Eesti Ühistuenergia OÜ kaebus Lüganuse Vallavalitsuse 7. novembri 2023. a korralduse ja sellega antud kasutuslubade tühistamiseks
Menetluse alus ringkonnakohtus
Enefit Wind Purtse AS määruskaebus Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2023. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja Eesti Ühistuenergia OÜ Esindaja vandeadvokaat Edgar-Kaj vandeadvokaadi abi Liis Venelaine
Velbri
ja
Triipan
ja
Vastustaja Lüganuse vald Esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kolmas isik Enefit Wind Purtse AS Esindajad vandeadvokaat Martin vandeadvokaadi abi Alan Paas
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2023. a määruse resolutsiooni punkt 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lüganuse Vallavalitsus andis 7. novembri 2023. a korraldusega nr 596 kasutusload viiele tuulegeneraatorile, mis asuvad Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Koljala külas (Purtse tuulepark) ja kuuluvad kolmandale isikule.
2.Eesti Ühistuenergia OÜ esitas 8. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse viidatud kasutuslubade tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud Lüganuse
Vallavalitsuse korralduse kehtivuse peatamiseks, alternatiivselt keelata kolmandal isikul tuulikute opereerimine suuremal võimsusel kui 3 MW. Kaebaja leiab, et kolmanda isiku tuulikud ehitati vastuolus teemaplaneeringu, projekteerimistingimuste ja ehituslubadega, eelkõige tuulikute võimsuse (kuni 3 MW) ja rootori laba läbimõõdu osas. Kasutusluba anti muudetud ehitusprojekti alusel, mille järgi tuulikute võimsus on 4,2 MW. Kolmanda isiku tuulikud rikuvad kaebaja õigusi – kahjustavad õhuvooge kaebaja tuulikuteni, tekitavad kaebaja tuulikuid kahjustavat turbulentsi jmt ning kaebaja tuulepargi toodang väheneb. Võrreldes lubatavate 3 MW tuulikutega vähendavad ehitatavad 4,2 MW tuulikud kaebaja tuulepargi toodangut 1026,4 MWh võrra aastas. Tänaste elektrihindade juures on kaebajale tekkiv kahju 205 280 eurot aastas. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel suureneb kolmanda isiku tuulepargi tootmisvõimsus ja väheneb kaebaja tuulepargi tootmisvõimsus. Tegemist on kaebajale tarbetult koormava tagajärjega isegi arvestades kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust. Kolmas isik muutis oluliselt ehitusprojekti ja tal ei saa olla õigustatud huvi suurema võimsusega kui 3 MW tuulikute käitamiseks.
3.Tartu Halduskohus võttis 21. detsembri 2023. a määrusega kaebaja kaebuse menetlusse, kaasas menetlusse kolmanda isikuna Enefit Wind Purtse AS-i ja keelas Enefit Wind Purtse AS-il Lüganuse vallas Koljala külas kinnisasjal Tuule asuva tuulegeneraatori nr 2, kinnisasjal Tuulepesa asuva tuulegeneraatori nr 5, kinnisasjal Tuulevälja asuva tuulegeneraatori nr 6, kinnisasjal Veskikivi asuva tuulegeneraatori nr 7 ja kinnisasjal Kuusiku asuva tuulegeneraatori nr 10 opereerimine suuremal võimsusel kui 3 MW. Kaebaja ja kolmanda isiku tuulikud paiknevad