lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-573/17

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 31.01.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-573/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.01.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3515
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

-Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. jaanuar 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-22-573

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 7. veebruari 2022. a otsuse nr TVH/22/005611 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata X taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsus

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad MP ja HR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20. juuni 2022. a otsus haldusasjas nr 3-22-573 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-573

1.X esitas 25.01.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse. Taotleja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, ravimite kõrvaltoimete juures ja muude tervisehäirete juures. Taotleja leidis, et tal on liikumise võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2), sest ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta suudab ta käia umbes 200 m. Takistuste ületamisel, treppidest nii üles kui alla liikudes on jalgades – mõlemas põlves ja vasakus reies väga valulik. Seismise ja istumise võtmetegevuses on piirang muutlik. Taotleja suudab valu või väsimust tundmata ühel kohal olla seistes või istudes vähem kui 1 tund. Kaua ühes asendis istuda või seista ei saa, tekivad valud jalgadesse, mõlemasse põlve ja vasakusse reide, samuti selga nimmeluu piirkonda. Taotleja võimekus kehaasendeid vahetada on muutlik. Põlved raksuvad, võtab lonkama, vasak reis on väga valulik, samuti selg. Taotleja tõi välja piiranguid ka muudes valdkondades.
2.OÜ Arstikeskus Confido ekspertarst NN koostas 04.02.2022 dokumendipõhise töövõime hindamise eksperthinnangu. Ekspertarst leidis, et taotlejal on liikumise ning seismise ja istumise võtmetegevustes kerge piirang (mõlemal juhul raskusaste 1), viidates muule seljavalule ehk dorsalgiale ning alajäseme vigastuste, s.o reieluumurru jääknähtudele. 1999. a-l oli taotlejal vasema reieluu operatiivravi vajanud murd. Probleemiks on valu vasemas põlveliigeses. Liigutused põlveliigeses on piiratud, operatiivravi vajadus puudub. Valuravimeid isik ei tarvita, väljastatud on üksikud retseptid. Taastusravi on pooleli. Võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ piiranguid ei ole, sest neid on hinnatud liikumise valdkonna raames.
3.Eesti Töötukassa 07.02.2022 otsusega nr THV/22/005611 tuvastati, et X töövõime ei ole vähenenud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised krambihood, dorsopaatiad ja alajäseme trauma jääknähud. Tal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised krambihood. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning selles valdkonnas ei ole tegutsemisvõime piiratud. Isiku kirjeldatud piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Taotlejal on nimme- ja vasema põlveliigese valude tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel ja füüsilist pingutust nõudes liikumine. Teadvuskaotushoogude tõttu on piiratud ohutu ringiliikumine. Valude tõttu on piiratud pikemaaegsemalt kehaasendi säilitamine ja muutmine. Isikul on teadvuskaotushoogude tõttu piiratud oma tervise eest hoolitsemine. Kuigi taotlejal esinevad piirangud neis valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
4.X esitas 08.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 07.02.2022 otsuse nr TVH/22/005611 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja ei nõustunud vaidlustatud otsusega kaebaja põlvedele antud hinnangu osas.

2(9)

3-22-573 Töövõime hindamise eksperthinnang on pealiskaudne, arusaamatu ja sisaldab valeinformatsiooni. Osalise töövõimetuse põhjuseks on probleemid jalgadega, täpsemalt mõlema põlvega ja vasaku jala reie piirkonnaga, mis arstide arvates põhjustavad ka seljavalu. Kaebajal on küll ka mitmeid muid haigusi, kuid töövõimet mõjutavad põlve- ja jalavalud. Ekspertarst on põhjendamatult keskendunud vererõhu- jm kaasuvate haiguste hindamisele. Taastusraviarsti hinnang ei olnud TIS-s, sest see lisatakse pärast ravi lõppu. Kaebaja erinevad töökohad on nõudnud jalgadel liikumist, kükitamist, kummardamist ja sundasendeid. Need tööd põhjustasid jala- ja seljavalusid. Kaebaja on töötu, sest ta ei suutnud sellist tööd teha. Kuigi kaebaja teavitas vastustaja konsultanti telefoni teel oma tervislikust seisukorrast, on kaebajale saadetud tööpakkumisi, mis eeldavad terve päeva jalgadel olemist. Kaebajal puuduvad juhiload ja arvuti kasutamise oskus. Perearst suunas kaebaja neuroloogi vastuvõtule selja- ja jalavalude kaebustega. Radioloogilised uuringud midagi haiglaslikku ei näidanud, kuid kaebaja suunati ortopeedi vastuvõtule. Ortopeed kuulis põlvedes raginat ja väitis, et nende põlvedega ei ole võimalik füüsilist tööd teha. Kaebaja suunati taastusravisse, mis toimus 21.–25.03.2022. Teraapia oli lühiajaline. Ortopeed tuvastas 03.11.2022 vastuvõtul, et põlve on tekkinud vesi, kuid mitte nii suurel määra, et seda oleks vaja eemaldada. Kaebaja sai põlvevalu tõttu valuvaigisteid. Kuna kaebaja tarvitab igapäevaselt epilepsiaravimeid, siis on ta püüdnud vältida teiste ravimite, sh valuvaigistite võtmist.

Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.

Retseptipõhist valuravi on kaebajale määratud ainult mais 2021 ja kahest retseptist on välja ostetud üks. Käsimüügiravimite regulaarset tarvitamist ei saa olemasolevate terviseandmete alusel kinnitada. Neuroloogi poolt määratud valuravimeid on lubatud kasutada samaaegselt epilepsiaravimitega, seega ei olnud kaebajal objektiivset põhjust ravimite tarvitamisest loobumiseks. Taastusravi on pooleli. Nimmevalude täpsustavad uuringud puuduvad. Parema põlveliigese uuringud puuduvad. Kaebajal on kerge piirang liikumisel, kuna nimmevalude ja valude tõttu vasemas põlveliigeses on piirangud pikkade vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. Probleeme on jooksmisel. Valude tõttu on piirangud pikemaaegselt kehaasendi säilitamisel ja muutmisel. Töövõime hindamise ajal olemasolevate andmete kohaselt on kaebaja valuravi ebaregulaarne ja taastusravi on senini puudunud, seega on ravipotentsiaal kasutamata. Et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse püsivaid piiranguid adekvaatse ravi foonil, on õige hinnata liikumise valdkonda kergete piirangutega. Regulaarse raviga subjektiivsed vaevused eeldatavalt leevenevad ning tegutsemispiirangud vähenevad. Terviseandmete kohaselt esinevad kaebajal alajäsemete veenilaiendid, mis on enam väljendunud paremal jalal. Korduvalt on soovitatud veresoontekirurgi konsultatsiooni. Operatiivset ravi ei ole senini teostatud. Veenilaienditega seotud tüsistusi (veenitromboosi, haavandid) ei ole esinenud. Seisund on osaliselt kompenseeritav tugisukkade kandmisega, kuid seda terviseandmed ei kajasta. Vastustaja tegi 26.01.2021 taastusraviarstile päringu, millele sai vastuseks, et taastusravi lõpetatakse juunis 2022. 29.03.2022 epikriisi järgi ei saa aparaatset ravi teha, kuna kaebaja ei tööta. Võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on kerge piirang, kuna kaebajal on provotseeritud epilepsia, mille ravi on ebaregulaarne ja 2021. a-l on enamus ravimiretsepte jäetud välja ostmata. EEG-uuringut ei ole tehtud, mille alusel oleks võimalik täpsustada piirangu ulatust.

3(9)

3-22-573 Kaebajal esinevad seljavalud, kuid neuroloogilisi ärajäämanähte (pareese, tundlikkuse häireid, radikulaarset leidu) ei esine. Perearsti 03.09.2020 vastuvõtul oli objektiivne leid normis. Lülisambas olulisi muutusi ei ole tuvastatud. Seljavalude esinemisel on määrava tähtsusega pidev võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks, kuid kaebaja ei ole taastusravis viimasel 5 aastal osalenud. Võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ ekspertarst piiranguid ei tuvastanud, kuna nimetatud piiranguid on juba hindamisel arvestatud. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang teadvuskaotushoogude tõttu. Piirangu põhjuseks on epilepsia. Epilepsia on raviga kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud, kuna piirang on prillidega kompenseeritud. Kõrgenenud vererõhk töövõimet ei mõjuta. Määratud on vererõhku langetav ravi. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Ekspertarst on välja toonud, et kaebajale on ebasobiv püsiv koormus jalgadele, töö kõrgustes ja liikuvate mehhanismidega. Ortopeedi seisukohta, et põlvede seisund ei võimalda füüsilist tööd, terviseandmed ei kinnita. Seega on kaebajale sobiv füüsiliselt kerge töö ilma püsiva koormuseta jalgadele, mis võimaldab asendivahetust ja vajadusel puhkepause. Kaebaja esitatud terviseandmed on tekkinud pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Taastusravi epikriis kinnitab füsioteraapia läbimist, kuid puudub objektiivne liikumispiirangute dünaamika kirjeldus (leid teraapia alustamisel ja lõpetamisel), mistõttu ei esine objektiivseid asjaolusid, mille alusel ka hetkel oleks põhjust liikumise valdkonnas piirangute raskusastet muuta. Valu esinemist on otsuse koostamisel arvesse võetud. Ortopeedi visiit toimus 9 kuud pärast otsuse tegemist. Minimaalne vedeliku teke liigeses on enamasti ägedale seisundile omane muutus. Ortopeed kirjeldab muus osas varasemaid muutusi, ka röntgenoloogiliselt ei esine uusi muutusi, liigesefusiooni ega reieluu implantaadi loksumise tunnuseid. Väide, et perearst suunab kaebaja edaspidi onkoloogi vastuvõtule, ei ole asjakohane, sest piiranguid hinnatakse sellisena, nagu need esinevad praegu. 28.09.2022 epikriis kajastab jalaveenide operatsiooni, mis toimus üle poole aasta pärast otsuse tegemist. Operatsiooniga seotud liikumispiirangud on ajutise iseloomuga ja ei põhjusta püsivaid piiranguid liikumise valdkonnas. 28.10.2022 epikriis kajastab ägedat haigestumist oktoobris 2022, mis lahendati konservatiivse raviga. Vastustaja ekspertarst LA kinnitas 25.04.2022 arvamuses, et analüüsis kaebaja töövõime hindamise taotlust, TIS-is olevaid terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad töövõime hindamise metoodikale ja tuvastatud töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud) on õiged.

