Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
3. mai 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2914
Haldusasi
OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht kaebus Viimsi Vallavolikogu 14. novembri 2023. a otsuse nr 47 ja Viimsi Vallavalitsuse 30. novembri 2023. a korralduse nr 374 tühistamiseks, projekteerimistingimuste taotluste menetluse jätkamiseks kohustamiseks ning kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2023. a määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad – OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht, volitatud esindaja TL Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja KJ
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2023. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 5 peale.
2.Tagastada kaebajatele määruskaebuse lisa 1.
3.Jätta X taotlus kolmanda isikuna haldusasja nr 3-23-2914 menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
Jätta OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. detsembri 2023. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 5 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 ja määruse resolutsiooni p 4 peale osas, millega lahendati kaebuse tagastamise küsimus, võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lg 4, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-2914
1.OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht on Viimsi Vallavolikogu 12.06.2001 otsusega nr 147 kehtestatud Põlendiku maaüksuse detailplaneeringu alale jäävate kinnistute omanikud.
2.OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht esitasid 26.05.2023 ning 16.10.2023 taotlused seda detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmiseks. Detailplaneeringu alusel on planeeringuala jaotatud kruntideks, ent ühtki kehtivat ehitusluba planeeringulahenduse elluviimiseks ei ole antud.
3.Viimsi Vallavolikogu algatas 14.11.2023 otsusega nr 47 planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 7, § 128 lg 1, § 124 lg 10 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2 alusel uue detailplaneeringu alal, mis hõlmab 2001. a detailplaneeringu alale jäävaid maatükke ning nendega piirnevaid Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli katastriüksusi. Kehtiv detailplaneering on moraalselt ja õiguslikult vananenud. Selle kooskõla rohevõrgustiku teemaplaneeringuga tuleb analüüsida (PlanS § 92 lg 1 ja lg 2 p 5) ning vajadusel töötada välja uus planeeringulahendus, et tagada planeeringuala toimimine rohevõrgustiku puhveralana. Õigusselguse ja õiguskindluse huvides on kõige õigem viis lahendada planeeringualale avalikult teelt juurdepääsu küsimus uue planeerimismenetluse käigus, kus on võimalik kaasata planeeringualasse ka Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute omanikud ning vajadusel võimalik rakendada planeeringualale vajaliku juurdepääsu tagamiseks ka sundvalduse seadmist või sundvõõrandamist. See on võimalik üksnes uue planeerimismenetluse käigus, sest kehtiv detailplaneering selleks võimalust ei anna. Kehtiva detailplaneeringu kohane reovee kanaliseerimise lahendus on ilmselgelt vastuolus valla arengukavaga ning tuleb seetõttu teisiti lahendada. Samuti tuleb tuleohutuse, küttelahenduse ja ehitustehniliste tingimuste ning elektrivarustusega seonduvat ja kehtivatele nõuetele vastavust põhjalikumalt hinnata.
4.Viimsi Vallavalitsus kehtestas 30.11.2023 korraldusega nr 374 PlanS § 124 lg 10 ja § 132 lg 1, lg 2 p-de 2 ja 3 ning lg 3 alusel ajutise planeerimis- ja ehituskeelu (p 1) ning keelas kuni algatatud detailplaneeringu kehtestamiseni, ent mitte kauemaks kui 2 aastaks kaebajate omandis olevatele kinnistutele ehituslubade (p 1.1) ja projekteerimistingimuste andmise (p 1.2). Kehtiv detailplaneering kehtestati üle 23 a tagasi ja seda pole tänaseni valdavas osas ellu viidud (ellu on viidud üksnes maakorraldustoiminguid uute katastriüksuste ja kinnisasjade moodustamiseks). Detailplaneeringu kohaseid ehitisi, sh teid ega hooneid, pole välja ehitatud. Tegemist on aegunud planeeringulahendusega. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamine on vajalik selleks, et uue detailplaneeringu menetluse kestel ei viidaks ellu lahendust, mille tagajärgi poleks uue detailplaneeringu kehtestamisel enam võimalik mõistlikult kõrvaldada. Planeeringumenetluse käigus võib planeeringulahendus, sh katastriüksuste ja kruntide piirid ning ehitusõigus, oluliselt muutuda, mistõttu on oluline tagada, et vahepeal ei ehitataks selliseid ehitisi ja kohtadesse, mis uue detailplaneeringu järgse ehitusõiguse alusel poleks lubatud. Samuti on oluline tagada, et võimaliku ehitustegevuse käigus ei leiaks aset metsa raadamine, mis võib oluliselt kahjustada maa-ala toimimist rohevõrgustiku puhveralana.
