3.Kohustada Viimsi valda andma kaebajate 24.11.2022 taotluse alusel haldusakt Männisaare kinnistu detailplaneeringu algatamise või algatamata jätmise kohta 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.
4.Mõista Viimsi vallalt A, B, C kasuks menetluskuluna välja 2060 eurot. Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 01.03.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.A, B ja C kaasomandisse kuulub Viimsi vallas, Äigrumäe külas asuv Männisaare kinnistu (registriosa nr 11174202, katastritunnus 89001:001:0915, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 7814,0 m2).
2.A, B ja C esitasid 24.11.2022 Männisaare kinnistu detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse nr PL-1055 (dtl 98-103). DP algatamise eesmärk on vastavalt Viimsi valla 16.10.2015
3-23-1713 ettepanekule nr 10-10/5903, 26.04.2016 sõlmitud notariaalsele lepingule ja Viimsi Vallavolikogu 27.04.2016 otsusele nr 60 ning Männikusalu DP-le (04.11.2016) näha ette olemasoleva kinnistu jagamine kuni neljaks üksikelamu krundiks ja üheks transpordimaa krundiks.
3.Männisaare kinnistu DP algatamise taotlust arutati 07.12.2022 Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjonis. Komisjon protokollis, et ei ole põhimõtteliselt DP algatamise vastu, ent kuivõrd käesoleval hetkel puudub Viimsi vallas vajalik veeressurss, ei saa vee-ettevõtja AS Viimsi Vesi sellest lähtudes väljastada ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni (ÜVK) tehnilisi tingimusi (dtl 104). Protokolli väljavõte edastati taotlejatele 27.12.2022.
4.Taotlejad edastasid 21.02.2023 vallavalitsusele taotluse, milles palusid teha otsuse DP algatamise kohta hiljemalt 15.03.2023 (dtl 107-109). 15.03.2023 arutati Männisaare DP algatamist Viimsi Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni koosolekul. 16.03.2023 edastas Viimsi Vallavalitsus järelpärimise vee-ettevõttele AS Viimsi Vesi, küsides vee-ettevõtte seisukohta tehniliste tingimuste väljastamise võimalikkuse kohta vee- ja kanalisatsioonitrasside planeerimiseks ja nendega hilisemaks liitumiseks. AS Viimsi Vesi vastas 16.03.2023, et veeressursi olukord on jätkuvalt selline, et uusi tehnilisi tingimusi väljastada ei ole võimalik ning ühtlasi teatas, et kõnealune DP algatamise taotlus on lisatud eitavate vastuste nimekirja (st ootejärjekorda).
5.Viimsi vald esitas taotlejatele 04.04.2023 korralduse eelnõu nr 10-10/943 „Detailplaneeringu algatamata jätmine Äigrumäe külas kinnistul Männisaare“ ning andis arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtajaks 19.04.2023 (dtl 113-118). A, B ja C esitasid korralduse eelnõule oma arvamuse ja seisukohad 18.04.2023 (dtl 120-129).
6.Taotlejate esindaja pöördus 19.05.2023 kirjaga Viimsi valla poole ning palus saata otsus Männisaare kinnistul DP algatamise kohta hiljemalt 25.05.2023, et taotlejad saaksid pöörduda oma õiguste kaitseks halduskohtu poole (dtl 130).
7.Viimsi vald teatas 25.05.2023 kirjaga nr 10-10/943-4, et on palunud AS-il Viimsi Vesi veelkord analüüsida võimalust väljastada Männisaare kinnistule tehnilised tingimused ÜVK-ga liitumiseks DP algatamise eesmärgil, ning et eeldatavalt saab vald haldusakti vastu võtta maikuu jooksul (dtl 131-132).
