1.Xle kuulub Harku vallas Tabasalu alevikus kinnisasi Kalda tn 20 (katastritunnus 19801:002:6510). Harku Vallavalitsus andis 30.09.2021 Xle ehitusloa nr 2112271/33288 kinnistule abihoone (hoovimaja) rajamiseks.
2.Harku Vallavalitsus kohustas 10.11.2022 ettekirjutus-hoiatusega nr 12-4/18-1 X peatama ehitustööd.
3-23-2153 08.11.2022 paikvaatlusel tuvastati, et hoovimajale on rajatud ebaseaduslikult maa-alune täiskorrus ning hoovimajale on püstitatud ligikaudu 45 kraadise kaldega viilkatus. Rajatav ehitis ei vasta ehitusloale ega Kalda tn 20 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule. Harku Vallavalitsus lubas Xl ehitustöödega jätkata pärast uue ehitusloa saamist või vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul, kui ehitustööde eesmärk on ehitise vastavusse viimine olemasoleva ehitusloaga. Harku Vallavalitsus tegi 22.11.2022 Xle korduva ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/18-3, millega kohustas isikut peatama ehitustööd alates ettekirjutuse teatavaks tegemisest. X peatas ehitustööd.
3.Harku Vallavalitsus küsis 03.07.2023 e-kirjaga kaebajalt, kas ta plaanib hoovimaja lammutada või soovib leida lahenduse selle seadustamiseks. X vastas 04.07.2023, et ei soovi lammutamist ja hoovimaja muudatusprojekt on koostamisel.
4.Harku Vallavalitsus kohustas 29.08.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 12-4/18-5 ehitusseadustiku § 12, § 19 ja § 130 lg 2 p-de 1–3 ning korrakaitseseaduse (KorS) § 23 lg-te 3 ja 4 alusel X esitama hiljemalt 20.10.2023 Kalda tn 20 abihoone ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus, mis vastavad Harku Vallavalitsuse 18.05.2021 korraldusega nr 335 kehtestatud Kalda tn 20 maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu nõuetele. Detailplaneeringu järgi ei tohi abihoone kõrgus Kalda tn 22 poolsel küljel ületada 3,2 m ja hoone katusekalle peab jääma vahemikku 0– 12 kraadi. Vallavalitsuse ametnik selgitas 06.07.2023 Xle, et hoovimaja peab vastama detailplaneeringu nõuetele ning sellele tuleb taotleda uus ehitusluba, sest hoovimaja on olulises vastuolus ehitusloaga. Küsimusele, millal hoovimaja muudatusprojekt valmib, X ei vastanud. Hoovimaja vastuolu ehitusloa ja DP-ga on oluline. See on ehitusseadustiku (EhS) § 46 lg 1 p 1 ja § 46 lg 2 p 2 alusel ehitusloa kehtetuks tunnistamise aluseks. Hoovimaja ei vasta jätkuvalt ehitusloale ja detailplaneeringule. X ei ole seitsme kuu jooksul asunud lahendama tekkinud õigusvastast olukorda. Vallavalitsus hoiatas X, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleb tal tasuda sunniraha 2100 eurot.
5.X esitas 28.09.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 29.08.2023 ettekirjutus-hoiatuse tühistamiseks. Vallavalitsusel ei ole EhS ja KorS järgi õigust teha kaebajale ettekirjutust uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamiseks. Selleks, et hoovimaja vastaks ehitusloale ja detailplaneeringule, ei ole uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse nõudmine kohane ega vajalik meede. Ettekirjutusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel ja millistel põhjendustel nõuab vastustaja kaebajalt detailplaneeringuga kooskõlas oleva ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamist. Vallavalitsusel ei ole alust kaebajale sunniraha määrata ega ettekirjutuse täitmata jätmise korral kaebajalt sunniraha tasumist nõuda, sest ettekirjutus on õigusvastane.
6.Kaebaja esitas kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse 29.08.2023 ettekirjutus-hoiatuse kehtivuse ja täitmise peatamiseks. Kaebuse eesmärk on hoida ära õigusvastase ettekirjutusega nõutud dokumentide esitamine ning kaebaja suhtes sunniraha rakendamine seoses Kalda tn 20 abihoone ehitusloaga. 29.08.2023 ettekirjutus-hoiatuses märgitud sunniraha on kaebaja jaoks märkimisväärselt suur. Sunniraha
2(8)
3-23-2153 korduva rakendamise, sh sunniraha suurendamise korral võib sunniraha kaebajalt sisse nõudmine tekitada kaebajale märkimisväärset kahju.