5.OÜ City Aero ja OÜ Wingmacht esitasid 18.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 14.11.2023 otsuse nr 47 ning Viimsi Vallavalitsuse 30.11.2023 korralduse nr 374 tühistamiseks, Viimsi Vallavalitsuse kohustamiseks jätkata kaebajate 26.05.2023 täpsustatud projekteerimistingimuste taotluse ja 16.10.2023 esitatud
2(8)
3-23-2914 projekteerimistingimuste taotluse menetlust ning Viimsi vallalt kaebajatele tekitatud kahju eest 99 432,13 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks.
6.Kaebajad paluvad esialgse õiguskaitse taotluses peatada Viimsi Vallavalitsuse 30.11.2023 korralduse nr 374 kehtivus või peatada selle kehtivus osas, milles see keelab projekteerimistingimuste andmise. Vaidlustatud korraldus välistab kaebajatel enda omandis olevate kinnistute arendamise, lähtudes kehtivast detailplaneeringust. See piirab väga intensiivselt kaebajate omandiõigust ja tekitab neile pöördumatu kahju. Kaebajatel on õigustatud ootus detailplaneeringu kehtivusele, sest vastustaja on oma tegevusega järjepidevalt kinnitanud ja loonud kaebajatele arusaama, et detailplaneering on kehtiv ja ajakohane.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 20.12.2023 määrusega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebuse 14.11.2023 otsuse nr 47 tühistamise nõude osas (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Detailplaneeringu algatamise otsus ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming (vt Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-12-08). Otsus ei reguleeri kaebajate õigusi ega kohustusi. Otsuse vormist hoolimata ei ole võimalik selle vaidlustamine tühistamisnõudega. Detailplaneeringu algatamine ei tingiks vältimatult ka kaebajate õigusi rikkuva planeeringu kehtestamist. See, kas algatatud detailplaneeringu menetluse tulemusena uus detailplaneering kehtestatakse või mille poolest see hakkab erinema 2001. a detailplaneeringust, selgub edasise menetluse käigus, kus kaebajatel on võimalik osaleda ja kaitsta oma huve. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa pidada kaalukaks. On küll tõsi, et vallavalitsuse 30.11.2023 korraldus välistab teatava aja jooksul 2001. a detailplaneeringu elluviimise ning kaebajate huvi on eeskätt sellist viivitust vältida, ent tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Viivitus võib põhjustada kaebajale kahju, kuid see on hüvitatav. Väljakujunenud kohtupraktikas on küll leitud, et kahju hilisema hüvitamise võimalus ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist, ent kahju hüvitamise võimalikkusest ei saa esialgse õiguskaitse vajaduse kaalukuse hindamisel täielikult mööda vaadata. PlanS §-s 132 ette nähtud planeerimis- ja ehituskeelu eesmärk on tagada koostatava detailplaneeringu ala puutumatus selleks, et pärast detailplaneeringu kehtestamist oleks see ala võimalik kujundada vastavalt tulevasele detailplaneeringule. Ajutise planeerimis- ja ehituskeelu näol on tegemist avalike huvide kaitsemeetmega, mille eesmärk on olemasoleva faktilise olukorra säilitamine. Esialgse õiguskaitse korras sellise kaitsemeetme välistamine oleks mõeldav juhul, kui kaebuse eduväljavaated oleksid väga head ning kaitsemeetme puudumisega kaasnev võimalik kahju avalikele huvidele ilmselgelt väike või hiljem lihtsasti kõrvaldatav. Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada eriti headeks. Uue detailplaneeringu koostamine on mõistlik, arvestades aja jooksul võib-olla muutunud huve ning asjaolu, et 22 aastat tagasi kehtestatud planeeringu tegeliku elluviimiseni ei ole jõutud ja planeeringualale juurdepääsutee osas ei ole planeeringulahenduse elluviimine enam võimalik. Huvide kaalumise tagamiseks on üldjuhul kohane ka ajutise ehitus- ja planeerimiskeelu kehtestamine. Arvestades detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aega, ei saa kaebajate ootust detailplaneeringu realiseerimise vastu pidada sedavõrd kaalukaks, et see välistaks uue detailplaneeringu koostamise tagamiseks ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise. 3(8)
