X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise väljamõistmiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta X taotlused kaebuse muutmiseks rahuldamata.
Tagastada X kaebus läbivaatamatult.
Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
Jätta X taotlus asja materjalide edastamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 1-4 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Määruse resolutsiooni p 4 ei ole vaidlustatavad (HKMS § 203 lg 1).
ASJAOLUD
1.X (kaebaja) esitas 01.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks 28 000 eurot. Kaebaja viitas haldusaktile nr 5-37/23/80-2. Kaebaja heitis ette tema väärkohtlemist CPT alusel, ruumis kinnihoidmist 4 tundi ja haigusseisundis kehavigastuste tekitamist, kaebaja kui invaliidist kinnipeetava väärkohtlemist ja talle meditsiinilise abi andmata jätmist. Vangivalvur mõnitas kaebajat läbi uksesilma. Kaebaja vigastas ennast löökidega pähe.
2.Kaebaja täiendas kaebust mitmel korral, sh esitas 20.12.2023 kaebuse täienduse ja esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja on paigutatud kartserisse, kuna lõikas 2 korda veene, oli agressiivselt meelestatud, lõhkus 17.12.2023 ja 18.12.2023 telefoni. Kaebajat hoiti tund aega ilma valvurile nupuga helistamise võimaluseta. Meedik tuli 3 minutiks, et puhastada haavad. Kaebaja ei ole nii ohtlik. Hetkeline impulsiivsus ja kontrollimatu kõne oli tingitud aju otsmikusagara kahjustustest üle 200 korra alates 2020. a-st. Kaebaja taotles aknaga kambrit, isiklikke esemeid, helistamisvõimalust 7 korda nädalas erakõnedeks, poes ostlemise võimalust,
3-23-3030
psühhiaatrilist ravi ja teist psühholoogi, kes käiks 2 nädala tagant. Kaebaja soovis kahju hüvitamist.
3.Tallinna Halduskohus eraldas 08.01.2024 määrusega kaebaja nõuded erinevatesse menetlustesse ja tegi kaebajale trahvihoiatuse menetluse venitamise eest (pahatahtlikult ebaselgete avalduste esitamine). Haldusasjas nr 3-23-3030 jäi kaebaja nõudeks kohustada Tallinna Vanglat paigutama kaebaja aknaga kambrisse, võimaldama kaebajale kambrisse isiklikke esemeid, kaebajal helistada 7 korda nädalas erakõnesid, ostelda poest, kaebajale psühhiaatrilist ravi ja teist psühholoogi, mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis ja kohaldada esialgset õiguskaitset.
4.Kaebaja selgitas 22.01.2024 taotluses, et terviseanamneesid on dokumenteeritud vääralt. Kohus on jätnud tähelepanuta vasturääkivused arstlikes ekspertiisides ja vangla ütlustes. Kambris ei saa tuvastada kinnipeetava vaimse tervise halvenemist, kuna kaamera ei võimalda piisavalt infot. Samas tuleb kaamera salvestised läbi vaadata. Kaebaja ei ole otsinud meditsiinilist tähelepanu, vaid tal on depressioon. Ravikombinatsioonid muutsid kaebaja agressiivseks. Kaebajale anti Tartu Vanglas olles peaaegu surmav doos ravimeid. Kaebaja palub korvata temale tekitatud hingelised kannatused ja kehavigastused. Valvur eiras meediku kutsumist 08.12.2023. Kaebaja viibib V julgeolekuhoone ruumis (kartsas) 05. Kaebaja palus edastada praeguse asja õiguskantslerile ja asekantslerile.
5.Kohus küsis vanglalt 15.01.2024 kohtunõudega informatsiooni kohtueelse menetluse läbimise kohta ning jaatava vastuse korral palus esitada haldusaja materjalid ja vastata esialgse õiguskaitse taotlusele.