8.A, B ja C esitasid 03.08.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad kohustada Viimsi valda otsustama 24.11.2022 taotluse alusel DP algatamine või algatamata jätmine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebajad nõuavad Viimsi valla kohustamist DP algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemiseks alljärgnevatel põhjendustel (täiendavad seisukohad 05.12.2023 ja 08.01.2024). 1) Vastustaja on rikkunud planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg-t 4, mille kohaselt DP algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates ning millist tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada 90 päevani. Kaebuse esitamise hetkeks on kaebajate taotlust tulemuseta menetletud 8 kuud. 2) Vastustaja on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimiskohustust. 04.04.2023 saatis vastustaja kaebajatele korralduse eelnõu DP algatamata jätmine kohta. Alles pärast seda, kui kaebajad esitasid 18.04.2023 oma arvamuse ja seisukoha neile saadetud eelnõu kohta, asus haldusorgan asjas tähtsust omavat infot kontrollima (s.o 6 kuud pärast kaebajate taotluse kätte saamist).
2(8)
3-23-1713 3) Vastustaja on rikkunud HMS § 16 lg-t 1. Haldusorgan on kogu menetluse kestel järjekindlalt kaebajaid eksitanud, väites, et „soovitud detailplaneeringu elluviimine on tulevikus ilmselgelt välistatud, kuna kavandatud planeeringu lahendusele ei ole võimalik tagada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumist“ või „kuna käesoleval hetkel puudub detailplaneeringu elluviimiseks vajalik veeressurss, ei saa AS Viimsi Vesi detailplaneeringu koostamiseks ÜVK tehnilisi tingimusi välja anda ning seetõttu ei ole detailplaneeringu algatamine antud hetkel võimalik“. AS Viimsi Vesi on väljastanud ÜVK-ga liitumise tingimused 08.08.2016. Vastustaja on eelviidatud seisukohad kaebajatele esitanud enne AS-lt Viimsi Vesi 16.03.2023 arvamuse küsimist. Jääb arusaamatuks, mis põhjustel ei olnud haldusorganil võimalust otsuse tegemiseks uut arvamust tänaseni saada. AS Viimsi Vesi aktsiad on 100% haldusorgani omanduses. 4) Vastustaja ei ole tänaseni ilma õiguspärase põhjuseta sooritanud asja lahendamiseks vajalikke menetlustoiminguid ega andnud sisulisi lahendeid. Kirjavahetusest haldusorganiga on selgunud, et haldusorgan on kaebajaid süstemaatiliselt eksitanud. Samuti on eksitavat infot esitatud volikogu maa- ja planeerimiskomisjonile. Kaebajatel on õigus heale, ausale ja läbipaistvale menetlusele (RKHKo 3-3-1-102-06, p 19). Samuti peab kohaliku omavalitsuse tegevus vastama hea halduse põhimõtetele ( RKHKo 3-3-1-33-04, p16). Vald ei ole kaebajaid teavitanud, millised menetluslikud toiminguid on vaja läbi viia, mis tingivad haldusakti välja andmise viibimise. HMS-i § 41 kohaselt kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Vastustaja seda teinud ei ole. 5) Viivituseta lahendamine on määratlemata õigusmõiste, mida peab sisustama konkreetsest olukorrast lähtudes. Riigikohus on leidnud, et see tähendab menetluse korraldamist mõistliku aja jooksul. Mõistliku