Kohus Kohtunik Otsuse tegemise kuupäev ja koht Haldusasja number
Tartu Halduskohus Ülle Polluks 28.02.2023, Jõhvi 3-22-38
Haldusasi
Frogman OÜ kaebus Jõhvi Vallavalitsuse 6.09.2021 otsuse nr 2111201/26439 ja 7.12.2021 vaideotsuse nr 72 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: Frogman OÜ, esindaja: Jüri Sakkart Vastustaja: Jõhvi vald, esindaja: Silver Peepmaa Kolmas isik I: Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 13 korteriühistu, esindaja: Valentina Korolenko Kolmas isik II: Sergei Kotov, esindaja: Aleksei Forstiman Kolmas isik III: Osaühing AMV Servis
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde kaart nr 8 „ Jõhvi linna ehituslikult olulised alad“.
2.Jätta kaebus rahuldamata täies ulatuses.
3.Mõista kaebajalt Frogman OÜ kolmanda isiku Sergei Kotovi kasuks välja menetluskulud summas 936 eurot (ilma käibemaksuta).
4.Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.03.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse
3-22-38 seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Frogman OÜ esitas 21.07.2021 ehitusregistris Jõhvi Vallavalitsusele ehitusteatise nr 2111201/26439 piirdeaia püstitamiseks asukohaga Jõhvi linn Narva mnt 11a OÜ Kapitalehitus poolt koostatud piirdeaia projekti (töö nr 05/07-21) alusel.
2.Jõhvi Vallavalitsus kaasas 21.07.2021 alustatud haldusmenetlusse Narva mnt 13, Vahe tn 9b ja Vahe tn 9 omanikud ning arvamuse avaldamiseks OÜ Järve Biopuhastuse.
3.Vahe tn 9b omanik teatas Jõhvi Vallavalitsusele 30.07.2021 kirjas nr 7-2.4/3645, et piirdeaia paigaldamisel kaob ära kinnistule juurdepääs (s. h operatiivtranspordile), kuna Oru tänava T1 avalik tee ei ole piisavalt lai ning Narva mnt 11a kinnistut läbivat teed on ajalooliselt kasutatud juurdepääsuks Vahe tn 9a ja Vahe 9b kinnistutele.
4.Korteriühistu Jõhvi Narva mnt 13 esitas 31.07.2021 kirjaga Jõhvi Vallavalitsusele oma arvamuse piirdeaia osas, kus peamine mure oli operatiivtranspordi ligipääsemine maja juurde, sest piirdeaiaga piiratakse juurdepääs Narva mnt 13 asuva korterelamu sissekäikudele.
5.Jõhvi Vallavalitsus tagastas 2.08.2021 ehitusteatise märkusega, juhtides tähelepanu asjaolule, et Jõhvi valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt tuleks kesklinna ja miljööväärtuslike alade õued piirdeaiaga ümbritsemata jätta (üldjuhul on piirdeaedade rajamine keelatud). Juhul, kui taotleja soovib piirdeaeda rajada, tuleb arvestada arhitektuursete eritingimustega. Jõhvi Vallavalitsus esitas omapoolsed arhitektuursed tingimused piirdeaia projekti korrigeerimiseks. Teede osas palus vallavalitsus teha projektis muudatus ja jätta asjaõigusseaduse (AÕS) § 155 lg 1 alusel Narva mnt 11a kinnistut läbiv ja ajalooliselt avalikus kasutuses olev tee osa piirdeaiaga ümbritsemata.
6.Frogman OÜ esitas 11.08.2021 Jõhvi Vallavalitsusele uue ehitusteatise nr 2111201/26439 piirdeaia püstitamiseks.
7.Jõhvi Vallavalitsus keeldus 6.09.2021 vastusega nr 2111201/26439 ehitusteatise osas nõusoleku andmisest. Keeldumise põhjenduste kohaselt ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada AÕS § 155 lg 1 alusel seda ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutatava teena ning piirdeaia välimus peab vastama kesklinna piirkonnale. Lisaks esineb üldplaneeringust tulenev piirdeaja rajamise piirang. Seega ei ole põhjendatud Frogman OÜ soov ümbritseda kogu kinnistut piirdeaiaga.
8.Frogman OÜ vaidlustas vaidemenetluse korras Jõhvi Vallavalitsuse 6.09.2021 vastuse nr 2111201/26439. Jõhvi Vallavalitsus jättis 7.12.2021 korraldusega nr 72 „Vaideotsus Frogman OÜ vaides Jõhvi Vallavalitsuse 6.09.2021 piirdeaia püstitamiseks nõusoleku andmisest
3-22-38 keeldumisele nr 2111201/26439“ vaide rahuldamata. Vallavalitsus leidis, et 6.09.2021 haldusakt vastab täielikult HMS-s sätestatud nõuetele ja jäi vaidlusaluses haldusaktis esitatud põhjenduste juurde.