3-23-2914 Kaebajate näol on tegemist äriühingutega, kellele pidi asjaomaste kinnistute omandamisel olema teda, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödas palju aega ning kes pidid arvestama kohaliku omavalitsuse avara planeeringudiskretsiooniga. Kaebajad pidid juba pelgalt haldusasja nr 3-22-1338 sisuks olnud vaidluse pinnalt mõistma, et kohalik kogukond võib hakata 2001. a detailplaneeringu ellu viimisele vastu seisma, iseäranis juhul, kui üks kavandatud elamukvartalile ette nähtud juurdepääsu võimalus muutub realiseerimatuks. Kaebajad pidid eeldama erinevate huvide, sh avaliku huvi muutumist võrreldes 2001. a detailplaneeringu kehtestamise ajaga. Esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamise tulemusena võiks kaebajad seega faktiliselt saavutada enne kohtumenetluse lõppemist sama tulemuse, mille nad saavutaksid kaebuse rahuldamise korral. Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine tuua kaasa vaidluse ette ära otsustamist. Erandina on seda kohtupraktikas võimalikuks peetud juhul, kui kaebuse eduväljavaated on väga head ning kaebaja õiguste riive väga intensiivne. Avalik huvi vaidlusaluse ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtima jäämise vastu on kaalukam kaebajate esialgse õiguskaitse vajadusest. Mis puudutab kaebajate argumenti, et vastustaja ei ole põhjendanud ajutise keelu maksimaalse võimaliku 2-aastase kehtivusaja määramist, siis isegi kui see argument on põhjendatud, ei tingi see esialgse õiguskaitse kohaldamist menetluse praeguses etapis. Esialgse õiguskaitse kohaldamine võib kõne alla tulla asjas tehtava kohtuotsuse peale edasi kaebamise korral. Viivitus, mille tingib kaebuse läbi vaatamine halduskohtus, ei ole kaebajate huve olulisel määral kahjustav.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebajad paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse p-d 1 ja 5 ning peatada vastustaja korralduse nr 374 kehtivus tervikuna või alternatiivselt korralduse nr 374 p 1.2 kehtivus. Esmalt oleks vastustaja pidanud nõuetekohaselt menetlema kaebajate poolt esitatud projekteerimistingimuste taotlust ning kaaluma, kas taotletud täpsustusi on võimalik detailplaneeringus teha projekteerimistingimustega või mitte. Vastustaja on aga esmalt algatanud uue detailplaneeringu menetluse ning kaebajate taotletud projekteerimistingimuste menetluses tugineb sellele, et projekteerimistingimusi ei saa väljastada uue detailplaneeringu algatamise tõttu. Vananenud planeeringulahenduse tõttu uue planeeringumenetluse algatamine ei ole põhjendatud. Piirikivi tee kaudu planeeringualale juurdepääsu võimaldamine ei ole detailplaneeringu olemuslik muutmine. EhS § 27 lg 4 p 7 alusel on võimalik detailplaneeringualale juurdepääsu lahendada projekteerimistingimuste menetluse kaudu. Vastustaja kaalutlused detailplaneeringu algatamiseks on õigusvastased. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas ehitusõigust kavatsetakse muuta. Kuna vastustaja ei soovi ehitusõigusega seonduvat muuta, on uue detailplaneeringumenetluse algatamine ebaproportsionaalne. Vastustaja varjatud eesmärk on olnud detailplaneeringu algatamine planeeringualale planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise eesmärgil. Otsusel nr 47 on kaebajate subjektiivsetele õigustele oluline mõju ning see toob kaasa omandipõhiõiguse intensiivse riive. Kui üldreeglina ei oma detailplaneeringu algatamine isiku õigustele mõju, siis kõiki asjaolusid kumulatiivselt arvestades on kaebajate õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ka otsuse nr 47 tühistamine. Ainuüksi kaebuse esitamise aja seisuga oli kaebajatele tekitatud kahju 99 432,13 eurot. Arvestades kaebajate poolt detailplaneeringualal asuvate kinnistute soetamiseks ja arendustegevuse läbiviimiseks sõlmitud krediidilepinguid, suureneb kaebajatele igakuiselt 4(8)
3-23-2914 tekkiv kahju olulisel määral. Kaebajaid võib ähvardada pankrot. Projekteerimistingimuste väljastamine kaebajatele ei saa rikkuda avalikku huvi, sest nende väljastamine ei too endaga kaasa pöördumatuid tagajärgi olemasolevale keskkonnale (erinevalt ehituslubade väljastamisest). Halduskohus ei ole kaalunud esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisest tingitud mõju kaebajatele ja on põhjendamatult oluliseks pidanud avalikku huvi vastustaja korralduse nr 374 kehtima jäämise osas olukorras, kus kohalikul kogukonnal ei saa olla õigustatud ootust, et detailplaneeringut ei realiseerita. Lisaks ei ole halduskohus põhjendanud, millist avalikku huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaitseb. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebajad taotlesid ka korralduse nr 374 p 1.2 kehtivuse peatamist nii, et kaebajatel oleks võimalik taotleda projekteerimistingimusi.
