Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Sigrid Tirman Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 215 657 (kakssada viisteist tuhat kuussada viiskümmend seitse) eurot 27 senti Xle (isikukood xxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale asukohaga Y registriosa numbriga Q (566/3736 mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr 4).
3.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
4.Kohtulahendi avaldamisel asendada isiku, kelle suhtes täitetoimingut taotletakse, nimi ja isikukood ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja katastritunnus tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse esmalt kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetatakse määrus kätte Xle.
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi ka MTA või maksuhaldur) esitas 22. jaanuaril 2024 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti kaudu) Xle kuuluvale kinnisasjale asukohaga Y registriosa numbriga Q summas 215 657,27 eurot. Maksuhaldur tugineb maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-le 1 ja § 130 lg-le
Maksuhaldur põhjendab taotlust järgmiselt.
2.1.Maksuhalduri menetluses on OÜ Salver (registrikood 16089686) maksuvõla sissenõudmine. Maksuvõlg on kujunenud 07.02.2023 maksuotsuse nr 12.2-3/058929-152 (dtl 16-22) alusel. OÜ Salver maksuvõlg on 22.01.2024 seisuga kokku 205 400,67 eurot, sh põhivõlg 146 599,67 eurot ja äriühingule koostatud intressinõude järgi intress 58 701,00 eurot. Lisaks on 22.01.2024 seisuga arvestuslik intress 13 985,63 eurot. Äriühingule on määratud ka sunniraha 100 eurot. (vt saldopäring; dtl 13-14; tabel 1 taotluse p-s 2, dtl 4).
2.2.MTA alustas 14.07.2022 korralduse nr 12.2-3/058929-1 (dtl 26-28) alusel OÜ Salver käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi 01.2021-12.2021 osas ning laiendas 14.10.2022 korraldusega nr 12.2-3/058929-9 (dtl 33-34) ja 17.11.2022 korraldusega nr 12.2-3/058929-11 (dtl 39-40) kontrolliperioodi, st kontroll hõlmab OÜ Salver tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 01.11.2020–31.12.2021.
2.3.Kontrollimenetluses tuvastati järgmist.
2.3.1.OÜ Salver pidanuks end käibemaksukohustuslasena registreerima 03.11.2020 ja lisama käibemaksu kõikidele võõrandatud kaupade ja teenuste müügihindadele. Kinnisasjade (Sipelga tee 7, Tammiste küla, Tori vald, Pärnumaa ja Lõvi tee 21, Papsaare küla, Pärnu linn, Pärnu maakond) võõrandamisega seoses toimus esimese osamakse tasumine 2020. a oktoobris ning lõplik tehingu summa ületas käibemaksukohustuslasena registreerimise tingimuseks oleva 40 000 euro piiri. OÜl Salver tekkis kohustus deklareerida oma KMD-del kinnisasjade võõrandamisest tekkinud käive 345 833,34 eurot, millelt tuli arvestada ja tasuda käibemaks 69 166,66 eurot. Käibemaksukohustus tekkis, kuna OÜ Salver võõrandas kaks üksikelamut enne nende esmast kasutuselevõttu ning käibemaksuseaduses (KMS) 16 lg 2 p-s 3 sätestatud maksuvabastus sel juhul ei kohaldu1.
2.3.2.OÜ Salver jättis kontrollitaval perioodil oma TSD-del deklareerimata ja tasumata tulumaksu 83 188,01 eurot. Maksukohustus tekkis, kuna äriühingu pangakontol tehti ülekandeid ja sularaha väljamakseid 332 752,01 euro ulatuses, mille kohta OÜ Salver ei esitanud raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaid algdokumente. Pangakontolt nähtuvalt on perioodil 12.2020 kuni 10.2021 tehtud ülekandeid Renee Frošile (selgitustega laen ja laenuleping) ning juhatuse liige Xle (selgitustega laenu tagastus ja laen). Täielikult jäi täitmata maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus osas, mis selgitanuks sularaha väljavõtmise ja ülekannete otstarvet. Tulumaksukohustuse kujunemist on täpsemalt kajastatud taotluse tabelis 2 (dtl 6). 2.4.. Taotluse esitamisega kohtusse jätkab MTA OÜ Salver juhatuse liikme X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Menetluse tõenäoliseks tulemuseks on vastutuskohustus. Maksumenetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla X solidaarne vastutus OÜ-ga Salver maksuotsustega määratud ja tasumata jäetud maksukohustuste eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
2.5.OÜ Salver maksuvõlg tekkis X juhatuse liikmeks olemise ajal. OÜ Salver seadusliku esindajana oli ta vastutav äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Xle on antud võimalus esitada omapoolseid seisukohti tekkinud olukorra kohta ning lahendamiseks, kuid ta ei ole MTA-ga ühendust võtnud ega taotlenud ka korralduse täitmise tähtaja pikendamist. Sellega rikkus ta ka puudutatud isikutel maksumenetlustes lasuvat kaasaaitamiskohustust. Arvestades tõendeid ja selgunud asjaolusid, on põhjendatud kahtlus, et juhatuse liikme kohustuste rikkumise tulemusena on äriühingul tekkinud maksuvõlg, mida äriühing maksta ei suuda. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X on rikkunud teadlikult ja tahtlikult MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.