6.Tallinna Vangla edastas 22.01.2024 kohtule vastuse, et vangla dokumendihaldusprogrammi andmetest ei nähtu kaebaja poolt selliste vaiete esitamist, mis puudutavad aknaga kambrisse paigutamist, 7 korda nädalas erakõnede tegemise ning psühhiaatrilise ravi ja teise psühholoogi võimaldamist. Isiklike esemete kambris kasutamist on erinevatel aegadel piiratud täiendavate julgeolekuabinõude kasutamisega. Kaebaja vaidlustas täiendavate julgeolekumeetmete kasutamist 04.09.2023 esitatud vaidega1. Tallinna Vangla jättis 04.10.2023 vaideotsusega nr 5-15/23/167-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kaebaja esitas 10.01.2024 Tallinna Vanglale halduskohtule 09.12.2023, 10.12.2023 ja 20.12.2023 saadetud dokumentide väljaprindi2, mida kaebaja poolt lisatud käsikirjalise märke kohaselt tuleks mh menetleda vaidena vangistusseaduse (VangS) § 69 käskkirjade peale (registreeritud vanglas 11.01.2024 nr-ga 515/24/15-1). Arvestades, et eelnimetatud 3 pöördumise kohtule esitamise ajal kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid Tallinna Vangla 01.12.2023 ja 06.12.2023 käskkirjade3 alusel, kuid vanglale pöördumise esitamise ajaks (10.01.2024) reguleeris kaebajale julgeolekumeetmete kohaldamist 04.01.2024 käskkiri nr 1-24/1-2/94, ei ole vanglale hetkel selge, missuguse julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja peale vaie esitatud on. Praeguseks ajaks ei ole vangla vaiet veel lahendanud. Nii Tallinna Vangla 06.12.2023 käskkirja nr 1-23/12/3945 kehtivuse ajal kui ka hetkel kehtiva 04.01.2024 käskkirja nr 1- 24/1-2/96 alusel on kaebajal isiklike riiete ja esemete kasutamine keelatud; hügieenitarbeid võimaldatakse
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 1 (vaidel kaebaja märge 3-23-1499). Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 2.
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 3 lk 1-6.
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 3 lk 7-10.
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 3 lk 3-6.
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 3 lk 7-10.
2(7)
3-23-3030
kambrisse vajaduspõhiselt. Alates 19.01.2024 lubatakse kaebajale üksuse juhi korraldusel kätte anda kauplusest soetatud toiduaineid. Kaebaja esitas 10.01.2024 Tallinna Vanglale halduskohtule 09.12.2023, 10.12.2023 ja 20.12.2023 saadetud dokumentide väljaprindi, mida kaebaja lisatud käsikirjalise märke kohaselt7 tuleb menetleda ka kahjunõudena (registreeritud vanglas 11.01.2024 nr-ga 5-37/24/71). Vangla ei ole ka kahjunõuet puudutavas osas kaebaja eelnimetud pöördumist veel lahendanud. Tallinna Vanglas on 2023. a registreeritud arvukalt kaebaja kahjunõudeid. Kuivõrd kaebaja iga kahjunõue koosneb arvukatest erinevatest ning sageli omavahel seostamatute sündmuste/tegevuste kirjeldustest, ei ole võimalik üheselt aru saada, mille eest kaebaja hüvitist nõuab. Kaebaja tahtest aru saamise muudab veelgi keerukamaks asjaolu, et lisaks hüvitise nõuetele, sisaldab enamus pöördumisi ka muid arvukaid avaldusi. Kohtunõudes piiritletud teemadel on Tallinna Vangla vastanud kaebaja kambris isiklike asjade keelu, psühhiaatrilise ravi kvaliteedi ja psühholoogi teenusega seonduvalt esitatud kahju hüvitamise taotlustele – 16.11.2023 vastusega nr 5-37/23/72-28 jäeti rahuldamata kahjunõue seonduvalt kambris isiklike asjade keeluga, 06.04.2023 vastusega nr 5-37/23/14-29 jäeti rahuldamata psühhiaatrilise ravi kvaliteediga seonduv kahjunõue, 17.09.2023 vastusega nr 5-37/23/49-6 jäeti läbi vaatamata kahjunõue psühhiaatri poolt ravi tagamise osas ning rahuldamata perioodil 20.04.