Viimsi vald palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Põlendiku maaüksuse detailplaneering on juba kehtestatud. Tegemist ei ole uue detailplaneeringu algatamisega, vaid kehtiva detailplaneeringu muutmisega. Detailplaneeringu algatamine ei loo õigussuhteid ning algatamise puhul ei ole tegemist haldusaktiga. Detailplaneeringu algatamine ei piira kaebaja õigust realiseerida detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigust. Detailplaneeringu elluviimist, st projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamist, piirab hoopis ajutine planeerimis- ja ehituskeeld. Enne uue detailplaneeringu algatamist ei saa ehitusõiguse muutmist ette ennustada. Vastavalt vajadusele on võimalik otsustada ka üldplaneeringu muutmise üle. Ehituskeeld on kehtiv ja põhjendatud ning seatud eesmärgiga peatada ehitamine, et selgitada välja kõik asjassepuutuvad asjaolud ning teha kaalutletud detailplaneeringu otsus koos selgituste ja põhjendustega, et tulevikus ei tekiks kaebajatele või vastustajale kahju.
10.X esitas taotluse tema kolmanda isikuna kaasamiseks. Taotluse esitaja oli juba enne vastustaja 14.11.2023 otsuse nr 47 vastuvõtmist selle vastu, et talle kuuluvad kinnistud kaasatakse detailplaneeringualasse. Sellest hoolimata ignoreeris vastustaja tema vastuseisu ning kaasas Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistud planeeringualasse. Viimsi Vallavolikogu 14.11.2023 otsuses nr 47 on sätted nii servituutide ja sundvalduse seadmise kui ka sundvõõrandamise kohta, mis riivavad intensiivselt taotleja põhiõigusi. Taotleja tuleb kolmanda isikuna kaasata, kuna vastustaja 14.11.2023 otsuse nr 47 jätkuva kehtimisega või kehtetuks tunnistamisega otsustatakse tema õiguste ja kohustuste üle. Vaidlused teiste haldusaktide üle taotlejat ei puuduta ja seetõttu tuleks kaaluda vaidluse otsuse nr 47 peale esitatud nõude eraldamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.X esitas taotluse tema kolmanda isikuna praegusse menetlusse kaasamiseks, kuna vastustaja 14.11.2023 otsusega nr 47 riivatakse tema põhiõigusi. Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes selline isik, kelle 5(8)
3-23-2914 olukord (õiguste ja kohustuste sisu või ulatus) võiks kaebust rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tõttu halveneda. Kui vaidlusalune haldusakt on isikule üksnes koormav ja kaebust rahuldav otsus saaks tema õigusi ja kohustusi mõjutada ainult soodsalt, ei oleks tema kolmanda isikuna kaasamine õigustatud. Sellisel juhul oleks isikul soovi korral võimalus oma õigusi kaitsta ise halduskohtule kaebust esitades (vt Riigikohtu 08.06.2022 määrus nr 3-21-150, p 17; Tallinna Ringkonnakohtu 28.12.2023 määrus asjas nr 3-23-2718, p 7). Põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigusest olla oma kohtuasja arutamise juures ei saa tuletada, et kolmanda isikuna tuleks asja menetlusse kaasata igaüks, kes võiks olla huvitatud kohtuotsuse põhjenduste mõjutamisest. Kaebuse rahuldamine ei halvendaks X olukorda. Kuna detailplaneeringu algatamise otsuse kui menetlustoimingu vaidlustamine kaebaja poolt ei ole planeerimismenetluse praeguses staadiumis lubatav, siis kohtulahendi mõju X õigustele ja kohustustele puudub. Järelikult ei ole põhjendatud kaasata X haldusasja menetlusse kolmanda isikuna. Seetõttu jääb X taotlus kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
13.Halduskohus on 27.03.2024 haldusasjas nr 3-24-103 toimunud kohtuistungil ja 08.04.2024 kirjas Xle selgitanud, et tema taotlus kolmanda isikuna kaasamiseks lahendatakse halduskohtu poolt eraldi määrusega haldusasjas nr 3-23-2914.
