Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-2091
1.Vabariigi Valitsus võttis 23. augustil 2021 vastu korralduse nr 305 (korraldus nr 305), mille p-ga 8 kehtestas kohustuse kanda avalikus siseruumis kaitsemaski või katta suu ja nina. Piirangut ei kohaldatud alla 12-aastasele isikule või juhul, kui kaitsemaski kandmine või suu ja nina katmine polnud tervislikel põhjustel või muid olulisi põhjuseid arvestades mõistlik. Vabariigi Valitsus tunnistas kaitsemaski kandmise kohustuse kehtetuks alates 3. aprillist 2022.
2.X esitas halduskohtule kaebuse korralduse nr 305 p 8, millega kohustati avalikes siseruumides kandma maski või katma nina ja suu, tühistamiseks või alternatiivselt korralduse p 8 õigusvastasus tuvastamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) siseruumis maski kandmise kohustus pole proportsionaalne; 2) korraldus nr 305 anti volitusnorme ületades, kuna seadus ei näe ette õigust kohustada maski kandma; 3) Teadusnõukoja soovitusi ei arvestatud; 4) maskikohustusega soovitakse sundida inimesi vaktsineerima; 5) tegemist polnud uudse ja ohtliku haigusega. Samuti sai haiguse vastu vaktsineerida ja haiguse vastu oli olemas ravi; 6) mask ei aita puutepindade kaudu viiruse levimise vastu; 7) mittemeditsiiniline mask pakub vähe kaitset; 8) eesmärki oleks saanud saavutada hajutatuse nõudega, samuti piisava ventilatsiooni ja desinfitseerimisega.
3.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebusest ei nähtu kaebaja õiguste riive; 2) volitusnormi piire pole ületatud; 3) korralduse nr 305 p 8 on proportsionaalne. Tegemist oli uudse ohtliku nakkushaigusega. Haigus levib peamiselt piisknakkusena. Piisknakkust on võimalik maski kandmisega vähendada. Teadusartiklid kinnitavad maskide kandmise efektiivsust nakatumise vähendamisel. Vaktsineeritud isikutele pole maskikandmise kohustuse osas erandeid tehtud. Mask on üks meede teiste kõrval, vähendamaks nakatumist.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 17. märtsi 2023. a otsusega kaebuse ning tuvastas kaebaja suhtes korralduse 305 p-i 8 õigusvastasuse osas, milles see kohustas kandma avalikes siseruumides viibimisel kaitsemaski või katma nina ja suu. Ülejäänud osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) arvestades, et Riigikohus järeldas asjas nr 5-22-4, et maskikohustusest veelgi intensiivsemate piirangute (s.o koroonatõendi nõude) aluseks olnud volitusnormid olid põhiseaduspärased ning piirangute kehtestamine üldkorraldusega oli õiguspärane, ei ole alust arvata, et kaitsemaski kohustuse kehtestamisel oleks Vabariigi Valitsus volitusnorme ületanud. Kaitsemaski kandmise kohustuse kehtestamise volitus tuleneb NETS § 28 lg 2 p-st 5 ja lg-st 6; 2) kaitsemaski ning ka suu ja nina katmise kohustus riivas kaebaja eraelu, omandiõigust, üldist vabadusõigust, liikumisvabadust ning õigust tervisele. Tegemist oli õiguse intensiivse riivega, kuna kõigis avalikes ruumides tuli maski kanda igapäevaselt mitme kuu vältel; 4) kuigi korraldus sisaldab põhjendusi, pole nendes analüüsitud piirangute proportsionaalsust; 5) maskikohustuse kehtestamisel polnud veenvaid teaduspõhiseid andmeid, mis viidanuks maskide tõhususele nakkushaiguse leviku tõkestamisel ning ka senine praktika maskikohustust rakendanud riikides selle kohustuse kehtestamist ei õigustanud. Kohustuse kehtestamisele järgnenud viiruse laialdane levik toimus vaatamata maskikohustuse kehtestamisele nii Eestis kui ka mujal. Arusaamatuks jääb, miks vastustaja eiras Teadusnõukoja soovitust. Kohtumenetluses esitatud teadusandmed viitavad üksnes sellele, et teadlased on maskide tõhususe osas erineval seisukohal. Ükski teaduspõhine allikas ei soovita kehtestada kaitsemaski 2(10)
