Ecobay OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.01.2023 ettekirjutuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ecobay OÜ, lepingulised esindajad v.adv Toomas Pikamäe ja v.adv Helena Noot Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 26.01.2024
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Ecobay OÜ-le kuulub aadressil Paljassaare põik 16, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosas asuv kinnistu (katastritunnus 78408:809:0022).
2.Kinnistu osas kehtib Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneering. Selle detailplaneeringuga jagati krunt kaheks, moodustades Paljassaare põik 14 ja Paljassaare põik 16 kinnistud. Detailplaneeringu kohaselt ei kavandatud Paljassaare põik 16 kinnistule ehitamist. Kaebaja omandas kinnistu pärast kinnistu eraldamist varasemast Paljassaare põik 14 kinnistust.
3-23-290
3.Tallinna üldplaneeringu kohaselt on Paljassaare põik 16 kinnistu juhtotstarbeks eriotstarbeline ala, mis on suuremate tehniliste infrastruktuuri ehituste ala, täpsemalt määrab Tallinna üldplaneeringu maakasutuskaart ala heitveepuhastusjaama alaks.
4.Kaebaja esitas 02.02.2007 detailplaneeringu algatamisettepaneku, soovides Paljassaare põik 16 kinnistu jäätmehoidla maa sihtotstarbe muutumist äri-, elamu-, transpordi- ja sotsiaalmaa kruntideks.
5.Tallinna Linnavalitsuse 30.06.2010 korraldusega nr 1139-k algatati detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Menetlus peatati 2014. a, sest Põhja-Tallinna üldplaneeringu KSH koostamise raames teostatud Natura hindamise raames selgus, et kavandatavate tegevustega Paljassaare piirkonnas kaasneb oluline negatiivne mõju Paljasaare poolsaarel asuvale Natura linnualale ning vastustaja hinnangul ei vastanud detailplaneeringuga soovitu ühelegi kõrgemal asetsevale kehtivale planeeringule.
6.Tallinna linnale esitatud kaebuste ja pöördumiste kohaselt toimus Paljassaare põik 16 kinnistul asuva sadevete reservuaari (nn Kaelajärv) täitmine kivide ja pinnasega, mis pöördumistes kohaselt ei ole kooskõlas koostatava üldplaneeringuga ning ehitustegevus avaldab negatiivset mõju Natura 2000 looduskeskkonnale.
7.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) algatas Paljassaare põik 16 kinnistul asuva sadevete reservuaari osas riikliku järelevalve menetluse seoses asjaoluga, et kinnistul toimub ehitustegevus (lammutamine), milleks puudub ehitusluba ja ehitusprojekt. TLPA pöördus 30.10.2020 e-kirja teel kinnistu omaniku Ecobay OÜ poole, milles teavitas menetluse algatamisest ja palus selgitusi kinnistul asuva veehoidla täitmise ehk selle likvideerimise osas. Kaebaja selgitas 06.11.2020, et veehoidla ei ole ehitis – tegemist on kunagi AS Tallinna Vesi või tema eellase poolt tammiga eraldatud alaga, mida on aja jooksul täidetud ja kuhu on kogunenud vesi. Veehoidla täitmine kivide ja pinnasega ei ole ehitamine, vaid ala heakorrastamine. Ala heakorrastamise on kiidetud heaks Keskkonnaameti 11.07.2019 registreerimisõiendiga JÄ/333238. Ala heakorrastamine ei nõua ehitusprojekti koostamist.
8.TLPA teostas 30.10.2020 Paljassaare põik 16 kinnistul paikvaatluse. Olukord on fikseeritud ka 22.04.2021 ning täiendav paikvaatlus teostati 22.04.2022 nii Paljassaare põik 14 kui ka Paljassaare põik 16 kinnistul. Paikvaatlusel tuvastati, et Paljassaare põik 16 kinnistu lõunapoolses osas (sadevete reservuaari asukohas) toimus sadevete reservuaari täitmine mineraalse täitematerjaliga. Paikvaatluse ajal toimus sadevete reservuaari/veehoidlasse veoautode ja kalluritega pidev täitematerjali toomine ning selle laiali lükkamine, mille eesmärgiks on sadevete reservuaari/veehoidla likvideerimine.
9.TLPA saatis 18.10.2022 kirjaga nr 4-4/3075-1 ettekirjutuse eelnõu arvamuse avaldamiseks kaebaja äriregistri kohasele elektronposti aadressile [email protected].
10.TLPA tegi 11.01.2023 Ecobay OÜ-le ettekirjutuse nr 2312899/00002. Selle kohaselt algatas TLPA Paljassaare põik 16 kinnistul asuva ja heitveepuhastusjaama koosseisu kuuluva sadevete reservuaari osas riikliku järelevalve menetluse, kuna kinnistul toimus ehitustegevus (lammutamine), milleks puudub nõutav ehitusluba ja ehitusprojekt. Ettekirjutusega nõuti Paljassaare põik 16 kinnistul asuvate (tehno)rajatiste, s.o heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari lammutamisega seonduvate ehitustööde peatamist (ettekirjutuse p 88). Kaebaja peatas tööd.