asukohtades, mis on määratud planeeringuga „Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse“ tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering Sonda vallas“. Planeering määrab 54 tuuliku võimalikud asukohad. Kolmanda isiku tuulikud paiknevad asukohtades, kus planeeringu järgi võib paigutada elektrituulikud, mille võimsus jääb vahemikku 2-3 MW. Planeeringus on ette nähtud, et tuuliku masti kõrgus jääb vahemikku 95-115 m ning rootori diameeter jääb vahemikku 80-100 m. Ehitusloa taotlemisel ja andmisel oli kolmanda isiku tuulikute võimsuseks märgitud kuni 3 MW. Kaebaja ja kolmas isik jagavad ühtset loodulikku energiaallikat – tuult, tuuleenergiat. Vaidlust ei ole selles, et üksteise läheduses paiknevad tuulikud mõjutavad üksteist. Mõju ulatus sõltub muuhulgas tuuliku võimsusest ja muudest omadustest. Nii kaebaja kui ka kolmanda isiku majanduslikku olukorda mõjutab see, kui tema tuulepargi tootlikkus langeb võrreldes sellega, millest isik oma majandustegevuse kavandamisel ja tehingute tegemisel lähtus. Mõlemal on võimalus esitada vastustajale kahju hüvitamise taotlus, kui selgub, et vastustaja on toiminud õigusvastaselt ja sellega põhjuslikus seoses on isikul tekkinud kahju. Põhjendatud on kehtestada vaidluse ajaks esialgse õiguskaitse korras olukord, millega nii kaebaja kui kolmas isik said planeeringust lähtudes arvestada. Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole luua olukord, kus kolmanda isiku tuulepark üldse tegutseda ei saa. Kaebaja ja kolmanda isiku huvi ning avalikku huvi arvestab tasakaalustatult kolmanda isiku tuulikute võimsusele piirangu seadmine. Arvestades kohtupraktikas kujunenud seisukohta, et ehitus- või kasutusloa taotleja ja puudutatud isiku vaidluse korral tuleb kohalikul omavalitsusel püüda leida erinevaid huve tasakaalustav lahendus, ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel satub kaebaja olukorda, kus tema majandustegevust oluliselt mõjutav looduslik ressurss jaguneb teisiti, kui kaebaja sai mõistlikult eeldada planeeringu, projekteerimistingimuste ja ehitusloa alusel. Kaebaja prognoosib võimalikuks kahjuks 205 280 eurot aastas, tuginedes Ecowin SIA arvamusele kolmanda isiku tuulikute mõju kohta. Isegi kui kaebaja oma
prognoosis mõnevõrra eksib, on tegemist olulise mõjuga. Kolmanda isiku tuulikute lubatud võimsuse piiramisel on nii kaebajal kui kolmandal isikul võimalik vaidluse ajal elektrienergiat toota ja müüa. Selline lahendus ei mõjuta oluliselt avalikku huvi, kuna tuuleenergia tootmine vaidluse ajal toimub.
4.Kolmas isik esitas Tartu Halduskohtu 21. detsembri 2023. a määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb tühistada kohaldatud esialgne õiguskaitse.
4.1.Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna kohtumenetluse jooksul ei kaasne kaebajale pöördumatuid negatiivseid tagajärgi ning saamata jäänud tulu on oletuslik ning tõele vastavuse korral ei õigusta selle ulatus esialgse õiguskaitse kohaldamist.
