Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 09.04.2026, Tartu 3-24-2455 X.X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 30.07.2024. a otsuse nr E14530-1 tühistamiseks, soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks otsustada asi uuesti Tartu Halduskohtu 13.02.2025. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant – X.X., esindaja v.adv Epp Landberg Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta Sotsiaalkindlustusameti 04.03.2026. a vastusele lisatud 1981. aasta metoodiline juhend asja materjalide juurde.
2.Rahuldada X.X. apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tartu Halduskohtu 13.02.2025. a otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt ning:
3.1.tuvastada, et X.X. töötas 04.05.1994-01.03.1998 AS-is Xxx ning 03.04.199831.12.2006 OÜ-s Xxx soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 2 järgi;
3.2.tühistada Sotsiaalkindlustusameti 30.07.2024. a otsus nr E14530-1 ja kohustada vastustajat X.X. 10.05.2024. a avaldust uuesti läbi vaatama;
Mõista Sotsiaalkindlustusametilt X.X. esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks välja 2051,70 eurot (koos käibemaksuga).
5.Asendada avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed ja kaebajaga seotud äriühingu nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 09.04.2026, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) 10.05.2024 avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel ning palus endale määrata alates 25.09.2024. a soodustingimustel vanaduspension, kuna ta on töötanud metsaväljaveo autojuhina.
2.SKA jättis 30.07.2024. a otsusega nr E14530-1 X.X.-ile soodustingimustel vanaduspensioni määramata. Otsuse kohaselt ei arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka X.X. töötamist metsaväljaveo autojuhina 04.05.1994–01.03.1998 AS-is Xxx ning 03.04.1998–31.10.2017 OÜ-s Xxx, kokku 23 aastat 4 kuud ja 25 päeva. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
2.1.Sotsiaalministeerium (SoM) on 2014. a selgitanud, et õigus soodustingimustel vanaduspensionile on metsavarumisel ainult sel juhul, kui seda tehakse tööstuslikul eesmärgil. Metsaväljaveo autojuhil on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, kui ta veab metsa raielankidelt, ülemistest ja vaheladudest, sealjuures laeb metsa autole. SoM selgitas 2015. a Tallinna Halduskohtule asjas nr 3-15-2156 antud vastuses järgmist. Tööstuslikuks metsavarumiseks on metsamaterjalide tootmisprotsess, mis jaguneb töödeks raielangil, ülestöötatud metsa väljaveoks ja metsalaos teostatavateks operatsioonideks. Määruse kehtestamise ajal toimus palkide laadimine vintsi abil ning sooduspensioni kehtestamisel lähtuti nendest töötingimustest. Tervistkahjustavaks tööks ning rasketeks töötingimusteks oli raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Autodel olid kraanad, vintsid, vedrutõstukid. Metsaväljaveo autojuht vedas puitu välja, olles ise roolis, kinnitades ise palgid. Palke kinnitati kas vintssüsteemiga, tõstukiga või enamjaolt käsitsi. Haaratsiga laadimine, mis tuli metsavarumisse hiljem, ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
2.2.Kuna loetelude koostamisel lähtuti Nõukogude Liidus kehtinud nimekirjadest ja määrust nr 206 ei ole kinnitamisest alates muudetud, siis tuleb lähtuda loetelude kehtestamise aegsetest töötingimustest. Kõigi tööde ohtlikkus ei ole tänapäeval enam tolleaegse olukorraga võrreldav.
2.3.Haldusmenetluses kogutud materjalide põhjal ei töötanud kaebaja ettevõtetes, mille tegevuseks oli metsavarumine ja kus tegeletakse tööstusliku metsavarumisega. Töölepingu, ametijuhendi ja enda selgituste kohaselt teostas kaebaja metsaväljaveo autojuhina ümarpuidu metsast väljavedu saekaatrisse ja paberipuu terminali, ta osutas metsaväljaveo teenust, teostas metsamaterjali transporti, maanteevedu. Ta ei teostanud koorma laadimist vintsiga ja käsitsi, vaid tegi seda hüdraulilise tõstukiga.