2(12)
3-23-290
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Ecobay OÜ esitas 10.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetes tuvastada TLPA 11.01.2023 ettekirjutuse õigusvastasus või alternatiivselt see tühistada. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) AS Maves koostas 2009. a kinnistu lõunaosa heakorraplaani, mis näeb ette vee-ala täitmise kivide ja pinnasega. Juba 2004. a, st 2 a enne kaebaja poolt kinnistu omandamist ASilt Tallinna Vesi, koostas OÜ Hendrikson & Ko töö nr 479/04 „Territooriumi väärtustamine saastumata mineraalpinnasega täitmise, tihendamise ja planeerimise abil“. Ka töö nr 479 nägi ette kinnistul oleva liigniiske ala täitmise mineraalpinnase abil. Seega nägi töö nr 479 ette sama tegevuse, mille näeb ette heakorraplaan. 17.10.2012 viidi läbi vee-ala geoloogiline mõõtmine. Heakorraplaani alusel on väljastatud kinnistul maa-ala täitmiseks korduvalt jäätmevaldkonna registreeringud, sh 2013. a 2018. a, 2019. a. Viimati on Keskkonnaamet väljastanud 17.08.2022 Watercom OÜ-le jäätmeseaduse (JäätS) § 73 lg 5 alusel jäätmevaldkonna registreeringu nr RE.JÄ/516584, kehtivusega kuni 31.10.2025. Registreeringu kohaselt täidetakse maastikku kivide ja pinnasega. Taaskasutamistoimingu koodiks on R5t (jäätmete taaskasutamine tagasitäitena, mille korral sobivaid jäätmeid kasutatakse maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud maa-ala korrastamiseks). Seega on vee-ala täidetud juba alates 2004. a, enne seda, kui kaebaja kinnistu omandas. Watercom OÜ, kellele on väljastatud jäätmevaldkonna registreeringud, on AS-i Tallinna Vesi tütarühing. 2) TLPA pöördus 30.10.2020 kaebaja poole selgituste saamiseks seoses ehitamisega kinnistul. Kaebaja vastas, et nn veehoidla ei ole ehitis, vaid tegemist on endise omaniku poolt merest tammiga eraldatud alaga, mida on aja jooksul täidetud ja kuhu on kogunenud vesi. Samuti selgitas kaebaja, et tegemist on ala heakorrastamisega. TLPA 30.10.2022 pöördumine ja ettekirjutus tulenevad haldusasja nr 3-20-1099 menetlusest, sest TLPA pöördus kaebaja poole 30.10.2020 pärastlõunal ja haldusasjas nr 3-20-1099 toimus kohtuistung 02.11.2020 algusega kell 10.00, st järgmise tööpäeva hommikul. TLPA esitas 02.11.2020 kohtuistungil taotluse võtta 30.10.2020 pöördumine haldusasja materjalide juurde, et heita kaebajale varju. 3) 11.01.2023 ettekirjutuse järgi saadeti enne selle tegemist kaebajale ka ärakuulamiskiri, mida kaebaja ei ole kätte saanud. 4) 30.06.2010 korraldusega nr 1139-k algatatud detailplaneeringut ei ole tänaseni vastu võetud, kuigi selle algatamisest on möödunud ligi 13 aastat. Kaebaja edastas 24.03.2020 TLPA-le täiendatud detailplaneeringu ja KSH aruande kooskõlastamiseks, tuues ka kirja p-s 6 tõi välja, et kinnistu veega täidetud ala on likvideerimisel, kuna vastavalt jäätmekäitleja registreerimistõendile täidetakse kinnistut kivide ja pinnasega. 12.01.2023 saatis kaebaja TLPA-le täiendava päringu detailplaneeringu menetluse ja selle vastuvõtmise aja kohta. TLPA edastas pöördumise alles 08.02.2023 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ja Strateegiakeskusele seisukoha avaldamiseks kaebaja 24.03.2020 esitatu osas. 5) Ettekirjutus ei ole õiguspärane, sest esiteks ei ole vee-ala näol tegemist ehitisega. Ettekirjutuse p-s 29 viitab TLPA, et ehitusluba ega dokumentatsiooni sadevete reservuaari rajamiseks koostatud ei ole. Ühtlasi ei ole väljastatud kasutusluba. Nii AS Tallinna Vesi kui ka kaebaja on kinnitanud, et süsteem ei ole kunagi kasutuses olnud (vt ettekirjutuse p 57). Arvestades, et sadevete reservuaari ei ole lõpuni ehitatud (valmis ainult tamm, mis eraldab vee-ala merest, ja väljalasketorustik), mistõttu ei täida see soovitud eesmärki ega ole reaalselt kasutuses, ei saa seda pidada ehitiseks EhS § 3 või ka tammi ja torustiku rajamise ajal kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse PES järgi. Üksnes asjaolu, et vee-ala on tekkinud inimtegevuse, st tammi tulemusena ja et vee-ala ei ole võimalik teisaldada, ei tähenda, et 3(12)
3-23-290 tegemist on ehitisega. Järeldust, et sadevete reservuaari ei rajatud kunagi lõpuni, kinnitab heakorraplaani p 1.1 kolmas lõik: „Alal paikneb ka AS Tallinna Vesi reoveepuhasti koosseisu kuulunud sademevee reservuaar, mis jäi tehnoloogilise rajatisena väljaehitamata ja sihipärast kasutamist ei leidnud. Rajatisest valmis tamm, mis eraldab reservuaari Paljassaare lahest. Paigaldati ka maa-aluse toru, mis põhjaosas läheb eelkõige kaevu ja sealt edasi merre.” Ka töös nr 479 sisalduvatelt fotodelt nähtub, et tegemist on kinnistul oleva maa-alaga, väidetav reservuaar/veehoidla puudub. Keskkonnaministeeriumi 15.05.2009 kirjas nr 201/9782 toodud seisukoht, milles väidetavat reservuaari/veehoidlat nimetatakse rajatiseks ja kanalisatsioonisüsteemi osaks, on ebatäpne, kuna selle kohaselt on tegemist ehitusloa alusel rajatud reoveepuhastusjaama koosseisu kuuluvate rajatistega, kuigi vee-ala kohta puudub projektdokumentatsioon (vt ettekirjutuse p 50), ehitusluba ja kasutusluba. Kui väidetav reservuaar/veehoidla oleks ehitatud valmis, oleks sellel ehitusluba ja kasutusluba. Väidetavat reservuaari/veehoidlat ei rajatud ka vastavalt tööprojektile (Tallinna heitvee puhastusjaama sadevete reservuaari tööprojekt seletuskiri ja joonised 1. köide (töö nr 98016)), sest ortofotodelt ega paikvaatluse aktist ei nähtu loode-, lääne-, edela ja lõunapoolseid tamme, reservuaari põhja süvendamist ega ka meretammi keskele rajatavat raudbetoonist 5-meetrise küljepikkusega šahtülevoolu. 2006. ja 2007. a ortofotodelt nähtub, et väidetavat reservuaari/ veehoidlat on hakatud täitma. Ehitise puhul peaks olema teada, mis on selle sisu, mõõdud ja asukoht. Tuleb ka arvestada, et pooled ei saa lepinguga määrata seda, kas üks või teine asi on ehitis. 