3-21-2091 kandmise üldist kohustust. Seetõttu pidanuks vastustaja olema vastuoluliste uuringute tulemuste foonil ettevaatlik, sh kasu-kahju hindamiseks käsitlema ka maskikohustusega kaasnevaid terviseriske (mida vastustaja ei teinud). Nii korralduse seletuskirjas viidatud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) raport kui ECDC uuem raport viitab maski kandmisele kui soovituslikule meetmele. Nõrga teaduspõhisuse valguses polnud riive põhiõigustele sobiv. Maskidel polnud viiruse levikule tegelikku mõju. Vastustaja viitas Kanadas läbiviidud uuringule, mille kohaselt maski kandmine vähendab nädalas juhtude arvu suisa 20–22%, kuid jättis tähelepanuta, et uuringu andmetel on vastav protsentarv suhteline ning ei kajasta maskide mõju sügishooajal, kus inimesed kogunevad siseruumidesse. Praegusel juhul kehtestati maski kandmise kohustus just siseruumides liikumisele ja viibimisele ning kohustus hakkas kehtima just sügishooajal. Seega ei saa viidatud uuringu tulemused kuidagi vastustaja piiranguid põhjendada; 6) kuivõrd maski kandmise kohustus ei olnud sobiv, siis polnud see ka vajalik ja mõõdukas piirang. Puuduvad põhjendused, mille alusel saaks järeldada, et meede oli vajalik. Piirangutele olid allutatud ka isikud, kes polnud nakatunud; 7) viited teiste riikide maskikandmise nõuetele pole asjakohased. Tegemist oli sobimatu meetmega; 8) õige polnud käsitada nakkuskoldena tervet Eestit ning kõiki isikuid. Nakkuse pidi kinnitama kas lähikontakt või testitulemus. Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO), ECDC ja Soome terviseameti seisukoht on, et esmased meetmed COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks on pigem lähikontaktide vähendamine, nõuetekohane käte pesemine ning köhimis- ja aevastamishügieen.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ECDC allikatest lähtumine oli õiguspärane; 2) õige pole halduskohtu järeldus, et maskide kandmine põhjustab terviseprobleeme. Halduskohus on tuginenud naistekas.ee ja pealinn.ee avaldatud teabele, samuti blogipostitustele, mitte teadusallikatele. Nendele allikatele ei saanud vastustaja haldusakti andes tugineda. Kohus tugines teadusallikatele, milles uuriti mitmetunnilist meditsiiniliste maskide (N95) kandmist meditsiinitöötajatel. Selles töös pole uuritud kirurgiliste maskide tavakasutust. Viidatud allikas on ka märgitud, et pulsi kiirenemine ja hapnikutaseme alanemine võis olla põhjustatud stressist. Kohus tugines valesti 15. veebruari 2022. a uuringule, milles märgiti, et näomaskis võib esineda titaandioksiidi, kuid seal pole analüüsitud, kas need osakesed maskist ka eralduvad ning selles jaatati vajadust viia läbi täiendavad uuringud. Samuti jaatati seal nende olulisust COVID-19 haiguse vastu. Selle artikliga ei saanud vastustaja arvestada, kuna see avaldati 2022. a veebruaris; 2) kohustuse kehtestamisel arvestati isikute eripäradega, nt alla 12-aastased lapsed ja tervislikud erivajadused. Tegemist ei olnud väga intensiivse piiranguga; 3) maskikohustusega ei kaasnenud nakkusohu suurenemist. Välistada ei saa, et maskide vale kasutamine võis need muuta ebaefektiivseks. Samas oli vastustaja koostanud juhised, kuidas maske õigesti kasutada; 4) maskikohustuse eesmärk piirata COVID-19 haiguse levikut oli legitiimne; 5) piirang oli sobiv, aitamaks legitiimset eesmärki saavutada. Haigus levis piisknakkuse teel lähikontaktis olles. Mask aitas haiguse levikut vähendada, sest sellega väheneb viiruse hulk õhus ja sissehingamisel. Samuti kaitseb mask selle eest, et isiku käed ei puutuks kokku näoga; 6) korralduse nr 305 p-i 8 kehtestamise ajal (23. augustil 2021) oli maski kandmise kõrval suu ja nina katmise alternatiiv asjakohane meede, kuivõrd viiruse epidemioloogiline olukord Eestis 3(10)
3-21-2091 ei olnud sedavõrd kriitiline. Koroonaviiruse riskitaseme tõusmisel muudeti maskikohustust selliselt, et enam ei olnud lubatud üksnes suu ja nina katmine, vaid kanda tuli kaitsemaski; 7) õige polnud lähtuda üksikute ekspertide meedias avaldatud seisukohtadest. Ka Teadusnõukoja liikmete vahel polnud alati üksmeelt (vrd PT arvamus). Haigust aitas ohjata kõigi meetmete üheaegne kohaldamine. Teadlased on selles küsimuses jätkuvalt erinevatel seisukohtadel. Vastustaja lähtus ettevaatuspõhimõttest; 8) olemasolevate teadusandmete põhjal võib väita, et maskide kasutamine võib oluliselt vähendada nakatumise riski, samuti edasinakatamise riski, kui maski kannab nakatunu. Ülevaates viidatakse näiteks Pekingis läbi viidud uuringule, mille kohaselt olid maskid 79% tõhustad viiruse edasikandumise takistamisel kodukeskkonnas. Muu hulgas viidatakse ka uuringutele, mis on läbi viidud tavakasutajatega, mitte tervishoiutöötajatega. Artiklis on välja toodud ka uuringute piirangud, näiteks, et uuringuid on mingi küsimuse kohta lõplike järelduste tegemiseks liiga vähe või pole uuritud eri tüüpe maske või pole uuringus osalenud piisavalt nakatunud inimesi või puudutavad uuringud muid viirushaigusi. Piirangutele viitamine suurendab artikli usaldusväärsust ning viitab, et asjakohane oleks teha täiendavaid uuringuid. Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (CDC) koostatud ülevaate kohaselt esineb hulgaliselt uuringuid, mille kohaselt võib maskide kasutamine vähendada nakatumise riski kuni 70%. Uuringust nähtub, et koolides, kus maskikohustus lõpetati, esines 44,9 COVID-19 haigestumist 1000 õpilase kohta rohkem kui koolides, kus maskikohustus jäeti kehtima; 9) maski kandmisel väheneb risk nakkuse levikuks nii juhtudel, kus haigestunud isik kannab maski, kui ka juhtudel, kus terve inimene kannab maski, sest väheneb võimalik sisse hingatav viiruse kogus. Nakkustõrje meetmete rakendamisel tuleb arvestada erinevate meetmete koosmõju ja ebaõige on loobuda kõrge haigestumise ja hospitaliseerimisvajaduse ning liigsuremuse foonil üksikust komponendist, millel üksinda on väheldane mõju. Maski kandmise kõrval on oluline ka teiste meetmete rakendamine, näiteks ruumi täituvuse vähendamine, distantsi hoidmine, ruumide ventileerimine ja kätepesu; 10) kohustuse kehtestamise kaalutlused on esitatud korralduses nr 305. Kaalukamad olid ECDC ja CDC hinnangud. Maskikohustuse kehtestamise ajal oli haigestumus ja suremus Eestis ja teistes riikides kõrge; 11) tegemist oli vajaliku ja mõõduka meetmega. Meedet tuli kriisiolukorras kohaldada ühetaoliselt selleks, et juhised ja korraldused oleksid kõigile selged. Seireuuringud näitasid, et Eesti elanike valmisolek maski kanda oli madal. Alternatiivseid meetmeid polnud. Teadusnõukoja soovitus tähendas seda, et maskid tuli võtta kasutusele viiruse leviku tõkestamiseks. Kaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada meetme ebaproportsionaalsust.
6.Kaebaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu järeldus on seaduslik. Kaebaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) Riigikohtu seisukohad asjas nr 5-22-4 pole praeguses asjas asjakohased; 3) tõendatud on, et maski kandmine kahjustab tervist (nt nahaprobleemid, peavalud, hingamisraskused jms); 4) halduskohus tugines õigetele allikatele; 5) kaebaja ei saa analüüsida vastustaja viidatud jõustumata lahendit; 6) maskikandmisega kaasnes suurem nakkusoht; 7) maskikandmist ei saanud muuta kohustuslikuks, kuna see oli üksnes Teadusnõukoja soovitus; 8) tegemist oli ebaproportsionaalse meetmega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4(10)
3-21-2091
7.Vastustaja taotleb, et kohus võtaks asja materjalide juurde TM ettekande slaidid, millel kajastatakse 2022. a kevadel Massachusettsi osariigis avalikes koolides maski kandmise lõpetamisega kaasnenuid tagajärgi (dtl 426–470). Samuti taotleb vastustaja, et kohus võtaks asjas materjalide juurde International Coalition of Medicines Regulatory Authorities (ICMRA) konsensusdokumendi 27. juulist 2023, mis puudutab COVID-19 haiguse vaktsiinide ohutust (dtl 513–520) ning 11. veebruarist 2022 (dtl 521–525) ja 24. augustil 2023 avaldatud teadusuuringut kajastavaid töid näomaskide tõhususe kohta (dtl 526–547). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole need tõendid vaidlustatud korralduse õiguspärasuse hindamisel asjakohased ja tuleb jätta toimikusse võtmata (HKMS § 62 lg 2 ja § 193 lg 3). Vaidlusaluse korralduse õiguspärasust tuleb hinnata nende andmise aja seisuga (nn ex ante vaatlusviis) ning arvesse ei saa võtta tänast olukorda ning tänaseks teada olevaid asjaolusid ja nende alusel antud hinnanguid (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Haldusorganil tuli ohtude prognoosimisel ja nende tõrjumisel, sh kaalutlusõiguse teostamisel arvestada nende asjaoludega, mis olid talle otsuse tegemise hetkel teada või pidid teada olema (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 28. septembri 2023. a otsus asjas nr 3-21-979/44, p 37; 13. novembri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p-d 13 ja 16).