4.2.Kaebaja on tuginenud majanduslikule huvile teenida tulevikus suuremat tulu tuulepargi käitamisest, kuid ei ole ära näidanud, et saamata jääv tulu oluliselt kahjustaks tema majandustegevust. Sellise huvi kaitseks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine õigustatud. Halduskohus ei käsitlenud kaebaja majanduslikku olukorda ega näidanud ära, kuidas mõjutab kaebajat väidetava tulu saamata jäämine. Vaidluse all on Purtse tuulepargi tuulikute vastavus ettenähtud tingimustele. Kolmanda isiku tuulepark on valmis ja kohtumenetluse ajal tuulikute parameetrid ei muutu. Kaebaja saavutab kaebuse rahuldamisel oma eesmärgi ka siis, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Sissetuleku kaotus on hiljem rahas hüvitatav ning järelikult ei kaasne Purtse tuulepargi tuulikute käitamisel 4,2 MW võimsusega kaebajale pöördumatuid tagajärgi ega tõsist ja pöördumatut kahju. Teemaplaneeringu alusel ei saanud ükski arendaja eeldada kindlat tootlikkust oma tuulepargile. Kohtul ei saanud tekkida kindlust kaebaja õiguste riive olemasolust, rääkimata selle ulatusest. Halduskohus ei arvestanud, et Purtse tuulepargi väidetav mõju kaebaja tuulepargile sõltub paljudest teguritest, muuhulgas tuule suunast ja kas tuulikud töötavad samaaegselt. Nimetatud teguritega ei ole arvestatud ka kaebuses esitatud arvutuste tegemisel. Kaebaja uuringud pärinevad 2022. aastast, aga Purtse tuulepark alustas tööd 2023. aastal. Kaebajale avalduvad mõjud on osakaaluna toodangusse suhteliselt väiksed ja rahalised mõjud on ülepaisutatud kõrge elektri ühikuhinna kasutamise tõttu. Jääb arusaamatuks, mis võimaldas lugeda kaebajale avalduvat mõju oluliseks. Kaebaja teenis 2022. a ärikasumit 2 049 398 eurot, millest kaebaja väidetav kahju 205 280 eurot moodustab vaid 10%.
4.3.Halduskohus asus õigusvastaselt lahendama põhivaidlust ja jättis arvestamata kolmanda isiku õiguste ja avaliku huvide kahjustumisega. Halduskohus ei põhjendanud, millest lähtudes asus seisukohale, et planeeringus, ehitusloas ja projekteerimistingimustes mainitud tuulikute tüüp ja võimsus on õiguslikult siduv. Kindlasti ei ole ilmselge, et planeeringus märgitud tuuliku tüüp on mõeldud konkureeriva tuulepargi toodangu säilitamise kaitseks, mida halduskohus sisuliselt eeldas. Planeeringus ei garanteeritud ühelegi tuulikule kindlat tootmisvõimekust. Halduskohus hindas ennatlikult planeeringu tingimusi, mis on oluline menetlusviga ja tingib esialgse õiguskaitse kohaldamise tühistamise.
4.4.Planeeringu kehtestamise ja kasutuslubade andmise vahele jäi enam kui 10 aastat. Tehnika on arenenud ning tänapäeval Eestis püstitatavate maismaa tuuleparkide tuulikute nimivõimsus ulatub 6,8 MW-ni. Kolmas isik tegi Purtse tuuleparki ligi 35 miljoni euro suuruse investeeringu ja arvestas, et tuulepargis elektri tootmisega teenitakse tagasi tehtud investeering ja teenitakse mõistlikku kasumit.
4.5.Alates esialgse õiguskaitse kohaldamisest on Purtse tuulepargi tuulikutel jäänud mitmel päeval tootmata prognoositud mahus elektrienergiat. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei tekkinud tasakaalustatud lahendust nagu halduskohus leidis, kuna kolmas isik ei saa kaebuse rahuldamata jätmise korral esialgse õiguskaitse piiranguga tekkiva kahju eest hüvitist kaebajalt välja nõuda.
5.Kaebaja leiab vastuses määruskaebusele, et õige ei ole kolmanda isiku väide justkui vaidlus esialgse õiguskaitse kohaldamise üle keskendub kaebaja võimaluse tagamisele teenida tulu.
5.1.Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel opereerib kolmas isik õigusvastaseid tuulikuid, mille kasutamise tagajärjel väheneb kaebaja tuulikupargi tootlikus aastas 1026,4 MWh võrra ja 4-5 aasta pikkuse kohtumenetluse vältel ca 4000-5000 MWh võrra. Kolmanda isiku tuulikud alustasid tootmist 23. märtsil 2023 ja kaebaja tuulepargi toodang on vähenenud 2023. aasta II-IV kvartalis keskmiselt 25,11% võrra. Tuulikute remondikulud on kasvanud keskmiselt 68,42% võrra. Kaebaja ei pea taluma tema õigusi rikkuvat õigusvastast tegevust. Kolmanda isiku tuulikute õhuvoogude turbulents võib mõjutada kaebaja tuulikute ohutust ja käitamist (sh remondikulud) ja kolmanda isiku tuulikute tekitatud müra võib mõjutada kaebaja võimalust tuulikute käitamist jätkata. Kui kaebaja tuulikute tootlikkus ja töökindlus võib teadmata ajaks kolmanda isiku tegevuse tõttu väheneda, ei saa kaebaja sõlmida pikaajalisi elektrimüügilepinguid ega tagada enda tuulepargi pikaajalist finantseerimist krediidiasutuste poolt.
