X ja Y kaebus Politsei- ja Piirivalveameti või Häirekeskuse kohustamiseks väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis.
Menetlusosalised
Kaebaja I – X, volitatud esindaja Y Kaebaja II – Y Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet Vastustaja II – Häirekeskus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja kohustada Häirekeskust väljastama kaebajatele 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 kõneside salvestised. Kui Häirekeskus on salvestised kustutanud ja Häirekeskusel pole võimalik nõuet täita, tuleb sellest kohut teavitada ja sellisel juhul väljastab salvestised kaebajatele kohus.
2.Jätta kaebus rahuldamata nõudes kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis.
3.Mõista Häirekeskuselt X ja Y kasuks välja menetluskulud 880 eurot.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.02.2024 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja I või koos kaebajad) ja Y (edaspidi ka kaebaja II või koos kaebajad) esitasid Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi ka PPA või vastustaja I) 20.01.2023 ja 01.02.2023 päringud seoses sooviga saada teada Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud juhtumi nr 3100230027705 sisu ning tutvuda kolmanda isiku poolt 16.01.2023 tehtud pöördumise helisalvestisega.
2.Politsei- ja Piirivalveamet vastas isikute pöördumistele 25.01.2023 ja 03.02.2023 ning viitas muu hulgas sellele, et isikute päringutest ei selgu, milline on seadusest tulenev alus juhtumiga seotud kolmanda isiku poolt tehtud kõnesalvestise väljastamiseks. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 kohaselt päringu täitmisest helisalvestise väljastamise osas, kuivõrd kehtivad taotletava teabe suhtes juurdepääsupiirangud ja X ning Y ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
3.X ja Y esitasid 09.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palusid kohustada Politsei- ja Piirivalveametit väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis.
4.Kaebaja II esitas 03.04.2023 kohtule muu hulgas Tallinna Perekonnaseisuameti 20.02.2023 otsuse nr 1-24731, mille kohaselt on kaebaja Y uus isikunimi Y.
5.Tallinna Halduskohus võttis 04.04.2023 antud määrusega kaebuse menetlusse.
6.PPA esitas vastuse kaebusele 02.05.2023. PPA tõi välja, et kaebajad on PPA-le esitanud kaks teabenõuet, milles mõlemal juhul soovisid kaebajad teada saada juhtumi sisu. PPA on kaebajatele 03.02.2023 oma infosüsteemis POLIS oleva teabe põhjal selle väljastanud. Seega on PPA enda hinnangul teabenõuded täitnud. Kohtule esitatud kaebuses soovivad kaebajad PPA väitel juhtumi sisu asemel 16.01.2023 pöördumise salvestise väljastamist. PPA juhib tähelepanu, et oluline on eristada juhtumi sisu ja kõneside salvestist, sest nende vastutavad töötlejad on erinevad.
7.03.05.2023 vastuses leiavad kaebajad, et kuna tegemist oli politseile tehtud kõnedega, siis vastutab kõnesalvestise eest PPA. Sama on kaebajate hinnangul kinnitanud Häirekeskus, kes 21.03.2023 kirjutas PPA-le, et teabevaldaja on PPA. Seega ei vasta kaebajate hinnangul tõele PPA 02.05.2023 vastuses toodu. Samuti kinnitas vastustaja I oma keeldumises, et tema on teabevaldaja. Kaebajad paluvad kohustada teabevaldajat PPA-d väljastama 16.01.2023 politsei numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 kõne salvestis muutmata kujul täies mahus.
8.Tallinna Halduskohus tegi kaebajatele 01.09.2023 kohtunõude, kus selgitas, et tõenäoliselt on pädevaks isikuks kõneside salvestise väljastamiseks Häirekeskus. Haldusasjas esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajad Häirekeskuse poole andmete küsimiseks pöördunud. Kohtunõudest selgus, et kaebajatel tuli pöörduda andmete küsimiseks Häirekeskuse poole
ning tulemustest kohut teavitada. Kaebajatel tuli kohut enda seisukohtadest ja astutud sammudest informeerida hiljemalt 14.09.2023.