8.Vaidlustatud korraldus nr 305 sisaldab põhjendusi selle kohta, miks otsustati kehtestada kaitsemaski kandmise kohustus (vt korraldus nr 305 seletuskiri, lk 12–14).1 Sellega on täidetud HMS §-st 56 tulenev põhjendamisnõue.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud kaitsemaski kandmise kohustuse õiguslikuks aluseks olid NETS § 28 lg 2 p 5 ja lg
6.Viidatud normide kohaselt võis Vabariigi Valitsus haldusaktiga (s.o üldkorraldusega), kui see omas olulist ühiskondlikku või majanduslikku mõju, nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks kohustada isikuid järgima nakkusohutuse ettevaatusabinõusid (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p 74 jj).
10.Ringkonnakohtu hinnangul olid normi kohaldamise eeldused täidetud selleks, et Vabariigi Valitsus saaks asuda ettevaatusabinõude kohaldamist kaaluma.
10.1.Vabariigi Valitsus omas pädevust korralduse nr 305 p-ga 8 kehtestada maskikandmise kohustust, kuna korraldusega mõjutati ühiskonda oluliselt. Tegemist oli üleriigilise kohustusega, tõrjumaks COVID-19 haigust ja see haigus puudutas kogu riiki.
10.2.COVID-19 haigus oli epideemiline nakkushaigus NETS § 2 lg 1 p 2 ja p 7 mõttes.
11.Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (NETS § 1 lg 3 ja HMS § 4 lg 2; vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 31. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 5-22-4, p 92).
12.Kohaldatud meede (s.o maskikandmise kohustus) ei väljunud volituse piiridest ega olnud vastuolus volituse eesmärgiga. Kaitsemask (sh visiir ja suu-ninamask) on nakkusohutuse ettevaatusabinõu, kuna sellega tõrjutakse õhu kaudu aerosoolina või piisknakkusena levivat COVID-19 haigust avalikes siseruumides. Nendes ruumides omasid isikud kontakti ja esines õhu kaudu nakatumise tõenäosus.
13.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et Vabariigi Valitsus on vaidlusaluse korralduse nr 305 p-ga 8 kehtestatud kaitsemaski kandmise kohustuse kaalumisel teinud ebaproportsionaalse otsuse.
14.Kaebuses toodud asjaoludel võib järeldada, et maskikandmise kohustus riivab eeskätt kaebaja õigust vabale eneseteostusele PS § 19 lg 1 mõttes, kuna sellega võetakse kaebajalt valikuvõimalus ise otsustada selle üle, kas avalikes ruumides viibida ilma kaitsemaskita või maskiga. Olenevalt asjaoludest võib maskikandmise kohustus piirata isiku põhiõigust tervise kaitsele (PS § 28 lg 1) ning eraelu puutumatusele (PS § 26). Maskikandmise kohustus ise vahetult ei piira kaebaja liikumisvabadust PS § 34 mõttes. Vaidlusaluse meetmega pole asutud vahetult reguleerima kaebaja omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise õigust.
15.Vabariigi Valitsuse kontrolli all ei olnud see, kuidas iga üksik isik isikukaitsevahendit kasutab, sh kas ta järgib selle kasutamise nõudeid. Üksnes isikukaitsevahendi nõuetekohane kasutamine sai tagada selle tulemuslikkuse. Seetõttu ei olnud selle meetme eesmärgiks mitte välistada igal üksikul juhtumil isiku nakatumine ja teiste isikute nakatamine, vaid vähendada selle tõenäosust. Tegemist oli ühe abinõuga teiste abinõude kõrval.
