Rasmus Villakovi kaebus Kastre Vallavalitsuse 11.08.2022.a korralduse nr 408 ja 14.11.2022.a vaideotsuse nr 6-3/1357-2 tühistamiseks ning kasutusloa andmiseks kohustamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Rasmus Villakov , esindaja vandeadvokaat Karin Ploom Vastustaja: Kastre vald, esindaja Natalja Sisas
RESOLUTSIOON
1.Võtta ehitisregistrist asja juurde kasutusloa taotlus nr 2211371/10164.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.02.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 23).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kastre Vallavalitsus andis 10.12.2020 ehitusloa nr 2012271/42287 (tl 4-5) Tartu maakonnas Kastre vallas Aardla külas Kase kinnisasjale abihoone ehitamiseks. Ehitusloast nähtuvad järgmised ehitise omadused: ehitisealune pind 399,2 m2, suletud netopind 362,4 m2, köetav pind 362,4 m2, hoonel on elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, lokaalküte (tahke küttega katel, elektriotseküte). Ehitise kasutamise otstarbeks on elamu, kooli vms abihoone. 07.12.2020 koostatud eelprojektist (tl 7-21) nähtuvad järgmised asjaolud. Projekti on koostanud kaebaja ise. Seletuskirjas on öeldud, et garaaži projekteerimisel on püütud
maksimaalselt arvestada kinnistu omanike soove, kellel oli kindel ettekujutus, milline peab projekteeritav garaaž olema. Garaaži on kavandatud kaks suurt ruumi, mida saab vastavalt vajadusele väiksemaks jaotada kergseinte abil. Lisaks on hoonesse sisse ettenähtud väike olmeplokk kontori ja pesemisvõimalusega. Hoone teenindamiseks on kavandatud parkimisala ja ette on nähtud prügikonteineri asukoht. Tuletundlikkuse kirjeldamisel on öeldud, et hoone kasutusotstarve on üksikelamu garaaž, tulevikus hoone kasutusotstarve muutub ning hoone ehitamisel lähtutakse VI kasutusviisist ja 2 tulekatise tasemest. Ehitise plaanidelt nähtub, et hoonesse on kavandatud kontor, tualettruum ning pesuruum (duširuum).
2.Ehitisregistri kaudu esitati 17.05.2022 kasutusloa taotlus nr 2211371/10164 ehitusloa alusel püstitatud abihoone kasutusele võtmiseks.
3.Kastre Vallavalitsus keeldus 11.08.2022.a korraldusega nr 408 (tl 23, edaspidi vaidlustatud korraldus) kasutusloa andmisest. Keeldumise õiguslikuks aluseks on ehitusseadustiku (EhS) § 55 p 3. Vastustaja leidis, et Kase kinnisasi on sihtotstarbelt elamumaa ja üldplaneeringu seletuskirja punkti 3.3.3.2 alusel on sellel suurim lubatud hoonestusalune pind 400 m2. Pärast vaidlusaluse hoone ehitamist ei ole elamu ehitamine enam võimalik. Sel juhul ei saa olla tegemist elamu abihoonega. Ehitis ei vasta kasutusotstarbele. Vastustaja tugines ka sellele, et esitatud on ehitise audit, kuid see ei vasta nõuetele ning audit ei saa asendada ehitusdokumentatsiooni. Kaebaja väitel sai ta vaidlustatud korralduse kätte 03.10.2022.
4.Kaebaja esitas 28.10.2022 vaide, milles ta taotles kasutusloa andmist (tl 24). Kaebaja leidis, et ehitamine on toimunud kooskõlas ehitusloaga ning ehitamise vastavust planeeringule oleks tulnud hinnata ehitusloa andmisel. Auditi kohta selgitas kaebaja, et selle eesmärgiks oli hinnata, kas hoone on kasutamiseks ohutu ja vastab asjakohastes õigusaktides ja dokumentides sätestatud tingimustele. Samuti kooskõlastada hoone dokumenteerimata ehitustööd, mille alusel oleks võimalik hoonele väljastada kasutusluba. Korraldusest ei selgu, millistele nõuetele audit ei vasta. Ehitis vastab ehitusloa taotlusega esitatud kasutusotstarbele. Tegemist on garaažiga, milles on ka pesuruum ja kontoriruum.