6) Teiseks on tegemist heakorratöödega, ala heakorrastamisega. Tallinna Linnavolikogu 30.10.2008 määrusega nr 36 kehtestatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“ (JHE) § 40 lg 5 järgi on sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh territooriumi heakorrastamiseks, lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kõrvaldamise asukohajärgse linnaosa valitsusega ja keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud heakorraplaani alusel; sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult keskkonnaameti jäätmespetsialistiga. JHE § 40 lg 6 kohaselt võib ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Harjumaa keskkonnateenistusega; kaevise kasutamiseks väljaspool kinnisasja tuleb Harjumaa keskkonnateenistusele esitatavale taotlusele lisada väljavõte keskkonnaameti jäätmespetsialistiga kooskõlastatud projektist või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud ning kasutamise asukohajärgse linnaosa valitsuse ja keskkonnaametiga kooskõlastatud heakorraplaanist; kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis. Seetõttu ongi 2009. a koostatud heakorraplaan, mis võimaldab vee-ala täita. Heakorraplaani p 1.1 kohaselt toimus juba enne selle koostamist kinnistu lõunaosa täitmine kivide ja pinnasega Harjumaa Keskkonnateenistuse registreerimistõendi alusel, mis kehtis 25.07.2008-31.12.2012 ja mille järgi oli lubatud ladestatavaks jäätmekoguseks 150 000 tonni aastas. Heakorraplaani p 3.1 järgi on selle eesmärgiks kinnistu lõunaosa korrastamine nii, et seal kujuneks maapinna kõrguseks 3,0 m üle merepinna, mille tõttu täidetakse vee-ala heakorraplaani p 3.2 järgi JHE-s välja toodud jäätmetega. Heakorraplaani p 3.6 järgi ei põhjusta tegevus keskkonnale olulist negatiivset mõju ja sellega ei kaasne keskkonnariske. Heakorraplaani lisas 2 on PõhjaTallinna valitsuse vanema nõusolek kinnistu heakorrastamiseks ehk kohalik omavalitsus on tegevuseks ka oma nõusoleku andnud 2009. a. Heakorraplaani alusel on välja antud jäätmevaldkonna registreeringud. Seega ei ole vee-ala täitmine pinnase ja kividega ehitustegevus, vaid JHE § 40 lg-tes 5 ja 6 ning heakorraplaanis kirjeldatud heakorratöö, mis ei eelda ehitusloa väljastamist. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et pinnase täitmine toimub heakorraplaani ja jäätmekäitleja registreeringu alusel.
4(12)
3-23-290 7) Ettekirjutus on tühine, kuna selle kehtivus on sõltuvuses vastustaja enda tegevusest. Ettekirjutus ei sisalda HMS § 61 lg 2 tähenduses kehtivusaja lõppu, vaid kehtib, kuni TLPA viib lõpuni detailplaneeringu menetluse. Seega on ettekirjutus antud määramatuks ajaks. Kuna ettekirjutus kehtib kuni detailplaneeringu osas otsuse tegemiseni, ei ole kaebajal võimalik iseseisvalt midagi teha, et jätkata oma omandi kasutamist. Seega on ettekirjutus ebaproportsionaalne (HMS § 54 lg 1) ja ebaselge, mis muudab selle täitmise võimatuks (HMS § 55 lg 1, HMS § 63 lg 2 p 5). Ettekirjutuse sidumine detailplaneeringu osas otsuse tegemisega on kaebajat põhjendamatult koormav, kuna detailplaneeringu menetlus võib kesta veel aastaid. Seega on ettekirjutus HMS § 63 lg 2 p-st 5 tulenevalt tühine või alternatiivselt õigusvastane ja tuleb tühistada. 8) Ettekirjutus rikub kaebaja õiguspärast ootust. Heakorraplaani p-st 1.1 nähtub, et juba enne selle koostamist, aastatel 2008-2012 oli Harjumaa Keskkonnateenistuse (täna Keskkonnaamet) väljastatud registreerimistõendi alusel OÜ-l Slops õigus ladestada kinnistu täitmiseks 150 000 tonni jäätmeid aastas ja heakorraplaani koostamise ajal (2009. a) toimus ala täitmine. Slops OÜ ja Watercom OÜ on heakorraplaanile tuginedes alates 2013. a jäätmekäitleja registreeringute alusel vee-ala täitnud kivide ja pinnasega, sh pikendanud edukalt registreeringut ka 2022. a. Kaebaja koostööpartnerid on seega juba vähemalt 15 a kinnistut jäätmekäitleja registreeringu alusel täitnud kivide ja pinnasega. Heakorraplaani lisast 2 nähtub, et Põhja-Tallinna Valitsus vastas 16.02.2009 kirjaga Maves AS-le ja andis nõusoleku sadeveetiigi ja lähiümbruse heakorrastamiseks. Kohalik omavalitsus kiitis seega heaks kinnistu heakorrastamise ala täitmise kaudu. Ka TLPA-le 24.03.2020 saadetud kirja p-s 6 tõi kaebaja välja, et kinnistu veega täidetud ala on juba likvideerimisel, kuna vastavalt jäätmekäitleja registreerimistõendile täidetakse kinnistut. Kaebaja on juhindudes JHE § 40 lgtest 5 ja 6, heakorraplaanist, Keskkonnaameti jäätmekäitleja registreeringutest ja PõhjaTallinna linnaosa valitsuse nõusolekust juba vähemalt alates 2008. a kinnistut, sh seal asuvat vee-ala täitnud kivide ja pinnasega. Kaebaja ei ole seda varjanud, vaid on kooskõlastanud tegevuse linnaosa valitsusega ning 2020. a algul TLPA-le saadetud kirjas sellele ise tähelepanu juhtinud. Siiani ei ole vastustaja kaebajale etteheiteid teinud ega täitmises probleemi näinud. Ettekirjutus on vastuolus vastustaja varasema praktikaga. Samuti on ettekirjutusega rikutud analoogia korras HMS § 67 lg-t 1, kuna sisuliselt tunnistatakse sellega kehtetuks varasemad haldusaktid, mille alusel on kaebaja siiani kinnistul pinnast täitnud. 9) Ettekirjutus rikub kaebaja omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega. Kaebaja on juba aastaid kooskõlas heakorraplaaniga täitnud kinnistu pinnast jäätmevaldkonna registreeringul lubatud jäätmetega ning ei ole kohustatud taotlema selleks ehitusluba, kuna tegemist ei ole ehitustegevusega. Seetõttu rikub ettekirjutus kaebaja õigust edaspidi oma omandit vabalt vallata ja kasutada ning seda määramata aja vältel, kuna vastustaja on seadnud ettekirjutuse kehtivuse sõltuvusse tema enda tegevusest detailplaneeringu menetluses, mida pole kaebajal võimalik mõjutada.