16.Ringkonnakohtu hinnangul lubavad Vabariigi Valitsuse esitatud põhjendused kinnitada, et kaitsemask kandis endas eesmärki vähendada COVID-19 haigusesse nakatumise ja nakatamise tõenäosust ning seeläbi tagada meditsiinisüsteemi jätkusuutlik toimimine ja selle läbi kaitsta isikute elu ja tervist. Nii seadusandja kui ka Vabariigi Valitsus on isikukaitsevahendi (sh kaitsemaski) kohustuslikkuse analüüsimisel tuginenud sellel hetkel teada olnud parimale teadmisele ja selle alusel langetanud otsuse kohustuslike isikukaitsevahendite kohta. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja väidet, et kaitsemaski kandmise kohustuse eesmärgiks oli mõjutada isikuid vaktsineerima. Ükski esitatud põhjendus sellist järeldust ei luba teha.
16.1.Esmalt on eespool nimetatud isikukaitsevahendite (sh maski) kandmise küsimust analüüsitud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse 347 SE, millega reguleeriti nakkushaiguste ettevaatusabinõude volitust, seletuskirjas (lk 2–3) ning selles märgiti järgmist: „Tänaseks enam kui 100 riigis kehtestanud maskikandmise nõue on näidanud, et riikides, kus ei ole riiklikku suunist või ühiskondlikku maskikandmise suunist, on oluliselt kõrgem nakkuse levik kui riikides kus kehtivad avaliku maskikandmise normid.2 Matemaatilised mudelid näitavad, et maskikandmisega (sõltuvalt maskikandmise ulatusest) on võimalik viiruse leviku tase viia alla, kuni viiruse elimineerimiseni välja3 seda eeldusel, et
C. T. Leffler et al., Association of country-wide coronavirus mortality with demographics, testing, lockdowns, and public wearing of masks (2020).; C. Kenyon, Widespread use of face masks in public may slow the spread of SARS CoV-2: An ecological study (2020).
W. He, G. Y. Yi, Y. Zhu, Estimation of the basic reproduction number, average incubation time, asymptomatic infection rate, and case fatality rate for COVID-19: Meta-analysis and sensitivity analysis. (2020).; R. O. Stutt, R. Retkute, M. Bradley, C. A. Gilligan, J. Colvin, A modeling framework to assess the likely effectiveness of facemasks in combination with ‘lockdown’in managing the COVID-19 pandemic. (2020).; D. Kai, G. P. Goldstein, A. Morgunov, V. Nangalia, A. Rotkirch, Universal masking is urgent in the COVID-19 pandemic: SEIR and agent based models, empirical validation, policy recommendations. (2020).; L. Tian et al., Calibrated intervention and containment of the COVID-19 pandemic. (2020).; N. Ferguson et al., “Impact of non-pharmaceutical interventions (NPIs) to reduce
COVID19
mortality and healthcare demand” (2020).; Howard et al.https://doi.org/10.1073/pnas.2014564118 An evidence review of face masks against COVID-19; C. N. Ngonghala et al., Mathematical assessment of the impact of non-pharmaceutical interventions on curtailing the 2019 novel coronavirus. (2020).; J. Yan, S. Guha, P. Hariharan, M. Myers, Modeling the effectiveness of respiratory protective devices in reducing influenza outbreak. (2019).; D. N. Fisman, A. L. Greer, A. R. Tuite, Brief research report: Bidirectional impact of imperfect mask use on reproduction number of COVID-19: A next
6(10)
3-21-2091 maskikandmise soostumus on kõrge.4 Viimased uuringud näitavad ka, et maskikandmine võib vähendada haiguse tõsisemat kulgu.5 Tavaline rääkimine toodab tuhandeid süljeosiseid (aerosoolseid ja piiskasid), mis võivad sisaldada hingamisteede patogeene, sh SARS-CoV-2, ning võivad püsida õhus kuni 10 minutit või enam,6 millest piisab, et inimest nakatada.7 Arvatakse, et rääkimine on peamine viiruse levitamise moodus.8 Meditsiinilised aga ka mittemeditsiinilised maskid peatavad enamuse väljutatavast nakkusest just ajal, millal inimesed on kõige nakkavamad – eelsümptomaatilisel ja vahetult peale kergete sümptomite tekkimist,9 seetõttu on maski kandmine õigustatud nii sümptomaatilistel kui ka asümptomaatilistel nakkuse kandjatel. Kuna kõnelemisel tekkinud osakesed kahanevad oluliselt kohe peale väljutamist, siis on oluline, et maski kannavad just viirusega nakatunud isikud, kelle mask püüab kinni olulise osa viiruse osakesi, mis sadenevad maski sisepinnale. Nakatunud inimeste stigmatiseerimise vältimiseks, peab aga maskikandmine olema universaalne kord.“
