Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 25.01.2024, Tartu 3-22-38 OÜ FROGMAN kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 06.09.2021. a korralduse nr 2111201/26439 ja 07.12.2021. a vaideotsuse nr 72 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 28.02.2023. a otsus OÜ FROGMAN apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ FROGMAN Volitatud esindaja v.adv.abi Sergei Tšurkin Vastustaja Jõhvi vald Kolmas isik I Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 13 korteriühistu Kolmas isik II Sergei Kotov Volitatud esindaja adv. Aleksei Forstiman Kolmas isik III OÜ AMV Servis
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde kolmanda isiku II 21.12.2023. a seisukoha lisana esitatud maakorraldaja S. Muriku 02.05.2023. a vastus ning 02.01.2024. a seisukoha lisana esitatud Maa-ameti portaali ja kinnistusraamatu portaali väljavõtted.
2.Tagastada kolmandale isikule II 02.01.2024. seisukoha lisana esitatud 30.03.2023. a taotlus koos fotodega.
3.Tagastada kaebajale 21.12.2023. a seisukoha lisana esitatud foto ning 02.01.2024. a seisukoha lisana esitatud 30.05.2023. a arvamus sundvalduse seadmise kohta.
4.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.02.2023. a otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Mõista OÜ-lt FROGMAN Sergei Kotovi kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus summas 429 (nelisada kakskümmend üheksa) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 26.02.2024 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ FROGMAN esitas 21.07.2021 ehitusregistris Jõhvi Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/26439 piirdeaia püstitamiseks asukohaga Jõhvi linn, Narva mnt 11a, OÜ KAPITAALEHITUS koostatud piirdeaia projekti (töö nr 05/07-21) alusel.
3.OÜ FROGMAN esitas 11.08.2021 Jõhvi Vallavalitsusele uue ehitusteatise nr 2111201/26439 piirdeaia püstitamiseks samadel tingimustel, nagu 21.07.2021 esitatud teatises.
4.Jõhvi Vallavalitsus keeldus 06.09.2021. a otsusega nr 2111201/26439, võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg 6, § 44 p-d 1 ja 4 ning juhindudes Jõhvi Vallavolikogu 30.06.2020. a määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas“ § 55 p-st 3 ja § 6 p-st 4, andmast nõusolekut piirdeaia püstitamiseks Jõhvi linnas Narva mnt 11a kinnistul OÜ KAPITAALEHITUS koostatud piirdeaia projekti alusel. Otsuse kohaselt asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 1 alusel ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena ning piirdeaia välimus peab vastama kesklinna piirkonnale. Piirdeaia rajamisel tuleb arvestada arhitektuursete lisatingimustega.
5.Jõhvi Vallavalitsus jättis 07.12.2021. a vaideotsusega nr 72 OÜ FROGMAN vaide Jõhvi Vallavalitsuse 06.09.2021. a vastuse peale rahuldamata. Vald leidis, et vaidlustatud haldusakti andmisel on järgitud haldusakti vormile ja sisule kehtestatud nõudeid.
6.OÜ FROGMAN esitas 05.10.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 04.08.2022, 24.10.2022 ja 23.02.2023 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tühistada Jõhvi Vallavalitsuse 06.09.2021. a otsus nr 2111201/26439 ja 07.12.2021. a vaideotsus nr 72 ning kohustada valda vaatama kaebaja ehitusteatis uuesti läbi. Kaebaja põhjendused: 1) 06.09.2021. a otsus on haldusakt, millele laienevad haldusmenetluse seaduse (HMS)
4.peatükis sätestatud nõuded. Kolmandatel isikutel puudub õigus nõuda, et ehitamine toimuks nendele meelepärasel viisil. Vastustajal puudub õigus nõuda, et ehitamisel kasutataks teatud materjale, s.h viimistlusmaterjale, arhitektuurilisi detaile vms, kuna nende kasutamine või mittekasutamine ei riku kellegi subjektiivseid õigusi. Otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusõigust teostanud. 2) Piiretele esitatud nõuded on toodud Jõhvi valla üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3.6. Nõue kasutada kombineeritud piirdeid (piirdeaed koos aeda ääristava haljastusega) tuleneb seletuskirja samast punktist, kuid see kehtib üksnes tootmis- ja liiklusalade piiramisel ning ei ole antud juhul asjakohane. Nõuded, et õu on soovitav piirdeaiaga ümbritsemata jätta ning kvartalisisesed haljasalad tuleb jätta avalikku kasutusse ja tõhustada ala hooldamist, sisalduvad seletuskirja p-s 2.3.1, kuid need kehtivad üksnes 1940.-1950. a elamupiirkonna puhul. Kaebajale kuuluv kinnistu antud piirkonda ei kuulu. Piirdeaia asendiplaanist nähtub, et Narva mnt 13 ja Vahe 9a kinnistuste vahele jääv sõidutee piirdeaiaga kinni ei panda.