2.Tallinna linn palub 16.03.2023 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 1) Sadevete reservuaar koos kanalisatsioonisüsteemiga on inimtegevuse tulemusel loodud asi, mille eesmärgiks on olnud Tallinna heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari tööprojekti seletuskirja ja jooniste kohaselt ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmete võimsust ületava tulvaveevallide ajutine kogumine ja säilitamine ning avariiväljalasu torustiku ja kraavi kaudu reoveepuhastusjaamast osaliselt või täielikult puhastusprotsessi läbinud reovee suunamine läbi suubla Paljassaare lahte või ühenduses olevasse sadevete reservuaari.
5(12)
3-23-290 2) Eesti Riiklik Mereinspektsioon on 26.01.1998 väljastanud AS-ile Tallinna Vesi Paljassaare sadevete puhverveehoidla tammi rajamiseks loa tööde läbiviimiseks 26.01.199831.12.1998. Nagu nähtub paikvaatluse aktis kajastatud ortofotodelt, on sadevete puhverveehoidla tammi ja sadevete reservuaari rajamiseks tehtud ehitustöid ning endisesse merele avatud lahesoppi on rajatud tamm koos sadevete reservuaariga. 3) Sadevete reservuaari ja kraavi kaudu merega ühendatud avariiväljalasu torustiku ehitamise ajal (26.01.1998-31.12.1998) kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 38 kohaselt on ehitis hoone või rajatis ning rajatis on maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse mh mere või siseveekogu põhja selle süvendamise teel õiguslikul alusel rajatud laevateed (laevakanal). Väide, et ehitist ei ole lõplikult valmis ehitatud ja see pole olnud täielikult sihtpärases kasutuses, ei välista sadevete reservuaari ehitiseks pidamist. Kehtiva EhS seletuskirja kohaselt on EhS eesmärk hõlmata kõiki ehitisi, sh selliseid objekte, mis tavatähenduses ei ole alati ehitisena käsitletavad. 4) Riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe ning AS-i Tallinna Vesi arhiivis oleva Paljassaare 16 kinnistule ehitatud heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari hüdrotehnilise osa tööprojekti seletuskirja ja jooniste kohaselt on ehitatud puhverveehoidla tamm ja sadevete reservuaar koos reoveepuhastusjaama kanalisatsioonisüsteemidega üks funktsionaalne tervik, mille osi on võimalik kasutada ka käesoleval hetkel ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi puhastusseadmete võimust ületava tulvaveevallide ajutiseks kogumiseks ja säilitamiseks kuni puhastusvõimaluseni ning puhastatud reovee ärajuhtimiseks. 5) Sadevete reservuaari koos selle osadega on alati käsitletud rajatisena. Kaebaja ise on Harjumaa Keskkonnateenistusele 25.12.2008 edastatud taotluses kinnitanud, et tema jaoks on tegemist ebavajaliku tehnorajatisega. Kaebaja taotles sadevete reservuaari Keskkonnaregistrist kustutamist põhjusel, et tegemist ei ole tehisjärve, vaid tehnorajatisega. Ka kinnistu võõrandamisel käsitleti kinnistul asuvaid rajatisi – AS Tallinna Vesi ja AS Magnum Medical vahel 31.03.2006 sõlmitud notariaalse lepingu p 2.5 kohaselt asuvad kinnistul ehitised nagu kaldakindlustus, sadevete reservuaar, teed ning avariiväljalaske ühenduskamber sadevete mahutiga. Lepingu alusel on nii kinnistu müüja kui ka ostja kinnitanud, et kinnistul asuvad ehitised, s.o kaldakindlustus, sadevete reservuaar, teed ning avariiväljalaske ühenduskamber sadevete mahutiga. Keskkonnaministeerium on 15.05.2009 vastuses kaebaja selgitustaotlusele leidnud, et tegemist on ehitusloa alusel rajatud reoveepuhastusjaama koosseisu kuuluvate rajatistega. Keskkonnaministeerium leidis, et sadevete reservuaari ja avariilaske ühendavat kraavi tuleb lugeda kanalisatsioonisüsteemi osadeks. Tehisjärv on keskkonnaregistri veekogude nimistust kustutatud nagu kaebaja soovis. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus on 27.08.2009 kirjas nr 13-3-1/12386 kinnitanud, et sademevee kogumisrajatised on rajatud projekti alusel ning on sellisena kasutuses. 6) Tegu ei ole heakorratöödega. Ehitamine on mh ka lammutamine (muutuvad ehitise füüsikalised omadused). Lammutamine kuulub EhS mõjusfääri. Vastavalt JHE § 40 lg-le 5 on mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. EhS lisa 1 kohaselt on veehoidla lammutamine ehitusloa kohustuslik tegevus. 7) EhS § 8 kohaselt peab ehitamine olema ohutu. Ehitamise ohutus hõlmab loodus- ja kultuuriväärtuse kaitset ning asjakohasel juhul ka looma elu ja tervist. Hiljutised keskkonna hindamised (Põhja-Tallinna üldplaneeringu KSH ja Natura-hindamine) on täheldanud, et tegevused piirkonnas toovad endaga kaasa keskkonna muutused ning mõjutavad Natura ala ja kaitstavat hoiuala. Kaebaja esitatud heakorraplaan käsitleb küll mõju keskkonnale ning näeb