5.2.Kaebajale tekkiva rahalise kahju hüvitamisel tuleb eristada haldusorgani poolt kahju hüvitamist ja teoreetilist võimalust, et kolmas isik hüvitab kaebajale kahju. Kolmanda isiku võimekus kahju hüvitada ei ole tagatud, kuna kolmas isik teenis 2022. a 4 029 409 eurot kahjumit ja kaebuse rahuldamisel kaotavad kolmanda isiku tuulikud olulise osa oma väärtusest.
5.3.Kaebajale tekkiv kahju enam kui 200 000 eurot aastas on väga suur summa, mis võib kohtumenetluste ajal kasvada enam kui miljoni euroni. Olukorras, kus tuuleolud aastastaastasse muutuvad, ei ole põhjendatud võtta toodangu arvutamisel arvesse vaid ühte, 2022. aastat. Kaebaja teenistus 2024. aasta esimesel nädalal toodetud elektrienergia eest oli koos taastuvenergiatoetusega keskmiselt ligi 300 eurot/MWh.
5.4.Esialgse õiguskaitse määrus ei oma olulist mõju kolmanda isiku õigustele, kuna perioodil 22. detsember 2023 kuni 8. jaanuar 2024 ulatus Purtse tuulepargi tuulikute prognoositav tootlus enam kui 3 MW-ni tuuliku kohta üksnes vähem kui ühe ööpäeva kestel. Purtse tuulepargi tuulikute toodang jääb prognoositule oluliselt alla ka tundidel, mida esialgse õiguskaitse määrus ei mõjuta, nt 6. jaanuaril 2024. Kolmas isik ei toonud usaldusväärsel moel esile, mis tegelik mõju esialgse õiguskaitse määrusel tema tegevusele on.
5.5.Arusaamatu on kolmanda isiku väide, et kohus kohustas teda esialgse õiguskaitse määrusega areneva tehnoloogia valdkonnas püstitama vananenud tuulikuid. Kolmas isik ise taotles planeeringu, projekteerimistingimused ja ehitusload nn vananenud tuulikutele ja kolmandal isikul oli õigus ehitada tuulikud, millele ta taotles load. Võimsam tuulik ei tooda ühe ruutmeetri pealt rohkem elektrit, vaid toodab elektrit enamate ruutmeetrite pealt. See tähendab, et kolmanda isiku toodangu suurenemine vähendab otseselt kaebaja tuulikute toodangut.
5.6.Halduskohus ei lahendanud ära põhivaidlust, kuna ei tühistanud ega peatanud kasutuslubasid. Põhivaidluse lahendamiseks ei saa pidada kolmanda isiku tuulikute töörežiimi reguleerimist kohtuvaidluse perioodil. Kolmanda isiku väited seoses kahju hüvitamise erisustega on alusetud, kuna kaebaja ja kolmas isik ei ole võrdses olukorras. Kaebaja tuulikud on rajatud ja neid käitatakse seaduspäraselt. Kolmanda isiku tuulikud on püstitatud ja kasutusse võetud õigusvastaselt, rikkudes oluliselt kaebaja õigusi. Seega ei riiva esialgne õiguskaitse põhjendamatult ühegi isiku huve.
