Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-573

2(9)

3-22-573 Töövõime hindamise eksperthinnang on pealiskaudne, arusaamatu ja sisaldab valeinformatsiooni. Osalise töövõimetuse põhjuseks on probleemid jalgadega, täpsemalt mõlema põlvega ja vasaku jala reie piirkonnaga, mis arstide arvates põhjustavad ka seljavalu. Kaebajal on küll ka mitmeid muid haigusi, kuid töövõimet mõjutavad põlve- ja jalavalud. Ekspertarst on põhjendamatult keskendunud vererõhu- jm kaasuvate haiguste hindamisele. Taastusraviarsti hinnang ei olnud TIS-s, sest see lisatakse pärast ravi lõppu. Kaebaja erinevad töökohad on nõudnud jalgadel liikumist, kükitamist, kummardamist ja sundasendeid. Need tööd põhjustasid jala- ja seljavalusid. Kaebaja on töötu, sest ta ei suutnud sellist tööd teha. Kuigi kaebaja teavitas vastustaja konsultanti telefoni teel oma tervislikust seisukorrast, on kaebajale saadetud tööpakkumisi, mis eeldavad terve päeva jalgadel olemist. Kaebajal puuduvad juhiload ja arvuti kasutamise oskus. Perearst suunas kaebaja neuroloogi vastuvõtule selja- ja jalavalude kaebustega. Radioloogilised uuringud midagi haiglaslikku ei näidanud, kuid kaebaja suunati ortopeedi vastuvõtule. Ortopeed kuulis põlvedes raginat ja väitis, et nende põlvedega ei ole võimalik füüsilist tööd teha. Kaebaja suunati taastusravisse, mis toimus 21.–25.03.2022. Teraapia oli lühiajaline. Ortopeed tuvastas 03.11.2022 vastuvõtul, et põlve on tekkinud vesi, kuid mitte nii suurel määra, et seda oleks vaja eemaldada. Kaebaja sai põlvevalu tõttu valuvaigisteid. Kuna kaebaja tarvitab igapäevaselt epilepsiaravimeid, siis on ta püüdnud vältida teiste ravimite, sh valuvaigistite võtmist.

Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata.

Retseptipõhist valuravi on kaebajale määratud ainult mais 2021 ja kahest retseptist on välja ostetud üks. Käsimüügiravimite regulaarset tarvitamist ei saa olemasolevate terviseandmete alusel kinnitada. Neuroloogi poolt määratud valuravimeid on lubatud kasutada samaaegselt epilepsiaravimitega, seega ei olnud kaebajal objektiivset põhjust ravimite tarvitamisest loobumiseks. Taastusravi on pooleli. Nimmevalude täpsustavad uuringud puuduvad. Parema põlveliigese uuringud puuduvad. Kaebajal on kerge piirang liikumisel, kuna nimmevalude ja valude tõttu vasemas põlveliigeses on piirangud pikkade vahemaade läbimisel ja treppidest liikumisel. Probleeme on jooksmisel. Valude tõttu on piirangud pikemaaegselt kehaasendi säilitamisel ja muutmisel. Töövõime hindamise ajal olemasolevate andmete kohaselt on kaebaja valuravi ebaregulaarne ja taastusravi on senini puudunud, seega on ravipotentsiaal kasutamata. Et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse püsivaid piiranguid adekvaatse ravi foonil, on õige hinnata liikumise valdkonda kergete piirangutega. Regulaarse raviga subjektiivsed vaevused eeldatavalt leevenevad ning tegutsemispiirangud vähenevad. Terviseandmete kohaselt esinevad kaebajal alajäsemete veenilaiendid, mis on enam väljendunud paremal jalal. Korduvalt on soovitatud veresoontekirurgi konsultatsiooni. Operatiivset ravi ei ole senini teostatud. Veenilaienditega seotud tüsistusi (veenitromboosi, haavandid) ei ole esinenud. Seisund on osaliselt kompenseeritav tugisukkade kandmisega, kuid seda terviseandmed ei kajasta. Vastustaja tegi 26.01.2021 taastusraviarstile päringu, millele sai vastuseks, et taastusravi lõpetatakse juunis 2022. 29.03.2022 epikriisi järgi ei saa aparaatset ravi teha, kuna kaebaja ei tööta. Võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on kerge piirang, kuna kaebajal on provotseeritud epilepsia, mille ravi on ebaregulaarne ja 2021. a-l on enamus ravimiretsepte jäetud välja ostmata. EEG-uuringut ei ole tehtud, mille alusel oleks võimalik täpsustada piirangu ulatust.

