X kaebus Tallinna Vanglalt kahju hüvitise 50 000 eurot väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine ja menetlusabi taotluste lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja juurde haldusasjast nr 3-23-2116 Tallinna Vangla 17.09.2023 otsus nr 5-37/23/49-6.
2.Jätta rahuldamata X taotlused ekspertiiside ja epikriiside väljanõudmiseks ning uue ekspertiisi korraldamiseks.
3.Lõpetada X kaebuse menetlus nõudes mõista välja kahju hüvitis kaebaja hoidmise eest lukustatud kambris kuni 12.07.2023.
Tagastada X kaebus muus osas.
Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.
Jätta X riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse resolutsiooni p-de 3, 4, 5 ja 6 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse taotleja nimi tähemärkidega.
1.X(kaebaja) esitas 01.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks 28 000 eurot. Kaebaja viitas haldusaktile nr 5-37/23/80-2. Kaebaja heitis ette tema väärkohtlemist, ruumis kinnihoidmist 4 tundi ja haigusseisundis kehavigastuste tekitamist, kaebaja kui invaliidist kinnipeetava väärkohtlemist ja talle meditsiinilise abi andmata jätmist. Vangivalvur mõnitas kaebajat läbi uksesilma. Kaebaja vigastas ennast löökidega pähe.
3-23-3027
2.Kaebaja täiendas kaebust mitmel korral, sh esitas 03.12.2023 kaebuse täienduse ja palus Tallinna Vanglalt välja mõista kahju hüvitise 28 000 eurot üksikvangistuses hoidmise eest 120 päeva ja 1000 päeva jooksul. Kaebaja on läbinud kohtueelse menetluse. Samuti palus kaebaja määrata riigi õigusabi ja menetlusabi riigilõivu tasumisel. Kaebajat hoiti 90120 päeva üksikvangistuses karistusena ähvarduste eest. Kaebajat hoiti 700-1000 päeva üksikvangistuses, kuna Tallinna Vangla võttis pidevalt tarvitusele julgeolekumeetmeid. Isolatsioon ei ole kooskõlas põhiõiguste, CPT ja Euroopa vangistusseadustikuga. Isegi kui kaebaja saab 1-2 korda nädalas rääkida kaplaniga ja kord kuus psühholoogiga ning vaimse tervise õega, on isolatsioonis hoidmine, kaamera ja käeraudade kasutamine 90-120 päeva jooksul 2023. a augustis-detsembris ning kartseriruumis hoidmine paberriiete kasutamise ja asjade keeluga kaebaja õigusi räigelt rikkuv (seda tõdes ka Tallinna Vangla jurist kohtuasjas nr 3-23-1023). Pärast teist enesetapukatset üksikvangistuses 20.-24.11.2023 (täpset kuupäeva ei mäleta) ei võimaldatud kaebajale psühholoogi. Üksikvangistust võib kohaldada ainult erandjuhul kõige tõsisemate rikkumiste korral. CPT soovitab tagada, et täiskasvanud vangide toimepandud süütegude eest karistuseks määratud üksikvangistuse maksimaalne periood ei ületa 14 päeva ja on eelistatavalt lühem. Kui kinnipeetavale on määratud 2 või enama süüteo eest distsiplinaarne üksikvangistus, mille tähtaeg ületab maksimaalse piiri, peaks pärast eelmärgitud tähtaja möödumist üksikvangistuse kohaldamise mitmeks päevaks lõpetama. Kui vang paneb toime süüteo, mille eest tuleks teda karmimalt karistada, tuleks asi lahendada kriminaalõigussüsteemi kaudu. Lisaks soovitab komitee kõik praegused vanglate tavad läbi vaadata, et üksikvangistust kohaldataks ainult erandjuhtudel kõige tõsisemate rikkumiste korral.
3.Kaebaja esitas 03.12.2023 kohtule taotluse ekspertiisiaktide väljanõudmiseks ja selgituse saamiseks, kuidas vaidlustada ekspertiisiakti. Kaebaja teatas, et soovib seoses valvuri 28.06.2022 ründamisega koostatud ekspertiisiaktid vaidlustada. Kaebaja soovib enda kaitsmiseks konkreetset arstlikku abi ja uue ekspertiisi tegemist PERH-is ning menetlusabi 400-1600 euro ulatuses. Samuti taotles kaebaja kahju hüvitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7, § 9 lg-de 1 ja 2 alusel hingeliste kannatuste ja kehavigastuste tekitamise eest. Kaebaja soovis vaidlustada Tartu Vangla arsti dr Siim Kaili epikriise ja anamneese.