2.4.Äriregistri andmetel on OÜ Xxx tegevusalaks kaubavedu maanteel ja ainukeseks osanikuks on kaebaja. Kaebaja kinnitusel tegeleb OÜ Xxx metsaväljaveo teenuse osutamisega. Ta laadis hüdraulilise tõstukiga materjali raielangi ääres autole ja vedas palgi saekaatrisse ning paberipuu terminali. SoM selgituste ja kohtupraktika kohaselt ei teki maanteel puitu vedaval autojuhil õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
3.X.X. esitas 29.08.2024 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tühistada SKA 30.07.2024. a otsuse; tuvastada, et ta töötas 04.05.1994–01.03.1998 AS-is Xxx ning 03.04.1998–31.10.2017 OÜ-s Xxx kokku 23 aastat 4 kuud ja 25 päeva metsaväljaveo autojuhina, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2“ erialakoodi 11442 all nimetatud metsaväljaveo autojuhi ametikohale; ning kohustada SKA-d kaebaja pensioniavaldust soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Kaebajal on 25-aastane tööstaaž ja metsaväljaveo autojuhina on ta töötanud 23 aastat 4 kuud ja 25 päeva – seega on soodustingimustel vanaduspensioni nõuded täidetud.
3.2.Metsa väljavedu on töö, mis toimub välitingimustes, kuna metsa laetakse autodele ja veetakse välja raielankidelt. Töö on füüsiliselt raske, kuna töötatakse aastaringselt, sh talvel, ning metsa väljaveoks on vaja teha füüsilisi pingutusi.
3.3.Haldusasjas nr 3-15-1352 üle kuulatud tunnistaja kirjeldas, kuidas näeb välja töötamine metsaväljaveol. Tunnistaja ütluste alusel nõustus SKA, et tõendatud on kaebaja töötamine metsaväljaveo autojuhina, mis annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Metsaväljavedu ei tehta kabiinis istudes, vaid nii, nagu seda kirjeldas tunnistaja. Seega on ebaõige seisukoht, et soodustingimustel saab pensioni ainult siis arvestada, kui metsa väljaveoks kasutati vintsi, sest ka haaratsitega metsa väljaveo teostamine oli füüsiliselt raske. Lisaks eeltoodule tuli metsas tihti teostada jooksvat remonti, parandada/vahetada hüdrovoolikuid.
3.4.Kaebaja ei teostanud vedu maanteel, vaid laadis ja vedas metsa (ümarpalki) raielankidelt.
3.5.Kaebaja töötas AS-is Xxx 04.05.1994–01.03.1998. Vastustaja on T.S. puhul lugenud töötamise samas ettevõttes ja umbes samal perioodil soodustingimustel pensioni staaži andva tööks. Seetõttu jääb arusaamatuks, miks kaebaja töötamist nimetatud perioodil ei arvestatud soodustingimustel vanaduspensioni andva staaži hulka.
3.6.OÜ Xxx osutas metsaväljateenust Stora Enso AS-ile. Esialgu kasutas kaebaja metsa väljavedamiseks autot, mille tõstukil puudus kabiin. Hiljem (u 2006–2007. a) töötas kaebaja sellisel autol, kus tõsteseade asus eraldi kütmata kabiinis, kuid ka siis tuli haaratsite töökorda seadmiseks kabiinist väljuda, panna paika plaadid jne. Tegemist oli raske füüsilise tööga välitingimustes. Jääb arusaamatuks, mille alusel saab SKA öelda, et 2003, 2007 või 2012. a see töö enam raske ei olnud.
3.7.Vastustaja seisukoht seab kaebaja ebavõrdsesse olukorda võrreldes töötajatega, kes on kaebajaga samas ettevõttes töötades ja sama tööd tehes saanud soodustingimustel pensionile.
4.Tartu Halduskohus jättis 13.02.2025. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et asjas kogutud tõendid ei kinnita, et kaebaja töö AS-s Xxx ning OÜ-s Xxx oleks olnud sellise iseloomuga, et see annaks õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Otsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
4.1.Vastustaja pidi asja lahendamisel arvesse võtma SoM selgitusi. Seetõttu ei saa halduskohus nõustuda kaebaja seisukohaga, et ebaõige on järeldus, et soodustingimustel saab pensioni ainult siis arvestada, kui metsa väljaveoks kasutati vintsi, sest ka haaratsitega metsa väljaveo teostamine oli füüsiliselt raske. Vastustaja ei ole väitnud, et kaebaja töö oleks olnud kerge. Ka kohtus tunnistajate kirjalikult antud ütlustest nähtub, et kaebaja töö oli raske, töötingimused karmid ja töö nõudis füüsilist pingutust.