6(12)
3-23-290 tegevuse positiivset mõju, kuid rohkem kui 10 a möödumisel on asjaolud muutunud, mida näitavad alal läbi viidud keskkonnamõju hindamised ja Natura hindamine. Juba asjaolu, et tegemist on endise merealaga, mis eraldati inimtekkeliselt merest, näitab, et selle ehitise likvideerimisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. 8) Ehitamine peab vastama õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule. Käesoleval juhul ei vasta vaidlusalused ehitustegevused Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega kehtestatud detailplaneeringule. Kuna kaebajale ei ole väljastatud sadevete reservuaari likvideerimiseks/lammutamiseks ehitusluba, ei ole võimalik kontrollida kinnistul asuva sadevete reservuaari lammutamise ohutust ning ehitisele esitatavate nõuetele vastavust. Ehitustööd ei vasta ka alal kehtivale Tallinna üldplaneeringule. Ehitamine peab olema kooskõlas asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolul projekteerimistingimustega. Ehitamisel tuleb arvestada ehitamisest mõjutatud isikute õigusi ning rakendada abinõusid nende õiguste ülemäärase kahjustamise vastu. Nõue, mille kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, rõhutab ehitusprojekti tähtsust ja asetab ehitaja ning ehitusprojekti koostaja teatud perspektiivi. Ehitusprojekt on üks olulisemaid ehitamise dokumente. Ehitusprojekti kohasel ehitamisel peab ehitaja olema asjatundlik ning ehitama selliselt, et ehitamine oleks ka tehnoloogiliselt vastav. 9) Kaebajale väljastatud jäätmekäitleja registreerimistõendid ega heakorraplaan ei asenda ehitusluba. Jäätmete käitlemisel tuleb järgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid ning kinnistule kehtestatud planeeringuid. Antud seisukohta on kinnitanud Keskkonnaamet ka 06.11.2020 Põhja-Tallinna Valitsuse poolt edastatud pöördumisele vastates. Jäätmevaldkonna registreeringutel on sõnastatud täiendavaid nõudeid. 10) Ettekirjutus ei ole antud tähtajatult, vaid edasised juhised ehk ehitusõiguse ja ehitamise lubatavuse saab välja selgitada detailplaneeringu menetluses. Põhja-Tallinna üldplaneeringu ja detailplaneeringu menetlused on omavahel seotud, mõlemad kujundavad väga olulist linnaruumi nii keskkonnaalaselt kui ka linna enda ruumilahendusest. Ei saa eeldada, et kui ehitustegevus viiakse läbi ilma selleks luba omamata, siis kunagi tulevikus ilma toiminguid tegemata selline piirang lõppeb. Kui tegevuseks puudub ehitusõigus, tuleb läbida seadusandja määratud menetlused, et ehitusõiguse ulatus ja võimalikkus välja selgitada. Asjaolu, et detailplaneeringu menetlus on kestnud 13 a, ei anna õigust asuda oma soovitud ehitusõigust täitma. Nii üldplaneeringu menetlus kui ka detailplaneeringu menetlus on olemuselt olulised linnaruumi kujundajad. Vaidlus ei puuduta seda, milliseks kujuneb ruumiline lahendus kinnistu osas. Ettekirjutuse ja ehitusloa puudumine puudutab eelkõige kehtivat õigust ja olemasolevaid asjaolusid, mitte tulevikus võivad tekkivaid õigusi või kohustusi.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, leides, et TLPA 11.01.2023 ettekirjutus nr 2312899/00002 on õiguspärane haldusakt.
4.Vaidlustatud ettekirjutusega on esitatud kaebajale nõue peatada koheselt kõik Paljassaare põik 16 kinnistul asuvate (tehno)rajatiste, s.o heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari lammutamisega seonduvad ehitustööd (so sadevete reservuaari asukohta kivide ja pinnase ladustamine ja sellega täitmine). Ettekirjutuse õiguslike alustena on nimetatud korrakaitseseaduse § 28 lg-t 1 ning EhS § 130 lg 2 p-te 1 ja 3. Viimane annab kohaliku omavalitsuse üksusele õiguse kontrollida ehitise ehitamise vastavust detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele ning 7(12)
3-23-290 ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust.
5.Poolte vahel on vaidlus esmalt küsimuses, kas kaebajale kuuluval kinnistul asuv nn sadevete reservuaar (asja materjalides olevates erinevates dokumentides on seda nimetatud ka vee-alaks, märgalaks, Kaelajärveks, veehoidlaks, tammiga eraldatud alaks, kuhu on kogunenud vesi, reoveepuhasti settetiigiks ja veega täidetud pinnavormiks) on üldse käsitatav ehitisena. Kasutades selle ala puhul järgnevalt läbivalt sadevete reservuaari nimetust, ei ole kohus lähtunud selle ehitise tingimustele vastavuse hindamisel siiski mitte nimetustest, vaid selle eesmärgist/funktsioonist jm iseloomustavatest tunnustest kogumis.
