City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ kaebus Viimsi Vallavolikogu 12.12.2023 otsuse nr 55 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ, esindaja Tuulikki Laesson Vastustaja – Viimsi vald, esindaja KLJ Kolmas isik – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-103 resolutsiooni p 7 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viimsi Vallavolikogu 12.12.2023 otsusega nr 55 „Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajal“ kehtestati ajutine planeerimis- ja ehituskeeld Viimsi valla haldusterritooriumil, aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks alates otsuse jõustumisest otsuse lisas 3 loetletud katastriüksustele. Otsuse pga 1.1 keelati lisa 3 p-s 1 loetletud katastriüksustele (sh Taga-Mihkli, katastritunnus 89001:003:3400, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneeringute (DP) kehtestamine, v.a juhul, kui DP koostamise eesmärgiks on ehitamist välistava üldplaneeringu juhtotstarbe määramine; ehitusloa andmine ehitise püstitamiseks, projekteerimistingimuste andmine ja katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmine. Otsuse p-ga 1.2 keelatid lisa 3 p-s 2 loetletud katastriüksustele (sh Ees-Mihkli, katastritunnus 89001:003:3390, sihtotstarve 100% elamumaa) DP kehtestamine, v.a juhul, kui DP koostamise eesmärgiks on ehitamist välistava üldplaneeringu juhtotstarbe määramine; ehitusloa andmine ehitise püstitamiseks;
3-24-103 projekteerimistingimuste andmine ja katastriüksuse senise sihtotstarbe muutmine, välja arvatud juhul, kui määratakse ehitamist välistav sihtotstarve.
2.City Aero OÜ ja WINGMACHT OÜ (Wingmacht OÜ) esitasid 11.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 12.12.2023 otsuse nr 55 p-de 1.1 ja 1.2 tühistamiseks osas, milles need käsitlevad ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamist Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistutel või alternatiivselt osas, milles need keelavad sellise DP kehtestamise, mis näeb ette neid kinnistuid läbiva juurdepääsutee rajamise. Viimsi Vallavolikogu 12.06.2001 otsusega nr 147 kehtestati Leppneeme külas Põlendiku maaüksuse DP, millega muudeti üldplaneeringuga kehtestatud maakasutuse tingimusi ning jagati planeeringuala 14-ks eraldi krundiks, millest 11-nele määrati ehitusõigus ühepereelamu ehitamiseks. Detailplaneeringuala on jagatud kinnistuteks aadressidega Vainu tee, Piirikivi tee 15, Piirikivi tee 16, Vainu tee 12, Vainu tee 13, Vainu tee 14, Vainu tee 15, Vainu tee 16, Vainu tee 17, Vainu tee 18, Vainu tee 19, Vainu tee 20, Vainu tee 21 ning Vainu tee 22. Kõik need kinnistud kuuluvad kaebajatele. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000 otsusega nr 1 kehtestatud Viimsi mandriosa üldplaneering nägi tulevasele detailplaneeringualale ette kaks võimalikku juurdepääsu – ühe läbi Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute ning teise mööda avalikku Piirikivi teed. Viimsi Vallavolikogu 15.02.2022 otsusega nr 9 algatati Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamine. Viimsi Vallavolikogu 14.11.2023 otsusega nr 47 „Detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Viimsi Vallavolikogu 12.06.2001 otsusega nr 147 kehtestatud Leppneeme küla Põlendiku maaüksuse detailplaneeringu planeeringuala katastriüksustel ning Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli katastriüksustel“ (otsus nr 47) algatati DP Leppneeme küla Põlendiku maaüksuse planeeringuala katastriüksustele, mis hõlmab nii Põlendiku maaüksusel moodustatud kaebajatele kuuluvaid kinnistuid kui ka nendega külgnevaid Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistuid. Viimsi Vallavalitsuse 30.11.2023 korraldusega nr 374 (korraldus nr 374) kehtestati ajutine planeerimis- ja ehituskeeld kuni Viimsi Vallavolikogu 14.11.2023 otsusega nr 47 algatatud DP kehtestamiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks alates otsuse jõustumisest algatatud DP planeeringualale jäävatele Vainu tee, Piirkivi tee 15, Piirikivi tee 6, Vainu tee 12, Vainu tee 13, Vainu tee 14, Vainu tee 15, Vainu tee 16, Vainu tee 17, Vainu tee 18, Vainu tee 19, Vainu tee 20, Vainu tee 21, Vainu tee 22 kinnistutele selliselt, et keelati nimetatud kinnistutel ehitise püstitamise ehitusloa ning projekteerimistingimuste andmine. Kaebajad on otsuse nr 47 ja korralduse nr 374 vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-2914. Praeguses asjas vaidlustatud otsusega kehtestatud ajutine planeerimis- ja ehituskeeld