16.2.Vaidlustatud korralduse nr 305 seletuskirjas (lk 12–14) on maski kandmise kohustust põhjendatud täiendavalt järgmiselt: „Maski kandmist koroonaviiruse SARS-CoV-2 leviku tõkestamise lisameetmena toetavad ka teadusuuringud.10 Näiteks on jõutud järeldusele, et viiruse ülekandumise risk meditsiiniliste ja N95 respiraatorite kandmisel väheneb keskmiselt viis korda. Mittemeditsiinilistel (puuvillast, sünteetilistest materjalidest jms) näomaskidel võib mitme hiljutise uuringu kohaselt olla soodsaid filtreerivaid omadusi, mis on võrreldavad meditsiiniliste näomaskidega, sõltuvalt materjalist, kihtide arvust, koostisest ja kujust. Erinevates teadusartiklites on toodud, et kohustuslikul maski kandmisel on oluline mõju haigestumise ja suremuse näitajatele. Näiteks USA-s tehtud teadusuuringus leiti, et töökeskkonnas rakendatud maskikohustus vähendas nädalas haigus- ja surmajuhtude juurdekasvu vähemalt 10% võrra. Samuti leiti Kanada andmete põhjal, et kohustuslik maski kandmine vähendab nädalast juhtude arvu 20–22% võrra.11 ECDC soovitab deltatüve leviku taustal tõhustada mittefarmatseutiliste meetmete kasutamist, nagu näiteks distantsi jälgimine, maskide kandmine siseruumides ja kogunemistel, kus kohtuvad nii alaealised kui ka nooremad täiskasvanud.12 Seega on oluline kasutada üheaegselt erinevaid meetmeid, et takistada viiruse levikut. Rahvusvahelise teaduskirjanduse, Eesti teadlaste ning Terviseameti andmetele tuginedes on ka palju neid, kes ei tea, et nad on viiruse kandjad (n-ö asümptomaatilised või generation matrix approach. (2020); Gandhi M. et al Masks do more than protect others during COVID-19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020; Gandhi M, Rutherford G.W. Facial masking for covid-19 - potential for “variolation” as we await a vaccine. 2020.
L. Tian et al., Calibrated intervention and containment of the COVID-19 pandemic. (2020).
Gandhi M. et al Masks do more than protect others during COVID-19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020; Gandhi M, Rutherford G.W. Facial masking for covid-19 - potential for “variolation” as we await a vaccine. 2020; Gandhi M., Beyrer C., Goosby E. Masks do more than protect others during COVID19: reducing the inoculum of SARS-CoV-2 to protect the wearer. 2020.
S. Asadi et al., Aerosol emission and superemission during human speech increase with voice loudness. (2019).; V. Stadnytskyi, C. E. Bax, A. Bax, P. Anfinrud, The airborne lifetime of small speech droplets and their potential importance in SARS-CoV-2 transmission (2020).
V. Vuorinen et al., Modeling aerosol transport and virus exposure with numerical simulations in relation to SARS-CoV-2 transmission by inhalation indoors (2020).
P. Anfinrud, V. Stadnytskyi, C. E. Bax, A. Bax, Visualizing speech-generated oral fluid droplets with laser light scattering (2020).; K. A. Prather, C. C. Wang, R. T. Schooley, Reducing transmission of SARS-CoV-2. (2020).
K. K. W. To et al., Temporal profiles of viral load in posterior oropharyngeal saliva samples and serum antibody responses during infection by SARS-CoV-2: An observational cohort study. (2020).; L. Zou et al., SARS-CoV-2 viral load in upper respiratory specimens of infected patients. (2020).; N. van Doremalen et al., Aerosol and surface stability of SARS-CoV-2 as compared with SARS-CoV-1. (2020).
European Centre for Disease prevention and Control. Technical report. „Using face masks in the community: first update Effectiveness in reducing transmission of COVID-19.“
Threat Assessment Brief: Implications for the EU/EEA on the spread of the SARS-CoV-2 Delta (B.1.617.2) variant of concern. 23 Jun 2021.
7(10)
3-21-2091 minimaalsete sümptomitega nakatunud), seetõttu on mask vajalik ning asjakohane meede nakkuse leviku pidurdamiseks üldiselt. Seda lisaks ka seetõttu, et viiruse kandja võib olla nakkusohtlik 1−2 päeva enne sümptomite teket. Kui inimesel ei ole veel sümptomid avaldunud või ta põeb haigust sümptomiteta, levitab ta viirust edasi enese teadmata, muu hulgas lihtsalt rääkides. Rääkides võivad õhuvooluga kanduda suust süljepiisad ja aerosoolid, mis suurendab viiruse levikut rohkem kui lihtsalt hingamine. Maski kandmisel väheneb risk nakkuse levikuks nii juhtudel, kus haigestunud isik kannab maski, kui ka juhtudel, kus terve inimene kannab maski, sest väheneb võimalik sisse hingatav viiruse kogus. Maski kandmisel väheneb ka võimalik edasikantava viiruse kogus, mida saadakse puutepindadelt, sest mask kaitseb nina ning suud saastunud kätega näo katsumisel. Ühissõidukis võivad sellisteks pindadeks olla näiteks käsipuud, ukselingid ja muud ühiselt kasutatavad pinnad.“
17.Põhjendamatult suurt tähelepanu ei tule omistada sellele, et Teadusnõukoda on oma ettepaneku maski kandmise osas esitanud soovitusena. Teadusnõukoda pakkus Vabariigi Valitsusele kaalumiseks erinevaid abinõusid, vähendamaks COVID-19 haigusesse nakatumise tõenäosust. Millised meetmed tuli kohustuslikena kehtestada, seda otsustaski Vabariigi Valitsus, arvestades lisaks meditsiinilistele kaalutlustele ka muid olulisi kaalutlusi. Ka üksikute teadlaste teistsugustele arvamustele ei saa omistada märkimisväärset tähendust, kuna tegemist oli prognoosotsusega ning COVID-19 haigust puudutavates olulistes küsimustes polnud ühest aktsepteeritavat teaduslikku konsensust välja kujunenud. Sellel hetkel oli tegemist uudse ohtlikku nakkushaigusega. Arvesse tuligi võtta selle hetke parimat teadmist.
18.Seletuskirjas toodud andmed ja nende alusel tehtud analüüs ei luba järeldada seda, et isikukaitsevahend üldse ei aidanud vähendada nakatumise tõenäosust ega kaitsta meditsiinisüsteemi toimimist ja selle kaudu isikute elu ja tervist. Vaidlusalune meede vähendas tõenäosust puutuda viirusega kokku ning seeläbi suurenes tõenäosus vältida haigestumist või põdeda haigust raskelt. Vaidlusalune meede oli sobiv taotletud eesmärgi saavutamiseks. Kinnitust pole leidnud asjaolu, et kaitsemask üldse ei aidanud vähendada COVID-19 haigusesse nakatumise tõenäosust (vt Riigikohtu üldkogu 12. juuli 2012. a otsus asjas nr 3-41-6-12, p 180).
19.Tegemist oli vajaliku meetmega, et taotletud eesmärki saavutada. Alternatiivseid meetmeid, mis oleksid olnud sama tõhusad, aga piiranud isikute õigusi vähem, sellel hetkel ei esinenud. Tegemist oli antud hetkel kohaldatud kompleksete meetmetega (isikukaitsevahendid, hügieen, distantsi hoidmine jm piirangud), vähendamaks tõenäosust nakatuda COVID-19 haigusega ning seeläbi tagada meditsiinisüsteemi jätkusuutlik toimimine. Nii kaebaja kui ka halduskohus pole pakkunud välja sellist meedet, mis oleks avalikes siseruumides vähendanud õhu kaudu piisknakkuse teel COVID-19 haigusesse nakatumise tõenäosust sama efektiivselt kui vaidlusalused isikukaitsevahendid (nt visiir või mask), aga koormanud kaebajat vähem.
20.1.Vaidlusalusel perioodil esines vajadus kohaldada vaidlusaluse meetme näol nakkusohutuse ettevaatusabinõu. Korralduse nr 305 seletuskirjas tuuakse esile, et sellel hetkel oli Eestis domineeriv deltatüvi, mis levis 60% kiiremini kui alfatüvi ning haiguse peiteaeg oli lühem (ca 4 päeva). Seletuskirjas toodi välja, et 19. augusti 2021. a seisuga oli vaktsineerimiskuur lõpetatud 45,57% elanikkonnast. Viimase 14 päeva haigestumus 100 000 inimese kohta oli kõrgel tasemel ning uute haigusjuhtumite juurdekasv oli kasvutrendis, nakatumiskordaja oli 1,2. Seletuskirjas märgiti, et 21. augusti 2021. a seisuga oli 204 COVID19 voodikohta, mille hõivatus oli 46,5%, intensiivravikohti oli 22 ja hõivatus 59%. Haiglaravil 8(10)
3-21-2091 viibis 16. augusti 2021. a seisuga 91 COVID-19 patsienti ning intensiivravil 10 patsienti, seejuures patsientide arv oli kasvamas (eelneva nädalaga võrreldes 30% rohkem). Seletuskirjas toodi põhjendatult esile, et viirus levis paremini halvasti ventileeritud, suure inimeste hulgaga ja ülerahvastatud siseruumides, seejuures võisid viiruse osakesed õhus püsida pikema aja vältel ning liikuda enam kui 1 meetri kaugusele. Korralduse nr 305 seletuskirjast järeldub, et antud hetkel esines jätkuvalt COVID-19 haigusest põhjustatud oht meditsiinisüsteemi toimimisele ning selle läbi inimeste elu ja tervisele. Antud olukorras meditsiinisüsteemi toimimise tagamine ning seeläbi isikute elu ja tervise kaitsmine oli väga kaalukas õigushüve. Elu ja tervis on teiste põhiõiguste realiseerimise üks eeldustest.