9.Frogman OÜ pöördus Tartu Halduskohtusse kaebusega, milles taotles Jõhvi Vallavalitsuse 6.09.2021 vastuse nr 2111201/26439 tühistamist ja kohustamist vaadata ehitusteatis uuesti läbi.
10.Tartu Halduskohus võttis 11.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Jõhvi valla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele.
11.Vastustaja esitas vastuse kaebusele 9.02.2022.
12.Tartu Halduskohus 18.10.2022 määrusega uuendas haldusasja menetluse, kaasas halduskohtumenetlusse kolmandana isikuna OÜ AMV SERVIS, Sergei Kotovi ja korterühistu Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 13 ning andis kolmandatele isikutele õiguse seisukoha esitamiseks.
13.Korterühistu Jõhvi vald, Jõhvi linn, Narva mnt 13 seisukoht laekus kohtusse 9.11.2022.
15.Kaebaja põhjendused olid järgmised: vaidlusalune otsus on haldusakt, millele laienevad haldusmenetluse seaduse (HMS) 4. peatükis sätestatud nõuded. Ehitusteatise kooskõlastamata jätmine ei ole ehitamist välistatav asjaolu. Ükski õigusnorm ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul arvestama kinnistu piirinaabri poolt esitatud vastuväidetega. Naabritel ehk kolmandatel isikutel puudub õigus nõuda, et ehitamine toimuks nendele meelepärasel viisil. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks uurinud võimalikku kahjulikku mõju kaebajale soovitava ehitise püstitamata jätmise tõttu. Vastustajal puudub õigus nõuda, et ehitamisel kasutaks teatud materjale, sh viimistlusmaterjale, arhitektuurilisi detaile vms, kuna kasutamine või mittekasutamine ei riku kellegi subjektiivseid õigusi. Riigikohus on asunud seisukohale, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine iseenesest pole subjektiivsete õigustena kaitstavad väärtused.1 Jõhvi valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kasutatud selliseid sõnu nagu „soovitab“ ja „üldjuhul“, mis kaebaja arvates viitavad selgelt sellele, et vastustajal on lai kaalutlusruum vastavate ehitusteatiste ja projektide menetlemisel. Vaidlusalasest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusõigust teostanud. Kaebaja arvates ei sisalda vaidlusalune otsus ühtegi vastavasisulist põhjendust. Vastustaja etteheited ei ole ka sisuliselt kooskõlas seadusega. Piiretele esitatud nõuded, sh üldnõuded piirete kavandamisel on toodud seletuskirja p-s 2.3.6. Nõue kasutada kombineeritud piirdeid (piirdeaed koos aeda ääristava haljastusega) tuleneb seletuskirja samast punktist, kuid see kehtib üksnes tootmis- ja liiklusalade piiramisel ning ei ole antud juhul asjakohane. Nõuded selle kohta, et õu on soovitav piirdeaiaga ümbritsemata jätta ning kvartalisisesed haljasalad tuleb jätta avalikku kasutusse ning kvartalisisesed haljasalad tuleb jätta avalikku kasutusse ning tõhustada ala hooldamist, sisalduvad seletuskirja punktis 2.3.1., kuid need kehtivad üksnes 1940.-1950. aastate elamupiirkonna puhul. Kaebajale kuuluv kinnistu antud piirkonda ei kuulu, mistõttu vastustaja nõue on alusetu. Sellest tulenevalt leidis kaebaja, et vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet
RKHKo 3-3-1-29-10, p 22
3-22-38 ja põhjendamiskohustust, teinud olulisi kaalutlusvigu ning langetatud otsus ei ole kooskõlas õigusaktidega.
16.Vastustaja ei nõustunud kaebusega, vaidles sellele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja vastuväited olid järgmised: vaidlusalune haldusakt vastab seaduses sätestatud nõuetele ja on õiguspärane. Jõhvi Vallavolikogu 30.06.2020 määruse nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas“ § 5 punkti 3 alusel on vallavalitsuse pädevuses ehitusloa andmise või sellest keeldumise otsustamine või ehitusloa kehtetuks tunnistamine. Sama määruse § 6 punkti 4 alusel on vastava ametniku pädevuses ehitus- ja kasutusteatise menetluses vajadusel haldusakti andmine. Ehitisregistri spetsialisti ametijuhendi punkti 3.2. alusel kuulub ehitisregistri spetsialisti teenistusülesannete hulka projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade ja taotluste ning teatiste elektrooniliste menetluste läbiviimine. Seega on ehitusteatiste menetluses vajadusel haldusakti andmine ehitisregistri spetsialisti pädevuses. Haldusakti andmisel on järgitud kõiki haldusakti vormile ja sisule kehtestatud nõudeid. Haldusakt on põhjendatud. Samadel põhjendustel ei ole kooskõlastatud ajutise piirdeaia paigaldamist, kuid seda kaebaja ei vaidlustanud. Vaides viitas kaebaja täiendavalt asjaolule, et 6.09.2021 haldusaktis ei kaalutletud maaomaniku kahju. Vastustaja arvates kaebaja väide kahju tekitamise osas jäi paljasõnaliseks, kuna kuni 2021. a suveni ei olnud Jõhvi linnas Narva mnt 11 a kinnistut läbivate teede avaliku kasutamisega mingeid probleeme. Kaebaja ei ole aru saanud, et piirdeaia paigaldamiseks nõusoleku andmise tegelikuks põhjuseks on AÕS § 155 lg 1, mille alusel ei ole võimalik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutavana teena.