aja määramine oleneb mitmest asjaolust: kui keeruline on küsimus ja mis on vajalikud menetlustoimingud; kas esitatud taotlus vastab nõuetele; milline on taotleja koostöökohustuse täitmise iseloom ja muud asjaolud, mis võivad objektiivselt mõjutada menetluse vajalikku kestust (RKHKo 25.02.2016 nr 3-3-1-69-15, p 16 ja seal viidatud lahendid). Hea halduse tavaga on vastuolus olukord, kui haldusorgan jätab menetlusosalise taotlustele ja e-kirjadele vastamata ning hoiab taotlejat teadmatuses. Ilma vastust saamata ei saa menetlusosaline ette näha, kas ja kui pika aja jooksul tema taotluse osas otsus vastu võetakse. 6) Haldusorgan on rikkunud õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtet. Kaebajatele on volikogu otsusega antud lubadus üldplaneeringu kohase DP tingimusteta algatamiseks, juhul kui maaomanikul sellekohane soov tekib. Kaebajad ei saanud ette näha olukorda, kus vallavalitsus ja valla haldusettevõte volikogu otsust ei täida. Juhul kui selline olukord oleks olnud ettenähtav, ei oleks kaebajad nõustunud vallale maad tasuta võõrandama. Kaebajatel on õiguspärane ootus, et volikogu tasemel antud lubadus, mille alusel nad vallale maa tasuta võõrandasid, kehtib ning nende taotlus DP algatamiseks rahuldatakse, kuna maaomanikud võõrandasid Viimsi vallale tasuta maad. Vastustaja rikub kaebajatega notariaalselt sõlmitud kinnistu tasuta võõrandamise lepingut (30.01.2018), sest ükski õigusakt ei luba kinnisvara omanikult kinnisvara tasuta ära võtmist. 7) Haldusorgan on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet (põhiseaduse § 12 lg 1). 04.01.2023 korraldusega nr 3 võttis vastustaja vastu Äigrumäe küla, Suure-Allikmäe kinnistu DP. DP algatamise taotlus esitati 2019. a ja 19.07.2021 andis AS Viimsi Vesi välja tehnilised tingimused 31 ühepere elamule ja 2 paarismajale. Elamute ja paarismaja boksi maksimaalse veetarbimisega o,3m2 ööpäevas. Nimetatud DP ala asub Männisaare kinnistu vahetus läheduses Männikusalu kinnistule rajatud tee ääres. Suure-Allikmäe DP ei ole kantud volikogu määrusega nr 13 kinnitatud „Viimsi valla ühisveevärgi -ja kanalisatsiooni arendamise kava 2019- 2030“. Arengukava ei näe ette Suure-Allikmäe kinnistul ÜVK rajamist. 3(8)
3-23-1713 8) Vald on otsuse tegemisega kohtumenetluse ajal venitanud enam kui 4 kuud ega ole menetlusega venitamist kaebajatele mõistlikul viisil põhjendanud. Selliselt on vastustaja pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Tänaseks ebamõistlikult pikale veninud menetluses on vald andnud nii kaebajatele kui ka kohtule katteta lubadusi nõutud haldusakti andmiseks kohtumenetluse ajal. 9) Kuna vald on asunud taotlejaid survestama, et nad loobuks DP algatamise soovist ja kaebajatel puudub kindlus, et vald kavatseb kohtu kaudu nõutud haldusakti välja anda, paluvad kaebajad kohtul anda vastustajale tähtaeg nõutud haldusakti andmiseks. Kaebuse rahuldamise korral paluvad kaebajad teha vastustajale ettekirjutus otsuse täitmiseks hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse jõustumise päevast alates.