Tehingute asjaolud on täpsemalt kajastatud taotluse lk-del 2-4 (dtl 4-6)
2(7)
2.6.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks järgmistel põhjustel.
2.6.1.X tegevus maksuvõla tekkimise ajal juhatuse liikmena näitab, et tema suhtumine riiklike maksude tasumisse on ebakorrektne. Ta on juhatuse liige äriühingutes, millel on maksuvõlad. Kontrollimenetluse käigus rikkus ta kaasaaitamiskohustust.
2.6.2.Xle on viimati töötasu väljamakseid deklareerinud 2019. a jaanuaris ja veebruaris Silasto OÜ kokku 1000 eurot. Alates veebruarist 2019 (s.t 4 aastat) ei ole talle töötasu väljamakseid deklareeritud. Seega on tulevikus tekkivat võlga väga raske tasuma hakata. MTA ei oska prognoosida, kas tulevikus võib isikul tekkida püsiv sissetulek, mille arvelt võimalikku rahalist kohustust tasuda. Praeguse seisuga ei ole tulevikus tekkida võivate nõuete rahuldamine tõenäoline.
2.6.3.Maksusumma suurus ja tuvastatud kahtlus maksudest kõrvalehoidumise kohta annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et võimalikku nõuet ei asuta vabatahtlikult tasuma.
2.6.4.X jättis tema juhitava äriühingu õigeaegselt vastavate tingimuste täitumisel käibemaksukohustuslaste registrisse kandmata ja MTA pidi seda tegema maksuotsusega ning määrama algselt deklareerimata maksukohustused. Eelneva tõttu jäi tasumata käibemaks – tekkis maksuvõlg. Lisaks tuvastati OÜ-s Salver tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mis jäid maksudeklaratsioonidel kajastamata. Äriühingul tekkis käive võõrandatud kinnistute arvelt, kuid kuna maksud määrati alles hiljem maksuotsusega, puudus maksuotsuse väljastamisel võimalus tasuda riigile võlgu olevad maksud võimaliku tekkiva tulu arvelt. On tõenäoline, et sarnaselt võib X suhtuda ka võimaliku vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ning sellest hoidumiseks muuta end maksejõuetuks.
2.7.OÜ Salver on äriregistris registreeritud alates 03.11.2020. X oli äriühingu asutaja ning tegutseb sellest kuupäevast juhatuse liikmena ja osanikuna. Kui X oleks OÜ Salver juhatuse liikmena täitnud seadusest tulenevat deklareerimis-, tasumis- ja korraldamiskohustust, poleks äriühingul pruukinud maksuvõlga tekkida.
2.8.Maksusumma määramise aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Kuna on kahtlus põhjuslikus seoses OÜ Salver juhatuse liikme kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, rakendub maksuvõla osas X suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Maksusumma määramise aegumistähtaeg algab 12.2020 TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast (11.01.2021). Viieaastase aegumistähtaja puhul algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine hiljemalt 01.2026. Seega ei ole maksusumma määramise tähtaeg möödunud.
2.9.OÜ-l Salver maksuvõlga ei ole kustutatud. OÜ-d Salver ei ole registrist kustutatud ning tema õigusvõime ei ole lõppenud.
2.10.Maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Salver ei ole tulemusi andnud. MTA väljastas 14.03.2023 LHV Pank AS-le korralduse OÜ Salver pangakonto arestimiseks ja pangakontolt summa 146 599,67 eurot ülekandmiseks maksuhaldurile. Äriühingul ei ole registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga rahuldada. OÜ Salver KMD-dele ja TSD-le on maksuotsuse alusel kantud viimati 2021. a novembri andmed. Majandusaasta aruandeid ei ole esitatud Viimane laekumine MTA ettemaksukontole (5255,00 eurot) toimus 07.02.2023 (maksuotsuse sisestamise kuupäev), sisuks tagastusnõude kandmine ettemaksukontole 11.2020 KMD-l kajastatu alusel. Töötamise registris ei ole töötajaid registreeritud. OÜ Salver ei ole aktiivselt tegutsev äriühing ja maksuvõlga ei ole võimalik sisse nõuda tema majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.