5.7.Esialgse õiguskaitse määrus ei ole vastuolus avaliku huviga. Avalik huvi ei toeta kolmanda isiku õigusvastaste tuulikute käitamist, kuna vastustaja ei vaidlustanud halduskohtu määrust ega esitanud halduskohtule vastuväiteid, et keelata kolmanda isiku tuulikute opereerimine suuremal võimsusel kui 3 MW.
6.Vastustaja palus vastuses määruskaebusele rahuldada kolmanda isiku määruskaebus selles toodud põhjendustel, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Vastustaja
hindas halduskohtu vaidlustatava määruse mõju selliseks, mis vastustaja poolt määruskaebuse esitamist otstarbekuse vaates ei õigustanud.
7.Kolmas isik leidis 25. jaanuari 2024. a täiendavas seisukohas, et kui kaebaja esitatud andmed tema tuulikute toodangu languse ja remondikulude suurenemise kohta vastavad tõele, ei tõenda need põhjuslikku seost Purtse tuulepargi töö ning kaebaja tuulikute toodangu languse ja remondikulude suurenemise vahel. Kaebaja tuulepargi tootlikkus on olnud langustrendis alates 2022. aasta juunikuust, kui Purtse tuulepargi tuulikud ei olnud veel püstitatud. Kui kaebaja tuulikutel on tehnilised probleemid või on seal varem kasutatud tuulikuid, siis arusaadavalt kaasneb remondikulude kasv, kuid see ei ole kolmanda isikuga seotud.
7.1.Kaebaja saamata jäänud tulu prognoos ja arvestus ei ole realistlik. Kaebaja on lähtunud 2022. a teenitud tulust kui elektrihind oli erakordne (192,82 eurot/MWh). 2023. aastal ei ületanud ühegi kuu keskmine elektrihind maksumust 113,46 eurot/MWh ning jäi enamikel kuudel alla 100 euro/MWh. Lisaks tuleb arvestada, et elektri keskmine turuhind ei ole võrdväärne tuluga, mida ettevõtja elektri müügist teenib. Kaebaja arvutus on liiga lihtsustatud.
7.2.Esialgne õiguskaitse vähendab märgatavalt Purtse tuulepargi toodangut. 4,2 MW võimsusel toodaks Purtse tuulepark 52 337,7 MWh aastas, võimsusel 3 MW toodab Purtse tuulepark vaid 49 774 MWh aastas ehk aastas jääb tootmata 2 563,7 MWh aastas. Kolmanda isiku tuulepargi toodangu langus on esialgse õiguskaitse jätkuval kohaldamisel vähemalt 2,5 korda suurem kui väidetav kaebaja tuulepargi toodangu langus.
7.3.Puudub risk, et Purtse tuulepargi tuulikute töö ohustaks mingilgi määral kaebaja tuulepargi töö peatamist, kuna eksperthinnanguga on tuvastatud, et lähimatel müratundlikel aladel ei ületata müra sihtväärust ega piirväärtust. Kaebaja käsitlus kolmanda isiku majanduslikust võimekusest hüvitada kahju ei ole põhjendatud. Kolmas isik tegi vajalikud investeeringud ning alles tuulepargi tootmise algusega saab hakata teenima tagasi tuuleparki tehtud investeeringuid.
8.Kaebaja leidis täiendavas seisukohas, et oletuslikud ja tõendamata on kolmanda isiku väited, nagu oleks kaebajale tuulikute 2023. aastal vähenenud tootmise ja suurenenud remondikulude põhjuseks tuulikute halb tehniline olukord ja sellest tingitud seisakud tuulikute käitamises. Samuti tõendamata on väide tarbijahindade tõusu ja remondikulude suurenemise seosest.
8.1.Võrdlusandmetest nähtub, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel väheneb kaebaja tuulepargi eeldatav aastatoodang (20 240,92 MWh) 1026,4 MWh võrra, s.o 5,07%. Esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu väheneb kolmanda isiku tuulepargi eeldatav aastatoodang (52 337,7 MWh) väheneb 2563,7 MWh võrra, s.o 4,89%. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise mõju kaebajale suurem, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise mõju kolmandale isikule. Seejuures on kolmas isik tsiviilasjas nr 2-22-13906 väitnud, et tema tuulikupargi aastane toodang on ca 46 000 MWh.