17.Kolmas isik I ei toetanud kaebust ja palus jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku I vastuväited olid kokkuvõtvalt järgmised: kaebaja ei ole kohusetundlik omanik. Kaebaja poolt vastustajale esitatud dokumentatsioon ei vasta üld- ja sisunõuetele, ei ole arvestatud heakorra, liikluse ja avariirohkete olukordade teenindamisega piirneval naaberterritooriumil. Dokumentatsioonile lisatud asendusskeem ei saa olla aluseks asja läbivaatamisel, kuna OÜ Frogman ei ole välja toonud, kuidas muudetakse planeeringut ja tingimusi elumaja Narva mnt 13 hoovialal ja muude operatiivautode läbipääs elumaja hoovialale. Kolmas isik I palus kohtul kohustada kaebajat koristama tema elamu hoovi ebaseaduslikult paigaldatud äärekividest.
18.Kolmas isik II palus jätta kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku II vastuväited kaebusele olid järgmised: tegemist on ajalooliselt avalikult kasutatava teega, mis on jätkuvalt avalikult kasutatav, sõltumata asumisest kaebaja kinnistul. Õiguskirjanduses on märgitud, et põhimõtteliselt võib avalikult kasutavaks teeks olla ka faktiliselt avalikus kasutuses olev tee. Olukorras, kus kaebaja on soetanud kinnistu tiheasutusalal, peab kaebaja ka taluma seda, et kaebaja kinnisasja naaberkruntidel toimub elukondlik ja majanduslik tegevus, mistõttu tee sulgemise küsimus piirdeaia rajamisega kohustab kohalikku omavalitsust arvestama piirinaabri esitatud vastuväidet. Samuti ehitusseadustiku (EhS) § 44 p 4 kohaselt on pädeval asutusel õigus keelduda ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikule või muudele selle mõjualas olevatele isikutele või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Seega vastustaja on õigesti võtnud arvesse kolmanda isiku II vastuväiteid. Lähtudes AÕS § 155 lg-st 1 ei ole kaebajal võimalik keelata tee kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutavana teena. Selliste meetmete kasutamine nagu tee asukohas piirdeaia rajamine enda privaatsuse tagamiseks ei ole lubatav. Kolmanda isiku II hinnangul ei ole mingit ohtu kaebaja varale piirdeaia puudumisel. Oru
3-22-38 tänavalt Vahe tn 7 (kaupluse Vilde plats) teed väljakujunenud tava järgi ei kasutata juurdepääsuna Narva maanteelt kinnisasjadele Vahe tn 9a ja 9b Jõhvi. Oru tänava tee osa Oru tänav T1, mis ühineb kinnistuga Vahe tn 9a, on sisene kitsas tee, mis kitsendaks veel Vahe tn 9a Jõhvi kinnistuga ühendamist, ei sobi klientidele ja suurte sõidukite jaoks vajaliku juurdepääsu tagamiseks. Oru tänava T1 tee asukoht (ei oma vahetult ühendust Narva maanteega), halb seisund ja laius (eriti talvel, kui on lund) ei sobi kinnistutes Vahe tn 9a ja 9b majandusliku tegevuse (autoremondikoda, tasuline autopesula ja laoruumid) pidamiseks. Teenuse kättesaadavus klientidele hea juurdepääsu puudumise tõttu väheneb. Äritegevuse pidamise jaoks suurte sõidukite juurdepääs on nimetatud tee kaudu raskendatud ja võib olla üldse võimatu. Kolmas isik III ei ole esitanud kohtule kaebuse osas seisukohta.