7.Tallinna Halduskohus rahuldas 04.10.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ja peatas ettekirjutuse kehtivuse kuni 04.12.2023.
Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
Rajatud hoone katus on vaja ümber ehitada detailplaneeringule vastavaks. Selleks on vaja ehitusprojekti ja ehitusluba. Projekti on vaja muuta ka seepärast, et hoonele on ehitatud maaalune korrus, mida olemasolev ehitusluba ei võimalda. Vastustaja tegi sellise sisuga ettekirjutuse põhjusel, et kaebaja ise väitis, et koostab abihoone seadustamiseks uue projekti. Kaebajast on pahatahtlik väita, et ta ei saa aru, miks vastustaja nõuab talt uue projekti esitamist. Kaebaja rikkus abihoone rajamisel eeskätt EhS §-i 19, § 12 lõikeid 1 ja 2 ning detailplaneeringuga hoone rajamisele sätestatud nõudeid, mille eesmärk oli mh naaberkinnistu omaniku subjektiivsete õiguste kaitse. Seega on kaebaja pannud KorS § 5 lg 1 järgi toime korrarikkumise. Kaebaja on avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 1 ja KorS § 23 lg 1 tähenduses, kellel on KorS § 23 lg 3 alusel kohustus taluda tema suhtes kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. KorS § 23 lg 4 alusel on korrakaitseorganil õigus teha talle ettekirjutus ja rakendada sunniraha. Kuna kaebaja ei olnud üheksa kuud pärast rikkumise tuvastamist rikkumist kõrvaldanud ega andnud vastustajale teada, millal ta kavatseb seda teha, ei jäänud vastustajal muud üle, kui teha kaebajale ettekirjutus. Ettekirjus on sobiv ja proportsionaalne meede. Vastustaja oleks saanud teha kaebajale ka ettekirjutuse ehitis lammutada (EhS § 132 lg 3) või otsuse ehitusluba kehtetuks tunnistada (EhS § 41 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2), kuid valis leebema alternatiivi. Enam kui pool aastat hiljem ei olnud kaebaja võtnud ise samme, et viia ehitis nõuetega kooskõlla. Vastustaja andis kaebajale ettekirjutuse täitmiseks piisavalt aega. Vastustajal tuli arvestada ka kolmanda isiku õigustega. Detailplaneeringus abihoone kõrguse ja katusekalde kohta seatud nõuetest kinni pidamine on oluline Kalda tn 22 kinnistu omaniku subjektiivsete õiguste tagamiseks. Kaebaja teab, et abihoone kõrgus ja katusekalded lepiti planeerimismenetluse käigus Kalda tn 22 kinnistu omanikuga kokku, kuna hoone ehitamiseks Kalda tn 22 kinnistu piirile lähemale kui 4 m oli vaja naabri nõusolekut.
9.Kaebaja esitas 01.12.2023 uue esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks kuni kohtulahendi jõustumiseni praeguses asjas. Kaebajal on plaanis abihoone seadustada. Kaebaja soovib esitada Harku Vallavalitsusele abihoone uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse. Kaebaja esitas 02.10.2023 vastustajale detailplaneeringu muutmise taotluse. Uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse sisu sõltub detailplaneeringu muutmise menetluse tulemustest. Seetõttu pole võimalik kohe uut ehitusprojekti esitada. Detailplaneering võimaldab maa-alust korrust. Kuna kehtiv ehitusluba ei näe hoonele ette maa-alust korrust, on hoone seadustamiseks selles osas vaja uut ehitusprojekti ja ehitusluba. 10.11.2022 ja 22.11.2022 ettekirjutustes on ehitustöödega lubatud jätkata ka vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul, kui ehitustööde eesmärk on ehitise vastavusse viimine olemasoleva ehitusloaga. Seega poleks katusekalde muutmiseks ehitusloale vastavaks uut ehitusluba vaja. Selliste tööde aluseks on vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Naaberkinnistu Kalda tn 22 omaniku subjektiivseid õigusi mõjutab eelkõige Kalda tn 20 abihoone praegune katusekalle. Sellega seoses ei ole uue ehitusloa esitamise nõue kohane meede. Vaidlustatud 3(8)
3-23-2153 haldusakti kehtivuse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni ei kahjustaks avalikke huve määras, mis kaalub üle kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse. 2100 euro suurune sunniraha on kaebaja jaoks suur summa. Vastustaja võib sunniraha rakendada ka korduvalt. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine muudab võimatuks kaebuse eesmärgi saavutamise, milleks on hoida ära kaebaja suhtes sunniraha rakendamine.