5.Kastre Vallavalitsus luges vaide esitatuks tähtaegselt ja jättis 14.11.2022 alla kirjutatud vaideotsusega nr 6-3/1357-2 (tl 27-29) vaide rahuldamata. Vastustaja märkis, et ehitusprojekti koostaja, omanik ja omanikujärelevalve teostaja on kaebaja Rasmus Villakov. Elektrisüsteemide ehitajaks on OÜ Toome Elekter, kes on elektripaigaldise eelses auditis selgesõnaliselt kirjutanud, et auditeeritava hoone puhul on tegemist tootmishoonega. Tegemist ei ole individuaalgaraažiga (12744). See on tuvastatav ka Maverick OÜ koostatud auditis, kus on välja toodud, et tegu on mööbli tootmiseks mõeldud ruumiga. Auditi fotodelt on selgelt näha, et tegemist on tootmishoonega. Ehitustöid ei ole nõuetekohaselt dokumenteeritud, kuna puudub ehitamiseks ja ehitamise kontrollimiseks vajalik projekt (s.h konstruktsioonid, eriosad jne). Sätted, mis võimaldavad ehitusprojekti asendada auditiga, ei ole kohaldatavad.
6.Kaebaja esitas 14.12.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja menetluse käigus täiendavaid avaldusi. Kaebaja taotles vaidlustatud korralduse ja vaideotsuse tühistamist ning kasutusloa andmiseks kohustamist. Kaebaja leidis, et vastustaja on oluliselt eksinud kaalutlusõiguse teostamisel ja kasutusloa andmise eeldused on täidetud. Kaebaja ehitas vastavalt ehitusloale ja selle aluseks olnud ehitusprojektile. See, kas planeeritavad ehitustööd on kooskõlas üldplaneeringuga või mitte, tuleb haldusorganil
kontrollida ehitusloa taotluse menetluses. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitis, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Kasutusloa menetluses saab kontrollida, kas ehitustööd on kooskõlas ehitusloaga. Kui kaebaja pole kõrvale kaldunud ehitusloajärgsest ehitusõigusest, ei saa vastustaja keelduda kasutusloa andmisest. Püstitatud ehitis vastab kasutusotstarbele, milleks on garaaž. Ruumides ei toimu mööbli tootmine, vaid erinevate seadmete hoiustamine (millest osa on ka tootmisseadmed). Seadmeid ei kasutata. See, et abihoones toimub kaebajale kuuluvate asjade hoiustamine, pole kuidagi vastuolus (abi)hoone funktsiooniga ja just sellel eesmärgil kaebaja garaaži vajaski. Ehitusinsener S. Tatter (Maverick OÜ) on auditiga (tl 30-48) kindlaks teinud, et ehitis vastab ehitamisele ja ehitisele esitatud nõuetele. Kaebaja ei nõustu sellega, et ehitise nõuetele vastavust ei saa tõendada auditiga. Õigusaktides on selline võimalus ette nähtud. Tegemist on kasutuseelse auditiga (EhS § 18 lg 2). Kaebajal ei ole võimalik esitada ehitusdokumentatsiooni, mille pinnalt saab veenduda, et ehitis vastab kõikidele seaduses sätestatud nõuetele ehitise ja ehitamise kohta, s.t on ohutu ja valmis kasutamiseks. Sel juhul on ohutust võimalik hinnata ehitusinseneri ekspertarvamuse pinnalt, millega on kinnitatud kõik need asjaolud, mis peaksid selguma ehitusdokumentatsioonist. Pelgalt asjaolu, et kaebaja asendas ehitudokumentatsiooni auditiga, ei ole kasutusloa andmisest keeldumise aluseks.