2.11.Xle kuulub kinnistusregistri andmetel korteriomand registriosa numbriga Q aadressiga Y, üldpindalaga 56,60m2. Y kortermaja esmane kasutusvõtu aasta oli 1890, kinnistu suurus 1099 m2, hoov on korda tehtud, majal on vahetatud katus ja korda tehtud välisfassaad. Kinnistu on 3(7)
koormatud hüpoteegiga summas 125 000,00 eurot OÜ Aldia Investeeringud kasuks ja seda on muudetud 02.12.2021. Xle ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu ning Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel ei ole tal väärtpaberikontot. MTA on hinnanud Xle kuuluva kogu vara ligikaudseks väärtuseks umbkaudu 124 520,00 eurot (kinnistu).
2.12.Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist Xle kuuluvatele kinnisasjale registriosa numbriga Q selliselt, et oleks tagatud võimaliku vastutusotsusega sissenõutav maksuvõlg 205 300,67 eurot, ning sellele lisanduvad eeldatavad sundtäitmise kulud kokku koos käibemaksuga 7356,60 eurot (menetluse alustamise tasu 30 + kohtutäituri tasu 6000 + käibemaks 1326,60). Hüpoteegi seadmine kinnistule ei takista kinnisasja kasutamist ega käsutamist.
2.13.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Tagatise väärtuseks kokku on 215 657,27 eurot, mis hõlmab lisaks maksuvõlale kohtutäituri tasu (7350,60 eurot) ning sundtäitmise kulud 3000 eurot. Kui X soovib tagatise maksta deposiiti, on tagatissummaks 205 300,67 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-s 1 on sätestatud, et kohus annab seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa või pikendab seda.
4.HKMS § 264 lg 2 kohase taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Kuna seadus (sh MKS § 1361) ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, ning seadusest ei tulene kohustust otsustada asi kohtuistungil, otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
5.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist (MKS § 130 lg 1 p 2).
6.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esmalt, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
7.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab 4(7)
valitud toimingu tegemist vajalikuks. Esitatud taotlus vastab kohtu hinnangul MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
8.Maksuhaldur leiab, et X on OÜ Salver juhatuse liikmeks oleku ajal rikkunud MKS §-s 8 sätestatud kohustusi, mis on aluseks tema suhtes vastutusotsuse koostamisele MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-st, maksuseadustest ja MKS § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab: „Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.“ Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud rohkes kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
9.MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmise üheks eelduseks on, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust. Kohtupraktika kohaselt on see tingimus täidetud ka siis, kui maksuhaldur on halduskohtule esitatud taotlust põhjendades märkinud, et on algatanud juhatuse liikme vastu maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-15-12, p 50 a)). Maksuhaldur on sisse nõudmas OÜ Salver maksuvõlga. Käesoleva taotluse esitamisega kohtusse alustab maksuhaldur X kui kontrolliga hõlmatud ajavahemikul OÜ Salver juhatuse liikmena tegutsenud isiku suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p-st 3 algab haldusmenetlus esimese menetlustoiminguga. Vastutusmenetlus võib alata halduskohtule loataotluse esitamisega (vt Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12).
10.Maksuhalduri tuvastatud asjaolude järgi on X olnud ajavahemikul 01.11.2020–31.12.2021 OÜ Salver juhatuse liige ning maksuvõlg, mille täitmist MTA praegusel juhul soovib tagada, tekkis tema juhatuse liikmeks oleku ajal. Eeltoodut arvestades on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine kolmandale isikule.
11.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et X eelpool kirjeldatud maksuõiguslikku käitumist (vt käesoleva määruse p 2.3.1 ja 2.3.2) arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end varatuks muuta. Kohus nõustub maksuhalduriga, et väljaselgitatud asjaolusid silmas pidades võib vastutusotsuse sundtäitmine muutuda võimatuks või vähemalt oluliselt raskeks.
12.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et X käitumine näitab tema suhtumist avalikõiguslike kohustuste täitmisesse ning annab alust kahtluseks, et ta võib sarnaselt suhtuda ka vastutusotsuse täitmisesse. Taolise olukorra vältimiseks on põhjendatud anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne maksukohustuse kindlaksmääramist. Eeltoodud kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus haldusasjas nr 35(7)
17-165, p 9). Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. See, kas isik tegevus MKS-st tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmisel oli tahtlik või kantud raskest hooletusest ning kas ta vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt maksukohustuslasega, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluses (Riigikohtu 02.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-17-17, p 11 ja viidatud praktika).