KOHTU SEISUKOHT
19.Haldusasja materjalide kohaselt taotleb kaebaja kohtult vastustaja 6.09.2021 otsuse nr 2111201/26439 ja 7.12.2021 vaideotsuse nr 72 tühistamist ning vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist vaadata ehitusteatis uuesti läbi. Kohus selgitab, et vaatab esmalt läbi kaebuse tühistamisnõude osas (I), seejärel hindab kohustamisnõude lubatavust (II), otsustab kolmanda isiku taotluse üle (III) ja viimasena jagab menetluskulud (IV). I
20.Kaebaja esitas 21.07.2021 ehitusregistris vastustajale ehitusteatise nr 2111201/26439 piirdeaia püstitamiseks kinnistul asukohaga Jõhvi linn Narva mnt 11a OÜ Kapitalehitus poolt koostatud piirdeaia projekti (töö nr 05/07-21) alusel. Vastustaja tagastas 2.08.2021 ehitusteatise, mis jäi kaebaja poolt vaidlustamata. Kaebaja esitas ehitusregistris vastustajale uue ehitusteatise nr 2111201/26439 piirdeaia püstitamiseks samadel tingimustel ja kinnistul. Vaidlusaluse otsuse (6.09.2021 vastus nr 2111201/26439) kohaselt keeldus vastustaja ehitusteatise osas nõusoleku andmisest põhjusel, et AÕS § 155 lg 1 alusel ei või omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, takistada ega lõpetada selle kasutamist ka siis, kui tee ei ole kantud kinnistusraamatusse avalikult kasutavana teena ning piirdeaia välimus peab vastama kesklinna piirkonnale. Seega leidis vastustaja, et pole põhjendatud kaebaja soov ümbritseda kogu kinnistu piirdeaiaga. Vastustaja arvamusel tuleb piirdeaia rajamisel arvestada arhitektuuriliste lisatingimustega ning kuna kehtiv üldplaneering piirdeaia rajamist ei luba, jäi kaebaja ehitusteatis kooskõlastamata. Õiguslikuks aluseks oli välja toodud EhS § 36 lg 6 § 44 p-d 1 ja 4, aga samuti Jõhvi Vallavolikogu 30.06.2020 määrus nr 79 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas“ § 5 p 3 ning § 6 p 4.
20.1.EhS § 35 lg 3 sätestab, et ehitusteatise esitamine on nõutav käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul. EhS § 36 lg 4 kohaselt tuleb käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud juhul koos ehitusteatisega esitada ehitusprojekt. EhS lisast 1 nähtub, et piirdeaia püstitamiseks, millega kaasnevad ehitustööd, on vaja esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt, olenemata piirdeaiaga hõlmatud ala suurusest. EhS § 36 lg 6 sätestab, et kui esinevad käesoleva paragrahvi lg-s 5 sätestatud alused, siis lähtutakse ehitusloa menetluse, sealhulgas ehitusloa andmise menetluse tähtajast ja ehitusloa andmisest keeldumise alustest. EhS § 44 p 4 sätestab, et pädev asutus keeldub ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
3-22-38
20.2.Võttes arvesse eelpoolmainitut nõustub kohus pooltega, et vaidlusalune keelduv vastus ehitusteatisele on haldusakt HMS §-s 54 sätestatud tähenduses (piirab kaebaja õigust kasutada enda omandit soovitud viisil). Seega peaks vastustaja keelduv otsus olema põhjendatud vastavalt HMS § 4 lg-le 2 ja § 56 lg-dele 1-3, aga samuti EhS § 44 p-le 4. Kohtu hinnangul on tegemist vähemalt osaliselt diskretsioonilise otsusega, kuna EhS 44 p 4 kohustab vastustajat arvestama kõiki osapoolte huvisid ja neid kaaluma. HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HMS § 56 lgd 1-3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
20.3.Vastustaja viidates AÕS § 155 lg-le 1 leidis, et läbi kaebaja kinnistu ulatuv tee on avalik tee, mistõttu esineb tal kohustus hoida seda teed avaliku läbipääsu tagamiseks muu hulgas piirnevatele kinnistutele alati lahtisena.