9.Kaebajad teavitasid, et pöördusid Häirekeskuse poole. Häirekeskus vastas, et avaldajad ei ole juhtumiga seotud isikud, siis ei saa neile salvestis väljastada. Samuti on viidatud, et kohus saab oma määrusega nimetatud salvestis välja küsida. Kaebajatele on antud menetluse eesmärk saada kõne salvestis, et kindlaks teha, kas ametnik on ületanud oma pädevus piire või mitte.
10.Tallinna Halduskohtu hinnangul võib Häirekeskus kõneside salvestise väljastada, kuid on sellest keeldunud. Tallinna Halduskohus luges 18.09.2023 antud määrusega täiendavaks vastustajaks Häirekeskuse (edaspidi ka vastustaja II) ja kohustas Häirekeskust kaebusele vastama. Muu hulgas kohustas Tallinna Halduskohus Häirekeskust kohtule hindamiseks esitama nõutav 16.01.2023 PPA numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 kõnesalvestis.
11.Tallinna Halduskohus tegi 06.11.2023 kohtunõuded vaidlusaluse kõne teinud ametnikule ja Tallinna linna Mustamäe Linnaosa Valitsusele, paludes seisukohta esitatud kaebusele ja salvestise väljastamisele. Mustamäe Linnaosa Valitsuse ametnik (tänaseks endine ametnik) vastas kohtunõudele 13.11.2023 ja selgitas, et alates 01.11.2023 ei tööta ta enam Tallinna Linnavalituse kui kohaliku omavalitsuse üheski asutuses ega allasutuses. Käesolev haldusasi on aga seotud Tallinna Linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse kohustuste ja õigustega lastekaitseseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Kuivõrd tal ei ole enam ametialast pädevust Tallinna Linnavalitsusega seotud ülesannete osas, siis ei ole tema pädevuses ka mistahes linna ülesannetega seotud andmeid töödelda, muu hulgas anda seisukohti.
12.Mustamäe Linnaosa Valitsus vastas kohtunõudele 17.11.2023 ja selgitas, et ei ole vastu salvestise väljastamisele, kui kohus peab nimetatud toimingut vajalikuks.
13.Häirekeskus vastas kaebusele 18.10.2023, kus tõi muu hulgas välja, et teabenõude täitmisest keeldumine on olnud õiguspärane ning jääb päringu vastuses toodud selgituste ja seisukohtade juurde. Häirekeskus esitas kohtule hindamiseks ka vaidlusalused salvestised.
14.Tallinna Halduskohus määras asja läbivaatamiseks kirjaliku menetluse ja tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja 13.12.2023 antud määrusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.X ja Y põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebuses nõutav salvestis on oluline tõend ametnikute suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Teabevaldaja PPA on edastanud vastuse, kus on pöördumise sisu kirjalik kokkuvõtte, mis ei vasta linnaosavalitsuse poolt esitatud vastusega. Kaebajate jaoks on olulise ja määrava tähendusega füüsilise pöördumise sisu, ehk kõnesalvestis. Kuna on olemas andmed, et esitatud info oli eksitava sisuga ning ametnik kuritarvitas oma ametiseisundit, tuleb kõnesalvestisega vahetult tutvuda. Kaebajatele on helistaja teada. Kaebajad on kõnes nimetatud ning selline kõne võib riivata kaebajate õigusi ja mainet. 13.01.2023 esitas kaebaja I esindaja kohalikule omavalitsusele ja Harju maakohtule päringu, et saada enda valdusesse eraldamise otsus, kuid nõutud dokument edastati kaebajatele alles 20.01.2023. Kaebajad juhivad kohtu tähelepanu ning põhjendavad avalduse esitamist sellega, et laps oli eraldatud 13.01.23 kell 14:00, kuid eraldamise otsus oli allakirjutatud 13.01.23 kell 23:04. Dokument on linnaosavalitsuse süsteemis registreerima.
