Riigihanked › Riigihanked

3-23-2245 riigihankes „Mehhaaniliste liikluskorraldusvahendite ost ning mehhaaniliste ja elektroonsete liikluskorraldusvahendite hooldamine 2023‒2026“ (viitenumber 261559).

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2024 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-2245 kasutades oleks VAKO jõudnud asja lahendamisel teistsugusele tulemusele ning jätnud vaidlustuse rahuldamata. Hankija selgitustest (12.07.2023 kl 14.16 ja 18.07.2023 kl 10.30 vastus) tuleneb, et AD p 5.3 puhul on peamine, et pakkumusega oleks nõutud pädevused kaetud. Oluline pole isikute arv (esitatud peab olema vähemalt üks spetsialist). Hankija eesmärgiks AD p 5.3 sõnastamisel mitmuse vormi kasutamisel polnud mitte see, et nii spetsialiste kui ka elektrikuid oleks kaks (kokku neli või isegi kuus, nagu väidab vaidlustaja), vaid et pakkumusse kaasatud isik/isikud omaksid üksi või koos kõiki nõutud pädevusi. Pakkujale on kahtlemata soodsam tõlgendus, et tal on võimalik – tingimusel, et üks ja sama isik täidab mitmele ametikohale esitatud nõuded – kasutada ühte isikut nii projektijuhi kui ka objektijuhina. Eeltoodut arvestades on alusetu VAKO otsuse p 9.3, mille kohaselt on hankija 18.07.2023 kl 10.30 selgitus otseses vastuolus AD p-ga 5.3 ja hankija oleks selgitusega justkui soovinud AD p-i 5.3 õigusvastaselt muuta, mistõttu ei oma asjaomane selgitus mingit tähtsust. VAKO seisukoht, et AD p 5.3 sõnastuses mitmuse vormi kasutamisest tuleb järeldada, et nii spetsialiste kui elektrikuid peab olema kaks (kokku 4), on ekslik. AD p 5.3 andis võimaluse täita pädevuse- ja töökogemuse nõuded mitme isikuga, mitte ei pannud kohustust täita neid erinevate isikutega. Piirang, mis oleks sätestanud minimaalse spetsialistide arvu, pidanuks sõnaselgelt sisalduma AD-s. Mida suuremale hulgale kriteeriumitele üks isik vastama peab, seda väiksem on nendele vastavate isikute arv, ning seda väiksem on ka pakkujate ring, kes on suutelised sellist isikut pakkumusse kaasama. AD p-le 5.3 vastab nii pakkumus, milles pädevuse ja töökogemuse nõuded täidab üks isik, kui ka pakkumus, milles need täidab mitu isikut (kaks ja rohkem). Nõustuda ei saa VAKO seisukohaga, et ühe spetsialisti puhul on nõutud vähemalt 3-aastast töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise alal ning teise spetsialisti puhul vähemalt 3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kehtestatud oli üldine 3-aastase töökogemuse nõue. AD p-st 5.3 ei tulene, et töökogemus 3 aastat peaks isikul olema mingis konkreetses rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjektid. Liikluskorraldusvahendite paigaldamiseks pädeva isiku töökogemuse osas puudus kitsendus liikluskorraldusvahendite liigi osas. Foorid on elektroonilised liikluskorraldusvahendid, mille eesmärgipäraselt kasutusse võtmiseks ja töös hoidmiseks koostatakse ja rakendatakse fooriprogramme ning mille paigaldamine (nii nagu ka teiste elektrooniliste liikluskorraldusvahendite (nt muutuvteabega liiklusmärkide) paigaldamine) ei seisne mitte ainult elektritöödes, vaid oluliselt suuremas mahus elektroonika valdkonna töödes. Seega puudub sisuline põhjendus, miks mõlemat töökogemuse nõuet ei võinuks täita üks isik (kelle pädevus oleks hõlmanud nii spetsiifiliselt elektrooniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamist kui ka fooriprogrammide koostamist ja rakendamist). Kaebaja esitas täiendava spetsialisti üksnes põhjusel, et hanke esemesse kuulub ka mehaaniliste liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja kaebaja kavatseb hankelepingut vastavas osas täita antud spetsialistiga. Spetsialisti „pädevuse“ ja „töökogemuse“ mõisted ei ole kattuvad. Pädevust on võimalik tõendada ka muude asjaolude kui üksnes töökogemusega (haridus, kutse- või pädevustunnistus, osalemine lepingute täitmisel). VAKO tõlgendus, mille kohaselt saab AD p 5.3 järgi pädevust tõendada üksnes töökogemuse kaudu, on AD p 5.3 sisu lubamatult kitsendav. VAKO on nõustunud, et ka töökogemuse esitamise osas oli AD p 5.3 ebaselge (vt VAKO otsuse p 9.2). Ei ole arusaadav, kuidas töökogemuse osas, mis oli ebaselgelt sõnastatud, võis võtta arvesse täiendavaid andmeid, kuid elektrikute osas mitte. Põhjendamatu on VAKO otsuse p 11, mille kohaselt nõudis AD p 5.3 kahe elektriku CV esitamist. AD p-st 5.3 tuleneb üheselt, et CV-d pidid sisaldama andmeid kehtestatud töökogemuse nõuetele vastavuse kohta. AD p-st 5.3 ei tulene elektriku osas töökogemuse nõuet ja seetõttu ei pidanud pakkuja esitama ka elektriku CV-d. Arvestades hankelepingu eset, mille hulka kuulub kogu Tallinna linna mehaaniliste ja elektrooniliste 3(15)