14.Kaebajad on määruskaebusele lisanud projekteerimistingimuste andmisest keeldumise otsuse eelnõu. Kuna selle eelnõu olemasolu üle vaidlus puudub (vt vastustaja 29.01.2024 vastus kaebusele p 18) ja eelnõu ei oma asja lahendamisel tähtsust, tagastab ringkonnakohus selle.
15.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
16.Halduskohus on õigesti tagastanud kaebuse Viimsi Vallavolikogu 14.11.2023 otsuse nr 47 tühistamise nõudes. Kohtupraktikas on planeeringu algatamist käsitatud menetlustoiminguna, mitte haldusaktina (vt nt Riigikohtu 18.02.2002 otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 8; Riigikohtu 23.04.2008 määrus asjas nr 3-3-1-12-08, p 15, Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-172132, p 8; Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2019 määrus asjas nr 3-19-391, p 7; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2022 määrus asjas nr 3-21-2681, p 8). Seega ei ole tühistamiskaebuse esitamine lubatav. Kaebajatele ei tulnud anda võimalust ka nõude muutmiseks, sest detailplaneeringu algatamise otsuse kui menetlustoimingu vaidlustamine ei ole planeerimismenetluse praeguses staadiumis lubatav.
17.Haldusakti andmisele suunatud menetluses tehtava menetlustoimingu peale võib esitada kaebuse: 1) kui menetlustoiming rikub iseseisvalt ja tulevasest haldusaktist sõltumatult kaebaja materiaalseid õiguseid; 2) kui menetlustoimingu õigusvastasus tingib vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise tulevikus (vt nt Riigikohtu 11.10.2018 määrus nr 3-17-2132, p 8). Viimane alternatiiv hõlmab ka need juhtumid, kus haldusmenetluse läbiviimine ei ole üldse lubatav. Haldusmenetluse alustamise vaidlustamist oleks põhjust aktsepteerida siis, kui on põhjendatud kahtlus, et rikutud on selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2022 määrus nr 3-22-1633, p 8; 15.02.2019 määrus nr 3-18-2196, p-d 9–10). Kui isik soovib kaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11).