10.Harku vald palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebusel pole eduväljavaateid. Kaebaja on tõepoolest esitanud detailplaneeringu muutmise taotluse. Vallavalitsus on seda kahel korral arutanud ja otsustanud, et detailplaneeringut pole põhjust muuta. Detailplaneering on hiljuti kehtestatud. Asjaolud piirkonnas pole vahepeal muutunud. Ettekirjutuse kehtima jäämise korral ei ähvarda kaebajat tagajärjed, mille kõrvaldamine kohtulahendiga oleks võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebaja ei ole esile toonud, et tema jaoks saabuvad ettekirjutuse täitmise korral pöördumatud tagajärjed (rahalised raskused vms). Vaidlustatud ettekirjutusega esitati kaebajale vaid sunniraha hoiatus. Ettekirjutuse alusel sunniraha määramiseks tuleks vastustajal teha sunniraha kohaldamise toiminguid, mis on samuti halduskohtus vaidlustatavad. Ka on sellisel juhul võimalik taotleda uuesti esialgset õiguskaitset. Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga tagada detailplaneeringu järgimine ja seaduslikkus. Kohalikul omavalitsusel on kohustus teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise nõuetele vastavuse üle. Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine oleks vastuolus ka Kalda tn 22 omaniku detailplaneeringust võrsuvate õigustega. Detailplaneeringu lahendus oli naabrite kokkuleppe tulemus.
11.Kolmas isik palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal pole esialgset õiguskaitset vaja. Vastustaja 29.08.2023 ettekirjutusega ei määratud kaebajale sunniraha, vaid tehti sunniraha hoiatus. Kaebajal on võimalik vaidlustada sunniraha rakendamise toiminguid ja taotleda nende suhtes esialgset õiguskaitset. Võimaliku kahjuliku tagajärje ohtu saab vältida 29.08.2023 ettekirjutuse sundtäitmise peatamise, mitte ettekirjutuse kehtivuse peatamisega. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses ja kaebuses esitatud väited on omavahel vastuolus. Esialgse õiguskaitse taotluses selgitab kaebaja, et plaanib abihoone seadustada, esitades uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse. Kaebuses leiab kaebaja aga, et tal pole abihoone jaoks uut ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust vaja esitada, kuna tal on detailplaneeringule vastav ehitusluba olemas. Kaebuse eduväljavaated on väikesed. Kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses pole kaebaja vastu vaielnud sellele, et abihoone on rajatud ehitusloaga vastuolus. Seega peab kaebaja esitama vastustajale abihoone kohta ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse, mis on detailplaneeringu nõuetega kooskõlas. Vastustaja 28.08.2023 ettekirjutus on õiguspärane. Kaebaja taotlus detailplaneeringu muutmiseks ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust. Seda tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga. Lisaks keeldus vastustaja detailplaneeringu muutmisest. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus kolmanda isiku huviga. Kolmas isik nõustus detailplaneeringuga põhjusel, et abihoone katusekaldeks Kalda tn 22 poolses osas määrati 0– 12 kraadi. Kolmandal isikul on õigus nõuda, et abihoone püstitataks kooskõlas detailplaneeringuga. Kui kaebaja võiks ehitada abihoone detailplaneeringut ja ehitusluba rikkudes, muutuks detailplaneering sisutühjaks. Kolmas isik on juba rohkem kui aasta pidanud taluma detailplaneeringuga vastuolus oleva katusekalde ja kõrgusega abihoonet. See häirib kolmandat isikut ja tema peret väga. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus ka avaliku huviga, et ehitamisel järgitakse seaduseid ja detailplaneeringut.