3-23-2245 liikluskorraldusvahendite nii korraline kui ka erakorraline hooldamine, tuleb lepingu täitmiseks tagada suurearvuline meeskond ning iga meeskonnaliige peab olema pädev tegema enda ülesandeks olevaid töid. Pakkuja ei pea pakkumuse koosseisus esitama andmeid, mida hankija ei ole nõudnud. AD p 5.3 järgi nõudis hankija CV-sid töökogemuse kontrollimiseks konkreetsete spetsialistide osas. Kaebaja kavatseb hankelepingut täita mitte kahe, vaid oluliselt suurema arvu elektrikutega. Kaebaja on pakkumuse koosseisus esitanud kinnituse (vt „Pakkumuse vastavustingimused alajaotus „Pakkumuse esitamine““), et võtab pakkumuse esitamisega üle kõik AD-s esitatud tingimused. AD p-st 5.3 tulenevalt pidi pakkuja esitama CV-d spetsialistide kohta, kelle suhtes kehtib töökogemuse nõue. Mistahes muude nõuete täitmise, sh pädevuse kontrollimist, ei näe AD p 5.3 ette. Samuti pole hankes kehtestatud täiendavaid CV vormi- või sisunõudeid. Põhjendamatu on VAKO tõlgendus, et iga hankelepingu täitmisel osaleva spetsialisti/elektriku kohta tuli esitada CV. Kvalitatiivselt ei anna hankes määratlemata sisuga CV-de esitamine hankijale mistahes täiendavat teavet ega kindlust lisaks pakkuja kinnitusele. Alusetu on VAKO põhjendus, et hankijal polnud kuidagi võimalik kontrollida seda, kes on kaebaja poolt hankelepingu täitmisse kaasatud teised elektrikud. Ettevõtte heaks tegutsevad spetsialistid on nähtavad avalikust majandustegevuse registrist, kus kaebaja elektritööde juhtiva isikuna on nimetatud VL. Kaebaja ei esitanud täiendavaid kvalifitseeritud elektrikuid põhjusel, et AD p-st 5.3 ei olnud arusaadav, et seda peaks tegema (sisu oli ebaselge). Vaidlustaja loobus VAKO-s vaidlustusest AD p 2.7 osas, milles menetlus riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p 2 alusel lõppes. Vaatamata loobumisele ja kaebaja asjakohasele taotlusele jättis VAKO kaebaja AD p-ga 2.7 seotud menetluskulud (750 eurot) vaidlustajalt välja mõistmata. RHS § 198 lg 3 ja § 198 lg 8 alusel tulnuks seda aga teha. Kuivõrd VAKO otsus seonduvalt kaebaja pakkumuse vastavaks tunnistamisega on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, tuleb tühistada ka VAKO otsus osas, mis puudutab hankija otsuseid kaebaja pakkumuse edukaks tunnistamise, samuti kaebaja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta. Alusetu on vaidlustaja seisukoht, et kohus peaks hindama VAKO otsuse õigsust ka osas, mida ei ole kaebuses käsitletud.

Tallinna Transpordiamet toetas kaebust.