20.3.1.Kohus on seisukohal, et kaebaja kinnistut läbiv tee ei ole avalikult kasutatav tee EhS § 92 lg-s 5 sätestatud tähenduses. Nimelt sätestab EhS § 92 lg 5, et avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Kohus rõhutab, et haldusasja materjalide kohaselt läbib kõnealune asfaltkattega tee kaebaja kinnistut, mis on tema eraomandis ja mille ulatus hõlmab ka nimetatud teed. Seega, tegemist on erateega, seni kuni erateed ei ole muudetud vastava otsuse alusel avalikuks teeks. Eratee avalikuks kasutamiseks tunnistamiseks on ette nähtud konkreetne haldusmenetlus. Pelgalt see asjaolu, et erateed kasutatakse avaliku teena, ei muuda selle juriidilist staatust. Riigikohus on leidnud, et teeseaduse (TeeS) § 4 lg 3 teise lause järgi määras kohalik omavalitsus (KOV) eratee avalikuks kasutamiseks tee omaniku nõusolekul ja tingimustel ning KOV ja tee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. TeeS tunnistati kehtetuks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusega, mille § 24 järgi jäid TeeS § 4 lg 3 alusel sõlmitud lepingud siiski kehtima nendes kokkulepitud ajani. 1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 2 järgi pidi KOV-l olema selleks, et erateed avalikult kasutatavaks määrata, õigus kasutada teealust maad tulenevalt piiratud asjaõigusest. Kui omanik ei nõustunud piiratud asjaõigusega, tuli seada kinnistule sundvaldus. 1. juulil 2018 jõustus EhS § 94 lg 2 muudatus, mille järgi tuleb riigil või KOV-l otsustada eratee avalikes huvides omandamine või sellele sundvalduse seadmine. Seega võis KOV nii varem kehtinud kui ka praegu kehtiva õiguse alusel määrata eratee avalikuks kasutamiseks pärast seda, kui ta oli saanud õiguse teealust maad kasutada. Riigikohus toonitas veel seda, et erateed saab avalikult kasutatavaks pidada juhul, kui tee on kantud KOV-i otsuse alusel kohalike teede nimekirja, kuid selline kandmine ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta ei ole siiski materiaalselt õiguspärane.2
20.3.2.Haldusasja materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks antud juhul läbi viinud kaebaja kinnistut läbiva (era)tee suhtes EhS § 94 lg 2 sätestatud menetluse. Kaebaja poolt vastustajale esitatud ehitusprojekti kohaselt planeeriti rajada kaebaja kinnistule Narva mnt 11a piirdeaed nii, et sellega pannakse kinni kaebaja kinnistut läbiv tee. Kohus tegi kindlaks, et kõnealusel teel puudub ametlik nimetus ning seda teed ei ole kantud ka kohalike teede nimekirja. Tee on märgitud üldplaneeringule lisatud kaardil kui olemasolev tee, mitte kohalik tee (dtl 267). Kohus võtab tõendina selle kaardi haldusasja materjalide juurde HKMS § 2 lg 4 ja § 59 lg 1 alusel. Järelikult on ekslik vastustaja arvamus selle kohta, et nimetatud tee on juriidilises tähenduses
RKHKm 3-19-2255, p-d 11-13.
3-22-38 avalikult kasutatav tee. Kuna kaebaja kinnistut läbiv tee oli vaidlusaluse otsuse väljastamise seisuga eratee, ei ole asjakohane vastustaja viide AÕS § 155 lg-le 1. Seega on kohus seisukohal, et vastustaja on ekslikult arvanud, et kaebaja kinnistut läbiv tee on avalikult kasutatav tee seaduses sätestatud tähenduses ning selle tulemusena kohaldas ebaõigesti materiaalõigust (antud juhul AÕS § 155 lg 1).
20.3.3.Kohus märgib, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg-d 1-3 sätestavad, et avalikult kasutatavaid teid ja erateid võib kasutada igaüks seadustes sätestatud ulatuses. Teid, mis ei ole rajatised, võib kasutada jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omanik ei või keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sellesarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Eratee või raja kasutamise liigset koormavust eeldatakse õuemaal asuva eratee või raja korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
20.3.4.Kohus toob välja, et vaidlusalusest haldusaktist ei ole näha, et vastustaja oleks välja selgitanud, kas Narva mnt 11a kinnistu ees asuv asfalteeritud plats, mida kaebaja poolt esitatud ehitusprojekti järgi kavatsetakse ümbritseda piirdeaiaga kinnistul asuva hoone ühest servast teiseni, on rajatis või tee seaduses sätestatud tähenduses. Samas ei ole vastustaja välja selgitanud, kas seda teed kasutavad jalakäijad kergliiklusteena jalgsi ja/või kergliiklusvahendeid kasutades ning kas vastava ala piirdeaiaga piiramisel on jalakäijate jaoks olemas ka muud mõistlikult alternatiivsed variandid sihtkohtadesse jõudmiseks (nt kõrvalkinnistul asuvasse poodi jõudmiseks). Puuduvad kaalutlused ka selle kohta, kuidas Narva mnt 11a kinnistu ehitusprojektis pakutud lahenduse elluviimisel saaksid kannatada naaberkinnistute omanike huvid, eelkõige avalikult kasutatavatele teedele juurdepääsude tagamise osas kinnistute omanikele, kolmandatele isikutele, aga samuti ka operatiivautodele. Need on tähtsad asjaolud, mis jäid vastustaja poolt arvesse võtmata ja kaalutlemata. Nõustuda saab ka kaebajaga väitega, et vastustaja ei ole nõuetekohaselt välja selgitanud seda, mida võiks endaga kaasa tuua soovitud piirdeaia püstitamata jätmine kaebajale ja kas naaberkinnistute omanike õigused kaaluvad üles kaebaja õigused (kahjulikud tagajärjed). Sellist kaalutlemist nõuab otseselt EhS § 44 p 4.