10.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebajate taotluse läbivaatamise menetlus on pooleli ja soovitud haldusakti ei ole väljastatud. Vastustaja on oodanud AS Viimsi Vesi seisukohta veeressursside hetkeseisust ning võimalustest nimetatud kinnisasjal ÜVK-ga liitumiseks. Vastustaja pöördus 16.03.2023 kirjaga AS Viimsi Vesi poole tehniliste tingimuste väljastamise võimalikkuse küsimuses ÜVK-ga liitumiseks, et kaaluda DP algatamist Männisaare kinnistule nelja üksikelamukrundi ja ühe teekrundi planeerimiseks. Tulenevalt AS Viimsi Vesi 16.03.2023 seisukohast koostati vallavalitsuse korralduse eelnõu DP algatamata jätmise kohta ning edastati see kaebajatele arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Lähtudes kaebajate 18.04.2023 selgitustest pöördus vastustaja 24.05.2023 kirjaga uuesti AS Viimsi Vesi poole palvega teha parandused veeressursside tabelisse Männisaare kinnistu osas. AS Viimsi Vesi teatas 06.06.2023 kirjaga, et ei pea käesoleval ajal võimalikuks Männisaare kinnistu arvelt moodustatavate elamumaade liitumist ÜVK-ga ning sellekohaste tehniliste tingimuste väljastamist. 2) Vastustaja pöördus 03.07.2023 kirjaga nr 10-10/2956 AS Viimsi Vesi poole veelkordse palvega täpsustada veeressursside teavet Männisaare katastriüksuse osas ning kaaluda võimalust ÜVK tehniliste tingimuste väljastamiseks Männisaare DP algatamiseks vähemalt vähendatud mahus elamuehituse võimaldamiseks, põhjendades seda Viimsi Vallavolikogu 09.05.2017 otsusega nr 28 „Äigrumäe külas, kinnistu Männikusalu detailplaneeringu osaline kehtestamine“ kaebajale antud lubadusega tingimusteta algatada DP, juhul kui maaomanikul sellekohane soov tekib. AS Viimsi Vesi teatas 21.08.2023 kirjaga, et peab võimalikuks Männisaare kinnistu ÜVK-ga liitumiseks tehniliste tingimuste väljastamise tulevikus vähendatud mahus s.o üks ühepereelamu. Sõltuvalt saadud tagasisidest ja seisukohtadest ning arvestades PlanS §-s 128 sätestatut (muu hulgas ka asjaolust, kas planeeringu koostamise korraldaja ja planeeringu koostamisest huvitatud isik saavutavad kokkuleppe planeeringu koostamise kulude kandmise osas), võtab vald vastu planeeringu algatamise või mittealgatamise otsuse. 3) DP algatamine või algatamata jätmise menetluse pikenemise tingisid läbirääkimised AS-iga Viimsi Vesi, mis toimusid kaebajate huvides, et võimaldada kinnistutele ehitusõiguse määramist ja menetluse lõpule viimist. 4) Viimsi vald edastas 19.12.2023 kaebajatele kirja, milles selgitas, et arvestades kaebajate mittenõustuvat seisukohta ühe üksikelamukrundi ja ühe transpordimaa krundi DP algatamise suhtes ja arvestades, et kaebajad jätsid allkirjastamata halduslepingu, on Viimsi Vallavalitsusel kavas jätta DP algatamata. Vastavasisuline korraldus võetakse Viimsi Vallavalitsuse poolt vastu jaanuaris 2024.
KOHTU PÕHJENDUSED
4(8)
3-23-1713
11.Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Kaebajad nõuavad kohtult Viimsi valla kohustamist lahendama nende poolt 24.11.2022 esitatud taotlust ehk andma haldusakt Männisaare kinnistul DP algatamise või algatamata jätmise kohta. Kohustamisnõude lahendamine sõltub sellest, kas vastustajal on seadusest tulenev kohustus anda taotletud haldusakt ning kas vastustaja kohustus puudutab kaebaja õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Kohustamiskaebuse lahendamisel peab kohus juhinduma asjaoludest, mis esinesid halduskohtule kaebuse esitamise hetkel ning kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-79-16, p 20). Praegusel juhul tuleb kohtul hinnata, kas vastustaja on kaebajate 24.11.2022 taotluse alusel haldusakti andmisega õigusvastaselt viivitanud ja kas vastustajal on jätkuvalt kohustus kaebajate nõutud haldusakt anda.
13.Vaidlust ei ole selles, et kaebajatel on DP algatamise ettepaneku esitajatena nõudeõigus ning Viimsi vallal on kohustus menetleda talle esitatud DP algatamise ettepanekut (vt PlanS § 128 lg 1). Seejuures näeb PlanS § 128 lg 4 ette, et DP algatatakse või jäetakse algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Vaidlust ei ole, et vastustaja ei ole kaebajate taotlust lahendanud eelviidatud sättes märgitud 30 päevase tähtaja jooksul ega ka teavitanud kaebajaid nimetatud tähtaja pikendamisest. Kohtule kohustamiskaebuse esitamise hetkeks (03.08.2023) oli kaebajate taotluse esitamisest möödunud üle 7 kuu. Seega on vastustaja kaebajate poolt 24.11.2022 esitatud DP algatamise taotluse alusel haldusakti andmisega viivitanud.