VAKO on valesti tõlgendanud AD p 5.3 nõuet. On arusaamatu, kuidas saab AD p 5.3 grammatilisel tõlgendamisel järeldada, et kummalgi tegevusalal kogemust omavaid spetsialiste peab olema rohkem kui üks ning miks üldse on võimalik AD nõuete tõlgendamisel kasutada ainult grammatilist tõlgendust. VAKO on oma varasemas praktikas möönnud, et kui see on asjakohane ja vajalik, tuleb AD sätte tõlgendamisel grammatilise meetodi kõrval kasutada teisigi õigusteaduses üldtunnustatud tõlgendamisvõtteid, näiteks saab tugineda teleoloogilisele ehk eesmärgipärasele tõlgendusele. Kohtupraktikast tulenevalt on hankija poolt AD-s kehtestatud tingimuste ja nõuete tõlgendamisel lähtutud mh tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 2 teisest lausest – avalikkusele suunatud tahteavaldust tuleb tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi ja mõistlikuks isikuks on hangitavat toodet või teenust tundev spetsialist/sõlmitava hankelepingu esemega seonduva valdkonna spetsialist (vt VAKO 15.11.2019 otsus vaidlustusasjas nr 170-19/206522). VAKO ei ole põhjendanud, miks ta eelistas formaal-grammatilist tõlgendusmeetodit. Hankija eesmärk on saavutada leping sellise pakkujaga, kellel oleks minimaalses koguses pädevaid isikuid, tagamaks hankelepingu eseme täitmine. Arvestades Eesti liikluskorraldusvahendite hooldamise turu suurust, on mõistlik, et keskmises liikluskorraldusvahendite hooldamise alal tegutsevas äriühingus on palgatud erinevates valdkondades (mehaanilised 4(15)

3-23-2245 liikluskorraldusvahendid, foori- ja muude elektrooniliste liikluskorraldusvahendite elektritööd ja nende programmeerimine) üks spetsialist, kes hoiab kontrolli all kogu linna liikluskorraldusvahendeid. Pädevale spetsialistile annavad teavet ja täidavad tema korraldusi isikud, kellel ei ole ega peagi olema sama pädevust. AD p 5.3 eesmärgipärane tõlgendamine tugineb RHS § 3 p-s 5 täheldatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbekuse põhimõttele. Ka grammatilise tõlgendamise korral ei ole võimalik väita, et kahel erineval tegevusalal AD p-s 5.3 nõutavate spetsialistide arv kokku peab olema vähemalt 4 inimest (st vähemalt kaks spetsialisti, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja vähemalt kaks spetsialisti fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas). AD peab olema kirjutatud tavakeeles, mida mõistaks keskmine mõistlik inimene. Grammatiliselt on võimalik tõlgendada AD p 5.3 esimest lauset nii, et silmas on peetud ühte spetsialisti, kes omab pädevust liikluskorraldusvahendite ja ühte spetsialisti, kes omab pädevust fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ehk kokku kahte spetsialisti (ehk sõna „spetsialist“ mitmuse vormi).

AS Signaal TM palus jätta kaebuse rahuldamata.

AD-st tulenes kohustus esitada igas pädevuse valdkonnas mitu spetsialisti, sest hankija on läbivalt kasutanud mitmuse vormi. Seejuures on AD p 5.3 esimeses lauses hankija kasutanud väljendit „spetsialistid, kes omavad“, kirjeldamaks nii liikluskorraldusvahendite paigaldamise töökogemust kui ka fooriprogrammide koostamise ja rakendamise töökogemust. Hankija on kasutanud väljendit „samuti kvalifitseeritud elektrikud“, mis ei jäta kahtlust, et pakkumuses tuli esitada andmed vähemalt kahe elektriku kohta. Kuna AD-s on läbivalt kasutatud mitmuse vormi, pidi pakkuja hanketingimuse täitmiseks esitama pakkumuses iga nõutud pädevuse osas vähemalt kaks spetsialisti, sh vähemalt kahe elektriku CV-d. VAKO otsuses on leitud, et vastavustingimuse täitmiseks võinuks vastavustingimuses sätestatud töökogemuse ja pädevuse nõuded olla ka paralleelselt täidetud, s.t sama isik võib põhimõtteliselt omada vähemalt 3-aastast töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamisel, samuti vähemalt 3-aastast töökogemust fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel ja ka elektriku pädevust, ent tulenevalt AD-s läbivalt mitmuse vormi kasutamisest peaks ka sellisel juhul olema pakkumuses nimetatud vähemalt kaks spetsialisti, kellest mõlemal on täidetud nii 3-aastase töökogemuse nõue liikluskorraldusvahendite paigaldamisel kui ka fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel ning lisaks elektriku pädevus. Selline tõlgendus on kooskõlas vaidlustaja käsitlusega, mille kohaselt peab iga vastavustingimuses nõutud pädevusvaldkonna katmiseks olema pakkumuses nimetatud vähemalt kaks spetsialisti. Samuti ei ole käesolevas asjas VAKO otsuses antud tõlgendus vastuolus riigihankes nr 264580 VAKO poolt tehtud otsusega (kohtuasi nr 3-23-2246). Kaebaja on esitanud pakkumuses CV-d vaid ühe spetsialisti kohta vastavustingimuses nõutud igas valdkonnas (s.t üks spetsialist liikluskorraldusvahendite paigalduse osas, üks spetsialist fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ning üks elektrik). Seejuures on VAKO otsuse p 10 kohaselt tuvastatud, et vastavustingimuses nõutud töökogemus ei olnud tuvastatav CV-de pinnalt, vaid üksnes lähtudes kaebaja poolt hankijale antud täiendavatest selgitustest pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Kõnealust teabevahetust kaebaja ja hankija vahel ei ole vaidlustajale avaldatud, mistõttu on vaidlustajal kahtlus, et kaebaja poolt hankijale antud selgituste kaudu on kaebaja oma pakkumust lubamatult muutnud ning selgitused väljuvad CV-dest nähtuvate andmete täpsustamise piiridest ja kaebaja on tegelikult hankijale antud selgituste kaudu asunud muutma CV-dest nähtuvaid andmeid. Kaebaja ei ole oma pakkumuses esitanud vastavustingimuses nõutud arvul spetsialiste mitte üheski vastavustingimuses nõutud valdkonnas. 5(15)