16.01.2023 saabus kaebaja I kooli lapsele järgi. Kuna keegi ei olnud talle haldusakti kätte toimetanud ega allkirja vastu andnud ning teatavaks teinud, siis oli tal kõik õigused oma lapsega kohtuda. Kool keeldus lapsega kohtumist võimaldamast, väites, et ema ei tohi lapsega kohtuda. Palvet esitada ametlik dokument kool ei rahuldanud. Hiljem peale 20.01.23 said kaebajad teada, et koolil ei olnud lapse 72 tunniks eraldamiseks dokumenti kätte toimetatud, kool tegutses linnaosavalitsuse telefonikõne alusel. Kaebajate suhtes esitati koolile tõele mittevastavaid andmeid. Kaebajad omavad õiguslikku huvi saada teada, kuidas nende suhtes oli edastatud ebaõige informatsioon politseile. Kaebajad selgitasid korduvas teabenõudes, milleks antud salvestist vaja on. Samuti linnaosavalitsuse ametnikud ei ole kolmandad isikud, nad on ametnikud, kes on kohustatud tegutsema seaduse alusel ning isiku huvides. Ametnik on eripositsioon, mida ei saa olla kolmandal isikul. Linnaosavalitsus on kinnitanud, et edastas info PPAle. Seega antud asjas ei ole kolmandaid isikuid, kõik on kaebajatele teada. Kaebajatele on teada, kes esitas kaebuse PPAsse. Linnaosavalitsus on omaks võtnud info PPAle edastamise, kuid info sisu on vasturääkiv. Kuna hetkel on viited, et linnaosavalitsuse ametnikud on ületanud oma õiguste piire, siis on oluline vajadus välja selgitada, kui suures ulatuses on ametnikud oma kohustusi rikkunud. Kuna tegemist on alaealise huvidega ning perekonnaga, kelle õigused on Põhiseaduse (PS) § 27 lg 1 kaitstud. Kõnealune norm tagab esiteks igaühele õiguse riigi positiivsele tegevusele perekonnaelu kaitsmisel. Teiseks annab PS § 27 lg 1 põhiõiguse kandjale ka õiguse oodata, et riik ei sekkuks tema perekonnaellu, st kohustab riiki hoiduma perekonnaellu sekkumisest. PS § 27 lg 3 on vanemlikku põhikohustust sisaldav säte, mis paneb vanematele kohustuse hoolitseda oma laste eest ja kasvatada neid. See põhiseaduslik kohustus teenib eelkõige laste huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Seejuures on oluline esile tuua ka kõnealuse normi tõrjeõiguslik aspekt, mis väljendub lapse õiguses nõuda, et riik ei sekkuks vanemliku põhikohustuse täitmisesse ehk ei takistaks vanemal täita lapse ees oma vanemlikke kohustusi. Kaebajad on teadlikud, et kõnealune salvestis sisaldab nende suhtes valeinfot ja nad on õigustatud sellega tutvuda. Kõnega rikuti kaebaja I PS sätestatud õigust perekonna puutumatusele ja kaebaja II nime ja mainet mustati ilma õigusliku aluseta. PPA üritab varjata kuritegu. Salvestises on infot, mille alusel tehakse kindlaks ametniku õiguste ja kohustuste rikkumine valeinfo edastamise teel ning millega rikuti kaebajate õigusi.