20.2.Kaebaja PS § 19 lg-s 1 sätestatud üldine vabaduspõhiõigus valida, kas avalikus siseruumis kanda kaitsemaski või mitte, on küll kaalukas põhiõigus, kuid see ei kaalunud üles Eesti meditsiinisüsteemi toimimise tagamist ning teiste inimeste elu ja tervise kaitsmist. Antud ajahetkel esines reaalne vajadus kasutada nakkushaiguse ettevaatusabinõusid, vähendamaks elanikkonnas COVID-19 haigusesse nakatumise tõenäosust. Kaebuses toodud asjaolud ei võimalda järeldada, et isikukaitsevahendi kasutamine oleks ülemääraselt ohustanud kuidagimoodi just kaebaja tervist. Sellist järeldust ei saa teha hüpoteetiliste ja abstraktsete väidete alusel (nahaprobleemid või kuiva silma sündroom), tuginedes pealinn.ee ja naistekas.delfi.ee avaldatud artiklitele või blogipostitustele, sh sidumata ja konkretiseerimata väidetud asjaolusid kaebajaga. Vastustaja toob õigesti välja, et uuring, milles vaadeldi meditsiinitöötajal maski N95 kasutamist, pole praeguse vaidluse kontekstis asjakohane. Sellist liiki maski kandmise kohustust kaebajale ei pandud ning tal ei lasunud kohustust töötada meditsiinipersonaliga võrreldes samades tingimustes. Kaebajale oli jäetud vabadus valida, millist kaitsemaski, sh visiiri kanda. Ka 15. veebruari 2022 avaldatud uuring, milles analüüsiti Belgias kasutatud maske ja leiti, et osaliselt need sisaldavad titaandioksiidi, ei järeldu kaebaja tervise kahjustamine, kuna selle artikli alusel pole võimalik tuua esile aine maskist eraldumise tõenäosust ning see küsimus vajas täiendavaid uuringuid. Samuti toob vastustaja põhjendatult esile, et artikkel ei seadnud näomaski olulisust COVID-19 haiguse vastu kahtluse alla. Korralduses nr 305 oli seejuures jäetud tervisekaalutlusest tulenevalt erandi tegemise võimalus, mille kohaselt avalikes siseruumides kaitsemaski kandmine polnud kohustuslik. Korralduses nr 305 mõisteti kaitsemaskina lisaks suu-ninamaskile ka visiiri (korraldus nr 305 seletuskiri, lk 13). Kaebajale oli jäetud seega vabadus valida, millist teda vähem koormavat isikukaitsevahendit avalikes siseruumides kasutada. Seejuures ei saanud Vabariigi Valitsus 15. veebruari 2022. a uuringut arvesse võtta, kuna seda polnud korralduse nr 305 p 8 ja selle muutmise hetkeks olemas (HMS § 54). Haldusakti õiguspärasust ei mõjuta need uuringud, mis on teostatud ja mille tulemused on saadud pärast kohustuse lõppemist. Kaebuses esitatud väited ei luba jaatada seda, et maskikohustusega oleks kaebaja eraellu või omandipõhiõigusesse kuidagimoodi ülemääraselt sekkutud.
20.3.Eelneva tõttu on ringkonnakohus ka praeguses asjas sarnaselt asjale nr 3-20-2585 seisukohal, et kaitsemaski kandmise kohustus antud ajavahemikul ei riivanud kaebaja õigusi ülemääraselt, arvestades teisel kaalukausil oleva õigushüve kaalukust.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja jätab kaebuse rahuldamata.
22.Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ning § 109 lg 1 ja lg 6).
9(10)
3-21-2091
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.