4.Tallinna Halduskohus eraldas 08.01.2024 määrusega kaebaja nõuded erinevatesse menetlustesse ja tegi kaebajale trahvihoiatuse menetluse venitamise eest (pahatahtlikult ebaselgete avalduste esitamine). Haldusasjas nr 3-23-3027 jäi kaebaja nõudeks mõista Tallinna Vanglalt välja kahju hüvitis 28 000 eurot üksikvangistuses hoidmise eest 120 päeva ja 1000 päeva jooksul. Samuti taotles kaebaja tema kohta tehtud ekspertiisiaktide väljanõudmist, uue ekspertiisi tegemist, infot epikriiside vaidlustamise kohta, menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi määramist.
5.Kaebaja palus 13.01.2024 taotlusega lugeda kahju hüvitise suuruseks 50 000 eurot ja peatada menetluse seniks, kuni Tallinna Vangla on läbi vaadanud tema 10.01.2024 esitatud kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja selgitas, et ei koorma kohut tahtlikult ega venita kohtumenetlust. Kaebaja kannatused on reaalsed. Kaebajale meenuvad asjaolud erinevas järjestuses ja ta saadab välja dokumendid selle põhjal, kuidas näeb asjaga sisulist haakumist.
6.Kohus küsis vanglalt 17.01.2024 kohtunõudega informatsiooni kohtueelse menetluse läbimise kohta. Kohus leidis haldusasjas nr 3-23-2815, tuginedes vangla 13.12.2023 vastusele nr 1-11/23/22180-2 (25.12.2023 määruse põhjendav osa p-d 5.4.-5.6.), et kaebaja ei ole konkreetsete ajavahemike osas vangla 17.09.2023 otsust nr 5-37/23/49-6 tähtaegselt kohtus vaidlustanud ja lõpetas selles osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel kaebetähtaja ületamise tõttu. Kaebaja ei ole alates 02.08.2023 vanglale kahjunõudeid esitanud ja seega oli kaebajal läbimata kohtueelne menetlus vabaduse täiendava piiramise kumulatiivses osas ning 2(4)
3-23-3027
halduskohus tagastas selles osas kaebaja nõude HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
7.Tallinna Vangla edastas 25.01.2024 kohtule vastuse, et kaebaja pöördus 10.01.2024 vangla poole (reg. nr 5-37/24/7-1) haldusasjas nr 3-23-2815 esitatud kaebuste väljatrükkidega. Kaebaja pöördumine on menetluses, lahendamise tähtaeg on 11.03.2024.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja on praeguses haldusasjas esitanud nõude mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja kahju hüvitis 50 000 eurot kaebaja üksikvangistuses hoidmise eest 120 päeva ja 1000 päeva jooksul. Kaebaja ei ole täpsustanud konkreetset perioodi. Kohus ei pea võimalikuks kaebajalt täpsustamist nõuda, sest kaebaja pöördumised algse haldusasja nr 3-23-2751 raames perioodi 01.12.2023–13.01.2024 kohta tekitavad pigem täiendavaid küsitavusi selmet aidata kaasa asjaolude väljaselgitamisele. Seetõttu tugineb kohus haldusasjas nr 3-23-2815 koostatud 25.12.2023 määruses ja haldusasjas nr 3-23-2116 koostatud 30.10.2023 määruses välja selgitatule.
9.Samuti taotleb kaebaja välja nõuda tema kohta tehtud ekspertiisiaktid, uue ekspertiisi tegemist, infot epikriiside vaidlustamiseks, menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi määramist. Kaebaja taotlused ekspertiiside ja epikriiside osas
10.Kaebaja esitas kohtule haldusasjas nr 3-22-2205 kaebuse kahju hüvitamiseks meditsiiniabi andmata jätmise tõttu. Kohus määras kaebajale kohtumeditsiinilise ekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut esitas 19.07.2023 kohtule kolme kohtuarst-eksperdi poolt koostatud ekspertiisi, milles käsitleti kaebaja terviseseisundit perioodil 19.08.2020–19.08.2022. Viidatud haldusasjas tehtud ekspertiis on kaebajale edastatud ja puudub põhjendus, miks tuleb see dokument kaebajale korduvalt edastada. Samuti ei ole seonduvalt praeguse nõudega vajadust arstliku ekspertiisi koostamiseks, kuna kaebaja esitatud põhjendustest ei nähtu, et uue ekspertiisi teostamine aitaks kaebaja õiguste kaitsmist seonduvalt kaebaja üksikkambris hoidmisega. Samuti ei aita praeguse nõude lahendamisele kaasa Tartu Vangla arsti epikriiside väljanõudmine, sest selles osas vaidlust ei ole. Kohus märgib, et kaebajal on võimalus paluda uue ekspertiisi tegemist juhul, kui kaebaja esitab vanglale ja kohtule nõude, mille lahendamine sõltuks Tartu vangla arsti poolt kaebaja haigusloos tehtud ülestähendustest.