16.Politsei- ja Piirivalveameti põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebajad esitasid vastustajale kaks teabenõuet. Mõlemal juhul soovisid kaebajad teada saada juhtumi sisu. Kaebajad küsisid vastustajalt juhtumi sisu ning vastustaja on kaebajatele 03.02.2023 oma infosüsteemis POLIS oleva teabe põhjal selle väljastanud. Seega on vastustaja teabenõuded täitnud. Kohtule esitatud kaebuses soovivad kaebajad juhtumi sisu asemel 16.01.2023 pöördumise salvestise väljastamist. Oluline on eristada juhtumi sisu ja kõneside salvestist, sest nende vastutavad töötlejad on erinevad. Seejuures peab vastustaja oluliseks selgitada, et juhtumi sisu puhul ei ole tegemist kõneside salvestise transkriptsiooniga, vaid juhtumi lahendamisega seotud kokkuvõtlike sissekannete väljavõttega. Häirekeskuse kõneside salvestised kantakse päästeseaduse (PäästeS) § 9 1 lg 2 p 8 kohaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse, mille vastutavaks töötlejaks on PäästeS § 91 lg 5 järgi Häirekeskus. Siseministri 21.12.2016. a määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus“ (edaspidi ka andmekogu põhimäärus) § 11 lg 1 esimese lause järgi väljastatakse andmed andmekogu vastutava töötleja kehtestatud korras. Andmekogu põhimääruse § 11 lg 11 sätestab, et kõneside salvestis väljastatakse õigusaktide kohaselt. PPA võib viidatud andmekogu puhul andmekogu
põhimääruse § 11 lg 2 järgi väljastada üksnes politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemist puudutavad andmed ning politsei reageeriva ressursi andmed, järgides vastutava töötleja kehtestatud andmete väljastamise korda. Kõneside salvestise puhul ei ole aga tegemist hädaabiteate menetlemist ega politsei reageeriva ressursi infot puudutava teabega, mida vastustajal oleks määruse § 11 lg-st 2 tulenevalt õigus väljastada.
17.Häirekeskuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja II edastas 01.09.2023 vastustajale II teabenõude Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud juhtumiga nr 3100230027705 seotud kõneside salvestise saamiseks. Vastustaja II keeldus 08.09.2023 teabenõude täitmisest, selgitades muuhulgas teabenõude täitmisest keeldumise põhjendusi ning taotletud teabele juurdepääsu korda, tingimusi ja viise. Vastustaja II selgitas oma 08.09.2023 vastuses muuhulgas ka seda, et teabenõudes küsitud andmeid on võimalik teabenõudjale väljastada juhul kui Häirekeskusele edastatakse Häirekeskuse poole pöördunud isiku digitaalselt allkirjastatud nõusolek teabenõudes viidatud sündmusega seotud kõneside salvestiste väljastamiseks teabenõudjale. Digitaalselt allkirjasatud nõusolekut kõneside salvestiste väljastamiseks vastustajale II edastatud ei ole. Vastustaja II on seisukohal, et teabenõude täitmisest keeldumine on olnud õiguspärane ning jääb keelduvas vastuses toodud selgituste ja seisukohtade juurde. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruse § 11 lg 3 p 1 järgi väljastatakse andmekogust andmeid teabenõude täitmisega kooskõlas avaliku teabe seadusega (AvTS). Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruse § 11 lg 4 järgi on andmesubjektil õigus saada Häirekeskuselt kõiki tema kohta andmekogusse kantud andmeid, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Esitatud teabenõude ja hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu andmete kohaselt ei ole kaebajad ise teabenõudes viidatud sündmuse raames Häirekeskusesse helistanud. Sellest lähtuvalt ei ole kaebajatel õigust saada juurdepääsu kõneside salvestisele kui piiratud andmetele, milles sisalduvad kolmandate isikute isikuandmed. Andmesubjektiks, kellel on õigus saada Häirekeskuse kõneside salvestisi, loetakse Häirekeskuse poole pöördunud isikut. Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimääruse § 11 lg 5 järgi on muul isikul õigus saada andmekogust andmeid juhul, kui andmete saamiseks on õiguslik alus. Teabenõudes küsitud andmete saamiseks peab seega esinema õigus andmeid saada. Eeltoodust ja AvTS § 23 lg 1 p-st 1 tulenevalt keeldus Häirekeskus teabenõude täitmisest, kuivõrd taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ehk kaebajatel ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kõigepealt lahendab kohus kohustamisnõude Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis. PäästeS § 91 lg 1 kohaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, kus eesmärgiga kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda töödeldakse andmeid, sealhulgas isikuandmeid, et menetleda hädaabiteateid kiirema abi osutamiseks, ning abi- ja infoteateid, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamiseks. PäästeS § 91 lg 2 p 8 kohaselt kantakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogusse häirekeskuse kõneside salvestised. PäästeS § 91 lg 5 kohaselt on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutav töötleja Häirekeskus. PäästeS § 9 1 lg 3 kohaselt hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. PäästeS § 91 lg 3 alusel oli kehtestatud määrus nr 36. Määruse nr 36 § 11 lg 1 1 kohaselt väljastatakse kõneside salvestis õigusaktide kohaselt. PPA võib viidatud andmekogu puhul
määruse nr 36 § 11 lg 2 järgi väljastada üksnes politsei pädevuses oleva hädaabiteate menetlemist puudutavad andmed ning politsei reageeriva ressursi andmed, järgides vastutava töötleja kehtestatud andmete väljastamise korda. Kohtu arvates on PPA-l õigus, et määruse nr 36 § 11 lg-s 2 ei ole silmas peetud häirekeskuse kõneside salvestisi, mida kaebajad soovivad saada. Nende saamiseks tuleb kaebajatel pöörduda Häirekeskuse poole, nagu PPA on õigesti välja toonud, sest Häirekeskus on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu vastutav töötleja, kellel on pädevus otsustada salvestiste väljastamise üle. Määruse nr 36 seletuskirjas (lk 12) on välja toodud: „Andmesubjektil on õigus saada Häirekeskuselt kõiki tema kohta andmekogusse kantud andmeid, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Muudel isikutel, haldusorganitel ja kohtul on õigus saada andmekogust andmeid juhul, kui andmete saamiseks on õiguslik alus. Teavet, mis põhineb tähelepanekutel ja hinnangutel, väljastatakse andmesubjektile ainult juhul, kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi ja vabadusi.“. Kohtu hinnangul võib kõnesalvestise väljastada Häirekeskus. Kokkuvõtvalt jätab kohus rahuldamata kaebuse nõudes kohustada PPAd väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis, sest salvestise väljastamine ei ole PPA pädevuses. Salvestise saab väljastada Häirekeskus.
19.Järgnevalt lahendab kohus kaebuse nõudes kohustada Häirekeskust väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 salvestis. Kohus tõi 01.09.2023 kaebajatele tehtud kohtunõudes välja, et kaebajatel tuleb kõneside väljastamiseks pöörduda Häirekeskuse poole ning tulemustest kohut teavitada. Olukorras, kus puudub teave, kas Häirekeskus kaebajatele vaidlusaluse teabe väljastab, poleks kohtu arvates esitatud kujul kaebuse menetlemine otstarbekas. Kaebajad pöördusid Häirekeskuse poole kõneside salvestise väljastamiseks, kuid Häirekeskus keeldus salvestise väljastamisest.
20.Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg 3 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 24 lg 1 p 1 sätestab, et andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, et tema isikuandmeid töödeldakse. Andmesubjekti soovil peab vastutav töötleja andmesubjektile teatavaks tegema tema kohta käivad isikuandmed ja asjaomaste isikuandmete kategooriad. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib seaduses sätestatud juhtudel vastutav töötleja IKS § 24 lg 1 nimetatud teabe andmesubjektile esitada hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest, kui see võib 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist, 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada riigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset või 5) takistada ametlikku uurimist või menetlust. Riigikohtu halduskolleegium on oma 21.02.2019 otsuse nr 3-16-2348 punktis 18 muu hulgas selgitanud, et igasugune teise isiku õiguste riive ei ole piisav selleks, et keelduda andmesubjektile juurdepääsuõiguse andmisest. Keeldumine on lubatav, kui juurdepääs võib kaasa tuua teise isiku õiguste riive määral, mis on kaalukam kui andmesubjekti juurdepääsuõigus ehk isikuandmetele juurdepääsuõiguse andmise üle tehtav otsus on kaalutlusotsus, kus tuleb muu hulgas kaaluda erinevate puudutatud isikute õiguste riivet. Ainult täheldamisest, et juurdepääsuõigus puudutab kolmanda isiku õigusi, piisavaks keeldumise aluseks olla ei saa. Isikuandmete kaitse üldmääruse (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679, edaspidi ka IKÜM) artikkel 15 lg 1 sätestab samuti, et andmesubjektil on õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitust selle kohta, kas teda käsitlevaid isikuandmeid töödeldakse, ning sellisel juhul tutvuda isikuandmetega. PäästeS § 91 lg 210 kohaselt on hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu piiratud juurdepääsuga ja selle andmed on asutusesiseseks kasutamiseks, kui õigusaktides ei ole
sätestatud teisiti. Siseministri 21.12.2016 määruse nr 36 „Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus „ (edaspidi ka andmekogu põhimäärus) § 9 lg 2 sätestab, et andmekogusse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga õigusaktides sätestatu kohaselt. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et andmekogusse kantud andmetele tagatakse juurdepääs õigusaktides sätestatu kohaselt. Andmekogu põhimääruse § 11 lg 3 kohaselt väljastatakse andmeid kas 1) teabenõude täitmisega kooskõlas avaliku teabe seadusega või 2) päringule või taotlusele vastamisega. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et andmesubjektil on õigus saada Häirekeskuselt kõiki tema kohta andmekogusse kantud andmeid, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Lõike 5 kohaselt muul isikul, haldusorganil ja kohtul on õigus saada andmekogust andmeid juhul, kui andmete saamiseks on õiguslik alus. Avaliku teabe seadus (AvTS) § 9 lg 1 alusel on teabevaldaja kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras. AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Samas sätestab AvTS § 39 lg 1, et teabevaldaja võimaldab isikuandmetele juurdepääsu avaliku teabe seaduses sätestatud korras, kui selline alus peaks tulenema isikuandmete kaitse üldmäärusest või seadusest. Antud juhul kohtu hinnangul esineb alus isikuandmetele juurdepääsu võimaldamiseks nii isikuandmete kaitse seaduses kui ka isikuandmete kaitse üldmääruses. Sellise teabe väljastamine on aga kaalutlusotsus, mistõttu tuleb kohtuotsuses kontrollida Häirekeskuse poolt salvestise väljastamisest keeldumise puhul kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Haldusmenetluse seadus (HMS) § 4 sätestab, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel (lg 1) ja kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (lg 2). Kohtu hinnangul ei ole Häirekeskus 08.09.2023 esitatud keelduvas vastuses hinnanud kõneside salvestise väljastamise poolt ja vastuargumente ehk tegelikkuses ei ole Häirekeskus kaalutlusõigust kasutanud. Häirekeskus on välja toonud, et kuna kaebajad Häirekeskusesse ei helistanud, ei ole nad andmesubjektiks, kellel on õigus saada kõneside salvestisi. Häirekeskus ei ole viidanud, millise normi alusel andmesubjekti sellisel viisil kitsalt käsitletakse. Häirekeskus oleks pidanud kaaluma, kas esineb muid aluseid kõneside väljastamiseks, arvestades, et salvestis sisaldab kaebajate isikuandmeid ja kõne oli tehtud otseselt kaebajaid puudutava juhtumi valguses. Häirekeskus ei ole kaalunud, kas kolmandate isikute andmete kaitse kaalub üles kaebajate õiguse tutvuda nende kohta kogutud andmetega, arvestades, et kolmandaks isikuks oli linnavalitsuse teenistuja. Salvestisest nähtub, et ametniku isikuandmed, mis kõnes avalduvad, on ametniku ees ja