hõlmab Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistuid ning takistab kaebajatel Põlendiku maaüksusel olevate kinnistute kasutamist ja arendamist ning eelkõige neile otstarbeka juurdepääsu saamist. Juurdepääsu planeerimine on otsusega nr 47 algatatud DP ülesanne, kuid Ees-Mihkli ja TagaMihkli kinnistute suhtes kehtestatud ajutise planeerimis- ja ehituskeelu tõttu ei ole sellise DP kehtestamine väga pika aja jooksul võimalik. Kui otsusega nr 47 algatatud DP-d hakatakse menetlema, on kaebaja huvitatud selle menetluse läbiviimisest võimalikult kiiresti, ent algatatud DP alale jäävate Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute suhtes vaidlustatud otsusega kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld muudab selle DP koostamise ja kehtestamise mõistliku aja jooksul võimatuks. Vastustaja ei ole vaidlusaluse planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamisel üldse kaalunud kaebajate huve ega arvestanud sellega, millised tagajärjed toob see kaebajate jaoks reaalselt kaasa Põlendiku maaüksuse kinnistute arendamisel. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlustatud otsuse p-de 1.1 ja 1.2 kehtivuse peatamiseks Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute osas. Vaidlustatud otsusega kaasneb otsene keeld Põlendiku DP kehtestamiseks seni, kuni on kehtiv ajutine planeerimisja ehituskeeld üldplaneeringu koostamiseks. Selleks võib kuluda 3‒7 aastat. Kinnistute osas 2(6)
3-24-103 ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtima jäämisel tekib kaebajatele kahjulik tagajärg, sest sellisel juhul ei ole vastustajal võimalik kaebajatele kuuluvaid kinnistuid hõlmavas DP menetluses kaaluda erinevaid planeeringuala juurdepääse nii, nagu vastustaja selle ise on välja toonud. Vastustaja on ise rõhutanud, et üheks peamiseks asjaoluks, miks uus DP menetlus algatati, on see, et kehtiv Põlendiku DP ei hõlmanud Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistuid. Seetõttu on vastustaja nüüd uue DP menetluses kaasanud detailplaneeringuala hulka ka EesMihkli ja Taga-Mihkli kinnistud. Kahjulikuks tagajärjeks on asjaolu, et kaebajad ei saa kohtumenetluse aja edasi liikuda DP menetlusega ning see toob kaasa menetlusaja pikenemise ja kaebajatele olulise varalise kahju. Akti kehtivuse peatamine on kooskõlas avaliku huviga, sest avalikuks huviks on ka kohaliku omavalitsuse planeerimisvabadus.
3.Tallinna Halduskohus jättis 16.01.2024 määruse resolutsiooni p-ga 7 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa täielikult eitada, ent seda ei saa pidada ka kaalukaks. Kaebusest nähtuvatel asjaoludel ei saa kaebajatel olla ülekaalukat huvi neile meelepärase planeeringulahenduse kehtestamisele kiirendatud korras. Kaebajate jaoks ei ole mingisuguse pöördumatu või raskesti kõrvaldatava tagajärje saabumine juba käesoleva kohtumenetluse ajal usutav, sest ühelt poolt ei välista vaidlustatud otsusega kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld kaeabajate kinnistuid hõlmava uue DP koostamisega alustamist ning teiselt poolt on ilmne, et uue DP kehtestamine enne praeguse kohtumenetluse eeldatavat lõppu ei oleks realistlik, võttes arvesse juba eelkõige piirkonna kinnistuomanike põhimõttelisi erimeelsusi selles osas, kuidas peaks olema korraldatud juurdepääs Põlendiku maaüksuse kinnistutele. Pigem on usutav, et praeguse ei tehta otsusega nr 47 algatatud DP koostamiseks edasisi toiminguid juba pelgalt põhjusel, et kaebajad on eelnimetatud otsuse kohtus vaidlustanud (haldusasi 3-23-2914). Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga, mille kaitseks on vaidlusalune planeerimis- ja ehituskeeld seatud. Kehtestatud ajutine kaitsemeede peab tagama kavandatava üldplaneeringu alal ruumilise puutumatuse selleks, et tulevikus kehtestatava üldplaneeringuga oleks võimalik ette näha sellised planeerimislahendused, mis võtavad tasakaalustatult arvesse kõiki asjassepuutuvaid huve (sh valla arenguhuve, üldise elukeskkonnaga seotud huve, erinevate kinnisasjaomanike huve ja õigusi jne). Esialgse õiguskaitse korras sellise kaitsemeetme välistamine oleks mõeldav juhul, kui kaebuse eduväljavaated oleksid väga head ning kaitsemeetme puudumisega kaasnev võimalik kahju avalikele huvidele ilmselgelt väike või hiljem lihtsasti kõrvaldatav. Praegusel juhul see nii ei ole. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, ent selle eduväljavaateid ei saa pidada ka väga headeks, pidades silmas, et kohalikul omavalitsusel on planeerimisotsuste tegemisel avar kaalutlusruum. Olukorras, kus planeeringu kehtestamisest on möödunud pikk aeg ja seda ei ole lõpuni realiseeritud, on täiesti mõeldav, et kohalik omavalitsus soovib vahepealsel ajal muutnud olukorda arvesse võttes planeeringulahendust muuta. Kaebajate eesmärgiks on saada võimalus realiseerida vähemalt üldjoontes 2001. a-l kehtestatud detailplaneeringulahendus – esimese eelistusena soovivad kaebajad seda teha sellesama 2001. a DP asemel, teise võimalusena peavad ilmselt silmas 14.11.2023 algatatud planeeringu koostamist selliselt, mis näeb ette vähemalt üldjoontes samasuguse lahenduse, st Põlendiku maaüksuse kinnistutele elamute rajamise. Vaidlustatud otsuse põhjenduses on vastustaja osutanud mh valla arengueesmärkide muutumisele ning vajadusele valla elanike arvu suurendamist pidurdada ja suurendada loodusliku keskkonna osakaalu valla haldusterritooriumil. Olukorras, kus kaebaja omandis olevaid kinnistuid hõlmava DP alusel ei ole enam kui 20 a jooksul ehitisi püstitatud ning valla jaoks on vähemalt küsitavaks muutunud, kas sellise planeeringulahenduse ellu viimine on valla arengueesmärkide seisukohast jätkuvalt kohane ja otstarbekas, ning kus
3(6)
3-24-103 samas on algatatud uue üldplaneeringu menetlus, näib vaidlusaluse planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine lubatav ja mõistlik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks sisuliselt kaebuse ette ära otsustamist, mis ei ole üldjuhul lubatav. Erandina on seda kohtupraktikas võimalikuks peetud juhul, kui kaebuse eduväljavaated on väga head ning kaebaja õiguste riive väga intensiivne. Sellise olukorraga ei ole tegemist. Eelneva tõttu on avalik huvi vaidlusaluse ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtima jäämise vastu kaalukam kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.City Aero OÜ ja Wingmacht OÜ paluvad 31.01.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määruse resolutsiooni p 7 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus on vääralt mõistnud planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise tagajärgi ning sisustanud ebaõigesti avalikku huvi. Praegusel juhul ei ole alust eeldada, et vastustaja läheb planeerimis- ja ehituskeelu kehtivuse ajal uue DP menetlusega edasi. Vastustaja algatas Põlendiku DP menetluse 14.11.2023 otsusega nr 47, samas ei ole vastustaja praeguseks hetkeks teinud ühtegi täiendavat menetlustoimingut. Arusaamatu on kohtu seisukoht, nagu takistaks edasiste toimingute tegemist või õigustaks mittetegemist asjaolu, et kaebajad on vaidlustanud otsuse nr 47 kohtus. DP algatamise otsus on õigusvastane, kuid samal ajal on kaebajate huvi see, et DP menetlus toimuks võimalikult kiiresti. Seega on kaebajatel põhjendatud huvi, et vastustaja teeks vajalikud toimingud. Olukord, kus planeerimis- ja ehituskeeld takistab kaebajate kinnistute suhtes algatatud DP menetlemist, sh kehtestamist, on vastustaja poolt teadlikult tekitatud. Otsusest ei nähtu ühtegi kaalutlust ega kaebajate õiguste kaalumist seoses Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute osas keelu kehtestamisega. Ainsaks põhjuseks, miks Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistud uude Põlendiku DP menetlusse kaasatud on, on see, et kinnistutel asub olemasolev tee (ajalooliselt väljakujunenud eratee, mida kohalikud kasutavad ja mis on läbitav ka mootorsõidukiga), mis on üldplaneeringuga nähtud ette avalikuks teeks. Avaliku tee planeerimine DP-ga samasse asukohta, kus see on ette nähtud ka kehtiva üldplaneeringuga, ei ole vastuolus avaliku huvi ega planeerimis- ja ehituskeelu eesmärgiga. Kuigi DP menetlus on reeglina aeganõudev protsess, sõltub iga menetlus konkreetsetest asjaoludest. Vastustaja on peamise põhjusena uue DP algatamise otsuses toonud välja juurdepääsutee asukohaga seonduvad kaalutlused ning vananenud lahendused elamutele ettenähtud kütte-, elektri- ja veelahendustega seoses. Tegemist ei ole küsimustega, mis vajaksid mahukate ja aeganõudvate uuringute läbiviimist. Kaebajatel on kaalukas vajadus planeerimis- ja ehituskeelu kehtivuse peatamiseks, sest see takistab otseselt kaebajatele kuuluva maa-ala suhtes algatatud DP edasist menetlemist ja selle kehtestamist. Esialgset õiguskaitset on võimalik rakendada ka selliselt, et Ees-Mihkli ja TagaMihkli kinnistute suhtes oleks võimalik jätkata kaebajate kinnistuid hõlmava DP menetlust osas, millega võidakse kinnistutele kavandada avalik tee või sundvalduse seadmine Põlendiku maaüksusele juurdepääsuks.