20.3.5.Haldusaja materjalide pinnalt ei ole võimalik tõsikindlat väita, et nii jalakäijate kui ka autodele sellised juurdepääsud kolmandate isikute kinnistuteni täielikult puudusid ehk kaebaja kinnistut läbiv tee oleks ainuke võimalus jõuda avalikult kasutatavatelt teedelt kolmandate isikute kinnistuteni ja vastupidi. Nimelt tulenevalt kinnistusraamatu kannetest on raske nõustuda kolmandate isikutega, et Narva mnt 11a kinnistut läbiva tee sulgemisega puuduksid nende kinnistutele juurdepääsud. Kolmanda isiku I osas on sellised juurdepääsud endiselt tagatud Oru ja Narva mnt tänavatelt (Narva mnt tänavast kahes kohas nii lääne- kui ka idaservast). Kolmandal isikul II on olemas juurdepääs tema kinnistuni Oru tänava ja Oru tänava T1 kaudu, aga samuti Vahe teelt Vahe tn 7 kinnistu kaudu, mida tema kliendid aktiivselt kasutavad. Vajab tähelepanu ka see asjaolu, et kolmanda isiku II kliendid ei kasuta vähemalt talvisel ajal aktiivselt Narva mnt 11a kinnistut läbivat teed, sinna on kolmanda isiku II poolt lükatud lume tõttu tekkinud tee kasutamise takistus (dtl 56-61). Järelikult, kolmanda isiku II väited Narva mnt 11a kinnistut läbiva tee kasutamise vajaduse kohta on ülepaisutatud.
20.3.6.Kohus möönab, et välja toodud juurdepääsud kolmanda isiku II kinnistuteni võivad olla näiteks veoautode jaoks ebamugavad, kuid see kõik vajab haldusmenetluslikku uurimist ja kaalumist. Arvestada tuleb ka kinnistute vahel valitsevat tegelikku olukorda ja nende tegelikku kasutamist kolmandate isikute poolt. Eelnevat arvestades ei ole vaidlustatud haldusaktis veenvaid põhjendusi selle kohta, et vastavalt ehitusprojektile kaebaja kinnistule piirdeaia
3-22-38 püstitamisega oleks kaasnenud kaebaja kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (EhS § 44 p 4).
20.3.7.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et eelpoolkäsitletud haldusakti osas on vastustaja vääralt kohaldanud materiaalõigust ja on rikkunud HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet, mille tulemusena väljastas nõuetekohaselt nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendamata haldusakti, milles esinevad olulised diskretsioonivead.
20.4.Ehitusteatisele kooskõlastuse mitteandmise põhjuseks oli vastustaja poolt välja toodud asjaolu, et planeeritud piirdeaia rajamine on kehtivast üldplaneeringust lähtudes keelatud. Sellele üldplaneeringust tulenevale keelule viitas ka kolmas isik II kohtule esitatud arvamuses.
20.4.1.EhS § 44 p-st 1 tuleneb ehitusloa väljastamise (sh ka ehitusteatisele nõusoleku andmise) imperatiivne keeld, kui kavandatav ehitus ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Riigikohus on leidnud, et ehitusseaduse sätetest ei tulene, et ehitusloa andmisel ei tuleks lisaks detailplaneeringule arvestada kehtiva üldplaneeringu ja muude asjassepuutuvate õigusaktide nõudeid.3 Samas on Riigikohus leidnud, kui on olemas nii üld- kui ka detailplaneering, mis on üldplaneeringuga reguleeritud küsimises neutraalne tuleb lähtuda üldplaneeringust.4 Kohus on seisukohal, et olukorras, kus puudub detailplaneering, peab haldusorgan lähtuma just üldplaneeringust, kui sellega on piisavalt ja detailselt reguleeritakse ehitustingimusi konkreetses linnaosas. Selleks kohustab vastustajat lisaks kohtupraktikale ka HMS § 60 lg 2. Kohus rõhutab siiski, et selleks, et vastustaja saaks tugineda EhS § 44 p-le 1, peaks ka kehtestatud üldplaneeringus olema imperatiivne keeld piirdeaia rajamisele.
20.4.2.Kohus märgib esmalt, et vaidlusaluses otsuses viitas vastustaja üldplaneeringust tulenevale piirdeaia rajamise keelule, aga samuti EhS § 44 p-le 1. Kohus tegi kindlaks, et Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127 kehtestatud ja vaidlusaluse haldusakti väljastamise ajal kehtinud üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.3.6 kohaselt on kesklinna piirkonnas uute piirete rajamine üldjuhul keelatud, v.a juhtudel kui rajatava või renoveeritava hoone arhitektuur nõuab piirde olemasolu kui hoonestuse arhitektuurset osa (dtl 183). Kaebaja ei ole sellele punktile piisavalt tähelepanu pööranud. Vaidlus puudub selle üle, et Narva mnt 11a kinnistu asub Jõhvi kesklinnas (dtl 267), aga samuti selle üle, et antud juhul ei ole kohaldavad üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.3.6 kehtestatud erandid (v.a juhtudel, kui rajatava või renoveeritava hoone arhitektuur nõuab piirde olemasolu kui hoonestuse arhitektuurset osa), kuna garaažibokside hõlmatav hoone arhitektuur ei nõua piirdeaia olemasolu hoonestuse arhitektuurilise osana. Kohtu hinnangul üldplaneeringu punktis 2.3.6 kasutatud lause sätestab imperatiivselt piirdeaia rajamise keelu (v. a kindlaksmääratud erandid). Kohus ei saa nõustuda kaebajaga selles, et eelpoolnimetatud lause jätaks vastustajale kaalutlusruumi piirdeaja rajamise üle otsustamisel. Oluline on ka see, et kaebajale kuuluv kinnistu ei asu miljööväärtuslikul alal (dtl 267), mistõttu ei ole antud juhul kohaldatav üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.3.3.1.