18.Kaebaja väidetest ei nähtu, et detailplaneeringu algatamisel oleks rikutud selget keelunormi või menetluse alustamise eesmärk ei saa olla õiguspärane. Detailplaneeringu muutmise või algatamise otsustamisel on vastustajal avar kaalutlusruum, mille piire ei ole ületatud, kui vastustaja ei ole esmalt otsinud võimalust projekteerimistingimuste andmisega 6(8)
3-23-2914 detailplaneeringu tingimusi üle vaadata. Vastustaja on vaidlustatud otsuses PlanS § 124 lg-tele 2 ja 10, § 128 lg-le 1, § 140 lg 1 p-le ja lg-le 10 tuginedes kokkuvõtvalt märkinud, et kuna detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud 22 aastat, ehitusõigust ei ole realiseeritud, välistatud on juurdepääs kehtiva detailplaneeringu alale üle Ees-Mihkli ja Taga-Mihkli kinnistute ning juurdepääsu korraldus läbi Piirikivi tee on kehtivas detailplaneeringus käsitlemata, siis arvestades ka muid probleeme, on asjakohane läbi viia uus planeerimismenetlus, milles võetakse arvesse aja- ja asjakohaseid kehtivaid õigusakte, valla üldplaneeringut koos teemaplaneeringutega, valla arengustrateegiat, valla arengukavasid ja planeerimise põhimõtteid. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja detailplaneeringu algatamist põhjendanud ja toodud põhjendused ei ole ilmselgelt õigusvastased. Kui menetluse käigus selgub vajadus detailplaneeringuga muuta üldplaneeringut, siis tuleb menetluse läbiviimisel arvestada PlanS § 130 lg 2 p-s 2 ja § 142 lg-tes 2–7 sätestatud nõuetega. Kaebajate ja teiste puudutatud isikute ning avalike huvide õiglane arvestamine ja tasakaalustamine toimubki detailplaneeringu menetluses (nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2022 määrus nr 321-2681, p 10). Vastustajal on õigus menetluse käigus ehitusõigust täpsustada. Kaebajatele on tagatud tõhus võimalus oma õigusi kaitsta detailplaneeringu kehtestamise otsust vaidlustades. Detailplaneering on eelkõige lähiaastate ehitustegevuse aluseks (kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS § 9 lg 1; PlanS § 124 lg 2, § 140 lg 1 p 1), mistõttu väheneb pikema aja möödudes ja eeskätt asjaolude muutumise korral isikute õigustatud ootus selle vastu, et neil on võimalik detailplaneeringuga antud ehitusõigust realiseerida maksimaalses ulatuses või igasuguste täiendavate piiranguteta. Praeguses olukorras, kus ehitustegevusega ei ole 22 a jooksul alustatud ega ehituslubasid väljastatud, ei saa detailplaneeringu algatamist pidada ilmselgelt põhjendamatuks.
19.Esialgse õiguskaitse korras korralduse nr 374 kehtivuse peatamata jätmine oli põhjendatud.
20.Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või esialgne õiguskaitse kahjustab ülemääraselt avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi.
21.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada, kuid seda ei saa pidada kaalukaks. Puudub vaidlus selle üle, et kehtiva detailplaneeringu elluviimiseni pole valdavas osas jõutud ning sellega kavandatud ehitisi püstitatud. Taotlused üksikelamute ehitamiseks on esitatud 22.11.2023–06.12.2023, s.o pärast uue detailplaneeringu algatamist (vt vastustaja 29.01.2024 vastus kaebusele). Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse asjaolud ei võimalda järeldada kaebajatele pöördumatute tagajärgede saabumist. Korraldusega nr 374 kehtestatud planeerimis- ja ehituskeeld on ajutine. Viivitus võib küll põhjustada kaebajatele kahju, kuid see on hüvitatav. Kaebajate õiguste riivet ei saa praeguses menetlusetapis pidada ülemäära intensiivseks.
22.Halduskohus on planeeringualale juurdepääsu asukoha osas avaldatud ümberkaudsete omanike vastuväiteid, detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aega, muutunud huve ja planeeringualal ehitustegevuse puudumist arvestades õigesti leidnud, et kaebajate huvi detailplaneeringu realiseerimise ja arendustegevusega jätkamise vastu ei saa pidada kaalukamaks avalikust huvist, mille kaitseks vaidlusalune planeerimis- ja ehitus- ning projekteerimistingimuste andmise keeld on seatud. Ehituslubade andmine vaidlusalustel maatükkidel tooks kaasa faktilise olukorra muutmise ja piiraks võimalust leida erinevaid huve 7(8)
3-23-2914 tasakaalustavat lahendust uues detailplaneeringu menetluses. Projekteerimistingimuste väljastamine nii, et nende alusel ehitusloa andmine ei ole kindel ja sõltuks detailplaneeringu menetlusest, võiks kaasa tuua kaebajate jaoks hoopis lisakulu.
23.Esialgse õiguskaitse menetluses tuleb üldjuhul vältida põhivaidluse ära lahendamist. Kuigi tegemist ei ole kohtu jaoks vääramatu keeluga, peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ja kaebusel olema väga head eduväljavaated (vt Riigikohtu 22.09.2004 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuse eduväljavaated väga suured, arvestades vastustaja ulatuslikku kaalutlusruumi.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.