4.2.Esitatud tõendite põhjal on vastustaja teinud õige järelduse, et kaebaja töö ei vastanud määruses nr 206 toodud selleaegse ametikoha sisule. Ka erialakirjanduses on leitud, et raiemasinad on viimaste aastakümnetega kiiresti arenenud.1 Sellest tulenevalt on metsaväljaveo autojuhi töö mõnevõrra lihtsam, kui määruse nr 206 kehtestamise ajal.
4.3.Vastustaja osutas õigesti, et äriregistri andmete kohaselt on OÜ Xxx põhitegevusala kaubavedu maanteel. Kaebaja väidab, et sel ajal, kui osaühing asutati, ei olnud äriregistri valikus punkti, mis oleks kajastanud ainult metsaväljavedu, seepärast sai valitud kaubavedu maanteel. Kohtu hinnangul oleks OÜ Xxx saanud oma põhitegevusala hiljem vajadusel ka muuta.
4.4.Tunnistaja A.A. selgitas kohtule ütlusi andes, et kaebaja töötas metsaväljaveo autoga Volvo. Puidu peale ja maha laadimine toimus puidutõstukiga, millel olid haaratsid. Koormaid laaditi peale metsast ja veeti erinevatesse kohtadesse, näiteks saekaatritesse, puiduterminali, eraisikutele koju, puiduladudesse jne. Vastustaja on seoses tunnistaja A.A.i ütlustega märkinud, et puidu peale ja maha laadimine toimus haaratsitega, mis aga SoM selgituse kohaselt õigust soodustingimustel vanaduspensionile ei anna.
4.5.Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaebaja ei vedanud puid ainult metsast välja, vaid ka maanteedel. Vahemaa üldjuhul oli 10-60 km, aga oli ka juhuseid, kui tuli viia kaugemale. Vedusid tehti tellimuste alusel üle Eesti.
4.6.Kaebaja ei saa tugineda varasemates kohtuotsustes teiste, kuigi temaga ilmselt sarnases olukorras olnud, isikute suhtes tuvastatud asjaoludele või neis kohtuasjades õigusnormidele antud tõlgendustele. Vaatamata varasemale, kaebajale soodsale kohtupraktikale, ei võimalda praeguses asjas kaebaja töö kohta tuvastatud asjaolud järeldada tema õigust soodustingimustel pensionile.
4.7.Vastustaja selgitas juba 30.07.2024. a otsuses kaebajale, et asjaolu, et varasemalt on määratud soodustingimustel vanaduspension samadel tingimustel töötamise eest, ei anna see alust õigusvastase praktika jätkamiseks. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele tuginedes. Pikaaegsest kohtupraktikast tuleneb selgelt, et kuigi haldusorgan võib oma püsiva praktikaga anda aluse õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata ebaõiget halduspraktikat.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud (HKMS § 157 lg 1) ning tuleb seetõttu tühistada. Kohus tugines täies mahus vastustaja väidetele. Kohus jättis tunnistajate ütlused olulises osas tähelepanuta. Kohus kajastas otsuses tunnistajate ütlusi valikuliselt ja tegi neist vaid selliseid järeldusi, mis haakuvad vastustaja seisukohtadega. Need rikkumised tõid kaasa ebaõige kohtulahendi.
5.1.Tunnistajate A.K. ja R.M. ütlused kinnitavad, et kaebaja töötas vahetult raielankidel, tõstis palgid veoautole ning vedas need laoplatsidele. Samasugust tööd tegid ja said soodustingimustel vanaduspensionile kaebajaga koos töötanud T.S. ja A.A..
5.2.See, et praegu tõstetakse palgid autole haaratsite abil, ei muuda tööd kergemaks. Käsitsi töö oli ja jääb – „käppade“ alla panemine, koormarihmade kinnitamine jne. Muutunud on ainult tõsteseade. Töötingimused on jätkuvalt rasked, seda kinnitasid halduskohtus kõik tunnistajad.