perekonnanimi ning isikukood. Ametniku ees ja perekonnanimi on avalikud ja kaebajatele võib olla teatavaks saanud ka ametniku isikukood. Kaebajad ise on väitnud, et nad teavad, kes Häirekeskusesse helistas ning kohtumenetluses iseseisvalt toonud välja ka ametniku nime. Lisaks eelnevale on Häirekeskus rikkunud ka HMS § 6 toodud uurimispõhimõtet. Häirekeskus on vastuses kaebajatele välja toonud, et teabenõudes küsitud andmeid on võimalik väljastada juhul, kui kaebajad edastavad Häirekeskuse poole pöördunud isiku digitaalselt allkirjastatud nõusoleku teabenõudes viidatud sündmusega seotud kõneside salvestiste kaebajatele väljastamiseks. HMS § 6 kohane uurimispõhimõte sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebajad on eraisikud, kellel ei pruugi olla võimalik Häirekeskuse poolt nõutud tõendit esitada, mistõttu oleks pidanud Häirekeskus selgeks tegema, kas kaebajatel on tõendi esitamine võimalik ja vajadusel ise nõusolekut küsima. Samas kohtu hinnangul ei ole nimetatud nõusolek otseselt vajalik, sest tegemist oli ametnikuga, kes helistas Häirekeskusesse ametiülesannete täitmise eesmärgil ning Häirekeskus oleks saanud otsuse tegemisel kaaluda, kas ametniku isikuandmed kaaluvad üles kaebajate õiguse nende kohta
kogutud andmetega tutvumiseks. Kohtumenetluses on Häirekeskusesse helistanud isik kohut teavitanud, et alates 01.11.2023 ei tööta ta enam Tallinna Linnavalituse kui kohaliku omavalitsuse üheski asutuses ega allasutuses ja tema pädevuses ei ole ka mistahes linna ülesannetega seotud andmeid töödelda, muu hulgas anda seisukohti. Samas teatas Häirekeskusesse kõne teinud isik, et käesolev haldusasi on seotud Tallinna Linnavalitsuse kui kohaliku omavalitsuse kohustuste ja õigustega lastekaitseseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Eeltoodust võib järeldada, et helistaja pidas võimalikuks helistamisega seonduva teatavaks saamise teistele asjaga seotud isikutele, sest kõne oli tehtud avalike ülesannete täitmise eesmärgil. Helistaja isikuandmeteks, mida salvestised sisaldavad on helistaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood, millest ees- ja perekonnanimi on juba avalik info ja kaebajatele ka teada. Kokkuvõtvalt tuleb kõnesalvestised kaebajatele väljastada.
21.Kaebus Häirekeskuse vastu tuleb rahuldada ja kohustada Häirekeskust kaebajatele väljastama 16.01.2023 Politsei- ja Piirivalveameti numbrile tehtud pöördumise nr 3100230027705 kõneside salvestised HKMS § 41 lg 3 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 5 alusel. Kohus on seisukohal, et Häirekeskus ei saa kõneside salvestiste väljastamisest keelduda, mistõttu pole vajalik teha Häirekeskusele ettekirjutust salvestiste väljastamist uuesti otsustama RVastS § 6 lg 4 kohaselt. Andmekogu põhimääruse § 8 lg 2 kohaselt säilitatakse andmekogu põhimääruse § 5 lg 4 kohast kõneside salvestist andmekogus üks aasta andmete andmekogusse kandmisest arvates. Kui Häirekeskus on kõnealused salvestised kustutanud ja nõuet täita ei saa, väljastab kõnealused kõneside salvestised kaebajatele kohus.
22.Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii toimingut tegema kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama, mõlemal juhul on tegemist kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus kaebuse ja kohustab Häirekeskust salvestised väljastama. Samas nõudes kohustada PPAd salvestist väljastama, jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Arvestades, et praegusel juhul ei ole tegemist rahalise nõudega, kaebuse rahuldamisel domineerib sisuliselt selle rahuldatud osa ja Häirekeskuse keeldumine salvestiste väljastamisest on kaalutlusvigadega (sisuline kaalutlus puudub), jätab kohus kaebaja menetluskulud Häirekeskuse kanda. Kaebajad taotlevad vastustajatelt menetluskuluna välja mõista 880 eurot, millest 840 eurot on õigusabikulud ja 40 eurot on tasutud riigilõiv. Õigusabikulud on esitatud ilma käibemaksuta. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.