3-23-2245 AD tõlgendamine ei saa viia tulemuseni, mis on hanketingimuse grammatilise tõlgendamisega selges vastuolus. Kuna hanketingimuses on läbivalt kasutatud mitmuse vormi, siis ei saa mitte mingil moel tõlgendamise kaudu jõuda järelduseni, et hanketingimuse täidab ka üks spetsialist. VAKO on otsuse p-s 9.3 õigesti leidnud, et hankija poolt hankemenetluses antud selgitus, mis on ilmses vastuolus hanketingimuse sõnastusega, ei saa muuta kehtivat hanketingimust. Kaebaja on oma pakkumuses esitanud vaid kaks CV-d, millest vaid ühes on elektriku pädevus. See on juba piisav, tuvastamaks kaebaja pakkumuse mittevastavus. AD p 5.3 teises lauses on seatud dokumendinõudena CV esitamise kohustus kõikide esimeses lauses nimetatud spetsialistide kohta, sh elektrikute kohta. Vale on kaebaja väide, et CV-d tuli esitada vaid spetsialistide kohta, kelle suhtes hanketingimustes oli esitatud töökogemuse nõue. CV-d tuli esitada samas tingimuses nõutud („käesolevas punktis täheldatud“) kõikide spetsialistide kohta, sh elektrikute kohta ning seejuures pidi esitatavates CV-des kajastuma selline töökogemus, nagu hanketingimus nõudis. Kui hankija oleks soovinud vaid selliste spetsialistide CV-sid, kelle kohta on hanketingimuses esitatud töökogemuse nõue, oleks hankija dokumendinõude vastavalt ka sõnastanud. Kui kaebaja hinnangul polnud hanketingimus mõistlik või vajalik, sest elektriku CV esitamine ei anna hankijale vajalikku infot, pidanuks kaebaja AD vaidlustama. Seda ei ole tehtud, mistõttu on AD p-s 5.3 sätestatud vastavustingimus siduv ja kehtiv. Sisutühi on kaebaja väide, et vastavustingimuses ei olegi nõutud töökogemust liikluskorraldusvahendite paigaldamise ega fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas, vaid piisab suvalisest 3-aastasest töökogemusest. Selline tõlgendus on vastuolus tingimuse sõnastusega, kuna iga pädevusvaldkonna juures on hankija sulgudes nimetanud 3aastase töökogemuse nõude. Seega peab 3-aastane töökogemus tõendama spetsialisti pädevust vastavalt kas liikluskorraldusvahendite paigaldamisel või fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Seeläbi määratles hankija vastavustingimuses viisi, mille kaudu hankija loeb spetsialistil hankelepingu täitmiseks piisava pädevuse olemasolevaks – hankija hinnangul annab piisava pädevuse vähemalt 3-aastane töökogemus liikluskorraldusvahendite paigaldamisel ning vähemalt 3-aastane töökogemus fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. Kuna elektrikute pädevuse määrab kutsepädevus, on loogiline, et hankija ei näinud vajadust elektrikute pädevust täiendavalt kontrollida läbi töökogemuse, vaid piirdus hankelepingu täitmiseks vajaliku elektriku kutsepädevuse nõudega, milline pidi nähtuma pakkumuses esitatud CV-st. Vale on ka seisukoht, et fooride kui liikluskorraldusvahendite puhul ei olegi vajalik liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemus, kuna foori puhul on olulisem hoopis fooriprogrammi rakendus ja koostamine koos elektritöödega. Kui kaebaja hinnangul on vastavustingimuse nõue liikluskorraldusvahendi paigaldamise pädevuse ja töökogemuse kohta ebavajalik, pidanuks ta selle nõude vaidlustama. Väide on ka sisuliselt vale, sest liikluskorraldusvahendi paigaldamist reguleerivad üksikasjalikult nii ehitusseadustik, liiklusseadus kui ka määrused ja standardid. Seega on liikluskorraldusvahendite paigaldamisele seatud ohtralt nõudeid, millega kursisoleku ja järgimise pädevust on hankija soovinud kontrollida, kehtestades vähemalt 3-aastase töökogemuse nõude nimelt liikluskorraldusvahendite paigaldamisele lisaks töökogemuse nõudele fooriprogrammide koostamisel ja rakendamisel. VAKO otsuse p-st 10 nähtub, et pakkumuses esitatud kahe CV pinnalt ei olnud tuvastatav nõutud töökogemus liikluskorraldusvahendite paigalduse ega fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas. VAKO otsuse p 10.1 kohaselt pidas VAKO määravaks hankija ja kaebaja teabevahetust kõnealuste CV-de kohta. Kuigi vaidlustajale pole teada kaebaja poolt pärast pakkumuste esitamise tähtaega hankijale antud selgitused pakkumuse koosseisus esitatud kahe 6(15)