Viimsi vald palub 09.02.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld ei takista DP koostamist. Keeld on kehtestatud kõigest kaheks aastaks. Arvestades, et DP algatamine ja edasised menetlustoimingud võtavad aega, siis suure tõenäosusega ei jõutaks DP kehtestamiseni planeerimis- ja ehituskeelu kehtimise perioodil. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et kaebajad on vaidlustanud DP 4(6)
3-24-103 algatamise haldusasjas nr 3-23-2914. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga, mille kaitseks on vaidlusalune planeerimis- ja ehituskeeld seatud. Vastustaja on keelu kehtestamisel kaalunud selle proportsionaalsust ja põhjendatust erinevatel tasanditel, millele viitab ka asjaolu, et Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute omanik ise ei ole otsust nr 55 vaidlustanud.
X palub 09.02.2024 vastuses jätta esialgne õiguskaitse kohaldamata.
Kaebajate seisukoht, et ainsaks põhjuseks, miks Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistud on uude Põlendiku DP menetlusse kaasatud, on juurdepääsutee võimalik asukoht, on meelevaldne. Üle kolmanda isiku kinnistute kulgev pinnasetee ei ole praegu avalik tee, vaid tegemist on mitteavaliku eraomanduses oleva jalgrajaga, mida mh kasutavad kohalikud elanikud kolmanda isiku vaikival nõusolekul koos mitmete teiste samasid kinnistuid läbivate jalgradadega selleks, et pääseda kaugemale metsa jalutama. Teeregistris on katte liigiks märgitud osaliselt küll kruusatee, kuid faktiliselt on tegemist pinnaseteega. Kinnisvaraarendusele juurdepääsu tagamine ei ole kuidagi seotud avaliku huviga, vaid teenib üksnes kaebajate ärihuve. Esialgse õiguskaitse kohaldamine otsustaks vaidluse ette ära. Esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjustaks kolmandale isikule materiaalset ja moraalset kahju. Praeguseks on reaalne oht, et kolmanda isiku maast sundvõõrandatakse 0,15 ha selleks, et Põlendiku maaüksuse omanikud saaksid realiseerida oma ärihuvisid. Seda selle asemel, et nad ostaksid juurdepääsutee rajamiseks vajamineva maa kolmandalt isikult selles piirkonnas väljakujunenud õiglase turuhinna eest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused on sätestatud HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3. Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esialgne õiguskaitse kahjustab ülemääraselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, samas ei saa seda pidada kaalukaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peaks kaebajaid usutavalt ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse asjaolud seda järeldada ei võimalda. Kaebajate vaidlustatud Viimsi Vallavolikogu 12.12.2023 otsusega nr 55 kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld on ajutine ja tõenäoliselt ei jõutaks DP kehtestamiseni (arvestades asjast nähtuvaid erimeelsusi) kahe aasta jooksul ka viidatud keeluta. Menetluse edasilükkumine ei kahjusta intensiivselt kaebajate õigusi. Vaidlustatud otsuses on mh selgitatud, et vallal ei ole kavatsust rakendada keeldu kuni planeeringu koostamise lõpuni, vaid ajani, mil planeeringu ruumiline lahendus on valminud ja vajalikud kaasamistoimingu on läbi viidud, milleks kulub hinnanguliselt kaks aastat. Seda arvestades ei saa kaebajate õiguste riivet pidada ülemäära intensiivseks. Kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld ei välista iseenesest kaebajate kinnistuid hõlmava DP koostamist. Otsusest nr 47 nähtuvalt on DP algatamist põhjendatud esmalt sellega, et tänaseks üle 23 a tagasi kehtestatud Põlendiku maaüksuse DP on tänaseks nii moraalselt kui õiguslikult vananenud. Vahepealsel ajal on olulises ulatuses muutunud planeerimist, ehitamist, keskkonnakaitset, maakorraldust ja maakatastri pidamist puudutav seadusandlus. Seega tuleb 5(6)