6.Tallinna Halduskohtu 30.12.2022 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma 4(9)

3-22-573 terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Ekspertarst ei saa ise kaebajal terviseprobleeme diagnoosida. Samuti ei saa ekspertarst eksperthinnangu koostamisel ega vastustaja töövõime hindamise otsuse tegemisel arvestada diagnoosidega, mis pannakse alles pärast nende otsuste tegemist. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal või praegusel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Töövõimetuse tuvastamist ei õigusta see, et kaebaja ei ole siiani leidnud töökohta, millele ta sooviks tööle asuda. TIS-ist nähtub, et kaebaja on pöördunud veenilaiendite probleemiga perearsti poole jaanuaris 2020 ja on kurtnud valu jalgades. Kaebaja esitatud tõendist nähtuvalt läbis kaebaja septembris 2022 veresoontekirurgia. Kaebuseks olid veenilaiendid ja mõlema jala säärelihaste valulikkus. Kuna kaebaja oli tööl pikaajaliselt püstises asendis, siis olid jalad õhtuti turses. Operatsioon kulges iseärasusteta ja kaebaja lubati 2 päeva pärast koju. Operatsioonijärgselt soovitati 1–2 nädalat jalgadele rohkem puhkust anda, edaspidi tugisukkasid või -põlvikuid kanda. Liikumise valdkonnas tuvastas halduskohus, et TIS-i andmetel kurtis kaebaja 31.08.2020 perearstile, et tal on olnud 2 päeva jooksul tugev seljavalu füüsilise koormuse tõttu. 03.09.2020 on kaebaja kurtnud valu alaseljas domineerivalt vasakul poolel, kiirgumisega vasakusse reide. Valu ägeneb liigutamisel. Arst mingeid objektiivseid terviseprobleeme ei tuvastanud. Arst määras põletiku- ja valuravimid ning soovitas teha seljaharjutusi. Kaebajal diagnoositi 2021. a mais radikulopaatia. Kaebaja kurtis valu seljas, nimme-ristluu piirkonnas, valu kiirgumist vasakusse jalga, liikumise piiratust. Sama kurtis ta ka juunis 2021. Kaebaja käis augustis 2021 ortopeedi vastuvõtul, kes pidas põlvevalusid seotuks 1999. a toimunud mootorrattaõnnetusega. Põlveliigeses lisavedelikku ega kliinilist ebastabiilsust ei tuvastatud. Soovitati ravivõimlemist (RKK), vajadusel valuvaigisteid (NSAID), lokaalset ravi (salvid, geelid) ja glükosamiini. Röntgenuuringu tulemuste järgi kaebaja operatiivset ravi ei vajanud. 16.11.2021 epikriisist nähtuvalt suunas ortopeed kaebaja taastusravile, mille kaebaja läbis 21.-25.03.2022. Kaebaja esitatud tõendist nähtub, et ta käis 03.11.2022 ortopeedi vastuvõtul. Ta kurtis põlvevalusid 5(9)