3-23-2245 CV kohta, ei saa selgituste kaudu ületada pakkumuses nõutud dokumendi sisulisi puudujääke. Puuduolevaid andmeid ei saa hiljem juurde lisada. Kuivõrd kaebaja on vaidlustanud VAKO otsuse tervikuna, tuleb jätkuvalt kontrollida tema kvalifitseerimist kvalifitseerimistingimuse „muud majandus- ja finantsnõuded“ osas. Vaidlustaja on sellekohased argumendid esitanud vaidlustuses ja 11.09.2023 menetlusdokumendis. Kvalifikatsiooni sisulise kontrollimise käigus pidanuks kaebaja esitama pangaõiendi, millest nähtub, et riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmise tagamiseks on pakkuja käsutuses vähemalt 70 000 eurot ning võimalus kasutada riigihankes sõlmitava hankelepingu rahastamiseks 70 000 eurot peab olema tagatud perioodil 31.07.2023‒31.12.2025. Kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, et vaidlustusmenetlus on lõppenud vaidlustusest loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel. Vaidlustaja ei ole loobunud mitte ühestki vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise alusest. Kui kohus peab vajalikuks VAKO otsuses menetluskulude jaotust muuta, tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada seda, et vaidlustaja on vaidlustusmenetluses taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 21 töötunni ulatuses.