14.Kohus leiab, et vastustaja viivitus kaebajate taotluse menetlemisel on õigusvastane. Kaebajatel kui planeeringust huvitatud isikutel on õigus nõuda, et kohalik omavalitsusüksus lahendaks DP algatamise taotluse mõistliku aja jooksul ning teeks läbikaalutud ja põhjendatud otsuse. Ilmselgelt mõjutab planeeringu algatamise ettepaneku menetlemise kestus ka sellele järgneda võiva planeerimismenetluse ajalist kulgu (arvestades mh võimalusega, et keelduv otsus vaidlustatakse kohtus). Vastustaja on praegusel juhul eelmärgitud kaebajate õigust rikkunud ning juba kaebuse esitamise hetkeks ületanud mõistliku menetlusaja. 14.1 Asja materjalidest ei nähtu, et antud juhul oleks esinenud kaebajate taotluse mõistliku aja jooksul lahendamist takistavaid asjaolusid. Vastustaja ei ole ka ise menetluse vältel kordagi kaebajatele põhjendanud, et nende taotluse menetlemine ei ole mingisugustel mõjuvatel põhjustel seaduses ettenähtud tähtaja jooksul võimalik. Seejuures on kaebajad enne kohtu poole pöördumist korduvalt vastustajalt taotlenud nende esitatud taotluse alusel DP algatamise või algatamata jätmise kohta haldusakti andmist (vt kaebajate 21.02.2023 taotlus, dtl 107-109; samuti 19.05.2023 taotlus, dtl 130). Seega ei saa kohaseks pidada ka vastustaja seisukohta, justkui oleks nõutud otsuse tegemine viibinud kaebajate huvidest lähtuvalt. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et kaebajate taotluse menetlemist alustati selle arutamisega 07.12.2022 Viimsi Vallavalitsuse planeerimiskomisjonis, kus arutelu tulemusel ei oldud põhimõtteliselt DP algatamise vastu, kuid nenditi, et Viimsi vallas vajaliku veeressurssi puudumise tõttu ei saa vee-ettevõtja (AS Viimsi Vesi) ÜVK tehnilisi tingimusi väljastada. Protokolli väljavõte edastati 27.12.2022 kaebajatele. Tingituna kaebajate 21.02.2023 pöördumisest (sh DP algatamise osas haldusakti väljastamise taotlemist) arutati kaebajate taotletud DP algatamist taaskord vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni 15.03.2023 koosolekul ning edastati 16.03.2023 ka uus järelpärimine AS-ile Viimsi Vesi. Kuna veeettevõtja oli jätkuvalt seisukohal, et uusi tehnilisi tingimusi väljastada ei ole võimalik, edastas
5(8)
3-23-1713 vastustaja 04.04.2023 kaebajatele korralduse eelnõu nr 10-10/943 „Detailplaneeringu algatamata jätmine Äigrumäe külas kinnistul Männisaare“ ning andis neile võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks hiljemalt 19.04.2023. Kaebajad esitasid etteantud tähtajaks vastustajale omapoolse arvamuse ja vastuväited. Kuna sellele järgnevalt kuu aja jooksul ei olnud vastustaja jätkuvalt väljastanud haldusakti DP algatamise või algatamata jätmise kohta, pöördusid kaebajad 19.05.2023 sellekohase uue taotlusega valla poole. Vastustaja palus seepeale AS-il Viimsi Vesi veelkord analüüsida võimalust väljastada Männisaare kinnistule tehnilised tingimused ÜVK-ga liitumiseks DP algatamise eesmärgil ning andis seejuures kaebajatele 25.05.2023 teada, et eeldatavalt saab vald haldusakti vastu võtta 2023. a maikuu jooksul. Kuna vastustaja otsust eelmärgitud ajal ega ka sellele järgnevalt siiski ei teinud, pöördusid kaebajad 2023. a augustis kohustamiskaebusega halduskohtu poole. 