3(9)

3-22-573 Kaebajal esinevad seljavalud, kuid neuroloogilisi ärajäämanähte (pareese, tundlikkuse häireid, radikulaarset leidu) ei esine. Perearsti 03.09.2020 vastuvõtul oli objektiivne leid normis. Lülisambas olulisi muutusi ei ole tuvastatud. Seljavalude esinemisel on määrava tähtsusega pidev võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks, kuid kaebaja ei ole taastusravis viimasel 5 aastal osalenud. Võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ ekspertarst piiranguid ei tuvastanud, kuna nimetatud piiranguid on juba hindamisel arvestatud. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang teadvuskaotushoogude tõttu. Piirangu põhjuseks on epilepsia. Epilepsia on raviga kompenseeritud ja töövõimet ei mõjuta. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud, kuna piirang on prillidega kompenseeritud. Kõrgenenud vererõhk töövõimet ei mõjuta. Määratud on vererõhku langetav ravi. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Ekspertarst on välja toonud, et kaebajale on ebasobiv püsiv koormus jalgadele, töö kõrgustes ja liikuvate mehhanismidega. Ortopeedi seisukohta, et põlvede seisund ei võimalda füüsilist tööd, terviseandmed ei kinnita. Seega on kaebajale sobiv füüsiliselt kerge töö ilma püsiva koormuseta jalgadele, mis võimaldab asendivahetust ja vajadusel puhkepause. Kaebaja esitatud terviseandmed on tekkinud pärast vaidlustatud otsuse tegemist. Taastusravi epikriis kinnitab füsioteraapia läbimist, kuid puudub objektiivne liikumispiirangute dünaamika kirjeldus (leid teraapia alustamisel ja lõpetamisel), mistõttu ei esine objektiivseid asjaolusid, mille alusel ka hetkel oleks põhjust liikumise valdkonnas piirangute raskusastet muuta. Valu esinemist on otsuse koostamisel arvesse võetud. Ortopeedi visiit toimus 9 kuud pärast otsuse tegemist. Minimaalne vedeliku teke liigeses on enamasti ägedale seisundile omane muutus. Ortopeed kirjeldab muus osas varasemaid muutusi, ka röntgenoloogiliselt ei esine uusi muutusi, liigesefusiooni ega reieluu implantaadi loksumise tunnuseid. Väide, et perearst suunab kaebaja edaspidi onkoloogi vastuvõtule, ei ole asjakohane, sest piiranguid hinnatakse sellisena, nagu need esinevad praegu. 28.09.2022 epikriis kajastab jalaveenide operatsiooni, mis toimus üle poole aasta pärast otsuse tegemist. Operatsiooniga seotud liikumispiirangud on ajutise iseloomuga ja ei põhjusta püsivaid piiranguid liikumise valdkonnas. 28.10.2022 epikriis kajastab ägedat haigestumist oktoobris 2022, mis lahendati konservatiivse raviga. Vastustaja ekspertarst LA kinnitas 25.04.2022 arvamuses, et analüüsis kaebaja töövõime hindamise taotlust, TIS-is olevaid terviseandmeid, kaebuses kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad töövõime hindamise metoodikale ja tuvastatud töövõime ulatus (töövõime ei ole vähenenud) on õiged.

3-22-573 terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Ekspertarst ei saa ise kaebajal terviseprobleeme diagnoosida. Samuti ei saa ekspertarst eksperthinnangu koostamisel ega vastustaja töövõime hindamise otsuse tegemisel arvestada diagnoosidega, mis pannakse alles pärast nende otsuste tegemist. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal või praegusel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Töövõimetuse tuvastamist ei õigusta see, et kaebaja ei ole siiani leidnud töökohta, millele ta sooviks tööle asuda. TIS-ist nähtub, et kaebaja on pöördunud veenilaiendite probleemiga perearsti poole jaanuaris 2020 ja on kurtnud valu jalgades. Kaebaja esitatud tõendist nähtuvalt läbis kaebaja septembris 2022 veresoontekirurgia. Kaebuseks olid veenilaiendid ja mõlema jala säärelihaste valulikkus. Kuna kaebaja oli tööl pikaajaliselt püstises asendis, siis olid jalad õhtuti turses. Operatsioon kulges iseärasusteta ja kaebaja lubati 2 päeva pärast koju. Operatsioonijärgselt soovitati 1–2 nädalat jalgadele rohkem puhkust anda, edaspidi tugisukkasid või -põlvikuid kanda. Liikumise valdkonnas tuvastas halduskohus, et TIS-i andmetel kurtis kaebaja 31.08.2020 perearstile, et tal on olnud 2 päeva jooksul tugev seljavalu füüsilise koormuse tõttu. 03.09.2020 on kaebaja kurtnud valu alaseljas domineerivalt vasakul poolel, kiirgumisega vasakusse reide. Valu ägeneb liigutamisel. Arst mingeid objektiivseid terviseprobleeme ei tuvastanud. Arst määras põletiku- ja valuravimid ning soovitas teha seljaharjutusi. Kaebajal diagnoositi 2021. a mais radikulopaatia. Kaebaja kurtis valu seljas, nimme-ristluu piirkonnas, valu kiirgumist vasakusse jalga, liikumise piiratust. Sama kurtis ta ka juunis 2021. Kaebaja käis augustis 2021 ortopeedi vastuvõtul, kes pidas põlvevalusid seotuks 1999. a toimunud mootorrattaõnnetusega. Põlveliigeses lisavedelikku ega kliinilist ebastabiilsust ei tuvastatud. Soovitati ravivõimlemist (RKK), vajadusel valuvaigisteid (NSAID), lokaalset ravi (salvid, geelid) ja glükosamiini. Röntgenuuringu tulemuste järgi kaebaja operatiivset ravi ei vajanud. 16.11.2021 epikriisist nähtuvalt suunas ortopeed kaebaja taastusravile, mille kaebaja läbis 21.-25.03.2022. Kaebaja esitatud tõendist nähtub, et ta käis 03.11.2022 ortopeedi vastuvõtul. Ta kurtis põlvevalusid 5(9)