11.Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et halduskohtu jättis 29.09.2023 otsuses samuti kaebaja taotluse uue ekspertiisi koostamiseks rahuldamata ja selgitas, et kaebaja mittenõustumine ekspertiisi tulemusega ei anna alust korraldada asjas uut ekspertiisi. Kohus nõustub eeltoodud selgitusega. Eeltoodu põhjal jätab kohus kaebaja taotlused ekspertiiside ja epikriiside väljanõudmiseks ning uue ekspertiisi korraldamiseks rahuldamata. Kahju hüvitamise nõue
12.Tallinna Halduskohus lõpetas 25.12.2023 määrusega asjas nr 3-23-2815 menetluse, milles kaebaja taotles kahju hüvitamist kaebaja eraldatud lukustatud kambris hoidmise eest 1000 päeva ja 120 päeva jooksul kuni 12.07.2023, ning tagastas kaebuse ülejäänud osas. Viidatud haldusasja lahendist nähtuvalt oli kaebaja pöördunud vangla poole kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuetes järgmiste perioodide osas: 1) 2021. a veebruar kuni 19.04.2023 ja 2) 20.04.-12.07.2023. Tallinna Vangla tagastas 17.09.2023 otsusega nr 5-37/23/49-6 kaebaja taotluse perioodi 2021. a veebruar kuni 19.04.2023 osas ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse perioodi 20.04.-12.07.2023 osas. Viidatud vangla 17.09.2023 3(4)
3-23-3027
vastus toimetati kaebajale kätte 18.09.2023 ja kaebaja ei olnud seda kohtus tähtaegselt vaidlustanud. Kohus leidis, et kumulatiivse kahju hüvitamise nõude osas oli kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kaebaja vaidlustas halduskohtu määrust määruskaebe korras, kuid ka Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.01.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu määrust vaidlustanud ja selle vaidlustamise tähtaeg on möödas, seega on nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu määrused jõustunud.
13.Kuna kaebaja taotleb praeguses asjas sama kahju hüvitamist (sama periood, samad põhjendused), mille kohta on olemas menetluse lõpetamise määrus, siis tuleb asja menetlus praeguses asjas lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel.
14.HKMS § 47 lg 1 järgi võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus pöörduda halduskohtusse tingimusel, et isik on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
15.Tallinna Vangla 25.01.2024 vastusest selgub, et kaebajal on jätkuvalt läbimata kohtueelne menetlus üksikvangistuses viibimise tõttu kumulatiivse kahju hüvitamise nõude osas. Seega pöördus kaebaja kohtusse nõudega ajal, mil ta ei olnud vanglale isegi mitte kahju hüvitamise taotlust esitanud. Ehkki kaebuse tagastamise määruse koostamise seisuga on kaebaja esitanud pöördumise vanglale, ei tähenda see, et kaebajal on nõutav kohtueelne menetlus läbitud. Kuna vangla ei ole veel kaebaja pöördumise osas otsust teinud ja võimalike kahjunõuete esitamisest ei ole veel möödunud RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud 2-kuuline tähtaeg, siis on kaebaja hüvitamisnõudega kohtusse pöördunud ennatlikult.
16.Seega tuleb kaebus kumulatiivse kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kaebajal on võimalik kohtusse pöörduda pärast seda, kui vangla on kahjunõude lahendanud, tagastanud või selle tähtaegselt lahendamata jätnud. Menetlusabi taotlused
17.Kaebaja palub menetlusabi korras vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Samuti palub kaebaja määrata talle riigi õigusabi korras esindaja. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus kaebaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata. Selgitus trahvihoiatusega
18.Seonduvalt 08.01.2024 määruses nr 3-23-2751 (p 3) kaebajale tehtud trahvihoiatusega selgitab kohus, et kaebaja ei saa kohtule esitada pöördumisi üksnes sellest lähtuvalt, kuidas temale asjaolud meenuvad. Kaebajal on võimalik teha endale üleskirjutusi ja märkmeid ning liigitada asjaolusid vastavalt esitatud nõudele, lähtudes sündmuse toimumise ajast. Praegustes kohtule esitatud nõuetes (algne haldusasi nr 3-23-2751) kajastab kaebaja läbisegi erinevaid asjaolusid. Kohtu ülesanne ei ole kaebaja eest liigitada tema läbisegi esitatud erinevaid ja korduvaid nõudeid ning koondada erinevatest kaebaja taotlustest nõuete põhistamiseks vastavaid asjaolusid. Kohus selgitas seda kaebajale juba varasemalt (01.09.2023 määruses asjas nr 3-23-1499), kuid kaebaja jätkab läbisegi erinevate ja korduvate taotluste ja avalduste esitamist. Kaebaja ülesanne on HKMS 1. osa 4. peatükis sätestatud nõuetele vastava kaebuse esitamine. Kaebajal tuleb ise olla hoolas erinevate taotluste esitamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.