Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja KB Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Merili Laansoo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.01.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 04.01.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2962.
2.Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 04.01.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 21.12.2023 Võrumaal Setomaa vallas Masluva külas kinni kaheksa isikut, kellel puudus seaduslik Eestisse saabumise ja Eestis viibimise alus. Isikutel puudusid reisidokumendid ja enda sõnade kohaselt räägivad nad hindi keelt. Isikud olid 21.12.2023 koos ületanud Setomaa vallas Triginä külas ebaseaduslikult Eesti ning Venemaa vahelise ajutise kontrolljoone. Isikud liikusid Obinitsa suunas. Üks isik ütles, et tema nimi on X, ta on sündinud XX.XX.XXXX Indias ja tal on India kodakondsus, kuid isikut või
3-23-2962 kodakondsust tõendavad dokumendid tal puuduvad (dokument oli teises kotis ja ta kaotas selle ära) ja enne ebaseaduslikult Eestisse saabumist viibis ta seaduslikult Araabia Ühendemiraatides ja Venemaal. Teiste isikutega kohtus ta alles vahetult enne piiriületust. Tema algne plaan oli reisida Hispaaniasse, kus elab tema vend.
2.X peeti 21.12.2023 kell 08.59 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel 48 tunniks kinni. Samal päeval kell 13.02 avaldas isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isiku sõnul oli tema elu päritoluriigis ohus pärast seda, kui ta sõlmis armastusabielu, kogu küla oli selle abielu vastu ning naise pere tahtis teda tappa. Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni ning alustati menetlustoimingutega.
3.Tartu Halduskohus andis 23.12.2023 PPA-le loa kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks.
isiku
kinnipidamiseks
ja
4.PPA esitas 29.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 1, 2 ja 4 ning § 362 lg 5 alusel. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest nii lühikese aja jooksul ei ole olnud võimalik hankida tema isikusamasust kinnitavaid dokumente. Isik on tuvastatud ainult tema enda ütluste alusel. Isik vabanes enda dokumentidest vahetult enne Eestisse saabumist. Väidetavalt olid isiku dokumendid teises kotis ja see kadus ära Venemaal. Selline väide ei ole eluliselt usutav. Pigem on usutav, et isik vabanes enda dokumentidest enne ebaseaduslikku piiriületust, et teda ei saaks tuvastada ja koduriiki tagasi saata. Väidetavalt on isik sündinud Indias ja omab India kodakondsust. PPA-l ei ole võimalik sellise lühikese ajaga tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Isik paigutati kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 23.12.2023 istungi järel, kus anti luba isiku kinnipidamiseks kuni 06.01.2024. Isik jõudis kinnipidamiskeskusesse 27.12.2023 õhtul. On ebamõistlik eeldada, et praeguses suurenenud sisserände olukorras teeks PPA nii lühikese aja jooksul olulised toimingud rahvusvahelise kaitse menetluses. Seadusest tulenevalt on PPA-l selleks aega kuni 6 kuud. PPA ei saa teha ametlikku päringut päritoluriigi ametivõimudele, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku käitumine ja ütlused kinnitavad, et tal on põgenemise oht (VSS § 68 lg 8). On alus väita, et isik on teadlikult planeerinud ebaseaduslikku piiriületust ning selle plaani ka ellu viinud. Tuleb välja selgitada isiku tegelikud andmed ja kodakondsus ning tema kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja kaitse taotlemise asjaolud. Isiku ütlused ei ole eluliselt usutavad ja ta ei suuda põhjendada, miks ta ei saabunud Euroopasse legaalselt ning millistel asjaoludel ta soovib kaitset. PPA-l on põhjust kahelda isiku tegelikus kaitse vajaduses ja liikumise suunas. Vajalik ja põhjendatud on pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.01.2024 määrusega PPA taotluse ning andis loa pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 04.05.2024. VRKS § 361 lg 2 p 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks ja VRKS § 361 lg 2 p 2 kohaselt vältimatu vajaduse korral isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks. Puudutatud isikul ei olnud kaasas ühtegi isikut või kodakondsust tõendavat dokumenti. VRKS § 361 lg 2 p 4 lubab rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sellel alusel isiku kinnipidamise eesmärgiks on, et ta oleks haldusorganile asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks) kättesaadav. Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimist, 2(6)
3-23-2962 mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Taotluses märgitud asjaolud ja isiku väited loovad põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne meede taotletava eesmärgi suhtes (s.o tagada isiku kättesaadavus väljasaatmise korraldamiseks). Isik on vahetult enne Eestisse jõudmist vabanenud dokumentidest või need kaotanud ega ole taotlenud eelnevalt kaitset. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, sest tõenäolist ebaseaduslikku piiriületust saab objektiivselt takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Kinnipidamist ei saa praegu pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Isikule on tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 04.01.2024 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Ei ole arusaadav, millisel õiguslikul alusel puudutatud isikut kinni peetakse. Halduskohus ei ole määruses analüüsinud sisuliselt konkreetsete kinnipidamise aluste kohaldatavust, vaid on üksnes tsiteerinud VRKS-i sätteid. Kohtu mõttekäik ja lahenduseni jõudmine ei ole üheselt arusaadav ega jälgitav. PPA ei ole leebemate järelevalvemeetmete kasutamise võimatust sisuliselt põhjendanud, vaid on seda nentinud formaalselt ja üldistatult. PPA ei ole tõendanud, et isik ületas teadlikult piiri ebaseaduslikult. Selle kohta ei küsitud istungil isikult ka selgitusi. Isik soovis põgeneda päritoluriigist ja taotleda Eestis rahvusvahelist kaitset ja seda ta ka tegi. Halduskohus ei ole sisuliselt analüüsinud ega põhjendanud, milles isiku põgenemisoht seisneb, vaid on tuginenud üksnes PPA põhjendamata väidetele. Seaduse järgi tuleb põgenemisohtu hinnata reaalselt. Põgenemisohu jaatamiseks ei ole piisav ebaseadusliku piiriületamise fakt. Isik ei saanud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust välisesinduses. Halduskohus ei ole hinnanud konkreetse juhtumi asjaolusid. Puudutatud isikul ei ole põgenemisohtu ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on võimalik. Puudutatud isik on valmis elama varjupaigataotlejate majutuskeskuses ning vajadusel end PPA ametniku vm ametniku juures registreerimas käima. Isik on teinud PPA-ga koostööd. Ta on teinud kõik endast sõltuva, et kinnipidamiskeskuses viibides saada infot ja tõendeid oma dokumentide kohta. Kinnipidamine on äärmislik põhiõiguste riive vaatamata kinnipidamiskeskuses tagatud toidule, arstiabile jm tingimustele. Kinnipidamine riivab ebaproportsionaalselt isiku õigust eraelule, sest ta ei saa suhelda oma lähedastega. Ilmselgelt ebaproportsionaalne on pidada isikut kinni 4 kuud üksnes isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamiseks. Selleks tehtavad toimingud ei ole niivõrd aeganõudvad ja selleks ei ole vaja teha sisulist analüüsi. Seejuures on isik avaldanud PPA-le oma isikuandmed ja kodakondsuse. PPA ei ole selgitanud, milliseid asjaolusid on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses välja selgitada. Kohus ei saa seda teha PPA asemel. Põhiõiguste riive proportsionaalsuse analüüs eeldab põhjalikku argumentatsiooni ja vastavate kriteeriumite sisustamist ning seda ei ole praeguses asjas tehtud. Sisuliselt pole isegi välja toodud, mis on need ohud, mis kaaluvad üles puudutatud isiku põhiõiguste riive.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(6)
3-23-2962
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Asi on võimalik lahendada ilma PPA-lt määruskaebuse kohta seisukohta küsimata.
8.Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti väljendada tõlgi vahendusel 03.01.2024 istungil. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
9.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 36 1 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. Halduskohtu määrusest võib aru saada, et halduskohus nõustus PPA seisukohaga, mille kohaselt on puudutatud isiku kinnipidamine põhjendatud VRKS 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel.
10.VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejalt vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks (p 1) ning isiku kodakondsuse kontrollimiseks või väljaselgitamiseks (p 2). Need kinnipidamise alused tuginevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p-le a, mille kohaselt võib taotlejat kinni pidada selleks, et tuvastada tema isik või kodakondsus või seda kontrollida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32 art 13 lg 1 järgi on rahvusvahelise kaitse taotlejal kohustus teha koostööd pädevate ametiasutustega, mh selleks, et teha kindlaks tema isik ja kodakondsus. VRKS § 14 lg 5 p 1 sätestab, et taotleja on kohustatud pärast rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist viivitamatult esitama kõik tema valduses olevad isikut ja kodakondsust tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mis võivad aidata kaasa isikusamasuse ja kodakondsuse tuvastamisele. Ringkonnakohus leiab, et VRKS § 361 lg 2 pd 1 ja 2 on seotud rahvusvahelise kaitse taotleja koostöökohustusega, mis tuleneb osundatud sätetest. Euroopa Kohus leidis 14.09.2017 otsuses K. v Staatssecretaris van Veiligheid en Justitie, C-18/16 (p 42), et direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 esimeses lõigus on ammendavalt loetletud alused, mis õigustavad kinnipidamist, ja igaüks neist alustest vastab konkreetsele vajadusele ning on teistest sõltumatu, ning art 8 lg 3 esimese lõigu punkti a sõnastusest nähtub, et taotlejat võib kinni pidada ainult juhul, kui ta hoolimata oma koostöökohustusest ei ole avaldanud oma isikut või kodakondsust või esitanud isikut tõendavaid dokumente, mille alusel neid oleks võimalik tõendada. Sellest järeldub, et kui isik on avaldanud haldusorganile oma isikuandmed ja kodakondsuse, ei ole teda lubatud kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2963, p 9). Kuna puudutatud isik on kinnipidamisel avaldanud PPA-le oma nime ja kodakondsuse, ei saa tema kinnipidamise aluseks olla direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p a ja VRKS § 361 lg 2 p-d 1 ja 2. Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kui VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaldamise eeldused oleksid täidetud, saaks sellel alusel isikut kinni pidada lühikest aega, aga kindlasti mitte 4 kuud. Tuleb arvestada, et haldusorganil on keelatud pöörduda päritoluriigi poole isikusamasuse ja kodakondsuse kontrollimiseks ning üldjuhul polegi dokumentideta rahvusvahelise kaitse taotleja puhul tema isikut tuvastada ja kodakondsust võimalik kontrollida muul viisil kui tema ütluste alusel. Kui vaatamata koostöökohustuse täitmisele tekib PPA-l põhjendatud kahtlus 4(6)
3-23-2962 isiku samasuses või kodakondsuses seoses tema väidetega rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamiseks, võib kõne alla tulla tema kinnipidamine direktiivi 2013/33 art 8 lg 3 p b ning VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, kui on täidetud selle sätte kohaldamise eeldused (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2963, p 11).