20.4.3.Võttes arvesse, et kehtiv üldplaneering on kohustuslik täitmiseks nii vastustajale kui ka kõikidele muudele asjasse puudutatud isikutele, oli vastustajal kohustus ehitusteatise menetlemisel sellega arvestada. Kohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks hilisemal ajal
RKHKo 3-3-1-87-16, p 10. RKHKo 3-17-1930, p 14.2
3-22-38 kehtestanud Narva mnt 11a kinnistut hõlmavat detailplaneeringut, mis võimaldaks rajada kesklinnas asuvatele kinnistutele piirdeaedu.
20.4.4.Eelnevat arvestades leiab kohus, et üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.3.6 ei võimalda imperatiivselt rajada Narva mnt 11a kinnistule piirdeaeda, mistõttu on vastustaja õigustatult viidanud vaidlusaluses otsuses kehtivale üldplaneeringule ja EhS § 44 p-le 1.
20.4.5.Kohus leiab, et vaidlusaluses otsuses vajalike faktiliste põhjenduste puudumine ei saanud mõjutada selle otsuse sisu. Kaebuse kohaselt on kaebaja küll esindaja abil aru saanud, et vastustaja viitab EhS § 44 p 1 kaudu kehtivale üldplaneeringule ja tal esines enne kohtusse pöördumist võimalus sellega tutvuda ja kujundada enda arvamust vaidlusaluse otsuse edasikaebamise vajaduse osas. Võttes arvesse, et vastustaja poolt vaidlusaluses haldusaktis viidatud EhS § 44 p 4 kõrval on tegelikult olemas EhS § 44 p-s 1 õige õiguslik alus, millele vastustaja samuti viitas ja mis on imperatiivse iseloomuga, puudus vastustajal diskretsioon selle üle otsustamiseks. Seega ei saanud kohtu arvates eelpoolkirjeldatud menetluslikud vead nagu uurimispõhimõte rikkumine, aga samuti ka põhjendamis- ja diskretsioonivead mõjutada vastustaja lõplikku otsust. Kohus selgitab täiendavalt, et vastustaja poolt kasutatud ehitusteatisele nõusoleku andmise keeldumisel EhS § 44 p-des 1 ja 4 sätestatud õiguslikud alused ei ole teineteist välistavad ja neid on võimalik kasutada korraga. Samas, kui üks kahest kasutatud keeldumise alustest osutus muu hulgas ka menetluslike reeglite eksimuse tõttu ebaõigeks, ei ole see haldusakti tühistamise aluseks, kuna teine keeldumist toetav õiguslik alus on olemas ja on seega seaduspärane. Seega juhul, kui üldplaneeringu seletuskirja punkt 2.3.6 ei võimalda imperatiivselt rajada Narva mnt 11a kinnistule piirdeaeda, mis tulenevalt EhS § 44 pst 1 kohustab vastustajat keelduma ehitusteatisele nõusoleku andmisest, ei saanud menetlus- ja vorminõuete rikkumine, mis puudutavad eelkõige EhS § 44 p-s 4 sätestatud keeldumise alust, mõjutada lõppkokkuvõttes asja sisulist otsustamist (HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS § 3 lg 3 p 1)).
20.4.6.Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks vaidlustanud eraldi 6.09.2021 otsust nr 2111201/26439 ja 7.12.2021 vaideotsust nr 72 (HKMS § 45 lg 4). Sellel põhjusel ei analüüsi kohus 7.12.2021 vaideotsuse nr 72 õiguspärasust.
20.4.7.Lähtudes eeltoodust, jätab halduskohus kaebuse tühistamisnõude osas tervikuna rahuldamata.
20.5.Kohus selgitab täiendavalt, et Jõhvi kesklinnas on olemas küll piirdeaiaga ümbritsetud kinnistuid, nagu näiteks Narva mnt 11 (endine kohtumaja hoone, dtl 13), kuid kohtul puuduvad andmed selle kohta, et piirdeaed on rajatud nimetatud kinnistul üldplaneeringu kehtestamise ajal. Isegi siis, kui piirdeaed oli rajatud Narva mnt 11 kinnistule peale üldplaneeringu kehtestamist, on tegemist õigusvastase praktikaga, mis ei saa olla aluseks muude kesklinnas asuvate kinnistute piirdeaiaga ümbritsemiseks. Vastustaja kui ehitusteatist menetlev haldusorgan peab küll kohtlema isikuid võrdselt, kuid võrdne kohtlemine ei tähenda seda, et kaebajal oleks õigus nõuda ehitusteatisele kooskõlastuse väljastamist, hoolimata üldplaneeringus sätestatud keelust.