7.Jõhvi vald palus jätta kaebus rahuldamata.
8.Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 13 korterühistu palus 09.11.2022. a arvamuses kohustada kaebajat koristama ebaseaduslikult paigaldatud äärekivid.
9.S. Kotov palus jätta kaebus rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus jättis 28.02.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2); mõistis kaebajalt kolmanda isiku II kasuks välja menetluskulud 936 eurot (käibemaksuta) (resolutsiooni p 3); jättis ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 4); jättis kolmanda isiku I taotluse tähelepanuta (resolutsiooni p 5). Otsuse põhjendused: 1) 06.09.2021. a vastus on haldusakt. Tegemist on vähemalt osaliselt diskretsioonilise otsusega, kuna EhS 44 p 4 kohustab vastustajat arvestama osapoolte huvisid ja neid kaaluma. 2) Kaebaja kinnistut läbiv tee ei ole avalikult kasutatav tee EhS § 92 lg 5 tähenduses. Tegemist on erateega. Asjaolu, et erateed kasutatakse avaliku teena, ei muuda selle juriidilist staatust. Ei nähtu, et vastustaja oleks läbi viinud kaebaja kinnistut läbiva tee suhtes EhS § 94 lg-s 2 sätestatud menetluse. Tee on märgitud üldplaneeringule lisatud kaardil, kui olemasolev tee, mitte kohalik tee (dtl 267). Ekslik on vastustaja arvamus, et nimetatud tee on avalikult kasutatav tee. Kuna kaebaja kinnistut läbiv tee oli otsuse väljastamise seisuga eratee, ei ole asjakohane vastustaja viide AÕS § 155 lg-le 1. 3) Vastustaja ei selgitanud välja, mida võiks kaasa tuua piirdeaia püstitamata jätmine kaebajale ja kas naaberkinnistute omanike õigused kaaluvad üles kaebaja õigused. Sellist kaalutlemist nõuab EhS § 44 p 4. Otsuses ei ole veenvaid põhjendusi, et vastavalt ehitusprojektile kaebaja kinnistule piirdeaia püstitamisega oleks kaasnenud kaebaja kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Vastustaja kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, mille tulemusena väljastas nõuetekohaselt põhjendamata haldusakti, milles esinevad olulised diskretsioonivead. 4) Narva mnt 11a kinnistu asub Jõhvi kesklinnas (dtl 267) ning antud juhul ei ole kohaldatavad üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3.6 kehtestatud erandid, kuna garaažibokside hõlmatav hoone arhitektuur ei nõua piirdeaia olemasolu hoonestuse arhitektuurilise osana. Üldplaneeringu p-s 2.3.6 kasutatud lause sätestab imperatiivselt piirdeaia rajamise keelu (v.a kindlaksmääratud erandid). Ei nõustu kaebajaga, et eelnimetatud lause jätaks vastustajale kaalutlusruumi piirdeaia rajamise üle otsustamisel. Kaebaja kinnistu ei asu miljööväärtuslikul alal (dtl 267), mistõttu ei ole kohaldatav üldplaneeringu seletuskirja p 2.3.3.1. Seletuskirja p 2.3.6 ei võimalda imperatiivselt rajada Narva mnt 11a kinnistule piirdeaeda, mistõttu viitas vastustaja õigustatult üldplaneeringule ja EhS § 44 p-le 1. 5) 06.09.2021. a otsuses faktiliste põhjenduste puudumine ei saanud mõjutada selle sisu. Vastustaja viitas EhS § 44 p-le 1, mis on imperatiivse iseloomuga, seega puudus vastustajal diskretsioon selle üle otsustamiseks. Menetluslikud vead, nagu uurimispõhimõte rikkumine, ka põhjendamis- ja diskretsioonivead, ei saanud mõjutada vastustaja lõplikku otsust. EhS § 44 p-des 1 ja 4 sätestatud õiguslikud alused ei ole teineteist välistavad ja neid on võimalik kasutada korraga. Kui üldplaneeringu seletuskirja p 2.3.6 ei võimalda imperatiivselt rajada Narva mnt 11a kinnistule piirdeaeda, mis tulenevalt EhS § 44 p-st 1 kohustab vastustajat keelduma ehitusteatisele nõusoleku andmisest, ei saanud menetlus- ja vorminõuete rikkumine, mis puudutavad EhS § 44 p-s 4 sätestatud keeldumise alust, mõjutada asja sisulist otsustamist. 6) 06.09.2021. a otsuse ja 07.12.2021. a vaideotsuse kehtivus ei võimalda rahuldada kohustamisnõuet.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