3-22-573 mõlemas põlves, eriti vasakus. Valud olid ka öösiti. Ei kannata üle 3 tunni järjest püsti seista. Röntgenuuringu tulemusel tuvastati vasakus põlves mõõdukas efusioon (vedelik liigeses), paremas minimaalne. Ebastabiilsust ei tuvastatud. Kirurgilist ravi ei olnud vaja rakendada. Neist andmetest nähtub, et kaebaja 2020. a seljavalu oli seotud füüsilise koormusega. Kaebajale seljauuringuid ei tehtud, vaid määrati põletiku- ja valuravi ning seljaharjutused. Seega oli tegemist ajutise terviseprobleemiga. 2021. a diagnoositi kaebajal radikulopaatia. Kuid ka siis ei tehtud mingeid uuringuid ega peetud vajalikuks operatiivset ravi. Uuringud ja ravi määrati seoses põlvevaludega ja veenilaienditega. Seda arvestades ei saa kaebajal esinevaid seljavalusid pidada selliseks terviseprobleemiks, mis tema igapäevaelu oluliselt segaks ja töövõimet mõjutaks. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma raskusi tõsta, pidevalt kummardada või kükitada. Kaebajal on võimalik valida endale töö, mis tema tervislikule seisundile paremini sobiks. Valusid on võimalik ravimitega kontrolli all hoida. Kaebaja on käinud korduvalt põlvevaludega ortopeedi juures, kes ei ole pidanud operatiivset ravi vajalikuks. Kaebajale määrati taastusravi ning põletiku- ja valuravimid. On eluliselt usutav, et põlvevalud saavad kaebaja igapäevaelu häirida, kuid arvestades TIS-ist nähtuvaid terviseandmeid, ei ole põhjust pidada kaebaja põlveprobleeme sellisteks, mis piiraksid tema töövõimet. Kaebaja ei ole välja toonud, et ta kasutaks käimisel abivahendeid või teise inimese abi. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab suutma mitu tundi püsti seista, pikki vahemaid kõndida, joosta või pikaajaliselt sundasendis olla. Kaebaja selgitustest nähtub, et ta suudab valusid enamasti käsimüügiravimitega kontrolli all hoida ja kasutab retseptiravimeid vaid erandjuhtudel. Põlvevalud võivad mõningal määral kaebaja seismist ja istumist raskendada, kuid TIS-i andmetel ei ole tegemist terviseprobleemiga, mis töövõimet mõjutaks. Võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on ekspertarsti järeldus õige. Muudes võtmetegevustes nõustus halduskohus ekspertarsti hinnanguga. Võtmetegevuste summeerimisel raskusastmeid 1 ja 0 ei summeerita (määruse nr 39 § 6 lg 6), seetõttu ei ole võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa kaebaja puhul neljast suurem. Seega puudus alus tuvastada kaebajal osalist või puuduvat töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 1). Ka ei ole kaebaja puhul ühegi võtmetegevuse juures tuvastatud, et ta ei suuda mistahes võtmetegevust iseseisvalt sooritada (määruse nr 39 § 8 lg 4).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

Eesti Töötukassa 09.03.2023 vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 6(9)

3-22-573 Halduskohus on põhjalikult analüüsinud apellandi piiranguid liikumise valdkonnas, sh ortopeedi seisukohti. Halduskohus hindas ka 01.12.2022 selgitusi ja tõendeid. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivusega. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. TTO ekspertarst on 04.02.2022 eksperdiarvamuses sedastanud, et apellandile ei sobi püsiv koormus jalgadele, töö kõrgustes ja liikuvate mehhanismidega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-22-573 haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga.

8(9)

3-22-573 (allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.