8.2.Seega on ilmne, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kahjustab kaalukamalt kaebaja huvisid. Seda enam, et kolmanda isiku huvide hindamisel on aluseks võetud õigusvastane eeldus justkui ehitusload oleksid võimaldanud tal püstitada 4,2 MWh võimsusega tuulikud. Isikute õiguspäraste huvide ulatus piirneb seaduses lubatuga. Kaebaja huvide kahjustamisel on seevastu lähtutud just õiguspärasest olukorrast, kus kaebaja on püstitanud ehitusloakohased tuulikud.
8.3.Kolmanda isiku esitatud turule müüdud elektrihinna andmetest lähtuvalt tekib kaebajale ulatuslikum kahju kui kaebaja prognoosi kohane kahju. Nimelt, kolmanda isiku esitatud andmetest nähtuvalt oli 2022. aasta III ja IV kvartalis keskmine turule müüdud elektri hind 232,1 eurot/MWh [(285,2 + 179) : 2].14 Sellele lisandub täiendavalt ka taastuvenergiatoetus summas 53,7 eurot MWh kohta. Kokku oli 2022. aasta III ja IV kvartalis seega müügihind keskmiselt 285,8 eurot/MWh. 2023. aasta III ja IV kvartalis oli vastav näitaja 126,75
eurot/MWh ja 2022. ja 2023. aasta keskmisena 206,28 eurot/MWh. Sellele lisandub tulu rohesertifikaatide müügist.
8.4.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ja sh poolte huvide kaalumisel on oluline küsimus kaebuse edulootusest. Käesoleval juhul kuulub kaebus tõenäoliselt rahuldamisele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja ning kolmas isik ja vastustaja on jätkuvalt eri meelt selles, kas kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, samuti, kui esialgase õiguskaitse vajadus olemas, kas esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud.
11.Kolmas isik leiab, et kaebaja huvi teenida tulu tuulepargi käitamisest ei ole piisav esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks. Ringkonnakohus kolmanda isikuga ei nõustu.
12.Vaidlust ei ole selles, et kolmanda isiku tuulikute käivitamine 2023. aastal mõjutab negatiivselt kaebaja tuulikute tootlikkust ja seega vähendab kaebaja tuulepargist teenitavat tulu. Kaebaja väitel väheneb tema tuulepargi tootlikkus aastas 1026,4 MWh võrra põhjusel, et kolmas isik paigaldas tuuleparki planeeringuga lubatust võimsamad ja suurema rootori diameetriga tuulikud. Kaebaja tugineb väites ECOWIN SIA hinnangule (dtl 240-247, 255-261). Hinnangu kohaselt juhul, kui kolmas isik oleks paigaldanud SWT-3.0-101 tuulikud, s.o tuulikud nimivõimsusega 3MW ja rootori diameetriga 101 meetrit, oleks kolmanda isiku tuulikute käivitamise järel kaebaja tuulepargi aastane eeldatav toodang 20 240,92 MWh (dtl 247). Kolmanda isiku poolt paigaldatud Vestas V136-4.2 MW tuulikud, s.o tuulikud nimivõimsusega 4,2 MW ja rootori diameetriga 136 meetrit, vähendavad kaebaja tuulepargi aastase eeldatava toodangu 19 214,52 MWh-ni.