II
3-22-38
20.6.Kaebaja taotles kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist vaadata tema ehitusteatis uuesti läbi. RVastS § 6 lg 1 sätestab, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus selgitab, et üheks kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on väljastamata jäetud või sooritamata jäetud toimingu õigusvastasus. Haldusakti puhul on selle õigusliku jõu murdmiseks vajalik ka selle tühistamine. Kohus jättis kaebaja tühistamisnõude täielikult rahuldamata, mistõttu jäid vastustaja 6.09.2021 otsus nr 2111201/26439 ja 7.12.2021 vaideotsus nr 72 kehtima. Nimetatud otsuste kehtivus, ehk õiguslik jõud, ei võimalda kohtul rahuldada kohustamisnõuet. Sellel põhjusel ei pea kohus vajalikuks analüüsida muid kohustamisnõude rahuldamise eeldusi. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse kohustamisnõude osas rahuldamata. III
20.7.Kolmas isik I palus kohtul kohustada kaebajat koristama tema elamu hoovi ebaseaduslikult paigaldatud äärekividest. Kohus selgitab, et jätab kolmanda isiku I taotluse tähelepanuta, kuna kolmas isik ei saa käesoleva haldusasja menetluse raames esitada kohtule kaebajat kohustavaid taotlusi äärekivide korjamiseks vms. Selline taotlus väljub kohtu hinnangul vaidluse eseme piiridest ja ei ole menetluslikult lubatav. Vajadusel saab kolmas isik I pöörduda vastava taotlusega (hagiga) maakohtusse, et lahendada erasuhtest tekkinud vaidlus. IV
20.8.Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5, kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.
20.8.1.Kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Kolmandad isikud ei toetanud mõlemad kaebust ja palusid jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja ja kolmas isik I ja III ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt. Kolmas isik II teatas, et tema menetluskulude halduskohtumenetluses on esindamisega seotud kulud summas 936 eurot ilma käibemaksuta.
20.8.2.HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku poolt halduskohtumenetluses kantud menetluskulud summas 936 eurot saab arvestades asja keerulist ja läbitöötatud materjalide mahtu pidada põhjendatuks. Riigikohus on öelnud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta.5 Sellest tulenevalt mõistab kohus välja kaebajalt kolmanda isiku II kasuks menetluskulud summas 936 eurot ilma käibemaksuta.
20.8.3.HKMS § 108 lg 61 sätestab, et kohus võib vastustaja kanda jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste
RKHKo 3-20-663, p 23.
3-22-38 põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Antud juhul jättis kohus vaidlusaluse haldusakti tühistamata, kuna hoolimata menetluslikest ja põhjenduspuudustest ning osaliselt väära materiaalõiguse kohaldamisest esines napisõnaline ja lõppkokkuvõttes õige nii faktiline kui ka õiguslik põhjendus vaidlusaluses haldusaktis. Vastustaja on ka halduskohtumenetluses rõhutanud, et tegelikuks ehitusteatisele nõusoleku andmisest keeldumise aluseks oli AÕS § 155 lg-st 1 tulenev kaebaja kohustus. Kohus on seisukohal, et kõik eelpoolnimetatu võiks küll luua kaebajal mingil määral ettekujutuse, et sellise haldusakti vaidlustamisel on olemas perspektiiv. Samas ei saa kohus jätta arvestamata, et juba kaebuses on kaebaja selget viidanud kehtivale üldplaneeringule, kuid tema arvates ei sätestanud üldplaneering imperatiivselt kesklinnas asuvate kinnistute piirdeaiaga ümbritsemise keeldu ja nägi sellises küsimuses ette kaalutlusruumi. Järelikult, enne kohtusse pöördumist oleks kaebaja saanud vandeadvokaadi abil jõuda järelduseni, et hoolimata menetluslikest ja põhjendamisvigadest on olemas imperatiivne piirdeaia püstitamist keelav regulatsioon üldplaneeringus. Sellest lähtudes ei pea kohus põhjendatuks tuginedes HKMS § 108 lg-le 61 välja mõista vastustajalt kaebaja kasuks kaebaja poolt kantud menetluskulusid ei täielikult ega osaliselt.
20.8.4.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 108 lg-st 1 ja § 109 lg-st 1 viimasest lausest, jätab kohus ülejäänud poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 25.01.2024 lahendis nr 3-22-38 toodud muudatustega 27. veebruaril 2024.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.