7.Kaebaja esitas koos kaebusega Maverick OÜ auditi, töö nr T22052, aprill 2022 (tl 30-48) Auditi koostas S. Tatter (ehitusinsener, tase 6). Auditist nähtuvad järgmised asjaolud: 1) ehitamiseks on kasutatud kaebaja koostatud ehitusprojekti (eelprojekt); 2) ehitustööde käik on dokumenteerimata, tööde käiku on omanik jäädvustanud fotode abil; 3) auditi ülesanne on kontrollida, kas hoone on ehituslikult kasutamiseks ohutu, vastab asjakohastes õigusaktides ja dokumentides sätestatud tingimustele. Auditi eesmärk on kooskõlastada hoone dokumenteerimata ehitustööd, mille alusel oleks võimalik hoonele väljastada kasutusluba, mis hõlmab kogu hoonet terviklikult; 4) ehitustööd tegid kaebaja ja Toome Elekter OÜ; 5) olemas on Anti Urbala (INDIKAATOR MEF OÜ) koostatud elektripaigaldise kasutuselevõtule eelnev audit, koostamise kuupäev 26.04.2022; 6) hoones on kaks suurt abiruumi. Ühes neist asub puitkarkassile paigaldatud OSB-plaadist kergseinte abil eraldatud eraldiseisev ruum, mida hetkel kasutatakse värvimisruumina (fotod 33, 34, 35, 36 ja 37); 7) hoones on ka WC, koridor, kontor, pesuruum ja katlaruum. Pesuruum on jaotatud kergseinaga märjaks alaks ja riietusruumiks; 8) ehitis võeti kasutusele 2021. aasta teises pooles; 9) auditi hinnangul on ehitise vundament, välisseinad, siseseinad, kande ja jäigastavad konstruktsioonid, vahelaed, katuse kandvad konstruktsioonid püsivad; 10) tuginedes teostatud auditile ning visuaalsele ülevaatustele on ehitis kasutuskõlblik ning ohutu kasutamiseks. Järgitud on hoone ehitustööde ajal kehtinud normatiive abihoone osas; 11) paikvaatluse käigus konstruktsioonide avamist ei teostatud. Konstruktsioonide kirjelduste aluseks on võetud silmaga nähtavate konstruktsioonide visuaalne hinnang, hoone eelprojekt, omaniku fotod ehitusaegsest perioodist ning omaniku ütlused.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse põhjenduste juurde. Vastustaja lisas, et puuduvad ka kaetud tööde aktid ja ehitustööde päevikud. Auditi fotodelt on selgelt näha, et tegemist on tootmisega. Fotol 33 on selgelt näha, et tööstuspink on ühendatud tootmisvooluga, seade on sisse lülitatud (põleb roheline tuli) ning tootmispingi ümber on kogunenud saepuru. Fotodel 36 ja 44 nähtavate
seadmete väljatõmbetorud on kasutusvalmis ning ehitisega seotud. Fotolt 41 on näha, et seinale on paigaldatud tulekahjuseade Fireray One, mida paigaldatakse peamiselt tootmisruumidesse tulekahju avastamiseks. Kase kinnisasja kaasomanikud on kaebaja ja Sponhold OÜ. Osaühingu põhitegevus on äriregistri andmetel mööbli tootmine ning 2021. aasta majandusaasta aruandes sisuliselt puudub rendikulu. 22.02.2023 esitas kaebaja taotluse maa sihtotstarbe muutmiseks tootmismaaks (tl 61). Tegu on tootmishoonega, mitte elamu abihoonega nagu kasutusloa taotluses on märgitud. Hoone ehitus tuleb korrektselt dokumenteerida ning hoone tegelikku sihtotstarvet arvesse võttes kasutus seadustada. Kohtu seisukoht
9.Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse ehitise kohta on esitatud kasutusloa taotlus, samuti ei vaidle pooled taotluse sisu üle. Taotluse esitamise fakti või taotluse sisu ei ole sel juhul vaja tõendada. Kuna kasutusloa taotlust kohtuasja dokumentide hulgas ei ole, siis võtab kohus selle selguse huvides ehitisregistrist asja juurde. Pooled ei vaidle ka selle üle, et tegemist on ehitisega, mille ehitamiseks oli nõutav ehitusluba ja mille kasutusele võtmiseks on nõutav kasutusluba. EhS lisade 1 ja 2 tähenduses on tegemist mitteelamuga, mille ehitisealune pind on üle 60 m2.