4(8)
3-23-2153
12.Tallinna Halduskohus jättis 11.12..2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Ettekirjutuse täitmine eeldab kaebajalt kulutuste tegemist ehitusprojektile ja ehitusloa taotlemisele. Vaidlustatud ettekirjutuses on vastustaja teinud kaebajale 2100 euro suuruse sunniraha hoiatuse, mis ei ole füüsilise isiku jaoks eeldatavasti väike summa. Sunniraha võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral kohaldada ka korduvalt. Asjaolu, et kaebaja saaks vaidlustada sunniraha määramise toimingud ja esitada keelamisnõude, ei kõrvalda esialgse õiguskaitse vajadust. Ettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamine võimaldab suuremat õiguskindlust ja kaebaja õiguste tõhusamat kaitset. Arvestada saab siiski sellega, et kuigi ettekirjutuse kehtivuse peatamata jätmine raskendab oluliselt kaebaja õiguste kaitset, ei muuda see seda võimatuks. Kaebajal on võimalik kaebuse rahuldamise korral oma õigusi kaitsta muu hulgas nii, et ta taotleb temalt vahepeal nõutud sunniraha või ehitusprojektile tehtud kulutused vastustajalt tagasi. Kaebuse eduväljavaated on väikesed. Vastustaja on nõudnud kaebajalt ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse esitamist põhjusel, et kaebaja ise on andnud vastustajale teada, et ta soovib ehitusloast kõrvale kaldudes ehitatud hoone seadustada. 04.07.2023 e-kirjas soovis kaebaja koostöös vastustajaga leida lahendus hoone seadustamiseks. Abihoone uus projekt on koostamisel. Ka halduskohtule selgitas kaebaja, et on nõus, et ehitise olemasoleval kujul seadustamiseks on tarvis esitada uus ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus. Ettekirjutuses on valitud järelevalvemeede, mis arvestab kaebaja tahet ja on seega tema suhtes leebem, kui oleks nõue viia ehitis kooskõlla olemasoleva ehitusprojekti ja -loaga. Ettekirjutuses kaebajale dokumentide esitamiseks antud ligi kahe kuu pikkust tähtaega ei saa pidada ebamõistlikult lühikeseks. Kaebaja 02.10.2023 taotlus detailplaneeringu muutmiseks ei suurenda kaebuse eduväljavaateid, sest vastustaja otsustas detailplaneeringu muutmise menetlust mitte alustada põhjendusega, et detailplaneering on kehtestatud hiljuti ja asjaolud pole vahepeal muutunud. Kui kaebaja otsustab siiski ehitise olemasoleva ehitusloaga vastavusse viia, saab ta vastustajat sellest teavitada. Kaebaja saab vastustajale teada anda, kui kiiresti ehitusloaga vastuolus olevad hooneosad lammutatakse või ehitatakse ümber. Sellisel juhul ei ole vastustajal põhjust kaebajalt uut ehitusprojekti nõuda. Ka võib kaebaja vastustajale teada anda, kui ta soovib taotleda uut ehitusluba üksnes keldrikorruse tarbeks, kuid viib hoone katusekalde (ja vajaduse korral kõrguse) ehitusloaga kooskõlla. Praegu ei ole kaebaja vastustajale sellisest plaanist teada andnud. Seega on vaidlustatud ettekirjutus kohtu esialgse hinnangu järgi õiguspärane. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus kolmanda isiku huvidega. Kolmas isik ei ole täpsustanud, miks kõrgema katusekaldega hoone teda ja ta peret häirib, kuid on mõistetav, et detailplaneeringus kokku lepitust kõrgema katusekaldega ja domineerivam ehitis kinnistute piiri lähedal võib mõjuda naabrite heaolu oma kinnistul. Riigikohtu praktika järgi võrsuvad naabrite huvide kaitseks detailplaneeringus kokku lepitud tingimustest subjektiivsed õigused, mille kohtus kaitsmiseks ei pea inimene tingimata ära näitama omandiõiguse või muude põhiõiguste riivet (vt Riigikohtu 20.02.2020 otsus asjas nr 3-14-52416, p 15 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastustaja ja kolmas isik on selgitanud, et tingimus, mille järgi ei tohi abihoone katusekalle Kalda tn 22 poolsel ületada 0–12 kraadi, seati detailplaneeringusse kaebaja ja kolmanda isiku huvide tasakaalustamiseks.