6.Ehitis on EhS järgi inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest, ning rajatis on selline ehitis, mis ei ole hoone (EhS § 3 lg-d 1 ja 2). EhS seletuskirjas (555 SE) on selgitatud, et ehitise mõiste allikaks on kuni 01.01.2003 kehtinud PES, mille kohaselt oli ehitis samuti hoone või rajatis, kusjuures rajatis määratleti kui maapinnaga püsivalt ühendatud, inimtegevuse tulemusena valminud ehitis, mis ei ole hoone (PES § 38 lg-d 1 ja 3). Seletuskirjast nähtuvalt ei ole ehitise mõiste sisustamisel soovitud irduda varasemalt seadustes kasutusel olnud ehitise mõistest, vaid lähtutud on varasemalt kasutatust ja ka vastavast rakenduspraktikast, sh Riigikohtu antud tõlgendustest ehitise mõiste kohta. Nii kaebaja kui ka vastustaja on ehitise mõiste sisustamisel kohaselt viidanud seletuskirjaski kajastatud Riigikohtu 21.02.2011 otsuse nr 3-3-1-80-10 p-le 24, mille kohaselt ei piisa ehitise määratlemisel üksnes selle tuvastamisest, kas asi on rajatud inimtegevuse käigus ning kas ja kuidas on see teisaldatav, vaid asja ehitisena määratlemisel on oluline arvestada ka selle asja põhilist kasutusotstarvet (eesmärki), kasutamise viisi, kestvust ja muid asja iseloomustavaid tunnuseid, mis kogumis võimaldavad eristada ehitist teistest asjadest.
7.Kohus leiab eelnevat arvestades, et sadevete reservuaar on ettekirjutuses õigesti ehitiseks loetud. Vaidlustatud haldusaktis on põhjendatud sadevete reservuaari lugemist heitveepuhastusjaama koosseisu kuuluvaks rajatiseks ning kohus ei pea HKMS § 165 lg-st 2 tulenevalt vajalikuks kõiki haldusorgani poolt toodud haldusaktis põhjendusi korrata, märkides järgmist.
8.Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et sadevete reservuaar on tekkinud inimtegevuse tulemusel. Pooled ei vaidle, et Paljassaare põik 16 kinnistul asuvad lisaks sadevete reservuaarile ka rajatud meretamm ja avarii väljapääsu torustik. Ettekirjutuse lk-del 6-7 on Tallinna heitveepuhastusjaama sadevete reservuaari tööprojektile (dtl 213 jj) tuginevalt selgitatud, et ehitamisele eelnevalt oli antud ala täitmata, merele avatud lahesopp, mida läbisid madalad rannavallid ja kuhu rajati tamm koos sadevete reservuaariga. Sadevete reservuaari rajamiseks oli vaja muuta rannajoont ning Eesti Riiklik Mereinspektsioon väljastas AS-le Tallinna Vesi sadevete puhverveehoidla tammi rajamiseks loa (tööde läbiviimiseks ajavahemikul 26.01.199831.12.1998). Kuigi tööde läbiviimise aja osas puuduvad konkreetsed tõendid, ei nähtu kohtule, et põhjendatud oleks kaebaja paljasõnaline kahtlus, et töid loaga määratud ajal võib-olla siiski läbi ei viidud, vaid need võidi teostada, sh meretamm rajada millelgi hiljem, sh ka pärast 01.04.1999.
9.Samuti ei väära sadevete reservuaari ehitiseks lugemist kaebaja väide, et ehitisteks on küll meretamm ja avariiväljapääsu torustik, kuid mitte vee-ala ise. Tammi
8(12)
3-23-290 rajamine, mis muutis Tallinna lahe rannajoont, kaasnes sadevete reservuaari rajamisega, mitte ei rajatud tammi eraldiseisvalt. Nii paikvaatluse aktis kajastatud ortofotod (dtl 192 jj) kui kaebaja esitatud kaardi- ja fotomaterjal (dtl 269 jj) kinnitavad, et sadevete reservuaar olemasoleval kujul on seotud tammi rajamisega. Ka kaebuses on välja toodud, et tegu on merest tammiga eraldatud alaga, mis on veega täitunud, ning et tamm ja torustik olid osa planeeritud sadevete reservuaarist. Samuti on kaebuseski viidatud tööprojekti p-le 3.2, mille järgi nähti sadevete reservuaarile ette mh merekindlustis.
10.Sadevete reservuaar moodustab kohtu hinnangul praegustel asjaoludel koos meretammi ja torustikuga ühtekuuluva kompleksi, mis on ehitatud inimtegevuse tulemusel ja aluspinnasega ühendatud. Rajatise eesmärgi hindamisel saab arvestada selle rajamise ajal silmas peetud funktsiooni. Rajatise mõistest ega ka ülal viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene nõuet, et asja rajatiseks lugemiseks peaks see igal juhul olema olnud sihipärases kasutuses või ehitatud valmis täpselt projektis kavandatule vastavalt. Arvestades kogumis nii sadevete reservuaari, tammi ja torustiku eesmärki (ettekirjutuse p-s 58 viidatud AS-i Tallinna Vesi 11.04.2022 kirja nr 3/22175546 kohaselt oli selleks võimaldada juhtida Paljassaare reoveepuhastusjaamal heitvett ülevoolu kaudu tammitatud sademeveereservuaari, juhul, kui reservuaari väljundpumpla ei peaks toimima), püsivust kui ka asukohta endisel Tallinna reoveepuhastusjaama territooriumil, ei saa neid vaadelda eraldiseisvate rajatistena, vaid tegu on funktsionaalselt kokku kuuluva kompleksiga.