5.3.Vastustaja leiab SoM 2014. a ja 2015. a selgitustele tuginedes, et metsaväljaveo autojuhtide töötingimused on niivõrd muutunud, et neile ei saa määrata soodustingimustel vanaduspensioni. Samas on vastustaja ka pärast viidatud selgituste saamist teinud otsuseid, millega on määratud soodustingimustel vanaduspension metsaväljaveo autojuhtidele, kes töötasid kaebajaga samal ajal samades tingimustes.
5.4.SKA selgitas vaidlusaluses 30.07.2024. a otsuses, et asjaolu, et varasemalt on määratud soodustingimustel vanaduspension samadel tingimustel töötamise eest, ei anna alust õigusvastase praktika jätkamiseks. Tekib küsimus, milles seisneb õigusvastane praktika, kui pärast 12.12.2014. a seisukoha võtmist said metsaväljaveo autojuhid jätkuvalt soodustingimustel vanaduspensionile. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et soodustingimustel said pärast 12.12.2014 vanaduspensionile järgmised metsaväljaveo autojuhid: 1) T. Kork – kohtuotsus haldusasjas nr 3-15-1352 tehti 09.07.2015 (kaebuse lisa 2); 2) A.A. – 19.07.2016 (kaebuse lisa 4); 3) T.S. – 20.01.2023 (kaebuse lisa 3).
5.5.Tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-65-06). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja töötas koos A.A.i ja T.S.ega samades töötingimustes, kusjuures neile määrati soodustingustel pension pärast SoM selgitusi. Seega puuduvad mõistlikud põhjendused selle kohta, miks kaebajale soodustingimustel pensioni ei võimaldata.
5.6.Tunnistajate kirjalikult antud ütlustest nähtub, et kaebaja töö oli raske, töötingimused karmid ja töö nõudis füüsilist pingutust. Halduskohus asus seisukohale, et metsaväljaveo
autojuhi töö on muutunud mõnevõrra lihtsamaks kui määruse nr 206 kehtestamise ajal, selgitamata seda, mida kohus selle all silmas peab ja mil määral see mõjutab kaebajale soodustingimustel pensioni määramata jätmist. Ka vastustaja seisukohast ei nähtu, mis on muutunud lihtsamaks. Nii vastustaja kui kohus on nõustunud sellega, et kaebaja töö oli füüsiliselt raske ja töötati välitingimustes.
5.7.Halduskohus nõustus vastustajaga, et äriregistri andmete kohaselt on OÜ Xxx põhitegevusala kaubavedu maanteel. See asjaolu ei saa olla takistuseks soodustingimustel pensioni määramiseks, kuna vastustaja määras A.A.ile OÜ-s Xxx töötamise eest soodustingimustel vanaduspensioni.
6.Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
1.1.Tallinna Ringkonnakohus jõudis 31.01.2025 otsuses haldusasjas nr 3-22-1461 (jõustus 04.03.2025) järeldusele, et metsaveokile või haagisele paigaldatud ning auto- või traktorijuhi poolt juhitav hüdrauliline (haaratsiga) palgitõstuk oli määruse nr 206 kehtestamise ajaks metsa kokku- ja väljaveol muutunud tavapäraseks. Jätkuvalt on soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamise eelduseks asjaolu, et juht laadis ja kinnitas koorma ise ning töötamine toimus aastaringselt ja igasuguste ilmaoludega välitingimustes, st väljaspool metsaveoki kabiini (viidatud otsuse p 16). Eeltoodust tulenevalt ei välista soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist töötamine hüdraulilise tõstuki või haaratsiga.
1.2.Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu lahendit võiks praeguses asjas antud tunnistuste põhjal soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvata ajavahemiku 01.01.2004–30.06.2016, kuid kuna puiduvedu toimus ka maanteel, siis seda siiski teha ei saa.
1.3.Äriregistri andmete kohaselt oli OÜ Xxx põhitegevusala 1998. aastal metsaraie ja aastatel 1999–2017 kaubavedu maanteel (v.a 2007. a, kus põhitegevusala ei ole märgitud). Ettevõtte tegevusalaks ei olnud metsavarumine. Haldusmenetluses ega kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et kaebaja töö sisuks oleks olnud vaid metsa väljavedu. Vastupidi, tõendatud on, et kaebaja ei vedanud puitu ainult metsast välja, vaid vedas ka maanteel (sadamasse, puiduterminalidesse, saekaatritesse jne, üldjuhul 10–60 km, tellimusel üle Eesti). Metsavedu maanteedel ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile, sest määruses on silmas peetud metsast väljavedu – metsaväljaveo autojuht. Metsamaterjali maanteel vedava autojuhi ametikohta ei ole nimekirjadesse lisatud.