5(8)
3-23-2153
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13.Kaebaja palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 11.12.2023 määruse tühistamist ja vastustaja 29.08.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-4/18-5 kehtivuse peatamist. Kaebaja ei nõustu halduskohtu hinnanguga kaebuse eduväljavaadetele. Vaatamata kehtivale ehitusloale nõuab vastustaja ettekirjutusega kaebajalt uue ehitusprojekti esitamist ja ehitusloa taotlemist. Harku Vallavalitsuse 10.11.2022 ettekirjutus-hoiatusega nr 12-4/18-1 ja 22.11.2022 korduva ettekirjutus-hoiatusega nr 12-4/18-3 on Kalda tn 20 abihoone ehitustegevus peatatud ja ehitustöödega on lubatud jätkata pärast uue ehitusloa saamist või vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul, kui ehitustööde eesmärgiks on ehitise vastavusse viimine olemasoleva ehitusloaga. Nende ettekirjutus-hoiatuste kohaselt ei ole kaebajal seega ehitustööde, mille eesmärgiks on abihoone ehitusloaga kooskõlla viimine (näiteks katusekalde muutmine ehitusloale vastavaks), tegemiseks vajalik uue ehitusloa esitamine. Selliste tööde aluseks on vallavalitsuse kirjalik nõusolek. Ettekirjutust ei saa pidada kohaseks ja proportsionaalseks meetmeks tekkinud olukorra lahendamiseks ega kaebaja kaebuse eduväljavaateid väikesteks. Halduskohus on asunud ise sisustama kolmanda isiku huvi, mis kaalub üles kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaidlustatud haldusakti kehtivuse peatamine kuni kohtulahendi jõustumiseni ei kahjustaks kolmanda isiku huve määral, mis kaaluks üle kaebaja vajaduse tagada menetluse ajaks tema õiguste kaitse. Üksnes katusekallet ei saa pidada kolmandat isikut sedavõrd häirivaks asjaoluks, mis välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tagajärjed kaebajale on oluliselt kaalukamad ja raskemad kui esialgse õiguskaitse kohaldamise tagajärjed kolmanda isiku jaoks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on vastustajal õigus rakendada kaebaja suhtes sunniraha 2100 eurot. Kaebaja jaoks on tegemist märkimisväärse summaga. Pärast seda, kui kaebaja suhtes on sunniraha rakendatud ja see sisse nõutud, ei ole ka kaebuse rahuldamise korral kaebaja taotletud eesmärgi – hoida ära kaebaja suhtes sunniraha rakendamine – saavutamine kohtuotsusega võimalik.
14.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna vallavalitsuse planeerimiskomisjon on juba kahel korral arutanud kaebaja esitatud detailplaneeringu muutmise taotlust ja jätnud selle rahuldamata, siis sellel põhjendusel ettekirjutuse kehtivust peatada ei saa. Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine oleks vastuolus avaliku huviga tagada detailplaneeringu elluviimine. Esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine oleks vastuolus ka kolmanda isiku õigusega eeldada, et kehtiva detailplaneeringu nõudeid järgitakse.
15.Kolmas isik palub jätta määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited kaebaja plaanitud tegevuste kohta on kaebaja seniste seisukohtadega vastuolus. Enne 29.08.2023 ettekirjutuse tegemist oli kaebaja valmis esitama abihoone ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluses soovis kaebaja abihoonet seadustada, esitades uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse. Määruskaebuses soovib kaebaja viia abihoone ehitusloaga kooskõlla ega soovi esitada uut ehitusprojekti ja ehitusloa taotlust. Kaebuse eduväljavaated on väikesed. Abihoone on ehitatud vastuolus detailplaneeringu ja ehitusloaga. Vastustaja 29.08.2023 ettekirjutus on õiguspärane. Vaidlust ei ole selles, et vastustajal on kohustus kontrollida, kas ehitis ja ehitamine toimub nõuetele vastavalt (EhS §
6(8)
3-23-2153 130 lg 2 p 2), mistõttu 29.08.2023 ettekirjutust toetav õiguslik alus on olemas ning ka faktilised asjaolud kinnitavad 29.08.2023 ettekirjutuse tegemise vajadust. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on vastuolus kolmanda isiku huvidega. Kolmas isik on pidanud juba üle aasta taluma detailplaneeringuga vastuolus olevat abihoonet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
17.Ringkonnakohus tagastab vastustaja 04.01.2024 vastuse lisad (dtl 192–197), kuna need on juba toimikus olemas (vt vastustaja 08.12.2023 vastused lisad, dtl 154–159).