14.2 Eelkirjeldatud menetluskäiku arvestades puudub kohtu hinnangul põhjus asuda seisukohale, et vastustajal ei olnud mõistliku aja jooksul (sh juba enne kaebajate poolt kohtusse pöördumist) võimalik teha otsust DP algatamise või algatamata jätmise osas. Vastustaja on asunud kaebajate taotluse edasi menetlemisega tegelema alles seejärel, kui kaebajad on pöördunud vastustaja poole taotlustega väljastada haldusakt. Seejuures ei nähtu kohtule, et vastustaja teostatud menetlustoimingud oleksid olnud vajalikud taotluse menetluse lõpuleviimiseks, st haldusakti andmiseks. Vastustajale oli AS Viimsi Vesi seisukoht uute tehniliste tingimuste väljastamise võimatuse osas teada juba 07.12.2022 toimunud koosolekul ning vee-ettevõtja kinnitas jätkuvalt samal seisukohal olemist ka 2023. a märtsis. Selle asemel, et kaebajate korduvate haldusakti andmist nõudvate taotluste järel üha uuesti pöörduda järelpärimistega vee-ettevõtja poole ja kaebajatele nentida selles osas olukorra muutumatust, pidanuks vastustaja seni väljaselgitatud ja taotluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid arvesse võttes kaebajate taotluse osas otsuse tegema. Seda iseäranis olukorras, kus kaebajad, vaatamata AS Viimsi Vesi seisukohale, vastustajalt korduvalt nõudsid nende taotluse alusel haldusakti (sõltumata selle resolutsioonist) tegemist. Teisisõnu, kui vastustajale oli selgunud, et DP algatamine mingil konkreetsel põhjusel ei ole kaebajate taotletud viisil mõistliku aja jooksul võimalik, pidanuks vastustaja kaebajatele väljastama DP algatamata jätmise otsuse. Kaebajad oleksid saanud seejärel valla keelduvat otsust vaidlustades asuda oma õigusi juba kohtumenetluses kaitsma. Kaebajad ei ole menetluse jooksul (sh vallale taotluste esitamisel) ka palunud vastustajal kaaluda, kas DP algatamine Männisaare kinnistul oleks võimalik taotluses toodust erineval viisil. Sealhulgas ei ole kaebajad palunud vastustajal välja selgitada, millise DP lahenduse korral oleks vee-ettevõtja valmis tehnilised tingimused väljastama. Vastustajal tuleb lähtuda kaebajate esitatud taotlusest (sh selles toodud DP lahendusest) ja otsustada, kas DP algatamine taotletud viisil on põhjendatud või mitte. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lõpliku ja sisulise otsuse tegemist ei tohi haldusorgan ka laia kaalutlusruumi korral üha uute lahendusvariantide otsimise ja kaalumise ettekäändel edasi lükata (vt ka Riigikohtu 13.03.2018 määrus nr 3-17-643, p 13). Praegusel juhul on vastustaja ilma põhjuseta eiranud kaebajate korduvaid taotlusi väljastada haldusakt DP algatamise või algatamata jätmise kohta ning on selle asemel kaebajatele avaldanud järjest uusi tähtaegasid, millal peaks olema haldusakti andmine eelduslikult võimalik. Nende tähtaegade saabumisel aga ei ole vastustaja haldusakti andnud ega kaebajatele ka selgitanud, miks seda lubatud ajal ei saanud teha. Seda, et vastustajal tegelikult ei esinenud takistusi kaebajate taotluse osas otsuse tegemiseks, näitab muu hulgas asjaolu, et vastustaja edastas juba 04.04.2023 kaebajatele DP algatamata jätmise korralduse eelnõu. Pärast kaebajate poolt selles osas arvamuse ja vastuväidete esitamist jäi vastustaja aga taaskord ilma mõjuvaid põhjuseid ära näitamata tegevusetuks ega väljastanud lõplikku haldusakti DP algatamata jätmise kohta. Vastustaja ei väljastanud haldusakti ka 2023. a maikuus, mil vastustaja pidas võimalikuks haldusakt anda. Ka kohtumenetluse vältel 6(8)
3-23-1713 on vastustaja korduvalt teatanud, et haldusakt antakse lähiajal välja. Vaidlust ei ole, et kaebusega nõutavat haldusakti ei ole vastustaja seniajani välja andnud. Kõike eeltoodut arvestades on vastustaja olnud kaebajate taotluse menetlemisel lubamatult tegevusetu ning seega haldusakti andmisega viivitamine on olnud õigusvastane.