-12.07.2023 lukustatud kambris mõtestatud tegevuse tagamisega (sh psühholoogi teenus) seonduvas osas10. Tallinna Vangla dokumendihaldusregistrist ei nähtu 2023. a kaebaja poolt selliste kahjunõuete esitamist, mis seonduksid aknaga kambrisse paigutamise, 7x korda nädalas erakõnede tegemise ning poest ostlemise võimaldamisega. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine kohtule on lubatav, kui käimas on vaidemenetlus või kui kaebaja on esitanud kohtule kaebuse. Kaebaja esitas vaide vaid VangS §-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peale. Kaebajal on piiratud isiklike esemete kasutamine ja kaebajat hoitakse eraldi lukustatud kambris. Kuivõrd kaebajat ei hoita ilma aknata kambris, on kaebaja vastav nõue ainetu. Seega saaks kohus läbi vaadata esialgse õiguskaitse taotluse vaid isiklike esemete lubamist puudutavas osas. Vangla palub kaebaja taotluse jätta rahuldamata. Julgeoleku tagamine vanglas on äärmiselt oluline ja vajalik nii vanglaametnike kui ka kinnipeetavate õigushüvede kaitseks ning vangla peab rakendama õigushüvede kahjustamise vältimiseks ennetavaid meetmeid. Kaebaja suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest isik on ohtlik nii endale kui ka teistele isikutele. Kaebaja ettearvamatut käitumist ja ohtlikkust kirjeldavad vangiregistris kajastatud arvukad sündmused11. Kaebaja näitab enda käitumisega ülimalt negatiivset ja agressiivset meelestatust vangla töötajatesse ja vangla korda. Kaebajale on praegusel ajal kohaldatud julgeolekuabinõud sobivad vahendid võimalike kehaliste konfliktide ärahoidmiseks, aga samuti kaebaja elu ja tervise tagamiseks. Vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus on kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud kaebaja õiguste riive. Vangla ei saa kaebaja ähvardustesse suhtuda kergekäeliselt, sest isik kannab vanglakaristust füüsiliste kehavigastuste tekitamise eest, sh on teda kriminaalkorras karistatud vangistuse ajal vanglaametniku ründamise eest (tekitas ametnikule kehavigastusi). Harju Maakohtu 29.04.2021 kohtuotsuse asjas nr XXXXXX kohaselt pani kaebaja ametniku ründe toime sihipäraselt ja kavatsetult. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole õiguskaitse vajadust põhjendanud. Kaebajale on soovi korral tagatud jalutuskäigud värskes õhus, suhtlus vanglateenistujatega ja lähedastega. Kaebaja tervis on meedikute pideva tähelepanu all.
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 2 lk 1. Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 4 lk 3-5.
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 4 lk 9-10.
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 4 lk 22-27.
Vangla 22.01.2024 vastuse p 3.
3(7)
3-23-3030
7.Kaebaja teatas 30.01.2024 kohtule, et 41 päeva ei ole talle isiklikke asju tagasi antud ja kaebaja palus varasemalt esialgset õiguskaitset, kuna ta on taotlusi teinud alates 2023. a juulist. Kaebaja palus 30.01.2024 juhiabil mingil hetkel end viia O-majja lukuruumi, kus on aken. Kaebaja lukuruumis hoidmine jätkub põhjusel, et kaebaja tervis ei luba avatud sektorisse minekut. Kaebaja ei saa teha 7 korda nädalas erakõnesid, kuid talle on võimaldatud 1 kord nädalas erakõnesid ja 4-6 kodra nädalas ametlikke kõnesid. Juhiabi lubas vormistada sellekohase käskkirja ja siis tuleb lugeda õiguskaitse rahuldatuks. Kaebaja palus määrata õiglase hüvitise ruumis hoidmise ja muu hingelise kahju eest. Samuti taotles kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumisest, kuna ta on täiesti maksujõuetu – vabakasutuskontol on 0,24 eurot.