1.4.Asjaolu, et samas ettevõttes või analoogse ametinimetusega ametikohal töötanud isiku töötamine on arvestatud soodusstaaži hulka, ei anna kaebajale õigust tema töötamise arvestamiseks soodusstaaži hulka.
7.Vastustaja selgitas ringkonnakohtule 04.03.2026. a esitatud vastuses lisaks järgmist.
7.1.Lähtuda tuleb töötingimustest, mida on silmas peetud loetelusid koostades. Olukorras kus puitu ei veeta ainult metsast välja, vaid lisaks näiteks 60 km kaugusele, ei ole tegemist ainult metsa väljaveoga ja töötamisega nn asustamata punktis, kus peale soojaku muid hooneid ei olnud. Seega juba seetõttu ei vasta kaebaja töötamine tingimustele, miks on metsaväljaveo autojuhi ametikoht loetellu lisatud.
7.2.Puidu vedu maanteel ei saa pidada tervistkahjustavaks või raskete töötingimustega tööks. Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata SVPS §-s 1 nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega (SVPS § 1 viimane lause). Täistööajaga töötamiseks ei saa pidada seda, kui loetelus nimetatud tööle iseloomulikele tegevustele ei kulunud rohkem kui 80% tööajast (Riigikohtu 27.02.2019. a otsus asjas nr 3-17-1108, p 11).
7.3.Arvestades, et tervistkahjustava tingimusena metsaväljaveo autojuhi puhul on nimetatud aastaringset tööd välitingimustes, ei saa töötamist kabiinis, sh ilma kütteta plekist kabiinis, lugeda tingimustele vastavaks. Üheski tunnistuses ei ole välja toodud, et kaebaja oleks töötanud sellises kabiinis.
7.4.Vastustaja muutis metsaväljaveo autojuhtidele soodustingimustel vanaduspensioni määramise praktikat aastal 2023. Halduspraktika muutuse tingis mitte niivõrd asjaolu, et vastustaja oleks teinud sellega vea, kuivõrd töötamise tingimuste paranemine ja tehnika areng. Metsa väljaveo tehnika ja ka töö iseloom (tööprotsessid) on muutunud ning tänapäeval on vähe usutav, et metsaväljaveo autojuhid töötavad sellistes tingimustes, mida on loetelusid koostades silmas peetud. Varasemalt ei täpsustatud, millise tõstuki või haaratsiga metsaväljaveo autojuht töötas ning millised olid tema tööülesanded, kuid siis hakati seda tegema. Varasemalt sai vastustaja lähenemist pidada õiguspäraseks – isikute töötamine ka pärast loetelude kehtestamist toimus enamasti silmas peetud tingimustes ja tõenäoliselt ei olnud 90ndatel veel kõigil võimalus soetada uusi masinaid. Samuti tuleb arvestada, et sooduspensionile jääda soovijate töötamise aeg nihkub järjest edasi. On veel neid, kelle töötamine jääb loetelus nimetatud kutsealal loetelu eelsesse või vahetult järgnevasse perioodi.
8.Kaebaja esitas ringkonnakohtule enda lõpliku seisukoha, milles märkis järgmist.
8.1.Vastutaja vastusest apellatsioonkaebusele nähtub, et enam ei ole vaidlust selle üle, et soodustingimustel vanaduspensionile õigus andva staaži hulka arvatakse töötamine metsa väljaveoautol hüdraulilise (haaratsitega) palgitõstukiga.
8.2.Vastustaja hinnangul on soodustingimustel vanaduspensionide määramise takistuseks vahemaa pikkus, st kui kaugele veoautoga metsamaterjali veeti. Vastustaja ei ole ise selgitanud seda, kui kaugele võis metsa väljaveoauto juht puukoorma vedada, et saada soodustingimustel pensioni.