11.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida ja isik peab olema selleks PPA-le kättesaadav. Täpsemaid selgitusi, miks isiku arvates on tema elu abiellumise tõttu Indias ohustatud, saab anda isik eeskätt ise. Selleks tuleb PPA-l korraldada isikuga vestlusi ning vajaduse korral võrrelda isiku väiteid muudest allikatest saadud infoga. Isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemine on alles algstaadiumis. Tartu Halduskohus andis loa isiku kinnipidamiseks üksnes kaheks nädalaks ja selle aja jooksul ei ole PPA arusaadavalt jõudnud veel teha rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguid, milleks VRKS § 181 lg 1 kohaselt on ette nähtud kuni 6 kuud.
12.Eelnimetatud alusel on kinnipidamine vältimatult vajalik ainult juhul, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1–18.2). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). Seejuures kehtestab VSS § 68 siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemisohu kindlaks tegemine on prognoosotsus, mille raames hinnatakse isiku teatud liiki käitumise tõenäosust, võttes arvesse temaga seotud asjaolusid kogumis. Keelatud ei ole arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). Kuna esmakordsel kinnipidamiskeskusse paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas. Piiratud informatsiooniga võib tegemist olla ka kinnipidamiskeskusse paigutamiseks antud loa pikendamise taotluse lahendamisel (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 14).
13.PPA tugines puudutatud isiku põgenemisohu tuvastamisel õigesti VSS § 68 p-le 8, s.o asjaolule, et välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida. Kuna halduskohus lahendas PPA taotluse kõigest paar nädalat pärast isiku esialgset kinnipidamist ja PPA-l ei olnud võimalik selle aja jooksul isikuga seotud asjaolusid täpsemalt kontrollida, andis halduskohus loa sisuliselt rahvusvahelise kaitse menetluse algstaadiumis piiratud informatsiooni tingimustes. Esialgsel hinnangul on isiku rahvusvahelise kaitse taotlus pigem põhjendamatu, arvestades mh India suurust ja võimalust perekondliku kättemaksu eest riigi sees mujale elama kolida. Tema 21.12.2023 isikuandmete ankeedi kohaselt soovis ta tegelikult reisida Hispaaniasse, sest tema vend elab seal (dtl 14), mistõttu on alust kahelda isiku hiljemalt väljendatud soovis jääda Eestisse. Samuti on isiku ütluste põhjal alust arvata, et ta vabanes oma dokumentidest enne piiriületust teadlikult, soovides raskendada isikusamasuse tuvastamist ja/või oma võimalikku eesolevat väljasaatmist. Ei ole kuigi usutav, et isik kaotas oma dokumendid lihtsalt seetõttu, et need olid tal teises kotis 5(6)
3-23-2962 ja kott kukkus maha (vt isiku 21.12.2023 seletuskiri, dtl 20). Võib eeldada, et heauskselt tegutsev ja kaitset reaalselt vajav inimene üritab keerulisse olukorda sattudes endaga kaasa võtta hädavajaliku, iseäranis sidevahendid ja isikut tõendavad dokumendid, mis mahuvad ka taskusse. Isiku sellekohase väite usutavust vähendab asjaolu, et sarnaselt on dokumentide puudumist selgitanud ka teised isikud, kes puudutatud isikuga koos piiri ületasid (teistega kohtumist enne piiriületust on puudutatud isik kinnitanud 21.12.2023 seletuskirjas, dtl 21) ja seejärel PPA poolt 21.12.2023 ühiselt kinni peeti (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.2024 määrus nr 3-23-2963). Seega võib järeldada, et puudutatud isik on soovinud varjata tegelikke asjaolusid. Kokkuvõttes saab eeltoodu põhjal kogumis jaatada piisavalt suurt põgenemisohtu, mille tõttu on põhjendatud puudutatud isiku kinnipidamine neljaks kuuks, et tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
14.Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus õigesti, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, sest need ei hoia võimalikku põgenemist ära (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 12). Kuigi kinnipidamiskeskuses viibimine riivab isiku õiguseid, kaalub praegusel juhul vajadus tagada tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse ajal selle riive üles. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et isiku kinnipidamist veel neljaks kuuks ei saa pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust ja tema rahvusvahelise kaitse menetluse seisu. Ei nähtu, et kinnipidamine ohustaks puudutatud isiku tervist või turvalisust.
15.Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 04.01.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.