3-23-2245 rakendamise osas. Seejuures peab kõigil eelmainitud spetsialistidel olema vastava valdkonna töökogemust vähemalt 3 aastat; 2) vähemalt kaks kvalifitseeritud elektrikut. AD p 5.3 sõnastusest tulenevalt tuli pakkujatel esitada nende spetsialistide CV-d, kellel on pädevus liikluskorraldusvahendite paigaldamise ja fooriprogrammide koostamise ja rakendamise osas ning vähemalt kahe kvalifitseeritud elektriku CV-d (VAKO otsuse p 9.2). VAKO on tuvastanud ja riigihangete registrist nähtub, et kaebaja esitas oma pakkumuses kahe spetsialisti CV-d. Mõlemad isikud on tema töötajad. VAKO on välja toonud, et CV-dest ei nähtu, milliste valdkondade spetsialistidena on neid riigihankes pakutud, samuti ei nähtu esitatud CV-dest spetsialistide vastavus töökogemuse nõudele (VAKO otsuse p 10.). Hankija esitas kaebajale riigihangete teabevahetuse käigus päringu (sõnumi ID 767868), milles juhtis tähelepanu, et hankija ei saa tuvastada pakkuja poolt esitatud CV-dest tulenevat kolme aastast töökogemust ning palus selgitada ja täpsustada CV-des toodud töökogemust (milliseid tööülesandeid saab lugeda 3-aastaseks töökogemuseks). Kaebaja vastas hankijale 15.08.2023, et hanke AD p-s 5.3 ei ole kehtestatud mingeid täpseid tingimusi isikute pädevuse osas ehk millist haridust, kutset vms peab üks või teine spetsialist omama. Samuti puudub nõue, et igat ametipositsiooni peaks täitma eraldi isik. Sellele vaatamata esitas kaebaja ka andmed, millest nähtuvalt on ühel spetsialistil (CV2) (tema osalusel täidetud lepingute alusel) kogemus liikluskorraldusvahendite paigaldamisel erinevate lepingute (kokku 6) täitmisest perioodil 04.2019‒03.2023 ning teisel spetsialistil (CV1) fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kogemus erinevate lepingute (kokku 2) täitmisel perioodil 05.2018‒05.2023. AD p-s 5.3 esitatud 3-aastane töökogemuse nõue peab seonduma konkreetsete tööülesannete täitmisega selles valdkonnas (VAKO otsuse p 10.2). Õige on VAKO järeldus, et kaebaja ei täitnud AD p 5.3 nõudeid. AD p-st 5.3 tuleneb, et pakkuja pidi esitama viidatud punkti alusel andmed vähemalt 4 isiku kohta. Seda kinnitab mh hankija vastus pakkuja küsimusele seonduvalt AD p-ga 5.3, milles hankija täpsustas, et nõutud spetsialiste peab olema antud valdkondades vähemalt üks. Esitatud küsimust juurde lugedes on aru saada, et hankija vastas vaidlustaja küsimusele „spetsialistide kohta“, keda oli määratletud just valdkondade (liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja fooriprogrammide koostamine ning rakendamine) kirjelduse kaudu. Tõenäoliselt ei pidanud hankija oma vastuses silmas elektrikku, kuna see oli kutsenimetusena selgelt välja toodud ning kuna kasutatud oli mitmuse vormi, pidi olema arusaadav, et mõeldi mitut isikut. Seega ei vasta kahe isiku esitamine ei AD tingimuse sõnastusele (grammatiline aspekt) ega hankija antud selgitusele. Mõistlik inimene ei pidanud hanketingimust lugedes ja hankija lisaselgitusega tutvudes asuma teistsugusele seisukohale. Kvalifitseerimistingimuse kitsendavast tõlgendusest ei saa rääkida, kuna tingimuse sisu pidi pakkujatele olema arusaadav. Seega ei muuda asjaolu, et CV2 võib põhimõtteliselt kombineerida nii fooriprogrammide koostamise ja rakendamise kui ka „kvalifitseeritud elektriku“ pädevust, kaebaja pakkumust AD tingimustele vastavaks. Kaebaja ei ole esitanud andmeid vähemalt kahe kvalifitseeritud elektriku kohta, mistõttu on täitmata jäänud AD p 5.3 nõuded. Tõendamata on ka CV1 vastavus „elektroonilise liikluskorraldusevahendite paigaldamise“ kogemusele. Riigihanke esemeks on mehaaniliste liikluskorraldusvahendite müük koos paigaldusega ning kõikide liikluskorraldusvahendite (nii mehaaniliste kui ka elektrooniliste) hooldus. CV1-s kajastatud spetsialist omab kaebaja selgituse kohaselt kutseid diplomeeritud teedeinsener, tase 7, teedeehitus ja –korrashoid, valitud lisakompetents liikluskorralduse projekti koostamine (alates 24.07.2019) ning diplomeeritud teedeinsener, tase 7, teedeehitus ja –korrashoid, valitud lisakompetents ehitustegevuse juhtimine (alates 17.08.2022). Kaebaja on kinnitanud, et CV1-s nimetatud isik on ehitusjuhina olnud järjepidevalt seotud lepingute täitmisega, mille raames on tema juhtimisel paigaldatud liikluskorraldusvahendeid (kaebaja on ära toonud 6 objekti). Teedeinseneri kutsetegevus ei hõlma hankemenetluse objektiks olevat tegevust – 8(15)