11.Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kaebaja ise on varasemalt, st enne riikliku järelevalve menetluse algatamist samuti käsitanud sadevete reservuaari tehnorajatisena, nt taotledes selle kustutamist Keskkonnaregistrist tehisjärvede loetelust põhjusel, et tegemist on Tallinna reoveepuhastusjaama sadevete reservuaariga (dtl 223), aga ka juba kinnisasja omandamisel (dtl 229). Ehkki kokkuleppeliselt ei saa määratleda, kas asi on ehitis või mitte, näitab eelnev siiski, et ka kaebaja ise on olnud seisukohal, et tegemist on ehitatud asja, mitte lihtsalt liigniiske alaga. Alles riikliku järelevalve menetluse raames on kaebaja enda seisukohta muutnud ja asunud vastustajale vastates väitma, et nn veehoidla ei ole siiski ehitis, vaid tammiga eraldatud ala, kuhu on kogunenud vesi.
12.Järgmiseks vaidluskohaks poolte vahel on see, kas sadevete reservuaari täitmine kivide ja pinnasega kujutab endast selle lammutamist EhS § 4 lg 4 mõttes. EhS § 4 lg 4 kohaselt loetakse ehitise lammutamiseks ehitamist, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Vastustaja on EhS seletuskirjale tuginedes õigesti põhjendanud, et lammutamine on otseselt seotud ehitise keskkonnast eemaldamisega ning osalise lammutamise puhul võib see ka tähendada ehitise mahu või muude parameetrite vähendamist.
13.Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvalt Paljassaare põik 16 kinnistul teostatud paikvaatlustega tuvastanud, et kinnistul toimub sadevete reservuaari likvideerimine selle kivide ja pinnasega täitmise teel. Paikvaatluse aktist nähtuvalt tuvastati, et Tallinna heitveepuhastusjaama sadevete reservuaarist on säilinud põhjapoolne osa (ca 1/3), kuid ca 2/3 ulatuses lõunapoolses osas on see lammutatud, st täidetud mineraalse täitematerjaliga. Sadevete reservuaari projekteeritud veepeegli pinna maksimaalsest suurusest 13 ha on säilinud ca 4,5 ha (dtl 192).
14.Kuna kohus nõustus eelnevalt vastustaja hinnanguga, et sadevete reservuaari näol on tegemist ehitisega, ei saa kaebaja tegevuse õiguslikuks aluseks olla ehitusloa
9(12)
3-23-290 asemel jäätmekäitleja registreerimistõendid ega heakorraplaan. EhS lisa 1 kohaselt on veehoidla lammutamiseks nõutav ehitusluba. Kohus ei nõustu seega seisukohaga, et sadevete reservuaari täitmisel kividega on tegemist heakorratöödega, mis said toimuda JHE § 40 lg-te 5 ja 6 ning jäätmekäitleja registreerimistõendi alusel ja vastavalt heakorraplaanile ega eeldanud ehitusloa väljastamist. JHE § 40 lg 5 sätestas, et sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud linnaosa valitsusega ja Tallinna Ettevõtlusametiga. Vastustaja on õigesti viidanud, et Põhja-Tallinna Valitsus andis 16.02.2009 heakorraplaanile küll põhimõttelise nõusoleku sadeveetiigi ja lähiümbruse heakorrastamise ideele, paludes siiski esitada projekteerimisnõuetele vastav projekt koos vajalike kooskõlastustega (dtl 26). Kaebaja seda ei teinud.
15.Kaebaja viidatud jäätmekäitlejale väljastatud registreerimistõenditest ei saanud samuti tekkida arvamust, et muid lube või kooskõlastusi pole kavandatud tegevuseks vaja. JHE § 40 lg 6 sätestas, et ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada kooskõlastatult Keskkonnaametiga. OÜ-le Slops väljastatud registreerimistõendil nr JÄ/323252 oli jäätmekäitluskohast algselt välistatud tammiga merest eraldatud veekogu. Kuigi seda järgnevalt muudeti, teavitati kaebajat, et jäätmekäitlejale väljastatud registreerimistõend ei asenda muude õigusaktide alusel nõutavaid lube või kooskõlastusi ning jäätmete käitlemisel tuleb järgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõudeid ja kinnistule kehtestatud planeeringuid (vt Keskkonnaameti 11.07.2019 kiri nr 8-5719/9304-4, dtl 66 ja 06.11.2020 kiri nr 6-2/20/18124-2, dtl 244). Ka kehtival, Keskkonnameti poolt 17.08.2022 väljastatud jäätmevaldkonna registreeringul RE.JÄ/516584 (dtl 71) on välja toodud, et jäätmekäitleja registreering ei asenda muude õigusaktide alusel nõutavaid lube või kooskõlastusi ning maa-ala täitmisel tuleb jälgida ehitusloa tingimusi.
16.Järeldust, et kaebaja tegevus kujutab endast sadevete reservuaari lammutamist, ei kummuta OÜ Slops tellimusel 2004. a OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud töö „Territooriumi väärtustamine saastumata mineraalpinnasega täitmise, tihendamise ja planeerimise abil“ ega ka AS Maves poolt Ecobay OÜ tellimusel 2009. a koostatud Paljassaare põik 16 lõunaosa heakorraplaan. Kummagi dokumendiga ei saa selle koostaja määrata seda, kas käsitletud tegevus on vaadeldav ehitamisena EhS § 4 lg 4 mõttes või mitte. Mõlemad dokumendid lähtuvad tõepoolest eeldusest, et täitmise kaudu toimub ala heakorrastamine, kuid nende koostamisel, sh keskkonnariskide hindamisel (nt heakorraplaani lk 10) ei ole saanud arvestada ei arengutega PõhjaTallinna üldplaneeringu koostamise menetluses, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise raames teostatud Natura hindamisega, ega ka 2010. a algatatud detailplaneeringu koostamise menetlusega. Ehkki heakorraplaani koostamise ajal kehtis juba Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega nr 315-k kehtestatud Paljassaare põik 14 kinnistu detailplaneering, millega ehitamist Paljassaare põik 16 kinnistule ei kavandatud, on heakorraplaani p-st 1.3 „Planeeringud ja muud arendused“ nähtuvalt lähtutud hoopis muudest arengusuundadest – lähtutud on sellest, et tegu on arendusalaga (lk 5), kus tuleks maapinna kõrguseks kujundada 3,0 m merepinnast. Seejuures on heakorraplaanis loetud heakorrastatava ala pindalaks ca 11,2 ha, ning märgitud, et reservuaar moodustab sellest 6,3 ha (vt dtl 12). Heakorraplaani kohaselt kujuneb maapinna kavandatava kõrguse saavutamiseks täite paksuseks vähemalt 3,5 m (lk 8; vt joonised 3 ja 4 projekteeritava maapinna kohta dtl
10(12)
3-23-290 21 ja 22). Ka OÜ Slops tellimusel 2004. a OÜ Hendrikson & Ko poolt koostatud töö kohaselt oli maa-ala täitmise eesmärgiks valmistada territoorium ette segahoonestusalaks (lk-d 7 ja 10).