10.EhS § 50 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. EhS § 54 lg 1 sätestab, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Ehitisele esitatud nõuete all tuleb mõista EhS § 11 sätestatud nõudeid, aga ka õigusaktidest ning planeeringutest ja muudest haldusaktidest tulenevaid nõudeid. Kasutusluba antakse ehitise kasutamiseks kindlal otstarbel. Ehitise kasutamise otstarbest sõltub muuhulgas see, millised on nõuded EhS § 11 lg 2 sätestatud ehitise omadustele.
11.Kaebaja taotles kasutusluba ehitise kasutamiseks elamu abihoonena. Vastustaja keeldus kasutusloa andmisest EhS § 55 p 3 alusel, kuna ehitise kasutamine elamu abihoonena ei ole võimalik üldplaneeringust tuleneva piirangu tõttu. Kui kinnisasjale on ehitatud hoone ehitusaluse pinnaga 399,2 m2, siis ei saa kinnisasjale rohkem ehitada mingeid hooneid, s.h ei saa ehitada elamut. Ehitise kasutamine elamu abihoonena ei ole sel juhul võimalik. Kohtupraktikas aktsepteeritakse ehitise kasutusõiguse andmisest keeldumist põhjendusel, et see oleks vastuolus üldplaneeringuga. Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.03.2022.a otsuses asjas 3-20-1973, et kui taotletav hoone kasutamise viis ei ole võimalik üldplaneeringust tulenevate piirangute tõttu (piirangud krundi suurusele ja elamute arvule krundil), siis saab kasutusteatise registreerimisest keelduda ning kohane õiguslik alus on EhS § 55 lg 3. Viidatud otsus jõustus 16.08.2022 kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisega.
12.Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et vaidlusaluse ehitise rajamisega on kinnisasja ehitusõigus ammendunud. Kaebaja põhiargument on, et juba ehitusloa taotlemise ajal oli teada, et vaidlusaluse ehitise rajamine välistab elamu ehitamise kinnisasjale, samuti olid teada ehitise kavandatavad omadused. Kohus nõustub sellega, et juba ehitusloa menetluses pidi vastustajale olema arusaadav, et tegemist ei ole elamu abihoonega (s.h garaažiga) ning eelprojektis kirjeldatud hoone ehitamine ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Kohtuasjas esitatud dokumentide põhjal on ehitusluba antud õigusvastaselt - ehitusluba elamu abihoone ehitamiseks ei oleks saanud anda EhS § 44 lg 1 alusel.
Kuid üksnes asjaolu, et kaebaja on realiseerinud kehtivast ehitusloast tulenevat ehitusõigust, ei kohusta vastustajat andma kasutusluba. Kohtupraktikas on korduvalt esinenud olukordi, kus kasutusloa menetluses selgub, et ehitusluba on antud õigusvastaselt. Riigikohus selgitas 15.04.2022.a otsuses asjas 3-18-2022 p 20, et kasutusloa andmisel tuleb selgitada nii valminud ehitise vastavust ehitusprojektile kui ka õigusnormidele laiemalt. Kui kasutusloa menetluses ilmneb, et ehitusluba on välja antud õigusvastaselt, tuleb pädeval haldusorganil kaaluda ehitusloa kehtetuks tunnistamist või muutmist. Ehitusloa õigusvastasus ei too vältimatult kaasa ehitamise ja ehitise õigusvastasust. Kui ilmneb, et ehitusloa andmisel on tehtud oluline sisuline viga, tuleb EhS § 55 p 1 kohaldades kaaluda ehitise omanike ja kolmandate isikute õigusi ja huve ning otsustada, kas anda kasutusluba, muuta ehitusluba või tunnistada see kehtetuks. Riigikohtu 24.11.2017.a määruse alusel asjas 3-17-1398 p 17 tuleb arvestada ka avalikku huvi.