15.Käesolevas asjas ei ole vaidluse all see, kas DP algatamisest keeldumine kaebajate soovitud viisil oleks põhjendatud. Seega tuleb praeguse kohustamiskaebuse lahendamisel jätta tähelepanuta kaebajate väited seonduvalt vastustaja poolt notariaalselt sõlmitud kinnistu tasuta võõrandamise lepingu rikkumisega kui ka õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Kui vastustaja jätab kaebajate taotluse alusel DP algatamata, saavad kaebajad konkreetse keelduva otsuse vaidlustamiseks pöörduda tühistamis- ja kohustamiskaebusega halduskohtu poole ning selles kaebuses esitada väited seonduvalt DP algatamisest keeldumise õigusvastasusega.
16.Kohustamisnõude täitmine ei ole käesoleva otsuse tegemise seisuga muutunud võimatuks ega eesmärgipäratuks ning vastustajal on kaebajate taotluse alusel haldusakti andmise kohustus. Kohus rahuldab kaebuse ning kohustab vastustajat kaebajate 24.11.2022 taotluse alusel andma haldusakt DP algatamise või algatamata jätmise kohta. Kohus võib kohtuotsuse täitmiseks määrata tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kaebajad on taotlenud, et vastustaja annaks nõutud haldusakti 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ka kohtu hinnangul on kohtuotsuse täitmiseks (s.o kaebajate taotluse alusel DP algatamise või algatamata jätmise otsustamiseks) 30 päevane tähtaeg piisav (s.o ka PlanS § 128 lg-s 4 konkreetse taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaeg).
17.HKMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et kohtuotsuse resolutsioonis tuleb lisaks kaebuse nõuetele lahendada ka menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kohus jätab rahuldamata kaebajate 08.01.2024 menetlusdokumendis sisaldunud taotluse pikendada täiendavate avalduste ja taotluste esitamise tähtaega kuni 05.02.2024, mida kaebajad palusid selleks, et juhul, kui vastustaja võtab jaanuaris 2024. a vastu lubatud otsuse, saaksid kaebajad negatiivse otsuse korral kaebust muuta ja esitada kohustamisnõude asemel vastuvõetava otsuse tühistamise nõue. Kohtul lasub kohustus lahendada asi mõistliku aja jooksul. Kohtu määratud tähtajad on ühtlasi mõeldud tagama menetluse sujuvat ja stabiilset läbiviimist. Kohus võib enda määratud tähtaega küll pikendada, kuid selleks peab esinema mõjub põhjus (HKMS § 69 lg 1). Praegusel juhul sellist mõjuvat põhjust (vrdl HKMS § 150 lg 1) täiendavate avalduste ja taotluste esitamise tähtaja pikendamiseks, mis ühtlasi tingiks ka otsuse teatavaks tegemise aja edasilükkamise, ei esine. Kaebajad on kohtu määratud tähtajaks esitanud nii menetluskuludega seonduvad dokumendid kui ka muud täiendavad avaldused. Seega ei esinenud neil avalduste esitamisel takistusi. Menetlustähtaja pikendamine üksnes selleks, et kaebajad saaksid juhul, kui vastustaja võtaks vastu otsuse, mis on kaebajate jaoks ebasoodne, esitada kohustamisnõude asemel tühistamisnõude, ei ole menetlusökonoomne. Kaebajatel ei ole takistatud soovi korral vastuvõetava haldusakti peale tühistamiskaebuse esitamine ning seda ei ole põhjust nende jaoks ka ei ajalises ega ka rahalises mõttes ebamõistlikult koormavaks pidada, arvestades seejuures, et kaebuse täiendamisel tühistamisnõudega kaasneks nagunii vajadus menetlus uuendada.