3-22-573 mõlemas põlves, eriti vasakus. Valud olid ka öösiti. Ei kannata üle 3 tunni järjest püsti seista. Röntgenuuringu tulemusel tuvastati vasakus põlves mõõdukas efusioon (vedelik liigeses), paremas minimaalne. Ebastabiilsust ei tuvastatud. Kirurgilist ravi ei olnud vaja rakendada. Neist andmetest nähtub, et kaebaja 2020. a seljavalu oli seotud füüsilise koormusega. Kaebajale seljauuringuid ei tehtud, vaid määrati põletiku- ja valuravi ning seljaharjutused. Seega oli tegemist ajutise terviseprobleemiga. 2021. a diagnoositi kaebajal radikulopaatia. Kuid ka siis ei tehtud mingeid uuringuid ega peetud vajalikuks operatiivset ravi. Uuringud ja ravi määrati seoses põlvevaludega ja veenilaienditega. Seda arvestades ei saa kaebajal esinevaid seljavalusid pidada selliseks terviseprobleemiks, mis tema igapäevaelu oluliselt segaks ja töövõimet mõjutaks. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma raskusi tõsta, pidevalt kummardada või kükitada. Kaebajal on võimalik valida endale töö, mis tema tervislikule seisundile paremini sobiks. Valusid on võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Kaebaja on käinud korduvalt põlvevaludega ortopeedi juures, kes ei ole pidanud operatiivset ravi vajalikuks. Kaebajale määrati taastusravi ning põletiku- ja valuravimid. On eluliselt usutav, et põlvevalud saavad kaebaja igapäevaelu häirida, kuid arvestades TIS-ist nähtuvaid terviseandmeid, ei ole põhjust pidada kaebaja põlveprobleeme sellisteks, mis piiraksid tema töövõimet. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta kasutaks käimisel abivahendeid või teise inimese abi. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma mitu tundi püsti seista, pikki vahemaid kõndida, joosta või pikaajaliselt sundasendis olla. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta suudab valusid enamasti käsimüügiravimitega kontrolli all hoida ja kasutab retseptiravimeid vaid erandjuhtudel. Põlvevalud võivad mõningal määral kaebaja seismist ja istumist raskendada, kuid TIS-i andmetel ei ole tegemist terviseprobleemiga, mis töövõimet mõjutaks. Võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on ekspertarsti järeldus õige. Muudes võtmetegevustes nõustus halduskohus ekspertarsti hinnanguga. Võtmetegevuste summeerimisel raskusastmeid 1 ja 0 ei summeerita (määruse nr 39 § 6 lg 6), seetõttu ei ole võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa kaebaja puhul neljast suurem. Seega puudus alus tuvastada kaebajal osalist või puuduvat töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 1). Ka ei ole kaebaja puhul ühegi võtmetegevuse juures tuvastatud, et ta ei suuda mistahes võtmetegevust iseseisvalt sooritada (määruse nr 39 § 8 lg 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7.X esitas 29.01.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 30.12.2022 otsus ja kohustada Eesti Töötukassat vaatama X töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Halduskohus hindas kogu vaidlustatud otsust, pööramata tähelepanu kaebaja väidetele, sh sellele, et kaebaja vaidlustas Eesti Töötukassa otsust vaid kaebaja põlvedele antud hinnangu osas, jättes samas kaebaja esitatud tõendid tähelepanuta. Neist tõenditest nähtub, et kaebaja põlvede olukord on halvenenud. Halduskohtu seisukoht, et kaebajal on võimalik leida selline töö, kus kaebaja tervisepiirangute tõttu saaks töötada, on eluvõõras. Tööpuudus on Eestis jätkuvalt suur ja suurim Ida-Virumaal. Kaebaja on kogu aeg otsinud nii Eesti Töötukassa konsultandi abil ja iseseisvalt enda terviseprobleemidest lähtuvalt sobivat tööd, kuid ei ole siiani leidnud.

Eesti Töötukassa 09.03.2023 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 6(9)

3-22-573 Halduskohus on põhjalikult analüüsinud apellandi piiranguid liikumise valdkonnas, sh ortopeedi seisukohti. Halduskohus hindas ka 01.12.2022 selgitusi ja tõendeid. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivusega. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. TTO ekspertarst on 04.02.2022 eksperdiarvamuses sedastanud, et apellandile ei sobi püsiv koormus jalgadele, töö kõrgustes ja liikuvate mehhanismidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg 4 alusel korrata.
10.TVTS § 5 lg 2 sätestab, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lõike 3 järgi tuvastatakse isikul töövõime ulatus sõltuvalt sellest, kas tema töötamine on lõikes 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud või mitte.
11.Määruse nr 39 § 8 lg 1 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse § 6). Määruse nr 39 § 8 lg 5 järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
12.Määruse nr 39 § 5 lg 3 järgi arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega. Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et

7(9)

3-22-573 haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga.