13.Praeguse vaidluse asjaoludel oli kasutusloa taotlus sel määral vastuolus planeeringuga, et kasutusloa andmine oli ilmselgelt võimatu. Tegemist ei ole väheolulise kõrvalekaldega. Takistust, mis seisneb selles, et elamu rajamine kinnisasjale ei ole enam võimalik, ei saa kõrvaldada. Vastustaja ei ole vaidlustatud korralduses teinud mingeid otsustusi ehitusloa kohta (s.h kas ehitusluba tuleb muuta või kehtetuks tunnistada). Eeltoodu ei riku kaebaja õigusi, pigem vastupidi. On selge, et tekkinud olukorrale tuleb leida lahendus. Vastustaja avaldas vaideotsuse edastamisel, et ta on igati huvitatud olukorrale lahenduse otsimisest, vastustaja eesmärk ei ole säilitada oma territooriumil kasutuslubadeta hooneid, vastustaja mõtleb aktiivselt kaasa, kuidas hoonet korrektselt seadustada ja teeb ettepaneku kohtumiseks, et võimalikud lahendused läbi arutada (dtl 40). Kui ehitusloa kohta ei ole veel mingeid otsuseid tehtud, siis on pooltel võimalik muuhulgas arutada, kas muuta ehitusluba, tunnistada ehitusluba kehtetuks ja anda uus vms.
14.Vastustaja tugines vaidlustatud korralduses ka sellele, et ehitamine on nõuetekohaselt dokumenteerimata ning seda ei saa asendada ehitise auditiga. Vastustaja täpsustas vaideotsuses, et tema etteheiteks on eelkõige nõuetekohase ehitusprojekti puudumine. EhS § 52 lg 3 alusel tuleb koos kasutusloa taotlusega esitada ehitusprojekt, mille järgi ehitis ehitati. Määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 5 lg 1 alusel on ehitusprojekti staadiumiteks eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Määruse § 10 lg 1 ütleb, et tööprojekt on ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahenduste ja insener-tehniliste lahenduste ning kvaliteedi kirjeldus täpsusega, mis võimaldab nõuetekohaselt ehitada ning koostada teisi ehitamisega seonduvaid dokumente, mille olemasolu peetakse vajalikuks. Kaebaja kinnitusel on kasutusloa taotlusele lisatud ainult eelprojekt. See asjaolu on fikseeritud ka auditis. Seega ei ole kaebaja esitanud nõuetele vastavat ehitusprojekti, mille järgi ehitise oleks saanud õiguspäraselt ehitada.
15.Kohtu hinnangul ei saa ehitusprojektile kehtestatud nõuete rikkumist kompenseerida ehitise auditiga. EhS § 18 lg 1 ja 5 alusel on ehitise auditi eesmärk tõendada ehitise nõuetele vastavust ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutust või anda ehitise kohta muu hinnang. Eristatakse kasutuseelset, korralist ja erakorralist ehitise auditit. Ehitise auditile esitatavad nõuded, auditi meetodid, samuti korralise ja erakorralise auditi juhud ja sageduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Praegusel juhul ei ole tegemist kasutuseelse auditiga. EhS § 18 lg 2 alusel tehakse kasutuseelne audit õigusaktis sätestatud juhul enne ehitise kasutusele võtmist. Mõeldud on olukorda, kus selline audit on õigusaktis ette nähtud olenemata sellest, kas kõik nõuded ehitusprojekti koostamisel ja ehitamise dokumenteerimisel on täidetud. Kasutuseelseks auditiks on näiteks kasutusloa taotlusele lisatud elektripaigaldise audit. EhS § 18 lg 1 tähenduses on tegemist erakorralise auditiga.
16.Kaebaja selgituse ja auditi põhjal ei ole ehitustöid üldse dokumenteeritud. Olemas ei ole mingeid EhS § 15 lg 3 nimetatud dokumente, s.h teostusjooniseid, ehituspäevikut, kaetud tööde akte. Olemas on ainult fotod, kuid määruse „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“ § 4 lg 1 alusel on fotod ette nähtud kaetud tööde akti täiendamiseks, mitte selle asendamiseks. Määruse „Ehitise auditi tegemise kord“ § 8 p 4 näeb ette, et ehitise erakorralise auditi saab teha ehitusdokumentide asendamiseks, kui ehitusdokumendid on puudulikud määral, mis takistab pädeval asutusel andmast hinnangut kasutusloa menetluses või kasutusteatise kontrollimisel. Määruse § 8 p 3 kohaselt saab erakorralise auditi teha ehitusprojekti asendamiseks ainult ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lõikes 6 või § 29 lõikes 6 sätestatud juhul, s.o enne 01.07.2015 ehitatud ehitise seadustamise raames. Seega on põhimõtteliselt võimalik auditiga kompenseerida ehitustööde dokumenteerimist, kuid auditiga ei saa asendada ehitusprojekti.
17.See, et kaebaja ei esitanud koos kasutusloa taotlusega nõutavaid dokumente, ei ole kasutusloa andmisest keeldumise alus. Sel juhul saab taotluse jätta haldusmenetluse seaduse § 15 lg 2 ja 3 alusel läbi vaatamata. Samas leidis kohus eespool, et asjas esineb kasutusloa andmisest keeldumise alus, mida ei ole võimalik kõrvaldada. Sellises olukorras ei saa vastustajale ette heita, et ta ei nõudnud kaebajalt õigusaktides ette nähtud dokumentide esitamist, kuna see oleks põhjustanud kaebajale täiendavaid kulutusi ning ei oleks asja lahendust muutnud.
18.Otsuse punktis 11-17 toodud põhjendustel oli vaidlustatud korraldus õiguspärane. Asja lahendamiseks ei ole vaja käsitleda küsimust, milline tähtsus on sellel, et vaidlusalune ehitis on omadustelt tootmishoone, see on algusest peale kavandatud kasutamiseks tootmishoonena ning oli tegelikkuses kasutusloa taotluse esitamise seisuga tootmishoonena kasutusele võetud. Eeltoodu on kohtu hinnangul tõendatud. Ehitises on kontor, sanitaarruumid ning ruumid, mis on mõeldud mööbli tootmiseks. Kaebaja on paigaldanud nendesse ruumidesse seadmed, mis auditi tegemise seisuga olid kasutusel. See on näha auditile lisatud fotodelt. Fotol 33 olev seade on ühendatud vooluvõrku ja seadme ümber maas on saepuru. Fotodel 32, 33, 34, 37, 38, 42, 45 on näha ruumis paiknevad materjalid ning pooleli olev või valminud mööbel. Eelprojekti seletuskirjas on öeldud, et tulevikus hoone kasutusotstarve muutub ning hoone ehitamisel lähtutakse VI kasutusviisist. Määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 järgi tähendab VI kasutusviis tööstus- ja laohooneid, s.o hoonet, mille ruumides midagi toodetakse ja/või ladustatakse. Kaebaja ei ole muutnud usutavaks, et tal oli kavatsus rajada või võtta kasutusele elamu abihoone. Kaebajal oli algusest peale kavatsus ehitada tootmishoone.
19.Riigikohus leidis lahendis 3-3-1-69-16 p 39, et väidetav hoone tegelik kasutus ei puutu ehitus- ega kasutusloa õiguspärasuse hindamisel asjasse ning ehitus- ja kasutusloa õiguspärasust hindab kohus loa andmise hetke seisuga. Kohtu hinnangul ei pruugi need
seisukohad olla praeguses asjas kohaldatavad. Viidatud kaasuses oli tegemist olukorraga, kus kasutusluba taotleti kõrvalhoone-saunale, kuid väidetavalt kasutati ehitist tegelikult elamiseks. S.t võimalik oli hoone kasutamine taotletud kasutusotstarbel (ja ka elamu oli kinnisasjal olemas). Praeguses kohtuasjas vaidluse all oleva ehitise kasutamine elamu abihoonena ei ole üldse võimalik ning kaebaja kasutusloa taotluse esitamise hetke seisuga juba kasutas ehitist tootmishoonena. Seega võis asjas esineda täiendav kasutusloa andmisest keeldumise alus - kasutusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad oluliselt kasutusloa andmise otsustamist (EhS § 55 p 10). See võis mõjutada asja otsustamist, kuna EhS § 11 lõikes 2 sätestatud nõuded ehitisele on otseselt seotud sellega, milleks ehitist kasutatakse. On selge, et nõuded ehitise mehaanilisele vastupidavusele ja stabiilsusele, tuleohutusele, kaitsele müra eest jne on erinevad olukorras, kus ehitist kasutatakse elamu abihoonena, s.o mõne sõiduki hoidmiseks, koduses majapidamises vajalike asjade hoidmiseks, hobitegevuseks, ning olukorras, kus ehitises toimub mööbli tootmine ja töötavad inimesed. EhS § 14 lg 1 p 1 alusel tuleb ehitusprojekti koostamisel arvesse võtta ehitisele esitatavaid nõudeid, sealhulgas kasutusotstarbest tulenevaid erinõudeid. Kuid nagu eespool öeldud, ei oma eeltoodu asja lahendamisel määravat tähtsust.
20.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust seda tühistada. Vaideotsuse puhul ei tugine kaebaja sellele, et vaideotsus rikub tema õigusi olenemata põhivaidlusest. Kohtu arusaamisel vaidlustas kaebaja vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei nõustu vaideotsuse põhjendustega ja järeldusega vaide rahuldamata jätmise kohta. Kuna kohus vaidlustatud korraldust ei tühista, siis jätab kohus rahuldamata ka vaideotsuse tühistamise nõude. Kui kohus vaidlustatud korraldust ei tühista, siis ei ole kohustamisnõude rahuldamine võimalik. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
21.Kohus viitas eespool sellele, et vastustaja on avaldanud valmisolekut otsida võimalusi ehitise seadustamiseks. Vaidluse lahendamine kokkuleppega oleks kohtu hinnangul poolte huvides. S.h arvestades, et haldusmenetluses on valesti toiminud mõlemad pooled. Vastustaja oleks saanud tõstatada vaidluse all olevad küsimused juba ehitusloa andmisel. Teiselt poolt kaebaja on tema avalduste ja auditi põhjal ise koostanud eelprojekti, teinud enamuse ehitustöödest ja teinud omanikujärelevalvet. EhS § 24 lg 2 p 1-3 alusel peab sel juhul olema tõendatud pädeva isiku, s.o kaebaja kvalifikatsioon. Kui eeldada, et kaebajal on nõutav kvalifikatsioon vastavateks tegevusteks - projekteerimiseks, kõigi tehtud ehitustööde tegemiseks ja omanikujärelevalve tegemiseks, siis ei saanud kaebajale olla teadmata, et ta ignoreerib olulisi ehitamist reguleerivaid õigusnorme. S.h on kaebaja eelprojekti koostamisel ise märkinud, et hoone ehitamiseks tuleb tellida konstruktiivse osa ehitusprojekt. Menetluskulud. Selgitused
22.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
23.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.