8.3.Nõustuda ei saa vastustaja väitega, et kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni määramisel on tegemist õigusvastase praktika jätkamisega. Kaebaja jääb selle juurde, et tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde vastustaja 04.03.2026. a vastusele lisatud 1981. aasta metoodilise juhendi „Pensionide määramisest soodustatud tingimustel“. Juhend võimaldab hinnata vastustaja argumentide asjakohasust.
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
11.SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel.
12.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus“ p-s 1 „Metsavarumine“ on nimetatud ka metsaväljaveo autojuhi (kood 11442) ametikoht.
13.Soodustingimustel vanaduspensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades SVPS erisusi. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 28 1 lg 1
esimene lause näeb ette, et pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel. Sotsiaalministri 27.12.2012. a määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 2 lg 1 järgi esitatakse pensioniõigusliku staaži tõendamiseks tööraamat. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles on andmed töötamise aja kohta.
14.Tööraamatu kannete kohaselt töötas kaebaja 04.05.1994-01.03.1998 AS-is Xxx ning 03.04.1998-31.10.2017 OÜ-s Xxx metsaväljaveo autojuhina. Kaebaja töötamist metsaväljaveo autojuhina kinnitavad kaebaja esitatud tõendid ja halduskohtus kirjalikult üle kuulatud tunnistajate ütlused kaebaja töö sisu ja iseloomu kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kaebaja ametinimetuse õigsuses kahelda.
15.Metsaveo autojuhina töötamise staaži tuvastamine suuremas ulatuses kui 12 aastat 6 kuud ei anna kaebajale võimalust saada suuremat pensioni. Kuivõrd loetelus nr 2 nimetatud tööde tegemise tuvastamisel on sooduspensioni määramise seisukohalt oluline üksnes asjaolu, kas staaž vastaval ametikohal on vähemalt 12 aastat ja 6 kuud, siis seda ületavas osas puudub vajadus kaebaja soodusstaaži täpsemalt tuvastada. Arvestades, et kaebaja töötas AS-is Xxx 04.05.1994–01.03.1998 ja OÜ-s Xxx 03.04.1998–31.10.2017, täitus tema soodusstaaž juba 2006. a detsembris. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esitatud tuvastamisnõude eesmärki silmas pidades piisav, kui kohus kontrollib kaebaja töötamise vastavust staažinõudele ajavahemikel 04.05.1994–01.03.1998 ja 03.04.1998–31.12.2006.
16.Kaebaja on SKA-le 06.06.2024 esitatud selgituses märkinud, et AS-is Xxx alustas ta KAMAZ-tüüpi veoautoga, mis oli kohandatud ümarpuidu väljaveoks ja kuhu oli paigutatud hüdrauliline puidutõstuk (dtl 80). Kaebaja kirjeldas, et tööülesandeks oli ümarpuidu sorteerimine ja ladustamine metsas ning metsast väljavedu saekaatritesse ja puiduladudesse. Koorma peale ja maha laadimine toimus puidutõstukiga nii metsas kui ka laos. AS Xxx 19.07.2024. a teates on selgitatud, et kaebaja töötas aastaringselt ja täistööajaga (dtl 82). Kaebaja juhtis autot, millega veeti metsamaterjali. OÜ Xxx 03.04.1998. a töölepingu nr 1 kohaselt oli töö sisuks metsaväljaveo autojuhina töötamine täiskoormusega (dtl 66). Töölepingu lisana 1 on kinnitatud kaebaja ametijuhend (dtl 71-72). Ametijuhendi kohaselt teostab metsaväljaveo autojuht mitmesuguse puitmaterjali (sh ümarpuidu, hakkepuidu ja raidmete) vedu. Ametijuhendi p-des 3.1. ja 3.2. on tööülesannetena märgitud veoste järelhaagisele peale- ja mahalaadimise teostamine hüdraulilise tõstuki abil või veoste peale- ja mahalaadimise jälgimine ja kontrollimine. Vajadusel teiste veoste laadimine, millel puudub hüdraulilise tõstuki olemasolu. Kaebaja selgitas 14.07.2024 SKA-le, et OÜ-s Xxx töötas ta Volvoga, mis oli varustatud hüdraulilise tõstukiga, et laadida ja vedada ümarpuitu (dtl 81). Kaebaja selgitas kaebuses, et metsa laetakse autodele ja veetakse välja raielankidelt. Töö on füüsiliselt raske, kuna töötatakse aastaringselt, ka talvel, ning metsa väljaveoks on vaja teha füüsilisi pingutusi. Metsas tuli tihti teostada jooksvat remonti, parandada/vahetada hüdrovoolikuid. Alles 2006 – 2007. a hakkas kaebaja töötama metsaväljaveo autol, millel oli tõstukikabiin. See oli ilma kütteta plekist kast, mis asus sõiduki kabiinist eraldi. Muus osas (tõstuki „käppadele“ plaatide alla panemine ja ära võtmine, koormarihmade paigutamine jne) jäi töö samaks. Kaebaja ei teostanud vedu maanteel, vaid laadis ja vedas metsa (ümarpalki) raielankidelt.