13.MKS § 96 lg 5 kohaselt võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Taotlusest (vt määruse p 2.10) ilmneb, et maksuhalduri tegevus maksuvõla sissenõudmisel (sh pangakonto arestimiseks) ei ole tulemust andnud.
14.Maksuhaldur on välja selgitanud, et OÜ-l Salver ei ole registritesse kantud vara, mille arvelt oleks võimalik maksuvõlga rahuldada, ega aktiivset majandustegevust, millest saada raha maksuvõla tasumiseks (vt määruse p 2.10).
15.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Maksuhalduri selgitustest ilmneb, et seose tõttu kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, rakendub X suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Maksusumma määramise aegumistähtaeg algab detsember 2020 TSD esitamise ja tasumise tähtpäevast (11.01.2021). Viieaastase aegumistähtaja puhul algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine seega hiljemalt 01.2026. Taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Äriühingut ei ole ka registrist kustutatud.
16.Maksuhaldur on kaalunud taotletava täitetoimingu põhjendatust ja valikut (vt määruse p 2.11, taotluse p 10), arvestades seejuures X sissetulekuid ning tema vara koosseisu. Kinnistusregistri andmetel kuulub Xle kinnisasi (korteriomand registriosa numbriga Q) aadressiga Y (566/3736 mõttelist osa kinnistust ja eriomandi ese eluruum nr 4) 2. Maksuhaldur peab hinnastatistikal põhinevat kinnistu väärtust ja kinnistut iseloomustavat teavet (käesoleva määruse p 2.11) arvestades põhjendatuks hüpoteegi seadmist kinnistule registriosa numbriga Q selliselt, et oleks tagatud Xle määratav ja tasumisele kuuluv maksusumma 205 300,67 eurot ning eeldatavad sundtäitmise kulud.
17.Riigikohtu üldkogu on määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12 (p 57) leidnud, et kohtul tuleb arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada. Samas p-s 58 viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4 ja Riigikohtu praktika (tsiviilkolleegium 27. jaanuari 2010. a määrus asjas nr 3-2-1-162-09) kohaselt tuleb nõuet tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks isikut üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada asjaolusid arvestades põhjendatuks ning vältida ületagamist. TsMS § 388 lg 2 kohaselt on hüpoteegisummaks tagatava nõude summa. Asjaõigusseaduse § 363 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagamiseks seada kohtuliku hüpoteegi haginõude ulatuses (vt viidatud määrus haldusasjas nr 3-31-15-12, p 53). MTA on haldusasjas nr 3-23-1521 sama kinnisasja suhtes 2023. a juulikuus hüpoteegi seadmist taotledes selgitanud, et Y on vana renoveeritud puithoone ning et selliste korterite keskmine ruutmeetri hind antud rajoonis on kinnisvaraportaali KV.ee andmetel keskmiselt 2200 eurot. Kõnealuse korteri hinnanguline maksumus 56,6 * 2200 = 124 520 eurot. Praegusel juhul möönab MTA, et tegelik müügihind võib osutuda madalamaks.
Kohus on kontrollinud kinnisasja koosseisu ja omandiõigust kinnistusraamatust 23.01.2024. 6(7)
18.Maksuhaldur taotleb praegusel juhul luba hüpoteegi seadmiseks 215 657,67 euro ulatuses, mis hõlmab maksuvõla (205 300,67 eurot) ning millele lisanduvad eeldatavad kohtutäituri ja sundtäitmise kulud (7356,60 eurot (koos käibemaksuga) + 3000 eurot). Täitetoimingute eelduslike kulude kujunemist on maksuhaldur üksikasjalikumalt kajastanud taotluse lk-l 9 (dtl 11). Taotluses märgitud täitetoimingute kulu moodustab ca 5% hüpoteegiga tagatavast maksukohustusest. Kohtu hinnangul on tegemist täitetoimingute kuludega mõistliku ulatusega, mis on ka igati kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Hüpoteegi seadmine taotletud ulatuses on põhimõtteliselt põhjendatud ja proportsionaalne.
19.Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasemena) ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.
20.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Taotluse p-s 12 on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui X on esitanud MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 esitatud loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Samas on välja toodud, et kui X soovib tagatisena kasutada deposiidina makstavat tagatissummat, on selleks 205 300,67 eurot (st maksukohustuse ulatuses).
21.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud ning taotlus tuleb rahuldada.