8.Kaebaja teatas 31.01.2024 kohtule, et talle tagastati asjad. Käskkirja ei ole kaebajale veel avaldatud, vanglas liikudes ja valvurite sisenedes peab ta kandma käeraudu, kaebajal on võimaldatud poes ostlemist, O-hoonesse ei ole kaebajat viidud, aknariba on üleval 0,5 m, kaebaja ei ole aknaga ruumis. Kaebaja palus määrata õiglane hüvitis.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohtu hinnangul soovis kaebaja kohtusse pöördumisel vaidlustada perioodil 17.-18.12.2023 kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus mõistab kaebaja esitatud taotlusi ja vangla 22.01.2024 vastust arvestades, et kaebaja eesmärgiks on tema paigutamine aknaga lukuruumi ja temale isiklike esemete kambrisse lubamine, samuti taotleb kaebaja 7 korda nädalas erakõnede tegemist, psühhiaatrilist ravi ja teist psühholoogi ning poest ostlemise võimalust. Kaebaja esitas 20.12.2023 kohtule kohustamisnõude ja hüvitamisnõude viidatud alustel temale tekitatud hingelise valu eest. Kaebaja esitatud kaebuse põhjendustest ei nähtu kohtule, et kaebajale oleks tekitatud tervisekahju. Kaebuse nõuete muutmine
10.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
11.Kaebaja esitas 22.01.2024 kohtule täiendavad selgitused, mille alusel soovib kaebaja Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist – terviseanamneeside väär dokumenteerimine, arstlike ekspertiiside ja vangla ütluste vastuolu, kaebaja vaimse tervise tuvastamine kambris kaamera abil, Tartu Vanglas ravimidoosi andmine. Ehkki kaebaja nõuab jätkuvalt mittevaralise kahju hüvitamist, on täiendava kahju ilmnemisel tegemist uue kahjuga ja selle eest hüvitise nõudmisel uue nõudega12. Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks. Praegusel juhul muudaks kaebaja poolt uute nõuete lisamine haldusasja ebaülevaatlikuks. Kaebajal on võimalik kaebuse alus ja nõuded uuesti läbi mõelda ning esitada kohtule uus kaebus. Kohustamisnõuded
12.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 alusel on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või
Vt K. Merusk ja I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, 2013 Tallinn, lk 173.
4(7)
3-23-3030
Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
13.Selleks, et kaebaja saaks kohtusse esitada kohustamisnõude, peab ta eelnevalt taotlema tema õigusi väidetavalt rikkuva haldusakti tühistamist ehk esitama tühistamisnõude. Kohus ei pea siiski vajalikuks jätta kaebus käiguta, kuivõrd nii tühistamis- kui ka kohustamisnõude esitamiseks peaks kaebaja olema läbinud kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. Vangla 22.01.2024 vastusest nähtub, et kaebaja ei ole nõuetes kohustada teda paigutama aknaga kambrisse, kohustada vanglat võimaldama 7 korda nädalas erakõnede tegemist, psühhiaatrilist ravi ja teist psühholoogi ning poest osalemist esitanud vaiet ehk kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kaebus tuleb kaebajale nende nõuete osas tagastada VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