17.Kaebajale sooduspensioni määramisest keeldumisel tugines vastustaja sellele, et kaebaja ei teostanud koorma laadimist vintsiga ja käsitsi, vaid tegi seda hüdraulilise tõstukiga. Ka vastuses kaebusele (07.10.2024) oli vastustaja seisukohal, et haaratsiga laadimine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Vastustaja muutis seda seisukohta vastuses apellatsioonkaebusele, märkides, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2025. a otsusest haldusasjas nr 3-22-1461 (otsus jõustus 04.03.2025) ei välista soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka arvamist töötamine hüdraulilise tõstuki või haaratsiga (otsuse p 16). Ringkonnakohus nõustub viidatud lahendis esitatud seisukohaga ja arvestab, et vastustaja ei pea seda enam sooduspensioni määramist välistavaks asjaoluks. Kuna apellatsioonimenetluses ei ole nimetatud asjaolu enam vaidluse all, siis puudub vajadus seda täiendavalt käsitleda.
18.Vastustaja asus seisukohale, et arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2025. a otsust haldusasjas nr 3-22-1461 võiks kaebaja puhul soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka tunnistuste põhjal arvata ajavahemiku 01.01.2004–30.06.2016, kuid kuna puiduvedu toimus ka maanteel, siis seda siiski teha ei saa. Ringkonnakohus märgib esmalt, et asjaolul, et äriregistri andmetel oli OÜ Xxx põhitegevusala kaubavedu maanteel, ei ole soodusstaaži arvestamise seisukohast määravat tähtsust. Kaebaja on selgitanud, et ettevõtte tegevusala valik oli tingitud äriregistri pakutud võimalustest, ning tegelikult on osaühing alates selle asutamisest tegelenud metsa väljaveoga. Vastustaja on ka kohtumenetluses kõrvale jätnud kõik muud tõendid, sh tunnistajate ütlused kaebaja tööülesannete kohta, ning on põhjendamatult omistanud sellele, et puiduvedu toimus ka maanteel, määrava kaalu. Ringkonnakohtu hinnangul on metsaväljaveo autojuhi tööle iseloomulik, et metsa väljavedu hõlmab ka sihtkohta jõudmiseks vajalikku sõitu maanteel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025. a otsus asjas nr 3-23-2179, p 18).
19.Vastustaja on praeguses asjas järjekindlalt seisukohal, et metsaväljaveo autojuht ei tööta enam samasugustes tingimustes ja samasuguse tehnikaga, nagu see toimus määrusega nr 206 kehtestatud nimekirjade koostamisel. Halduskohus nõustus vastustajaga, jõudes järeldusele, et metsaväljaveo autojuhi töö on mõnevõrra lihtsam kui määruse nr 206 kehtestamise ajal. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et eelduslikult töötingimused ja tehnika järjest paranevad ning see on leidnud kinnitust ka kohtupraktikas (nt Tallinna Ringkonnakohtu 20.06.2025. a otsus asjas nr 3-23-2179, kus kohus luges tuvastatuks töötamise kuni 2015. a, sest pärast seda toimus töö autoga, mille tõstukil oli kinnine ja soe kabiin). Samas on nii vastustaja kui halduskohus jätnud arvestamata, et kaebaja asus metsaväljaveo autojuhina tööle 1994. a mais, s.o vähem kui kaks aastat pärast loetelu nr 2 kehtestamist. Sellest võis aga järeldada, et kaebaja avaldus võib vähemalt osaliselt olla põhjendatud. Vastustaja ja halduskohus jätsid kaebaja töötamise nõuetelevastavuse kõnealust ajalist aspekti arvestades sisuliselt hindamata. Ringkonnakohtu hinnangul on see kaasa toonud ebaõige otsuse tegemise nii vastustaja kui ka halduskohtu poolt.