13.Kolmas isik on vaikimisi möönnud, et tuuliku rootori diameetri ja sellega seotud muude tehniliste näitajate ning nimivõimsuse suurenemine toob ühtlasi kaasa suurema negatiivse mõju läheduses paiknevate teiste tuulikute tootlikkusele. Kaebaja esitatud hinnang ilmestab sellist seost. Seega jääb kaebaja tuulikute toodang kolmanda isiku valitud tuulikute tehniliste näitajate tõttu väiksemaks, kui see olnuks planeeringus nimetatud kuni 100-meetrise rootori diameetri ja kuni 3MW nimivõimsusega tuulikute rajamise korral. Selge on seegi, et toodangu vähenemine põhjustab kaebaja teenitava tulu vähenemise. Selles väljendub käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktide kahjulik mõju kaebajale.
14.Kaebaja väidab veel, et kolmanda isiku tuulikute põhjustatud turbulentsi tõttu on suurenenud ka kaebaja kulu tuulikute remondile. Samas ei ilmne asjas esitatud tõenditest selgelt, kas kaebaja remondikulude suurenemine 2023. aastal oli juhuslik või põhjustatud kolmanda isiku tuulikute käitamisest või, kas remondikulude suurenemisel oli seos just kolmanda isiku tuulikute tehniliste parameetritega, mitte üksnes tuulikute käivitamise faktiga. Kuna kaebaja ei ole täpsemalt välja toonud, milles tuulikute remont 2023. aastal seisnes ja kuidas on see seostatav kolmanda isiku tuulikute tehniliste parameetritega, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks arvestada remondikulude suurenemisega esialgse õiguskaitse vajaduse tuvastamisel.
15.Kui asja lahendamise tulemusel selgub, et kolmanda isiku tuulikud on püstitatud õigusvastaselt, siis on õigusvastane ka nendest tingitud mõju kaebajale.
16.Nõustuda ei saa kolmanda isikuga, nagu ei oleks kirjeldatud mõju HKMS § 249 lg 1 mõttes piisav, et jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Mõju heastamiseks saab kaebaja esitada kahju hüvitamise nõude. Samas on kolmas isik kahtluse alla seadnud kaebaja esitatud ECOWIN SIA hinnangu nii selles kasutatud metoodika kui ka arvulise järelduse osas. Samuti on vaidluse all, milliseid andmeid tuleb võrdlusbaasina arvestada kaebaja toodangu languse tuvastamiseks seoses kolmanda isiku tuulikute käivitamisega 2023. aastal ning lisaks seegi, milline olnuks
kaebaja ärajäänud toodangu müügist teenitud tulu suurus rahas väljendatuna. Vastustaja on kohtumenetluses senini toetanud kolmanda isiku seisukohti. Seetõttu on tõenäoline, et kahju hüvitamise nõue viib uue kohtuvaidluseni, tuues kaasa viivituse hüvitise saamisel, täiendavad kulud ning riski, et kahju ulatust või põhjusliku seose olemasolu ei õnnestu (osaliselt) tõendada. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb selles olukorras möönda, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärjel on kaebajal tema õiguste kaitsmine oluliselt raskendatud. Vastavalt tuleb jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus nõustub, et esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks ei ole nõutav, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks kaasa äriühingust kaebaja majandustegevuse peatumise või maksejõuetuse. Majandustegevusest tulu saamata jäämine ka väiksemas ulatuses võib raskendada isiku õiguste kaitset kohtuasjas tehtava kohtulahendiga. Praegusel juhul see nii ongi.
17.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et põhjendatud ja proportsionaalne ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisega luua kohtumenetluse ajaks olukord, kus kolmanda isiku tuulepark üldse tegutseda ei saa. Kaebaja ja kolmanda isiku tuulikud paiknevad planeeringuga „Sonda ja Lüganuse valla ühise olulise ruumilise mõjuga objekti („Purtse” tuulikupargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneering Sonda vallas“ määratud asukohtades. Seega pidi nii kaebaja kui kolmas isik tuulikuid kavandades arvestama võimalusega, et tuulikud püstitatakse ka teistesse planeeringuga määratud kohtadesse ja neil võib olla (vastastikune) mõju, mis vähendab tuuliku tootlikkust. Seetõttu oleks kolmanda isiku suhtes ilmselt ülemäärane keelata tuulepargi käitamine kohtumenetluse ajal. Nõustuda tuleb sellegagi, et avalik huvi toetab lahendust, mis lubaks võimalikult enam energiat toota ka kohtumenetluse ajal. Seda ei ole kaebaja ka nõudnud, kuna ta ei vaidlustanud halduskohtu esialgse õiguskaitse määrust.