11.OÜ FROGMAN esitas 30.03.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 28.02.2023. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta halduskohtu menetlusega seotud menetluskulud vastustaja kanda ning jätta kolmanda isiku II menetluskulud tema enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kohus hindas vääralt ega võtnud arvesse olulisi faktilisi asjaolusid, mistõttu kohaldas vääralt materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kohus ei pööranud tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3.6 seatud piirangud ja keelud kehtivad üksnes piiretele (nii piirdeaedadele kui ka haljaspiiretele), mis ääristavad avalikke teid/tänavaid ja alasid. Kinnistu Narva mnt 11a osa, kuhu kaebaja kavatseb piirdeaia rajada, ei äärista avalikke teid/tänavaid ja alasid. Kinnistu ümber olemasolevad teed ei ole avalikud teed, vaid erateed. 2) Üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3.6 märgitu, et kesklinna piirkonnas on uute piirete rajamine üldjuhul keelatud, kehtib üksnes kinnistute puhul, mis ääristavad avalikke teid/tänavaid ja alasid sõltumata sellest, kas kinnistu asub kesklinna piirkonnas või mitte, nagu järeldas ekslikult kohus, sest üldnõuete kehtivus laieneb piiratud aladele. Väär on kohtu järeldus, et Narva mnt 11a kinnistu ümber on keelatud uut piirdeaeda rajada.
12.Jõhvi vald palub 25.04.2023. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja väitel selgitas kohus põhjalikult, miks puudus tal võimalus lubada piirdeaia rajamist kaebaja soovitud viisil. Kaebaja soovitud piirdeaed piirneb lõuna ja edela poolt munitsipaalomandis olevate Narva mnt T3 (katastritunnus 25301:005:0178) ja Narva mnt T4 (katastritunnus 25301:005:0181) maaüksustega. Kohus põhjendatult juhindus üldplaneeringu seletuskirja p-st 2.3.6, mis ei anna vastustajale kaalutlusõigust piirdeaia rajamise loa väljastamiseks.
13.S. Kotov palub 27.04.2023. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolmanda isiku II väitel on üldplaneeringu seletuskirja p 2.3.6 asja lahendamiseks asjakohane. Kaebaja eesmärk on piirete rajamisega lõpetada Narva mnt 11a kinnisasjal asuva tee, mis oli ajalooliselt juurdepääsuks kinnistutele Vahe tn 9a ja 9b, kasutamist kolmandate isikute jaoks. Kaebaja eesmärgi saavutamine valitud viisil (piirdeaia rajamine) ei ole lubatud, kuna piirete rajamine kesklinna osas on üldplaneeringuga keelatud.
14.OÜ FROGMAN väidab 21.12.2023. a seisukohas, et kolmas isik II ei ole selgitanud, millest on tuvastatav, et kinnistule Narva mnt 11a viib munitsipaalomandis olev tee. Kaebaja jäi seisukoha juurde, et taotletud piirdeaed ei äärista avalikke teid/tänavaid ja alasid. Kinnistu piiramise eesmärk on majanduslikku laadi – tagada pargitud sõidukite ohutus, mitte luua naabritele liiklustakistusi. Kaebaja palub võtta asja juurde uue tõendina pildi. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda ning mõista kaebaja kasuks välja vastustajalt menetluskulud summas 644 eurot.
15.S. Kotov esitab 21.12.2023. a seisukoha lisana Jõhvi Vallavalitsuse maakorraldaja S. Murik 02.05.2023. a vastuse, millest olevat tuvastatav avalik huvi, et kaebaja kinnistul Narva mnt 11a oleks tänavalõik olulise kvartalisisese läbipääsuna avalikult kasutatav. Kolmas isik II palub mõista kaebajalt enda kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 585 eurot.
16.OÜ FROGMAN märgib 02.01.2024. a seisukohas, et kolmanda isiku II menetluskulude maht on ülepaisutatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel vähemalt 1 tunni võrra ja menetluskulude nimekirja koostamisel vähemalt 0,5 tunni võrra. Kaebaja väitel on väär kolmanda isiku II väide, et Jõhvi vald alustas sundvalduse seadmise avalike huvide tagamiseks, sest avalduse esitas selleks naaberkinnistute omanikest üksnes kolmas isik II. Kaebaja palub võtta toimikusse vastustajale 30.05.2023 esitatud arvamuse sundvalduse seadmise kohta.