18.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kaebus ei tohi seejuures olla ilmselgelt perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
19.Kaebaja eesmärk on hoida ära ettekirjutusega nõutud dokumentide esitamise vajadus, hoiduda nende koostamise kuludest ja ära hoida sunniraha tasumine.
20.Määruskaebuse lahendamisel ei evi kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus tähtsust. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa eitada. Esialgse õiguskaitse kohaldamist saab põhjendada ka vajadusega hoida ära veelkordset kohtusse pöördumist. Esialgset õiguskaitset kohaldamata ja ettekirjutust täitmata tuleks kaebajal vaidlustada määratavat sunniraha; ettekirjutuse täitmisel tuleks aga ka kaebuse rahuldamise korral kaebajal teha lisakulutusi ehitusprojekti koostamisele või ehitise ümberehitamisele. Kahju hüvitamise nõude esitamine on küll võimalik, ent raskendab oluliselt kaebuse eesmärgi saavutamist.
21.Halduskohus asus õigesti seisukohale, et kaebuse eduväljavaated on vähesed. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu neid põhjendusi korrata ja nõustub nendega (HKMS § 201 lg 4). EhS § 12 lg 1 järgi tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 19 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh peab omanik tagama ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele ning ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu. Kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne on teostada riiklikku järelevalvet ehitise ja ehitamise nõuetele vastavuse ja ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse üle ning selle menetluse raames on tal õigus nõuda vajadusel ehitusprojekti või ehitusloa esitamist (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2023 otsus asjas nr 3-21-994, p 11.2). Kaebaja on 04.07.2023 vastustajale saadetud ekirjas avaldanud ja ka hiljem kohtumenetluses möönnud soovi ehitusloast kõrvale kaldudes ehitatud hoone seadustamiseks. Selles olukorras vastustaja poolt ettekirjutusega eeskätt EhS § 7(8)
3-23-2153 3 lg 1, § 12 ja § 19 ja § 130 lg 2 p-de 1–3 ning KorS § 23 lg-te 3 ja 4 alusel kaebajale pandud kohustus esitada ehitusprojekt ja ehitusloa taotlus ei ole õigusvastane. Halduskohus on asjakohaselt selgitanud, et kui kaebaja mõtleb ümber ja otsustab siiski ehitise olemasoleva ehitusloaga vastavusse viimise kasuks, siis on tal õigus vastustajat sellest teavitada. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja soovi viia ehitis kooskõlla olemasoleva ehitusprojektiga saab väljendada taotlusega saada vastustajalt kirjalik nõusolek jätkata ehitamisega selleks, et viia ehitis ehitusprojektiga kooskõlla. Kaebaja ei väida sellise taotluse esitamist. Sellise taotluse saamisel langeb ära alus vaidluse all oleva ettekirjutuse alusel sunniraha määramiseks ja vastustajal tuleb kaaluda ettekirjutuse kehtetuks tunnistamist, kui ta annab kirjaliku nõusoleku viia ehitis olemasoleva ehitusprojektiga kooskõlla. Kaebaja selgitas halduskohtule ka ise, et ta soovib esitada uue ehitusprojekti ja ehitusloa taotluse ning uus ehitusluba on vajalik rajatava abihoone seadustamiseks.
22.Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata juba kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Vajadus kaaluda kaebaja ja kolmanda isiku ning avalikke huve seetõttu puudub. Ringkonnakohus leiab siiski, et halduskohus ei ole selles osas eksinud. Vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadest nähtub, et detailplaneeringu tingimus, et abihoone katusekalle ei tohi Kalda tn 22 poolsel küljel ületada 12 kraadi, seati kaebaja ja kolmanda isiku huvide tasakaalustamiseks. Tingimus on seatud kolmanda isiku huvides. Kaebaja ei ole detailplaneeringut vaidlustanud. Pole põhjust asuda seisukohale, et suurema katusekaldega hoone püsimine kohtumenetluse ajal kahjustaks kolmanda isiku huve vähem kui kaebaja kohustus tagada juba kohtumenetluse ajal ehitise kooskõla detailplaneeringuga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et detailplaneeringus kokkulepitust kõrgema katusekaldega ehitis kinnistu piiri lähedal riivab kolmanda isiku detailplaneeringust võrsuvaid subjektiivseid õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu on ka avalik huvi tagada, et ehitised vastaks detailplaneeringu nõuetele. Halduskohus ei ole huvide kaalumisel eksinud.
23.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.