14.Kohtule esitatud materjalidest nähtub13, et kaebajal keelati isiklike esemete kasutamine 06.12.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/394 (kaebuse 20.12.2023 nõude esitamise ajal kehtinud piirangud) ja 04.01.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/9 kohaldati julgeolekumeetmeid14 (mõlemad sisaldasid isiklike esemete kasutamise keeldu). Seega on kaebajal ka nendest käskkirjadest lähtuvad piirangud kohustuslikus kohtueelses menetluses vaidlustamata. Juhul, kui kaebaja soovis enda suhtes piirangute lõpetamist 17.-18.12.2023, siis selles osas ei ole kaebaja nii vangla 22.01.2024 vastusest kui ka 25.12.2023 määrusest asjas nr 3-23-2815 nähtuvalt vangla poole üldse pöördunud ja kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Järelikult tuleb kaebaja kohustamisnõue lubada kambrisse isiklikke esemeid ka nende käskkirjade valguses kaebajale VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kahju hüvitamise nõuded
15.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja soove taotluste ja ka kaebuste esitamisel on raske mõista. Kaebajal tuleks kõigepealt pöörduda taotlusega vangla poole, märkides kahju hüvitamise nõude puhul ära: 1) perioodi, 2) millega konkreetsetelt kaebajale kahju tekitati (haldusakt või toiming), 3) tagajärg, st milline kahju seonduvalt haldusakti või toiminguga kaebajale tekkis, 4) nõutava hüvitise suurus. Kohus on kaebajale seda korduvalt läbi aastate selgitanud (kaebaja on alates 2020. a-st pöördunud halduskohtusse kokku 105 korral ja omab seega arvestatavat kohtukogemust), kuid kaebaja esitab ikka ja jälle avaldusi selle pinnalt, kuidas temale asjaolud meenuvad. Selliste taotluste ja kaebuste esitamisega on kaebaja edulootused vähesed. Kohus kordab kaebajale juba haldusasjades nr 3-23-1499 ja 3-23-2751 tehtud trahvihoiatustes selgitatut, et kohus ei pea kaebaja kaebustest aru saamiseks töötama läbi kümneid kaebaja poolt kohtule varasemalt esitatud kaebusi. Kohtul on küll kohustus rakendada uurimisprintsiipi, ent see ei tähenda kaebaja läbisegi ebaselgelt esitatud kõikide „igaks juhuks“ esitatud taotluste üksipulgi analüüsimist.
16.Kohus mõistab, et kaebaja soovib kahju hüvitamist selle eest, et kaebajat ei paigutatud 17.-18.12.2023 aknaga kambrisse, talle ei ole võimaldatud kambrisse isiklikke esemeid, tal ei võimaldatud helistada 7 korda nädalas erakõnesid, ostelda poest, talle ei ole määratud psühhiaatrilist ravi ega teist psühholoogi.
17.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda halduskohtusse tingimusel, et isik on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud
Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 3, lk 1-3 Vangla 22.01.2024 vastuse lisa 3 lk 7-10.
5(7)
3-23-3030
korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
18.Tallinna Vangala vastusest nähtuvalt on kaebaja vastava sisuga kahju hüvitamise taotlused jäetud rahuldamata: 06.04.2023 vastusega nr 5-37/23/14-2 psühhiaatrilise ravi kvaliteediga seonduv kahjunõue; 17.09.2023 vastusega nr 5-37/23/49-6 jäeti läbi vaatamata kahjunõue psühhiaatri poolt ravi tagamise osas ning rahuldamata perioodil 20.04.-12.07.2023 lukustatud kambris mõtestatud tegevuse tagamisega (sh psühholoogi teenus) seonduvas osas; 16.11.2023 vastusega nr 5-37/23/72-2 jäeti rahuldamata kahjunõue seonduvalt kaebaja hoidmisega 03.-04.08.2023 halbades tingimustes ilma meediku abita (invaliid vajab eritingimusi) ja perioodil 27.08.-04.09.2023 põhjustas vangla kaebajale hingelisi läbielamisi, mille tagajärjel kaebaja vigastas end. Kahju tekkis asjade keelu ja ruumis kinnihoidmisega. Seega võib kaebajal olla läbitud kohtueelne menetlus kahju hüvitamise nõudes perioodide 03.-04.08.2023 ja 27.08.04.09.2023 osas kambris isiklike asjade keeluga. Ülejäänud nõuete osas ei nähtunud kahju hüvitamise nõuete esitamist (aknaga kambrisse paigutamise, 7 korda korda nädalas erakõnede tegemine ning poest ostlemise võimaldamine).
