulgemine ja juurdepääsuks kogujateede kavandamine/rajamine, keskkonnatingimuste täitmine mürabarjääride rajamise teel jne (07.12.2022 kohtu tõend, lk 8).
25.Teemaplaneeringu lisaks on joonis, mis kajastab kogujatee asukohta Jälgimäe külas Saku vallas. Selle joonise alusel on vastustaja esitanud joonise, mis kujutab kogujatee asukohta Xxxx kinnistu suhtes teemaplaneeringu alusel: kogujatee läbib Xxxx kinnistut (joonis 2, vastus kaebusele lk 4). Vastustaja tõendab joonisega 1, et PT-ga ei ole muudetud kogujatee asukoht Xxxx kinnistu osas võrreldes teemaplaneeringuga. See lähtub 12.05.2022 korralduse lisa 1 Projekteerimistingimused (kaebaja 28.10.2022 menetlusdokumendi lisa 1) p-st 5.2.8: Kogujatee ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida teemaplaneeringus kavandatud trassikoridori maa-alale. Seega on PT üksnes teemaplaneeringu täpsustus. Seega on õige kolmanda isiku märkus, et üksnes PT tühistamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada eesmärki, et tema kinnistut ei läbiks riigitee kogujatee. Samuti on vastustaja põhjendatult märkinud, et tulenevalt teemaplaneeringu lahendusest on ka Saku vald ÜP-s kavandanud kogujatee asukoha (joonis 3, vastus kaebusele lk 5). See joonis vastab Saku valla ÜP juurde kuuluvale teede ja tehnovõrkude kaardile (07.12.2022 kohtu tõend). Järelikult ei ole õige kaebaja täiendavates seisukohtades märgitu, et Saku valla ÜP ei kajasta kogujateed. Seetõttu on ainetud täiendavates seisukohtades esitatud väited rohevõrgustiku kaitse vajadusest. Muuhulgas tähendab see, et planeeringutes on peetud riigitee kogujateede ehitamist 6(7)
kui avalikku huvi olulisemaks väärtusliku põllumajandusmaa säilitamisest. Kolmas isik on õigustatud viidanud ka sellele, et Xxxx kinnistu omanik oli kinnistut omandades teadlik planeeritavast kogujateest (31.01.2023 menetlusdokumendi lisa 1, lepingu p 1.3.8).
26.Teemaplaneering, ÜP ja PT on võimaliku sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise aluseks (KAHOS § 5 lg 1 p 2). Kinnisasja on lubatud omandada riigitee ehitamiseks (KAHOS § 4 lg 1 p 7). Vastustajal oli õiguslik alus teemaplaneeringu alusel PT andmiseks (EhSRS § 13 lg 4, PlanS v.r § 291 lg 1 p 1, lg 2). Eeltoodust tulenevalt kaasneb PT andmisega küll Xxxx kinnistu omaniku omandiõiguse riive, kuid see riive on õiguspärane ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt. Kinnistu kasutamise riive ulatust hinnatakse võimalikus sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise menetluses.
27.Kaebajate väide, et PT rikuvad kaebajate õigust mh tervise kaitsele ja puhtale keskkonnale on üldsõnaline ning seda ei ole põhistatud, mistõttu jätab kohus selle etteheite tähelepanuta.
28.Eeltoodul põhjustel puudub alus PT ja vaideotsuse tühistamiseks.
29.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8 esimene lause). Seetõttu peab kaebaja hüvitama kolmandate isikute menetluskulud. Kohus peab hindama menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kolmas isik esitas taotluse välja mõista õigusteenuse eest 6 997,20 eurot (käibemaksuga): ajakulu 42,15 tundi, tunnihind 168 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et arvestades asja keerulisust ja mahukust on vajalik ning põhjendatud ajakulu 30 tundi. Seetõttu mõistab kohus kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 5040 eurot (30*168=).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsuse haldusasjas nr 3-22-2003 resolutsiooni p 2. 2. Muus osas jätta X. X. ja Y. Y. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-2003 muutmata. 3. Kõrvaldada Mõisavahe Äripark OÜ kolmanda isikuna menetlusest. 4. Mõista Transpordiametilt X. X. ja Y. Y. kasuks välja apellatsioonimenetluse kulud 414,50 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.