17.S. Kotov märgib 02.01.2024. a seisukohas, et halduskohus ei tuvastanud, et Narva mnt 11a kinnistu ümber olemasolevad teed on erateed. Kolmas isik II esitab Maa-ameti portaali ja kinnistusraamatu portaali väljavõtted, mis tõendavad, et kaebaja soovitud piirdeaed piirneb munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga Narva maantee T3 (katastritunnus 25301:005:0178). Vahe tn 9a ja 9b kinnisasjade omanikud pöördusid 30.03.2023 kaebusega Jõhvi valla poole, millele lisatud fotodel (2023. a kevadest) nähtub ehituspraht, killustik ja bordüürid, mis on pandud teel liikumise takistamise eesmärgiga. Kolmas isik II palub eelnimetatud tõendid võtta vastu. Kolmanda isiku II arvates arvestades asja keerukust ja apellatsioonkaebuse mahtu ning asjaolu, et kaebaja esindaja on kogenud õigusteadmistega isik, on mõistlik ajakulu 2,5 tundi. Kolmandal isikul II ei ole vastuväiteid riigilõivu 20 euro osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus ei eksinud materiaalõiguse normide kohaldamisel või tõendite hindamisel ega rikkunud kohtumenetluse norme määral, mis tooks kaasa otsuse tühistamise. Ringkonnakohtus vaidlevad menetlusosalised endiselt piirdeaia rajamisest keeldumise seaduslikkuse, kuid sealjuures ka Narva mnt 11a kinnisasja läbiva tee kui kolmandate isikute kinnistutele juurdepääsutee vajalikkuse üle.
19.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohus leidis otsuses õigesti, et piirdeaia rajamiseks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis koos ehitusprojektiga (EhS § 35 lg 3 ning EhS lisa lk 7). Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas vastustajale 21.07.2021 ehitusteatise enda kinnistu ümber piirdeaia rajamiseks OÜ Kapitaalehitus 2021. a projekti alusel. OÜ Kapitaalehitus eskiislahendusest „Piirdeaia rajamine kinnistu 25301:001:0136 ümber“ (tl 5-9) ilmneb, et piirdeaiaga sooviti ümbritseda sisuliselt terve kaebajale kuuluv kinnistu viisil, mis blokeerib sõidukite juurdepääsutee Narva maanteelt üle kaebajale kuuluva kinnistu osa Vahe tn 9a ja 9b kinnistutele.
20.Ehitusseadustiku (EhS) § 36 lg-test 5 ja 6 tuleneb, et kui ehitusteatist kontrolliv pädev asutus leiab, et ehitamine tuleb nõuetega vastavusse viia, esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid või kaasata kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanik, lähtutakse ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja keeldumise alustest ning kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev asutus haldusaktina. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist (EhS § 36 lg 2 ls 2).
21.Haldusasja materjalidest nähtub, et Jõhvi Vallavalitsus tagastas 02.08.2021 ehitusteatise märkustega, milles selgitas ehitusprojekti puudusi ning esitas ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi nõudeid (tl 11). Kuigi EhS § 36 lg-test 5 ja 6 tuleneb, et tegemist on haldusaktiga, kaebaja seda ei vaidlustanud. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja ehitusprojekti ei muutnud ning esitas sama projektiga ehitusteatise 11.08.2021 uuesti. Vastustaja koostas seejärel kaebajale 06.09.2021 vormistatud dokumendi „Piirdeaia püstitamiseks nõusoleku andmisest keeldumine“, milles juhtis kaebaja tähelepanu 02.08.2021 koostatud haldusaktile, millega tagastati ehitusteatis märkustega (tl 12-12p). KOKS § 7 lg 2 järgi on vallavolikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid ning vallavalitsusel õigus anda korraldusi. Seega on Jõhvi Vallavalitsuse 06.09.2021. a keeldumise näol tegemist korralduse, mitte otsusega, nagu halduskohus kohtuotsuse pealdises märkis.
22.Võttes arvesse seda, et kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas vaidlustanud 02.08.2021. a haldusaktis esitatud arhitektuurilisi tingimusi, ei ole need käesolevas haldusasjas vaidluse esemeks. Käesolevas haldusasjas on seega vaidluse esemeks vaid küsimus, kas vastustaja keeldus OÜ Kapitaalehitus 2021. a projektiga ette nähtud viisil piirdeaia püstitamiseks nõusoleku andmisest õiguspäraselt.