13.Töövõime hindamise tingimused ei võimalda arvestada asjaolusid, mis ei seondu vahetult isiku terviseseisundiga, vaid olukorraga tööturul, sh piirkondlikke võimalusi leida sobiv töö. Töövõimet ei saa pidada osaliseks või puuduvaks seega tulenevalt sellest, et Ida-Virumaal on sobiva töö leidmine raskem. Määrus nr 39 võimaldab lugeda töövõime osaliseks või puuduvaks üksnes siis, kui isik terviseseisundist tulenevalt objektiivselt ei ole võimeline töötama või on töötamine osaliselt takistatud just terviseseisundi, mitte aga muude tööturgu mõjutavate asjaolude tõttu.
14.Halduskohus on hinnanud Töötukassa 07.02.2022 otsuse õiguspärasust tervikuna, võtmata arvesse, et kaebaja väitis selle olevat õigusvastase üksnes tema põlvedele antud hinnangu osas. Kuna halduskohus hindas aga ka põlvede seisundile antud hinnangut ja sellega seoses esitatud väiteid, ei ole halduskohtu otsust võimalik pidada ebapiisavalt põhjendatuks. Halduskohus ei ole jätnud kaebaja väiteid ega tema esitatud tõendeid tähelepanuta.
15.Ekspertarst NN on põhjendanud oma hinnanguid kõigis valdkondades, milles ta andis erineva hinnangu kui kaebaja ise. Ekspertarsti seisukohad on jälgitavad ja ringkonnakohtu jaoks veenvad. Apellant ei ole esitanud tõendeid, mis ekspertarsti hinnangu kahtluse alla seaks. Ka vastustaja ekspertarst LA on 25.04.2022 arvamuses hinnanud hilisemate TIS kannete põhjal ekspertarst NN arvamuse õigsust.
16.Töötukassa sai otsuste tegemisel tugineda eelkõige TIS-i kannetele ja üksnes taotluses näidatud asjaolude ning TIS-i kannete vastuolude korral oli vajalik apellandi terviseseisundi täiendav, visiidipõhine hindamine. TIS-i andmete hindamisel ei ole ekspertarstid jätnud olulisi andmeid tähelepanuta. Ringkonnakohus nõustub ekspertarsti põhjendusega, et olukorras, kus füsioteraapia võimalusi pole veel kasutatud ja valuravi ei ole olnud järjepidev ning on vaid vähesel määral hõlmanud retseptiravimeid, ei saa TIS-i andmetest teha järeldust, et kaebaja ei suuda põlvevalu ja selle põhjustatud reiepiirkonna ja seljavalu tõttu takistusteta teha ka selliseid töid, mis ei nõua pikalt seismist või kõndimist. Valu esinemist on Töötukassa otsuses arvesse võetud, nagu ka kaebajale määratud diagnoose. TIS-is ei ole selliseid andmeid, mille vastustaja või ekspertarstid jätsid tähelepanuta. Ortopeedi 16.11.2021 vastuvõtul ei teinud arst selgeid järeldusi apellandi terviseseisundi kohta. Füsioteraapia tulemuste kohta, nagu ka ortopeed Reedik Pääsukese 03.11.2022 ambulatoorse epikriisi kohta, ei olnud TIS-s vaidlustatud otsuse tegemise kohta andmeid. Ortopeedi 16.11.2021 epikriisist ei pidanud ekspertarst tegema järeldust, et kaebaja põlvede seisund on sedavõrd ebaselge, et kaebaja tuleb enne töövõime hindamist veelkord arsti vastuvõtule suunata või oodata enne töövõime hindamist ära füsioteraapia tulemus. Ekspertarst põhjendas järeldust sellega, et kaebaja ei ole ära kasutanud kõiki taastusravi (füsioteraapia) võimalusi ega ammendanud valuravi. Füsioteraapia ja ortopeedi soovitused rohkem liikuda viitavad pigem sellele, et põlvevalu ei välistanud kaebaja liikumist; valu kohta ei nähtu epikriisist, et seda ei oleks võimalik ravimitega kõrvaldada. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus eriarstid poleks kaebaja kirjeldatud piiranguid vastuvõttudel hinnanud ja Töötukassa ekspertarst tegi järeldusi ebapiisavate terviseuuringute põhjal.
17.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb HKMS § 108 lg 1 järgi kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ringkonnakohtule esitanud ja HKMS § 109 lg 1 alusel tema võimalikke apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõisteta.

8(9)

3-22-573 (allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja