X. X kaebus tuvastada, et X. X, töötades ajavahemikul 01.01.1999 kuni 23.08.2022 OÜ-s Kolmestar metsaveo autojuhina, töötas ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ peatüki XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus erialakoodile 11442 (metsaväljaveo autojuht) kokku 23 aastat, 7 kuud ja 22 päeva ja Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2023 otsuse nr E12332-2 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata X. X 18.07.2023 avaldus pensioni määramiseks uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X, lepinguline esindaja advokaat Tiia Tafenau Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 11.01.2024
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tunnistaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.02.2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 23.08.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA/vastustaja) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 punkti 2 alusel. Kaebaja taotles pensioni loetelu nr 2 osa XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus punkti 1 Metsavarumine erialakoodi 11422 alusel metsaväljaveo autojuhina.
2.23.11.2022 otsusega nr E12332-1 jättis SKA kaebaja avalduse rahuldamata. Otsuse kohaselt on kaebajal täidetud soodustingimustel vanaduspensionile õiguse tekkimiseks vajalik 25- aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue.
Soodusstaaž tõendatud ei ole. Otsuse põhjenduste kohaselt ei arvatud kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamise aega OÜ-s Kolmestar alates 01.01.1990 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 23.08.2022, kokku 23 aastat 7 kuud ja 22 päeva sest pensioni saamiseks esitatud dokumentide, Sotsiaalkindlustusameti poolt kogutud andmete, Sotsiaalministeeriumi selgituste ja kohtupraktika põhjal ei saa väita, et kaebaja töötas OÜ-s Kolmestar metsa ülestöötamisega tegelevas ettevõttes metsavarumisel metsaväljaveo autojuhina. Otsuse põhjenduste kohaselt on metsaväljaveo autojuhil õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta töötab metsavarumisel ja veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, sealjuures ka laeb metsa autole. Vastustaja leidis, et OÜ Kolmestar põhitegevusalaks ei ole metsa ülestöötamine, vaid autotransport ja kuigi kaebajal on töölepingus ametinimetuseks metsaväljaveo autojuht, ei vedanud ta metsa raielankidelt, ülemistest ladudest ja vaheladudest, vaid teostas vedu maanteel.
3.Kaebaja esitas 18.07.2023 SKA-le avalduse, milles palus uuesti läbi vaadata 23.08.2022 esitatud pensioniavaldus ja täiendavad dokumendid soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Kaebaja esitas täiendavate tõenditena OÜ Kolmestar 07.07.2023 tõendi, veolepingu väljavõtte esilehest ja viimasest lehest, autode tehnilised passid ja foto autost, millega töid teostas ja 5 veoseakti.
4.01.09.2023 otsusega E12332-2 jättis SKA kaebaja 18.07.2023 avalduse rahuldamata samadel põhjustel, mis oli toodud 23.11.2022 otsuses. SKA leidis, et 18.07.2023 avaldusega koos esitatud täiendavad dokumendid ei tõenda tema töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal.
5.Kaebaja esitas 02.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse tuvastada, et X. X, töötades ajavahemikul 01.01.1999 kuni 23.08.2022 OÜ-s Kolmestar metsaveo autojuhina, töötas ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ peatüki XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus erialakoodile 11442 (metsaväljaveo autojuht) kokku 23 aastat, 7 kuud ja 22 päeva ja Sotsiaalkindlustusameti 01.09.2023 otsuse nr E12332-2 tühistamiseks ja Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata X. X 18.07.2023 avaldus pensioni määramiseks uuesti läbi
6.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 05.10.2023 menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
7.Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine. 7.1 Kaebaja on täitnud soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalikud eeldused – ta on perioodil 01.01.1999 kuni 23.08.2022 töötanud metsaväljaveo autojuhina, s.o loetelu 2 osa XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, punkti 1 Metsavarumine, erialakoodiga 11442 tähistatud kutsealal kokku 23 aastat 7 kuud ja 22 päeva. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal on täidetud 25- aastane pensionistaaž. 7.2 Kaebaja asus OÜ-s Kolemstar metsaväljaveo autojuhina tööle 01.01.1999. a ja see on tõendatud tema tööraamatu väljavõttega. Tööraamatu kandest nähtub, et kaebaja töösuhe lõppes 15.09.2005 ning ajavahemikul 16.09.2005 – 30.08.2006 töötas kaebaja OÜ-s Nexon Trans autojuhina. Novembrist 2006 asus kaebaja uuesti tööle OÜ-s Kolmestar ja jätkas tööd samal töökohal ja samadel tingimustel nagu on kokku lepitud 13.03.2000 töölepingus nr 5. Kaebaja töötab OÜ-s Kolemstar metsaväljaveo autojuhina käesoleva ajani.
2(7)
7.3 Kaebaja töötamine metsaväljaveo autojuhina on lisaks tööraamatule tõendatud ka 13.03.2000 töölepinguga nr 5 ja selle lisaks 1 oleva ametijuhendiga. 01.01.1999 tööle asumisel töötas kaebaja metsaväljaveo autol SISU M164 (väljalaske aasta 1977), mis oli lahtise tõstukiga, s.t tõstukil oli vaid iste ning ei mingit ilmastiku kaitset, tõstuki tugikäpad tuli langetada tööasendisse ja tõsta sõiduasendisse käsitsi. Töö sisuks oli metsamaterjali vedu metsast raielankidelt ja vaheladudest tööstustesse. Koorma laadis ta autosse tõstuki abil ise. Metsamaterjali vedu tuli teostada lankidelt. Töötingimused olid rasked ja töötada tuli välitingimustes aastaringselt. Auto vahetati mõne aja möödudes välja metsaväljaveo autoga SISU SM320 (väljalaske aasta 1984), mis oli varustatud tõstukiga Kesla, mis oli samuti ilma ilmastiku kaitseta, s.t kaebaja töötingimused ei muutunud. 2005. aastal osteti esimene uus auto Scania, mille tõstuk Kesla oli tuulesirmiga. 2015. aastal andis tööandja kaebaja kasutusse metsaväljaveoauto VOLVO, mille tõstuk oli kabiiniga. 7.5 OÜ Kolmestar põhitegevuseks on alates 1999. aastast kuni käesoleva ajani metsa ülestöötamine. Asjaolu, et ettevõte ei ole äriregistris märkinud oma põhitegevusalaks metsavarumist, ei tähenda, et ettevõte ei tegelenud metsa ülestöötamisega. Ettevõte on alates oma tegevuse alustamisest majandusaasta aruannetes deklareerinud, et äriühingu põhitegevusalaks on metsa ülestöötamise teenuse osutamine ja metsaveondusega seotud autotransporditeenuse pakkumine. 7.6 Metsa väljavedu raielankidelt ning vaheladudest metsamaterjali ostjate juurde tuleb käsitleda osana metsa ülestöötamise protsessist, kuna ettevõtete suurema spetsialiseerumise tõttu on nii RMK kui teised metsa ülestöötamisega tegelevad ettevõtted hakanud metsaväljaveo teenust tellima vastavat teenust pakkuvatelt ettevõtetelt. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt omab tähendust vaid metsamaterjali pealelaadimise punkt, mitte sihtpunkt. RMK-ga sõlmitud lepingute kohaselt oli RMK metsamaterjali pealelaadimise koht RMK vahelaoplats. Seega vedas kaebaja nimetatud lepingute alusel metsamaterjali vaheladudest. Seega tuleb OÜ Kolmestar lugeda metsa ülestöötamisega tegelevaks ettevõtteks ning kaebaja töötamist ettevõttes tuleb lugeda töötamiseks ametikohal, mis vastavalt loetelule 2 annab õiguse soodustingimustel vanaduspension saamiseks. Vastustaja seisukoht
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 8.1 Soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks peavad olema täidetud kõik tingimused, st, et isik peab olema töötanud täistööajaga loetelus nimetatud ametikohtadel või töökohtadel ning asutuse tegevusala ja töötaja ametikoht või kutseala peavad ühtima loeteludes tooduga. Loetelud 1 ja 2 on koostatud tootmisala põhiselt (jaotatud osadeks) ning igas tootmisharus või kitsamalt piiritletud tootmisalal on üldreeglina loetletud kutsealad/ametikohad, kus töötamine annab õiguse sooduspensionile. Oluline on nii tootmisala kui ka kutseala/ametikoht. Välja on toodud erandid. 8.2 Määrusega on pandud nimekirjade osas selgituste andmise kohustus Sotsiaalministeeriumile, kes on 12.12.2014 andnud vastustajale järgmise selgituse: „Arvestades seadusandja tahet ning lähtudes kohtupraktikast, et ametikoht peab vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele (vt Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-657) tuleb hinnata, kas isiku töö vastab tolleaegse metsa väljaveo autojuhi töö sisule või mitte. Selgitame, et õigus soodustingimustel vanaduspensionile on metsavarumisel ainult sel juhul kui seda tehakse tööstuslikul eesmärgil. Metsa väljaveo autojuhil on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta veab metsa raielankidelt, ülemistest ja alumistest vaheladudest, sealjuures ka laeb metsa autole. Juhime tähelepanu, et selline õigus on üksnes autojuhil, kes juhib laadurit väljas, mitte kabiinis.“.
3(7)
8.3 Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-2156 esitatud vastuses on Sotsiaalministeerium välja toonud, et määruse nr 206 nimekirjade koostamisel on lähtutud tolleaegsetest töötingimustest. 8.4 Äriregistris olevate andmete kohaselt oli OÜ Kolmestar tegevusalaks aastatel 1999-2019 kaubavedu maanteel ning aastatel 2020-2021 metsamajandust abistavad tegevused. 8.5 Haldusmenetluses ei ole tuvastatud, et OÜ Kolmestar tegevusalaks oleks olnud metsavarumine ning et kaebaja töö sisuks oleks olnud vaid metsa väljavedu ning et ta töötas sellistes tingimustes ja selliste vahenditega, mida määruse koostamisel silmas peeti. 8.6 Dokumentaalselt ei ole tuvastatud, millal asus kaebaja taas tööle OÜ-sse Kolmestar. Kaebuse kohaselt asus ta taas OÜ-s Kolmestar tööle novembris 2006 13.03.2000 sõlmitud lepingu alusel. Samas on kolhoosiliikme tööraamatu kohaselt nimetatud leping lõpetatud 15.09.2005.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks, et töötades ajavahemikul 01.01.1999 kuni 23.08.2022 OÜ-s Kolmestar metsaväljaveo autojuhina, töötas ta ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ peatüki XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstuse erialakoodile 11442 (metsaveo autojuht) kokku 23 aastat 7 kuud ja 22 päeva.
11.SKA 23.11.2022 ja 01.09.2022 otsustest tulenevalt ei arvatud kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamise aega OÜ-s Kolmestar perioodil 01.01.1999 kuni pensioniavalduse esitamiseni 23.08.2022, kokku 23 aastat, 7 kuud ja 22 päeva. Kohtuistungil täpsustas kaebaja taotlust selliselt, et ta ei vaidle vastu SKA seisukohale, mille kohaselt ei saa soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata töötamise aega OÜ-s Nexon Trans perioodil 16.09.2005 kuni 30.08.2006 ning samuti aega, mis jääb nimetatud töötamise ning OÜ-s Kolemstar töötamise alustamise vahele novembris 2006. Seega on vaidluse all üksnes küsimus, kas kaebaja tegi OÜ-s Kolmestar perioodil 01.01.1999 kuni 15.09.2005 ja 01.11.2006 kuni 23.08.2022 tööd, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Seejuures ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebajal on täidetud 25- aastane pensionistaaži nõue.
12.SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja 2 (nimekiri 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töökohtadel.
13.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Nimetatud määrusega kinnitas Vabariigi Valitsus „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu 2“ (loetelu nr 2). Loetelus nr 2 on üheks selliseks tootmisalaks p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus. Metsavarumise puhul (alapunkt 1) annavad soodusstaaži ametikohad metsaväljaveo autojuht (kood 11442).
14.Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti viidanud varasemale kohtupraktikale, mille kohaselt peab ametikoht vastama määruses nr 206 oleva koodiga tähistatud ameti kõigile 4(7)
eeldustele (Tartu Ringkonnakohtu 19.02.2014 otsus haldusasjas 3-11-675), mistõttu tuleb hinnata, kas kaebaja töö vastas selleaegsele ametikoha sisule või mitte. Määruses nr 206 nimetatud teatud ametikoha sisu osas saab selgitusi anda Sotsiaalministeerium. Kohtu hinnangul on vastavatest selgitustest võimalik lähtuda.
15.Sotsiaalministeerium on Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-15-2156 esitatud vastuses välja toonud, et määruse nr 206 nimekirjade koostamisel lähtutud tolleaegsetest töötingimustest ning et Riigikohus on leidnud, et soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega. Määrav ei ole ametikoha nimetus, vaid isiku tegevus töötades. Ametikoht peab vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele. Selgituse koostamisel on Sotsiaalministeerium tuginenud Eesti NSV Sotsiaalhooldusministeeriumi materjalidele. Selle materjali kohaselt on tööstuslikuks metsavarumiseks metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Metsamajandite, mis ei ole loodud metsa ülestöötamiseks, töötajatel üldreeglina õigust soodustingimustel pensionile ei ole. Õigus soodustingimustel pensionile on vaid siis, kui nad töötavad vahetult tööstuslikul metsavarumisel või -parvetusel, raielangil. Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumine. Kohus on tuvastanud metsaväljaveo autojuhi õiguse soodustingimustel vanaduspensionile järgmistel asjaoludel – metsas võeti koorem peale, puud viidi saeveskisse. Autodel olid kraanad, vintsid, vedrutõstukid. Oluliseks peeti, et puud ehk koorma laadis autojuht ise peale ning seda mistahes aastaajal. Metsaväljaveo autojuht vedas puitu välja, olles ise roolis, kinnitades ise palgid. Palke kinnitati kas nn vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi. Sellest lähtutakse metsaväljaveo autojuhile pensioni määramisel. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Samuti ei anna õigust töö forwarderiga.
16.Kohus märgib esmalt, et asjas ei ole iseseisvat tähendust asjaolul, et OÜ Kolmestar äriregistris olevate andmete kohaselt on ettevõtte põhitegevusala aastatel 1999-2019 kaubavedu maanteel ning aastatel 2020-2021 metsamajandust abistavad tegevused. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle OÜ Kolmestar juhatuse liikme Y. Y. Tunnistaja selgitustest nähtus, et ettevõtte tegevus ei vastanud äriregistrisse kantud tegevusalale ning et tegelikkuses tegeles ettevõte alates ettevõtte asutamisest kuni käesoleva ajani metsa ülestöötamisega ega ole kunagi tegelenud vedudega maanteedel. Tunnistaja selgitas, et ettevõte ei tegelnud metsavarumisega enda tarbeks, vaid tegemist oli tööstusliku tegevusega, st teenust osutati tellijatele. Töid teostati raielankidel, ülestöötatud mets laeti kraavide äärtest autole ja veeti välja vaheladudesse ja ladudesse. Maanteedel sõideti seoses veoga vähe. Tunnistaja selgitas, et äriregistrisse kantud ettevõtte tegevusalad on ekslikud ning tingitud registri eripärast. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt tunnistaja ütlustele tuginedes usutavaks, et kaebaja töötas ettevõttes, mis tegutses tööstusliku metsavarumisega raielankidel ning vedas lankidelt metsamaterjali vaheladudesse ja ladudesse.
17.Tunnistaja selgitas istungil ka seda, et kaebaja alustas töötamist metsa väljaveo autol SISU, mis oli lahtise tõstukiga, millel puudus ilmastiku kaitse ja millel oli muruniiduki iste. Kabiin oli vineerist. Tugijalad tuli kinnitada käsitsi. Töö sisuks oli metsamaterjali vedu metsast raielankidelt, kraavide äärtelt ja ladudest vaheladudesse ja tööstusesse (sh
5(7)
sadamatesse). Selle autoga töötas kaebaja 1999 kuni 2002. Sellel järgnevalt töötas kaebaja 2002-2005 autoga SISU, mis oli varustatud tõstukiga, mis oli samuti ilma ilmastikukaitseta. Kaebaja tööülesannete juurde lisandus vedu RMK tellimusel RMK vaheladudest metsamaterjalide ostjate juurde ja teistesse RMK vaheladudesse. Vahe varasema sõidukiga oli see, et kabiin ei olnud enam vineerist ja tugijalgade kinnitamine ei toimunud enam käsitsi. 2005-2015 töötas kaebaja autol Scania, mis oli tuulesirmiga. Kaebaja asus 2015 töötama metsaveoväljaveoautol Volvo, mille tõstuk oli kabiiniga. Tunnistaja selgitas, et kaebaja töötas aastaringselt rasketes töötingimustes välitingimustes (sh talvel), sh laadis koormaid, teostas metsa väljavedu ladudesse ja vaheladudesse.
18.Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on leidnud tõendamist, et kaebaja ametikoha sisu ajal, mil kaebaja töötas OÜ-s Kolmestar oli küll raske, kuid ei ole käsitletav töötamisena ametikohal, mis vastab määruse nr 206 loetelu 2 erialakoodile 11442 (metsaväljaveo autojuht). Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et nimekirjades ei ole loetletud tervistkahjustavaid töötingimusi, vaid nimekirjade koostamisel on lähtutud tolleaegsetest töötingimustest teatud töödel, kutsealadel ja ametikohtadel, mis on seetõttu nimekirjadesse lisatud.
19.Tunnistaja selgitas kaebaja tööülesandeid täpsustades, et töö toimus iga ilmaga ning ainus koht, kus sooja saada oli sõiduki kabiin. Soojakuid ei olnud. Tõstuk oli aga kuni viimase auto saamiseni alati väljas. Koorem võeti peale metsast, lankidelt, kraavide äärest. Veeti sadamatesse või saeveskisse. Koorma peale- ja mahalaadimine toimus haaratsitega. Vintsi ei ole kunagi kasutatud ja tunnistajale teada olevalt ei olnud vintsiga laadimise süsteem ajal, mil tegevust alustas OÜ Kolmestar (1999), enam üheski metsa ülestöötamisega tegelevas ettevõttes kasutusel. Kaebaja teostas koorma peale laadimist haaratsitega ning ei teinud seda käsitsi. Kaebaja oli laadimise ajal tõstukil. Koorma kinnitamist teostas kaebaja käsitsi.
20.Määruse nr 206 kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Haaratsitega masinad, mis tulid metsavarumisse peale vintsiga masinaid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tunnistaja Y. Y ütlustega on tõendamist leidnud, et kaebaja ei teostanud koorma laadimist vintsiga ja käsitsi, vaid tegi seda tõstuki ja haaratsitega kogu oma töötamise aja OÜ-s Kolmestar. Tõstukiga koorma laadimine ei anna aga õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Nimetatust tulenevalt ei olnud vastustajal ka võimalik lugeda kaebaja töötamise aega OÜ-s Kolmestar metsaväljaveo autojuhina soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööstaaži hulka. Seega jääb kaebus nii tuvastamis- tühistamiskui ka kohustamisnõudes rahuldamata.
21.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud. Seega jätab kohus menetluskulud poolte enda kanda.
22.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja ja tunnistaja nime tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik 6(7)
Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 20.06.2025.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.