23.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb vastustaja 06.09.2021. a keeldumises esitatud põhjendusi tõlgendada koosmõjus 02.08.2021. a e-kirjas toodud põhjendustega, kuivõrd keeldumises on viide Jõhvi Vallavalitsuse poolt 02.08.2021. a ehitusteatise märkustega tagastamise põhjendustele. Eelviidatud vastustest koosmõjus nähtub, et vastustaja ei keeldunud kaebajale täielikult lubamast piirdeaia püstitamist ümber kinnistu, vaid leidis, et kui taotleja soovib piirdeaeda rajada, tuleb arvestada 02.08.2021. a e-kirjas esitatud arhitektuursete eritingimustega, samuti sellega, et Narva mnt 11a kinnistut läbiv, ajalooliselt avalikus kasutuses olev tee osa tuleb jätta piirdeaiaga ümbritsemata.
24.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et Jõhvi Vallavalitsuse 06.09.2021. a korralduse põhjendamisel esines olulisi puudusi. HMS § 56 lg 1 ls 1 järgi peab soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. HMS § 56 lg 2 järgi tuleb haldusakti põhjenduses märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
25.Korraldusest nähtuvalt keeldus vastustaja piirdeaia püstitamiseks nõusoleku andmisest eelkõige põhjusel, et sellega suletakse kinnistut läbiv ajalooliselt avalikus kasutuses olev tee, milline teguviis oleks vastuolus AÕS § 155 lõikega 1. AÕS § 155 lõike 1 kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena.
26.Ringkonnakohtu hinnangul tegi halduskohus otsuses õigesti kindlaks, et Narva mnt 11a piirdeaia sisse jääv tee osa ei ole käsitatav AÕS § 155 lõike 1 mõistes avaliku teena (halduskohtu otsuse p-d 20.3.1-20.3.2). Halduskohus märgib õigesti, et avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee (EhS § 92 lg 5). Haldusasja juurde esitatud Jõhvi valla üldplaneeringu kaardilt (dtl 267, tl 169) nähtub, et teed ei ole kohaliku teena tähistatud. Jõhvi valla 2013. a üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üldplaneeringuga määratud avalikult kasutatavate teede asukohad. Kõigi avalikult kasutatavate eraldi katastriüksustena moodustatud teede aluse maa sihtotstarbeks on määratud transpordimaa (tl 103). Narva mnt 11a kinnistu, katastritunnusega 25301:005:0136, andmetest nähtub, et vaidlusalune tee asub ärimaal. Riigikohtu pikaaegsest praktikast tuleneb, et avalikult kasutatavaks muutub eratee vaid kohaliku omavalitsuse otsusega tunnistada tee avalikult kasutatavaks. Alles tee avalikuks kasutamiseks määramisega tekib AÕS § 155 lg 1 järgi seadusjärgne kitsendus ja sellest tulenevalt igaühe õigus tee omaniku suhtes sellise tee kasutamiseks (RKHK 13.10.2020. a määrus asjas 3-19-2255, p 11.3; 14.06.2017. a otsus asjas 3-3-1-6-17, p 16; 09.11.2016. a otsus asjas nr 3-3-1-57-16, p 15). Halduskohus Jõhvi Vallavolikogu otsust tee avalikult kasutatavaks muutmise kohta asjas ei tuvastanud ning vastupidist ei väitnud apellatsioonkaebuse menetluses ka vastustaja. Seda, et tegemist ei ole avaliku teega, kinnitab ka Jõhvi Vallavalitsuse poolt avalikes huvides sundvalduse seadmise menetluse alustamine kinnisasjal Narva mnt 11a asuva tee avalikuks kasutamiseks ning avaliku läbipääsu tagamiseks Vahe tn 9a ja Vahe tn 9b kinnisasjadele (vt kolmanda isiku II 21.12.2023. a seisukoha lisana esitatud maakorraldaja S. Muriku 02.05.2023. a vastus menetluse alustamise kohta). Seega langeb korralduses märgitud peamine õiguslik alus piirdeaia püstitamisest keeldumiseks ära.