3-23-2245 liikluskorraldusvahendite paigaldamine. See, et isik on ehitusjuhina juhtinud projekte, mille käigus on paigaldatud liikluskorraldusvahendeid, pole liikluskorraldusvahendite paigaldamise kogemus hankelepingu eseme mõttes. AD-s on nõutud isikute esitamist, kes tegelikkuses hakkavad seda tööd tegema. Ei ole usutav, et diplomeeritud teedeinsener, tase 7 isik hakkab faktiliselt hankelepingut ettenähtud funktsioonis täitma. Ka pole CV1 puhul tõendatud 3aastase valdkondliku töökogemuse olemasolu. Seda näib möönvat ka kaebaja, tuues välja, et hanke AD p-st 5.3 ei tulene, et töökogemus 3 aastat peaks isikul olema mingis konkreetses rollis (tööülesannetega) või esitatud referentsobjektid, vaid et kehtestatud on 3-aastane üldise töökogemuse nõue. Selliste kaebaja väidetega kohus aga ei nõustu. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata. Et kaebus jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks hinnata neid vaidlustaja väiteid, millega VAKO ei nõustunud. Kuna vaidlustaja ei ole VAKO 27.09.2023 otsust vaidlustanud, ei saa kohus asuda ümber hindama VAKO väljamõistetud menetluskulude põhjendatust. Vaidlustusmenetlus ei lõppenud vaidlustusest loobumisega RHS § 197 lg 1 p 2 alusel, kuna vaidlustaja ei ole loobunud ühestki vaidlustusmenetluses esitatud nõudest, vaid üksnes ühest mittevastavaks tunnistamise alusest. VAKO ei ole lõpetanud vaidlustusmenetlust RHS § 197 lg 5 alusel, vaid on vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p 5 ja § 198 lg 1 alusel rahuldanud. Seetõttu ei ole kaebaja menetluskulude väljamõistmine RHS § 198 lg 3 ja 8 alusel põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-2245 seadusest tulenevalt kaasatud apellandi ainus MTR-i kohane vastutav spetsialist VL, kes on kvalifitseeritud elektrik. Vastavad andmed olid hankijale avalikult kättesaadavad, mistõttu ei saanud antud isiku andmete võtmine anda apellandile mingit sisulist eelist ega olla käsitatav pakkumuse täiendamisena. Üllatuslik ja meelevaldne on halduskohtu seisukoht AD p 5.3 osas seoses „liikluskorraldusvahendite paigaldamise“ kogemusega. Kohus on ajanud tingimuse segi AD p-ga 5.3 hankes, mis on vaidluse all haldusasjas nr 3-23-2246. Halduskohus on asunud seisukohale, et nimetatud kogemuse täitmine eeldab, et isik on vahetult paigaldanud liikluskorraldusvahendeid. Teiseks on kohus asunud oletama, mida apellandi spetsialist hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel tegema ei hakka. On selge, et kõiki hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmiseks vajalikke töid ei tee need isikud, kes esitati või pidi esitama AD p 5.3 täitmiseks (kohtu tõlgenduse järgi 4 isikut). Senimaani on kõik menetlusosalised olnud selles ühel meelel nii VAKO-le kui halduskohtule esitatud menetlusdokumentides. Kuivõrd AD p 5.3 ei täpsusta rolli, milles „liikluskorraldusvahendite paigaldamise“ kogemus peab olema saadud, ei saa AD p-i 5.3 kitsendada ‒ sobilik on nii kogemus tööde vahetu teostajana kui ka tööde juhtijana. On ilmselge, et hanke tulemusena sõlmitava lepingu täitmisel peavad olema nii isikud, kes juhivad tööde tegemist kui ka isikud, kes vahetult töid teevad. Pole mõistetav, mille alusel on halduskohus välistanud hankelepingu esemeks olevate tööde juhtimise vajaduse. Kohtul ei ole üldse mingit alust spekulatsiooniks, et teedeinseneri kutset omava isiku puhul ei saa eeldada, et ta hakkab liikluskorraldusvahendeid paigaldama. Apellant juhib tähelepanu vaidlustaja spetsialistide CV-dele – ka nendest nähtuvalt on AD p 5.3 täitmiseks esitatud CV-d projektijuhtide ning osakondade juhtide kohta (mitte n-ö töömeeste kohta). 09.01.2024 esitas apellant täiendavad tõendid, millest nähtuvalt on hankija soovinud vähemalt osaliselt sama eseme suhtes, mis on kohtuvaidlustega seotud hangete esemeks, viia läbi paralleelselt uut hankemenetlust, millel AS Signaal TM konkurentide osalemine oleks välistatud. Apellandil ei olnud mingit mõistlikku põhjendust vaidlustada AS Signaal TM pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust olukorras, kus hankija ega ka apellant (ning esitatud pakkumusi arvestades ka mitte AS Signaal TM ise) ei ole tõlgendanud AD p-i 5.3 selliselt, nagu seda tegi VAKO. Apellant palub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel anda obiter dictum’i korras juhised, kuidas hankemenetluses tuleks edasi toimida.