20.Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita praeguses asjas halduskohtu tuvastatud asjaolud, et kaebaja töötingimused oleksid soodusstaažina arvestataval ajal olnud märkimisväärselt kergemad, võrreldes sellega, millised olid metsaväljaveo autojuhi töötingimused määruse nr 206 ja loetelu nr 2 kehtestamise ajal. Seetõttu ei saa nõustuda halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on teinud õige järelduse, et kaebaja töö ei vastanud määruses nr 206 toodud selleaegse ametikoha sisule. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja töötamisega metsaväljaveo autojuhi ametikohal ajavahemikel 04.05.1994–01.03.1998 ja 03.04.1998–31.12.2006 on SVPS § 1 p-s 2 sätestatud staažinõue täidetud.
21.Kuigi praeguses asjas halduspraktika muutmise ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise üle tekkinud vaidlus eeltoodud järeldust ei mõjuta, peab ringkonnakohus vajalikuks siiski märkida, et kaebaja esitatud seisukohad olid selles osas põhimõtteliselt asjakohased. Erinevalt vastustaja rõhutatud sõnastusest ei ole kaebaja väitnud, et tema kolleegidele või teistele analoogsetes töötingimustes töötanud isikutele sooduspensioni määramine annaks automaatselt kaebajale õiguse tema töötamise arvestamiseks soodusstaaži hulka. Seetõttu ei olnud vastustaja reaktsioon juba 30.07.2024. a otsuses kaebajale ebaõige halduspraktika jätkamise kohta selgitust andes sisuliselt läbi mõeldud ja mõjus seetõttu meelevaldsena. Kaebaja tõi õigesti välja, et võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt (Riigikohtu 12.12.2006. a otsus asjas nr 3-3-1-65-06, p 25). Praeguses asjas selliseid põhjendusi ei nähtunud. Vastustaja selgitas alles 04.03.2026. a vastuses, et ta muutis metsaväljaveo autojuhtidele soodustingimustel vanaduspensioni määramise praktikat aastal 2023, ning selle tingis mitte niivõrd asjaolu, et vastustaja oleks teinud varem vea, kuivõrd töötamise tingimuste paranemine ja tehnika areng. Vastustaja peab enda varasemat praktikat õiguspäraseks, leides, et isikute töötamine pärast loetelude kehtestamist toimus enamasti kehtestamisel silmas peetud tingimustes ja tõenäoliselt ei olnud 90ndatel veel kõigil võimalus soetada uusi masinaid. Praeguses asjas ei ole vastustaja paraku selgitanud, miks ta kaebaja avaldust lahendades sellele tähelepanu ei pööranud.
22.Kõike eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 13.02.2025. a otsuse ja teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tuvastab, et kaebaja töötas 04.05.1994–01.03.1998 ja 03.04.1998–31.12.2006 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal SVPS § 1 p 2 järgi; tühistab SKA 30.07.2024. a otsuse nr E14530-1 ja kohustab vastustajat kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Ajavahemiku 01.01.2007–31.10.2017 osas jääb kaebus rahuldamata.
23.Selguse huvides tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse tervikuna. Nimelt jättis halduskohus otsuse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja 15.11.2024. a taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Kaebaja sellega ei nõustunud ja esitas ringkonnakohtule samasisulise taotluse, mille ringkonnakohus 03.02.2026. a määrusega rahuldas.
24.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 näeb ette, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kasuks, peab kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 järgi kandma vastustaja. Kaebaja menetluskuludeks halduskohtus olid õigusabikulud 1460,34 eurot ja ringkonnakohtus 1104,30 eurot, s.o kokku 2564,64 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemas kohtuastmes tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Kuna kaebaja on suures osas oma eesmärgi saavutanud, loeb ringkonnakohus kaebuse rahuldamise proportsiooniks 80%. Ringkonnakohus mõistab vastustajalt kaebaja menetluskuludena välja kokku 2051,70 eurot (koos käibemaksuga).
25.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses füüsiliste isikute nimed ja kaebajaga seotud äriühingu nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.