27.Samas tugines Jõhvi Vallavalitsus keeldumisel koosmõjus EhS § 36 lõikega 6 ka EhS § 44 punktidele 1 ja 4. Halduskohus on õigesti kontrollinud keeldumise õiguspärasust ka eelviidatud EhS sätetele tuginedes. EhS § 44 p 4 järgi keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga (otsuse p 20.2), et tegemist on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsusega, mis eeldab kaalutlusõiguse teostamist. HMS § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud korralduses on viidatud küll EhS § 44 punktile 4, kuid puuduvad selgitused kaebaja ning kinnisasjaga piirnevate omanike huvide kaalumise kohta. Selliseks huvide kaalumiseks ei saa pidada Vahe tn 9b ning KÜ Jõhvi Narva maantee 13 vastuväidete kirjeldust haldusaktis. Seetõttu on õige ka halduskohtu seisukoht, et puuduvad kaalutlused selle kohta, kuidas Narva mnt 11a kinnistu ehitusprojektis pakutud lahenduse elluviimisel saaksid kannatada naaberkinnistute omanike huvid (otsuse p 20.3.4).
28.EhS § 44 p 1 järgi keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest ka siis, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Pooled ei vaidle selle üle, et Narva mnt 11a kinnistut hõlmav detailplaneering või projekteerimistingimused puuduvad, mistõttu sai vastustaja keeldumisel kontrollida vaid ehitusteatise vastavust Jõhvi valla üldplaneeringu ja seadusega. EhS § 125 lg 1 järgi on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku: 1) hoone püstitamiseks; 2) olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust; 3) olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks; 4) olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. Eraisikule kuuluva kinnistu ümber piirdeaia rajamisele ei kohaldu ükski EhS § 125 lg-s 1 nimetatud alus. Seega puudus käesoleval juhul vajadus ka detailplaneeringu koostamiseks ning ehitusteatise kontrollimisel võis lähtuda üldplaneeringu nõuetest.
29.Vastustaja viitas vaidlustatud korraldusega keeldumisel EhS § 44 p-le 1 ning asjaolule, et Jõhvi valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleks kesklinna ning miljööväärtuslike alade õued piirdeaiaga ümbritsemata jätta (üldjuhul on uute piirdeaedade rajamine keelatud). Vastustaja märkis, et juhul kui taotleja soovib siiski piirdeaeda rajada, tuleb arvestada arhitektuuriliste eritingimustega. Jõhvi valla üldplaneeringus on nõuded piiretele toodud seletuskirja p-s 2.3.6. Sellest nähtub, et kesklinna piirkonnas on uute piirete rajamine üldjuhul keelatud, v.a juhtudel, kui rajatava või renoveeritava hoone arhitektuur nõuab piirde olemasolu kui hoonestuse arhitektuurset osa. Piirde rajamisel peab see kokku sobima ehitiste ja/või alaga, mida ümbritsetakse (nt puidust välisviimistlusega hoonetele puidust piirdeaiad; kivist ja betoonist välisviimistlusega hoonetel võib rajada nii puidust, metallist kui kivist piirdeid; plekist välisviimistlusega hoonetele on soovitav paigaldada võrkpiire) (tl 118p).
30.Halduskohus tuvastas otsuses, et Narva mnt 11a kinnistu asub Jõhvi kesklinnas (dtl 267) ning leidis, et antud juhul ei ole üldplaneeringu seletuskirja p-s 2.3.6 toodud erandid kohaldatavad, kuna garaažiboksidega hõlmatava hoone arhitektuur ei nõua piirdeaia olemasolu hoonestuse arhitektuurilise osana. Ka asus halduskohus seisukohale, et kui kindlaksmääratud erandid välja jätta, kehtestab üldplaneeringu p 2.3.6 imperatiivselt piirdeaia rajamise keelu ega jäta vastustajale kaalutlusruumi piirdeaia rajamise üle otsustamisel (otsuse p 20.4.2).
31.Kaebaja leiab, et halduskohus ei pööranud tähelepanu sellele, et üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.6 seatud piirangud ja keelud kehtivad üksnes neile piiretele (nii piirdeaedadele kui ka haljaspiiretele), mis ääristavad avalikke teid-tänavaid ja alasid. Narva mnt 11a kinnistu osa, kuhu kaebaja kavatseb piirdeaia rajada, ei äärista avalikke teid-tänavaid ja alasid. Kinnistu ümber on küll olemasolevad teed, kuid nad ei ole avalikud teed, vaid erateed, nagu halduskohus ise kindlaks tegi.