19.Kuna kohtu hinnangul taotles kaebaja 20.12.2023 kahju hüvitamist perioodil 17.-18.12.2023 toimunud ajal kehtinud keeldude osas, siis selles osas ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kohtueelse menetluse läbinud. Seega ei ole kaebaja kahju hüvitamise nõuete osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust VangS § 11 lg 8 nõutu kohaselt aknaga kambrisse paigutamata jätmise, kambrisse isiklike asjade lubamise, 7 korda nädalas erakõnede helistamise, poest ostlemise, psühhiaatrilise ravi ega teise psühholoogi mittevõimaldamise osas. Kaebus tuleb kaebajale nendes nõuetes tagastada VangS § 11 lg 8 ja HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
20.Kohtu hinnangul on kaebaja eesmärk esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega saavutada olukord, et vangla lõpetaks kaebaja suhtes VangS §-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. Vangla 22.01.2024 vastusest selgus, et kaebajat hoitakse küll eraldi lukustatud kambris, kuid tõele ei vasta kaebaja väide, et kambris puudub aken. Kaebaja suhtes reguleeris temale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist vangla 06.12.2023 käskkiri nr 1-23/1-2/394.
21.VangS § 69 lg 1 järgi kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS-i või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab enda tervist või on suitsiidi või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õigusrikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p 2 alusel on lubatud isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine. Vangla 06.12.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/394 keelati kaebajal alates 05.12.2023 isiklike esemete kasutamine kuni asjaolude äralangemiseni. Kambrisse jäeti voodivarustus, kirjutusvahend ja paberid, tualettpaber ja rätik, riided ja plätud. Hügieenitarbeid väljastab vangla kaebajale vajaduse põhiselt. Viidatud käskkirja tutvustati kaebajale ja kaebaja võttis käskkirja vastu 06.12.2023. Käskkirjas on põhjendatud, et kaebaja tegeleb süstemaatiliselt enesevigastamisega. Sellekohased kinnitused ilmnevad ka kohtule esitatud 20.12.2023 kaebusest. Vangla eesmärk oli isiklike esemete kasutamise keelamisega ennetavalt viia enesevigastamised miinimumini. Vangla märkis, et isiklike esemete kasutamise õigusega soodustaks vangla kinnipeetaval enese tahtlikke vigastamisi. Vangla ei saanud jääda ootama õigushüve kahjustust, vaid pidi rakendama ennetavaid meetmeid. Tallinna Vangla lõpetas 04.01.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/9 eelmise (06.12.2023) käskkirjaga kehtestatud
6(7)
3-23-3030
isiklike esemete kasutamise keelu ja kehtestas isiklike esemete kasutamise keelu uuesti lähtuvalt kaebaja agressiivsest käitumisest 16.-18.12.2023 (koostatud ettekanded).
22.Kuna kohus tuvastas, et kaebaja vaidlustab praeguses haldusasjas kaebuse esitamisega 17.-18.12.2023 tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, siis saaks esialgse õiguskaitse taotlus lähtuvalt põhivaidluse sisust olla vaid nõudes, et kaebajal lubataks 17.-18.12.2023 kambrisse isiklikke esemeid. Vaidlusalune periood oli kaebaja poolt 20.12.2023 nõude esitamise ajaks möödunud. Seega ei saa kaebajal praeguse haldusasja nõudest lähtuvalt õiguskaitse vajadust enam olla. Samuti on 06.12.2023 käskkirjaga kohaldatud täiendavad julgeolekumeetmed kaebaja suhtes lõpetatud. Seega on 06.12.2023 haldusakt ammendunud ja sel alusel kehtestatud abinõude rakendamine lõpetati alates 04.01.2023. Järelikult ei saa kohus praeguses vaidluses esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada, kuna 06.12.2023 käskkirja alusel õiguskaitse kohaldamiseks vajadus puudub.
23.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
24.Kaebaja andis kohtule 30.01.2024 ja 31.01.2024 aruannetes teada, et tema isiklikud asjad on talle tagastatud ja tal on võimalik teha poeoste. Kaebaja on samuti ise märkinud, et tema tervis ei võimalda avatud sektorisse minekut. Taotlused
25.Kohtule arusaadavalt on kaebaja praeguses haldusasjas taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja palub enda asja materjalid edastada õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumi asekantslerile.
26.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse.
27.Kohus jätab rahuldamata kaebaja nõude edastada tema asi õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumi asekantslerile. Kohus ei edasta kaebaja eest nõudeid teistele institutsioonidele. Kaebajal on endal võimalus oma taotlused edastada. /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.