17.Seega ei saanud kaebajale jäätmevaldkonna registreeringutest tekkida õigustatud ootust, et ta saab 2009. a heakorraplaani alusel kinnistul veehoidla likvideerimise läbi viia ilma ehitusluba omamata, kuivõrd selle vajadust oli talle varasemalt selgitatud. Põhjendatud ei ole väita, et ettekirjutusega tunnistati sisuliselt kehtetuks varasemad haldusaktid, mille alusel kaebaja siiani kinnistul pinnast täitis. Kaebaja ei saanud eeldada, et ta võib teostada või jätkata ehitustegevusi, mis ei vastanud õigusaktide nõuetele. Õigustatud ootus ei saanud tuleneda ka ainuüksi vastustaja varasemast praktikast, sh asjaolust, et kaebaja tegevuse osas varem järelevalvemenetlust ei algatatud ja ta sai sadevete reservuaari täita. Vastustaja on nii ettekirjutuses kui kaebusele vastates tuginenud elanike poolt aastatel 2020-2021 esitatud pöördumistele seoses sadevete reservuaari täitmisega ning viitas ka kohtuistungil tegevuse intensiivistumisele 2020. a (kohtuistungi protokoll 01:42:16). Kohus ei jaga seega kaebaja arvamust, et ettekirjutus on õigusvastane õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumise tõttu.
18.Õige on vastustaja käsitus, et kuivõrd tegemist on EhS mõttes lammutamisega, kuulub tegevus EhS mõjusfääri. Ehitamine peab vastama õigusaktide nõuetele ja detailplaneeringule. Puudub vaidlus, et Tallinna Linnavalitsuse 15.02.2006 korraldusega kehtestatud detailplaneeringuga ei ole kaebaja kinnistule ehitusõigust ette nähtud. Kuna kaebajale ei ole väljastatud sadevete reservuaari lammutamiseks ehitusluba, ei ole vastustajal olnud võimalik kontrollida ka sadevete reservuaari lammutamise ohutust. Ehitamine ja ehitamisega seonduv muu tegevus peab olema ohutu, mh ei tohi see põhjustada ohtu keskkonnale. Ehitamise oht keskkonnale selgub aga asjakohases menetluses. Kohus leidis eelnevalt, et 2009. a heakorraplaani keskkonnariskide hindamine ja arengusuundade käsitus ei lähtu ajakohastest eeldustest, asjaolud on rohkem kui 10 a möödumisel muutunud. Kuna ehitamisest tulenevat ohtu keskkonnale pole võimalik asjakohast menetlust läbi viimata välistada ega ohutuses veenduda, oli praegusel juhul tööde peatamise nõudmine ohu tõrjumiseks proportsionaalne meede.
19.Vaidlustatud ettekirjutus ei ole HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes tühine. Ettekirjutusest selguvad nii õigused kui ka kohustused, kohustused pole vastukäivad ning ettekirjutust on võimalik täita. Ettekirjutuses on selgitatud, et edasised juhised, st seisukoha ehitusõiguse ja ehitamise lubatavuse osas saab TLPA anda pärast menetluses oleva detailplaneeringu DP028240 kohta otsuse tegemist. Tööde peatamise nõude kestuse sõltuvusse seadmine detailplaneeringu menetlusest ei muuda ettekirjutust kaebaja suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks, arvestades seejuures, et kaebaja kinnitusel ei saa ta ala täitmisest tulu ning täitmisega tegeleb linnale kuuluv ettevõte (kohtuistungi protokoll 01:10:11; 01:11:07). Ainsa huvina sadevete reservuaari täitmise jätkamiseks on kaebaja nimetanud kõrvalkinnistuga seotud ala reostuse vältimise soovi. Asja materjalidest nähtuvalt ei saa välistada ka huvi valmistada ette loodetava detailplaneeringu järgseid tegevusi, arvestades vastustaja viidet kaebaja poolt viimati esitatud detailplaneeringu lahendusettepanekule (vt dtl 149), milles on kavandatud elamuala Paljassaare põik 16 kinnistu lõunaosasse sadevete reservuaari alale. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et asjaolu, et detailplaneeringu menetlus on kestnud kaua, ei anna kaebajale õigust asuda oma soovitud ehitusõigust täitma.
11(12)
3-23-290
20.Kuna kaebaja möönis kohtuistungil, et õiguslikult on ta ettekirjutuse eelnõu kätte saanud (kohtuistungi protokoll 01:43:37), puudub vajadus vastavat kaebuse seisukohta täiendavalt käsitleda.
21.Kaebaja taotleb menetluskuluna (esindajakulu ja riigilõiv) kokku 4952 euro välja mõistmist vastustajalt. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja kannab oma menetluskulud seega ise.
22.Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust ega kuludokumente esitanud ning vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad vastustaja enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.