32.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et üldplaneeringu p-ga 2.3.6 seatakse nõuded avalikke teid-tänavaid ja alasid ääristavatele piiretele (nii piirdeaedadele kui ka haljaspiiretele) (üldplaneeringu lk 49, tl 118). Õige on ka see, et Narva mnt 11a kinnistu ja Vahe tn 9a kinnistu vahele jääv ala on üldplaneeringu kaardil tähistatud kui olemasolev, mitte kui kohalik tee, mis on osa Vahe tn 9a ärimaa sihtotstarbega kinnistust (katastritunnus 25301:005:0135), mis ei ole avalik ala. Idast piirneb Narva mnt 11a kinnistu Narva mnt 13 elamumaa kinnistuga (katastritunnus 25301:005:0015) ning ka nende kahe kinnistu vahele ei jää avalikke teid-tänavaid ja alasid. Loode-lääneküljest piirneb Narva mnt 11a osaliselt eraomandisse jääva Narva mnt 11b eraomandis oleva ärimaa kinnistuga (katastritunnus 25101:001:0994). Samas piirneb Narva mnt 11a kinnistuga kirdes Oru tänav T1 kinnistu (katastritunnus 25301:005:0228), mis on munitsipaalomandis ning registreeritud transpordimaana. Asjaolu, et see on üldplaneeringu kaardil (dtl 267) osaliselt tähistatud kui „olemasolev tee“ ei väära asjaolu, et nii sihtotstarbe kui omandikuuluvuse järgi on tegemist avaliku teega. Samamoodi piirneb Narva mnt 11a kinnistuga edela-lääneküljest munitsipaalomandis olev Narva maantee T3 kinnistu (katastritunnus 25301:005:0178), mille sihtotstarbeks on transpordimaa, ning lõunast munitsipaalomandis olev Narva maantee T4 kinnistu (katastritunnus 25301:005:0181), mille sihtotstarbeks on transpordimaa. Seega piirneb kaebajale kuuluv kinnistu kirdest, lõunast ja edela-lääneküljest avaliku tee või maanteega. Kaebaja ehitusteatisele lisatud ehitusprojekti seletuskirjas selgitatakse, et piirdeaia paigaldamine on ette nähtud kinnistu perimeetril kolmest küljest. Lääne poolt on juba olemas naaberkinnistu Narva mnt 11 piirdeaed. Põhja poolt ehk Vahe tn 9a kinnistu poolt paigaldatakse piirdeaed mitte täpselt kinnistu piirile, vaid olemasoleva hoone nurkadesse. Kahele ülejäänud küljele (lõuna ja ida külg) plaanitakse piirdeaed paigaldada täpselt perimeetri piirile (tl 6). Ehitusprojekti seletuskirjast koos ehitusprojekti joonisega (tl 8p) ilmneb siiski, et piirdeaia rajamise tulemusena on kinnistu igast küljest, sh kõigist nendest külgedest, kus kinnistu piirneb avaliku tee või maanteega, sh lääne küljest, aiaga piiratud. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja arvamus, mille kohaselt üldplaneeringu p 2.3.6 kaebaja esitatud ehitisteatise suhtes ei kohaldu.
33.Halduskohus tõlgendas üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.6 toodud erandlikku võimalust piirdeaia rajamiseks (juhud, kui rajatava või renoveeritava hoone arhitektuur nõuab piirde olemasolu kui hoonestuse arhitektuurset osa) kitsalt, leides, et käesoleval juhul sellist olukorda ei esine. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et uute piirete rajamine on üldjuhul keelatud, viitab sellele, et kohalikul omavalitsusel on piirete rajamise lubamisel kaalutlusõigus ning ta võib piirde rajamist erandkorras lubada juhtudel, kui see sobib kokku hoonestuse arhitektuurilise osaga ning sobitub kesklinna miljöösse. Nii ei välistanud ka vastustaja piirdeaia rajamist 02.08.2021 kaebajale ehitusteatise märkustega tagastamisel täielikult, vaid leidis, et piirdeaia rajamine on võimalik, kui kasutada kombineeritud piirdeid (piirdeaed koos aeda ääristava haljastusega) (tl 11). Ka vaidlustatud korraldusest nähtub, et nõusoleku andmisest keelduti põhjusel, et kaebaja ei arvestanud Jõhvi Vallavalitsuse poolt esitatud märkusi ning esitas 11.08.2021 vastustajale taas ehitusteatise piirdeaia püstitamiseks sama projektiga, mitte põhjusel, nagu oleks piirdeaia rajamine kaebajale kuuluva kinnistu ümber täielikult keelatud.