3-24-103 uues planeerimismenetluses muutunud õiguskeskkonda arvestades saavutada uus kogukondlik kokkulepe planeeringuala lähiaastate ruumiliseks arenguks. Viimsi Vallavolikogu 13.10.2009 määrusega nr 22 kehtestatud Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ on kehtiva DP planeeringuala reserveeritud kohevõrgustiku puhveralana ning analüüsida tuleb kehtiva DP kooskõla rohevõrgustiku teemaplaneeringuga, vajadusel välja töötada uus planeeringulahendus, et tagada planeeringuala toimimine rohevõrgustiku puhveralana. Otsusest nr 47 nähtuvalt esinevad erimeelsused piirkonna kinnistuomanike vahel selles, kuidas peaks olema korraldatud juurdepääs Põlendiku maaüksuse kinnistutele. Vald on pidanud vajalikuks kaasata Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute omanik ning lahendada planeeringualale avalikult teelt juurdepääsu küsimus uue planeerimismenetluse käigus. Lisaks on otsuses nr 47 planeeringu algatamist põhjendatud asjaoluga, et kehtiva DP kohane planeeringuala veevarustuse lahendus ei ole tänaseks enam õiguslikult teostatav. Viimsi valla veevarustuse põhiprobleemiks on arendustegevusest tingitud tarbimiskoguste suurenemine, mis ületab vee-erikasutusloaga lubatud koguseid. Seega vajab planeeringuala joogiveega varustamine analüüsi. Kehtiva DP reovee kanaliseerimise lahendus on vastuolus valla arengukavaga ja tuleb teisiti lahendada. Samuti on välja toodud vajadus analüüsida tuleohutuse, küttelahenduse, ehitustehniliste tingimuste ja elektrivarustusega seonduvat ning vastuolusid maakatastriseadusega. Tegemist on mahukate ja paratamatult aeganõudvate toimingutega. Halduskohus on õigesti selgitanud ka seda, et kaebajad on otsuse nr 47 halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-23-2914). Seega on usutav, et vastustaja ei pea algatatud DP koostamiseks järgnevate toimingute tegemist praegu ka otstarbekaks.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt kõneleb avalik huvi tagada nn planeerimisrahu Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu koostamise ajaks (aga mitte kauemaks kui kaheks aastaks), et keskenduda uue üldplaneeringu koostamisel alternatiivsete ruumiliste lahenduste kaalumisele, võttes tasakaalustatult arvesse kõiki asjassepuutuvaid huve. Vaidlustatud otsuses on vastustaja rõhutanud eesmärki määrata tingimused valla elanike arvu kasvu tempo pidurdamiseks ning hoonestamata haljas- ja metsamaade kaitsmist ehitussurve eest, selleks vajadusel laiendades kohalikke looduskaitsealasid. Võttes sealhulgas arvesse Põlendiku maaüksuse DP kehtestamisest möödunud aega (üle 23 aasta), on halduskohus õigesti järeldanud, et kaebajate huvi jõuda võimalikult kiiresti uue DP kehtestamiseni ja jätkata arendustegevusega ei saa pidada praegusel juhul kaalukamaks avalikust huvist, mille kaitseks vaidlusalune planeerimis- ja ehituskeeld on seatud.
11.Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse äraotsustamist (nt Riigikohtu 22.09.2004 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Kuigi tegemist ei ole kohtu jaoks vääramatu keeluga, peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ja kaebusel väga head eduväljavaated. Ehkki kaebust ei saa praeguses menetlusetapis pidada ilmselgelt perspektiivituks, leidis ringkonnakohus eelnevalt, et kaebajate õiguskaitsevajadust ei saa pidada suureks ning taotluse rahuldamata jätmise tulemuseks ei ole kaebajate jaoks väga rasked või hiljem kõrvaldamatud tagajärjed. Asjas ei nähtu ka muid esialgse õiguskaitse kohaldamise poolt kõnelevaid erandlikke asjaolusid. Seetõttu ei ole põhivaidluse ette ära otsustamine põhjendatud.
12.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määruse resolutsiooni p 7 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt) 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.