18.Teisalt on tõesti vähemalt kaheldav, kas kaebaja pidi tuulikupargi püstitamiseks investeeringu tegemise ajal ette nägema, et tema tuulikute lähedusse võidakse planeeringut muutmata püstitada planeeringus nimetatust suurema rootori diameetri ja võimsusega tuulikuid. Seetõttu on mõistetav kaebaja huvi vähendada kolmanda isiku tuulikute mõju kaebaja tuulikute tootlikkusele. Küsimusele, kas planeeringus tuulikute rootori ulatuse ja tuulikute nimivõimsuse nimetamisega ühtlasi keelati neid parameetreid ületavate tuulikute püstitamine planeeringualale ja kas selline keeld kaitseb kaebaja õigusi, tuleb vastata kaebuse sisulisel lahendamisel. Praeguses menetluse etapis on piisav, et möönda, et jaatav vastus mõlemale küsimusele ei ole välistatud. Pidades silmas, et kolmanda isiku püstitatud tuulikute tehnilised näitajad ületavad planeeringus nimetatud tuulikute maksimaalseid parameetreid nii rootori diameetri, labade laiuse kui ka tuuliku nimivõimsuse osas, tuleb kaebuse eduväljavaateid pidada piisavaks õigustamaks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist.
19.Tuginedes kolmanda isiku esitatud andmetele tema tuulikute opereerimisel saavutatud tegeliku võimsuse kohta osutab kaebaja vastuses määruskaebusele (p 62), et perioodil 22. detsembrist 2023 kuni 8. jaanuarini 2024 (st 17 päeva jooksul) ulatus Purtse tuulepargi tuulikute prognoositav tootlus enam kui 3 MW-ni tuuliku kohta üksnes loetud tundidel, kokku oluliselt vähem kui ühe ööpäeva kestel. See viitab, et esialgse õiguskaitse määrus omab EWP õigustele mõju vaid ca 5%-l kõigist tundidest. Võib nõustuda kaebajaga, et kolmanda isiku esitatud andmed osutavad sellele, et esialgse õiguskaitse abinõu mõju kolmanda isiku tuulikute tootlikkusele ei ole ulatuslik. Kolmanda isiku selgitused selles osas ei muuda ringkonnakohtu seisukohta. Määruskaebusele lisatud graafikust on tuvastatav, et tuulikute prognoositud tootlus üle 3MW on jäänud mõnel tunnil saavutamata. Samas ei ole graafikult tuvastatav, kui suur oli just esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise tõttu tootmata jäänud energia hulk. Graafikult ilmneb siiski selgelt, et kolmanda isiku tuulikute oodatav tootlus tõepoolest küündis üle 3MW piiri üksnes üksikutel tundidel ja esialgse õiguskaitse kohaldamine ei takistanud kolmandal isikul elektrienergia tootmist. Vastavalt ei saa esialgse õiguskaitse abinõu rakendamisest tulenev kasu kaebaja õiguste kaitsele samuti olla määrav ega kompenseerida valdavat osa kaebaja poolt õigusvastaseks peetavast mõjust. Siiski
aitab halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu kaasa kaebaja õiguste kaitsele ning vähendab vähemalt osaliselt potentsiaalset vajadust esitada hiljem kahju hüvitamise nõue vastustaja ja/või kolmanda isiku vastu. Selliselt võib meetme kohaldamine muu hulgas aidata ära hoida uusi kohtuvaidlusi.
20.Nendel asjaoludel jääb määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.