34.Kokkuvõtlikult keeldus vastustaja kaebaja poolt esitatud ehitusteatise sisu arvesse võttes põhjendatult piirdeaia püstitamiseks nõusoleku andmisest. Kuigi haldusaktis esines
põhjendamisvigu, ei tingi need haldusakti tühistamist, kuna esines vähemalt üks õiguslik alus (EhS § 44 p 1 koosmõjus Jõhvi valla üldplaneeringu p-ga 2.3.6), millele tuginedes oli vastustaja poolne keeldumine seaduslik. HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
35.Ringkonnakohus lisab obiter dictum korras, et piirdeaia püstitamine vastustaja poolt 02.08.2021. a haldusaktis (tl 11) toodud arhitektuurilistel tingimustel ei kõrvalda piirdeaia võimaliku rajamisega kaasnevat lahendamata küsimust seoses kolmandate isikute kinnistutele juurdepääsu tagamisega. Jõhvi valla üldplaneeringu p. 2.3.6 kolmandate isikute kinnistutele juurdepääsu Narva mnt 11 kinnistu kaudu ei lahenda. Vastustaja saab vastava küsimuse lahendada kaebaja kinnistule sundvalduse seadmise ja tee avalikuks kasutamiseks tunnistamise otsuse tegemise kaudu. Kolmanda isiku II poolt ringkonnakohtule esitatud Jõhvi valla maakorraldaja 21.12.2023. a vastusest kolmanda isiku taotlusele nähtub, et Jõhvi Vallavalitsus ongi alustanud menetlust sundvalduse seadmiseks ning Narva mnt 11a kinnisasjal asuvale teele avaliku kasutuse määramiseks. Sundvalduse seadmisest ja tee avalikuks kasutamiseks määramisest tekkida võiv vaidlus tuleb menetlusosalistel lahendada käesolevast haldusasjast eraldiseisvalt.
36.Ringkonnakohus võtab haldusasja materjalide juurde kolmanda isiku II 21.12.2023. a seisukoha lisana esitatud maakorraldaja S. Muriku 02.05.2023. a vastuse Narva mnt 11a kinnisasja suhtes sundvalduse menetluse alustamise kohta ning 02.01.2024. a seisukoha lisana esitatud Maa-ameti portaali ja kinnistusraamatu portaali väljavõtted, mis tõendavad, et kaebaja soovitud piirdeaed piirneb munitsipaalomandis oleva kinnisasjaga Narva maantee T3. Ringkonnakohus tagastab kolmandale isikule II 02.01.2024. a seisukoha lisana esitatud 30.03.2023. a taotluse Jõhvis Narva mnt 11a asuva tee avalikuks kasutamiseks määramiseks koos fotodega, kuna ringkonnakohus ei hinda käesolevas vaidluses kolmandate isikute juurdepääsutee vajalikkuse küsimust. Ringkonnakohus tagastab samal põhjusel kaebaja 21.12.2023. a seisukoha lisana esitatud foto, mis on esitatud illustreerimaks kolmandate isikute juurdepääsutee ebavajalikkust ning 02.01.2024. a seisukoha lisana esitatud 30.05.2023. a arvamuse sundvalduse seadmise kohta.
37.Ringkonnakohus jätab kokkuvõtlikult apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 28.02.2023. a otsuse resolutsiooni muutmata, kuid osaliselt muudab ja täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi.
38.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 108 lõike 8 järgi kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Välja mõistetakse üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ühtlasi tuleb arvestada seda, et õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (RKHK 15.10.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-21-15, p 16).
39.Kolmas isik II taotles ringkonnakohtus kantud menetluskulude summas 585 eurot (koos käibemaksuga) kaebajalt väljamõistmist. Kolmanda isiku menetluskulud hõlmavad apellatsioonkaebusega tutvumist, valla üldplaneeringu seletuskirjaga tutvumist ja apellatsioonkaebusele seisukoha koostamist ning täiendava tõendi esitamist ja menetluskulude nimekirja koostamist (kokku 3,75 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ajakulu õigusabile vähendada. Kolmanda isiku II ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendid on lühidad ning nende koostamine ei saanud olla kuigi ajamahukas. Ka üldplaneeringu seletuskirjaga pidi
kolmas isik II tutvuma juba halduskohtumenetluses, kuna esitas selle ise halduskohtule 01.12.2022. a menetlusdokumendi lisana (tl 87-88). Seetõttu loeb ringkonnakohus kolmanda isiku II põhjendatud õigusabi osutamiseks kulunud ajaks 2,75 tundi ning sellele vastavaks menetluskuluks ringkonnakohtus 357,50 eurot, millele lisandub käibemaks 71,50 eurot, kuna kolmas isik II ei ole käibemaksukohustuslane. Kokku tuleb seega kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 429 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.