Menetluskulud
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus tegi otsuse vastustaja kahjuks, seega jäävad menetluskulud vastustaja kanda.
7(8)
3-23-1713 Kaebajate menetluskuludeks on kohtule koos 03.08.2023 kaebusega ja 08.01.2024 esitatud taotluste kohaselt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot, Lahe Kinnisvara OÜ-lt tellitud eksperthinnang 1200 eurot ja õigusabikulud 3700 eurot (ilma käibemaksuta).
19.Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kulud (HKMS § 109 lg 6). Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tuleb arvestada kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-117-11, p 18). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. 19.1 Eksperthinnangu kulu ehk dokumentaalse tõendi saamise kulu (HKMS § 102 p 2) väljamõistmine vastustajalt ei ole põhjendatud. Lahe Kinnisvara OÜ poolt 04.10.2023 (parandatud 09.10.2023) koostatud eksperthinnang nr 1116-23 (kaebajate 05.12.2023 menetlusdokumendi lisaks 3 oleva arvamuse Lisa 1) on koostatud eesmärgiga kasutada seda seoses varalise vaidlusega. Selles on hinnatud, milliseks kujuneb Männisaare kinnistu turuväärtus eeldusel, et DP-ga on võimalik kinnistu jagada 4 elamukrundiks. Kohtu hinnangul ei tõenda kõnealune eksperthinnang mingisugust käesolevas asjas vaidluse all olevat faktilist asjaolu. Kaebajad esitasid 03.08.2023 kohtule kaebuse selleks, et kohustada vastustajat väljastama nende esitatud taotluse alusel haldusakt DP algatamise või algatamata jätmise kohta. Praeguses asjas oli seega vaidluse all üksnes see, kas vald on õigusvastaselt viivitanud kaebajate taotluse menetlemisega ning kas vallal on kohustus nõutav haldusakt anda. Kohus ei pidanud kohustamiskaebuse lahendamisel hindama seda, millise sisuga haldusakti peab vastustaja andma (sh milline oleks menetluse õiglane tulem lähtuvalt kaebajatele antud lubadustest, kehtivatest haldusaktidest ja lepingutest). Eeltoodut arvestades ei ole põhjendatud käesoleva kohtumenetluse raames nõuda vastustajalt välja eelviidatud eksperthinnangu kui käesoleva vaidluse lahendamisel asjasse mittepuutuva tõendi tellimisega seotud kulusid. 19.2 Ka ei saa vastustajalt välja mõista haldusmenetluses kantud õigusabikulu. Halduskohtumenetluses saab välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulu (nt Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-15-2595, p 22; 01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11, p 18). Seega ei ole põhjendatud mõista vastustajalt välja esindajakulusid seonduvalt haldusmenetluses vastustaja poolt 04.04.2023 edastatud korralduse eelnõule „Detailplaneeringu algatamata jätmine Äigrumäe külas kinnistul Männisaare“ ja 18.09.2023 edastatud korralduse eelnõule „Äigrumäe külas, kinnistu Männisaare detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“ arvamuse ja vastuväidete esitamisega. Lisaks ei ole antud juhul ka tuvastatav, et 13.12.2023 vallas toimikutega tutvumise kulu oleks seotud praeguse kohtumenetlusega.
20.Võttes arvesse nii eeltoodut kui ka käesoleva asja mahtu ja keerukust, peab kohus käesolevas asjas mõistlikeks ja põhjendatud õigusabikuludeks 2000 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 eurot. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks menetluskuluna välja 2060 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.