15.12.2023

vastuses

(täiendatud

11.01.2024)

jätta

Vaidlustaja jääb apellandi etteheite osas, et kohus on jätnud vastu võtmata tema 03.11.2023 menetlusdokumendile lisatud dokumendid ja hinnangu andmata apellandi väitele, et hoopis vaidlustaja pakkumus ei vasta AD p 5.3 tingimustele, 09.11.2023 vastuse p-des 2‒10 ja 14.11.2023 vastuse p-des 3‒9 toodud seisukohtade juurde. Apellandi väited ja tõendid on esitatud hilinenult ning on asjakohatud. Apellant ei ole vaidlustanud vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust ning vaidlustamistähtaeg on möödas. AD p 5.3 grammatilisest tõlgendusest on üheselt mõistetav, et kummaski pädevusvaldkonnas (s.t liikluskorraldusvahendite paigaldamise ning fooriprogrammide koostamise ja rakendamise valdkonnas) oli nõutud vähemalt ühe spetsialisti esitamist ja lisaks oli nõutud mitmuses kvalifitseeritud elektrikute esitamist. Seega, isegi kui mõni pakkuja peale apellandi oleks veel esitanud AD p-le 5.3 mittevastava pakkumuse, ei saa sellest järeldada, et AD p-s 5.3 sätestatud selget nõuet spetsialistide CV-de arvule ja koosseisule tuleb eirata. Isegi kui halduskohus oleks kaebaja 03.11.2023 esitatud väiteid ja tõendeid hinnanud, oleks see ikkagi

10(15)

3-23-2245 viinud järeldusele, et vaidlustaja pakkumus vastab AD p 5.3 nõuetele nii spetsialistide arvu kui ka koosseisu osas. AD p 5.3 seab selgesõnalise ja ühemõttelise nõude pakkumuses esitatavate andmete kohta: nii liikluskorraldusvahendite paigaldamise valdkonnas kui ka fooriprogrammide koostamise ja rakendamise valdkonnas tuleb nimetada pakkumuses vähemalt üks spetsialist, samuti tuleb nimetada vähemalt kaks kvalifitseeritud elektrikut. AD p 5.3 kohustas pakkumuses esitama „lepingu täitmises vahetult osalevate ja käesoleva riigihanke alusdokumendi punktis 5.3 täheldatud isikute CV-sid“, mistõttu tulenes hanketingimusest selgelt nõue esitada ka vähemalt kahe kvalifitseeritud elektriku CV juba pakkumuses, seejuures tuli pädevusvaldkondade spetsialistide CV-des esitada andmed ka hanketingimuses nõutud töökogemuse kohta. Kuna apellandi pakkumuses oli esitatud vaid kahe isiku CV-d, kellest vaid üks on elektrik, on apellandi pakkumuse mittevastavus ilmne. Halduskohtu viide, et AD p 5.3 tingimus olnuks ehk õigem kehtestada kvalifitseerimistingimusena, ei väära seda, et AD p 5.3 on hanketingimusena kehtiv ja siduv. Seetõttu on asjakohatu apellandi etteheide, et vastavustingimuse täitmise kohta tuleb piirduda pakkuja kinnitusega tingimuse täitmise kohta. Kui apellant pidas vastavustingimuses kehtestatud nõuet ebaproportsionaalseks, oleks tulnud see vaidlustada. Hankija ei saa aktsepteerida apellandi pakkumuses nimetamata isikut VLut hanketingimuses nõutud kvalifitseeritud elektrikuna. Hanketingimuse tõlgendamine teleoloogilise või mistahes muu meetodi alusel ei saa viia tulemuseni, mis on grammatilise tõlgendamisega selges vastuolus. Kuna hanketingimuses on läbivalt kasutatud mitmuse vormi, ei saa mingil moel tõlgendamise kaudu jõuda järelduseni, et hanketingimuse täidab ka üks spetsialist või mitmuses nõutud kvalifitseeritud elektrikute asemel piisas vastavustingimuste täitmiseks ka ühest elektrikust. Ebaõige on apellandi etteheide, et talle oli üllatuslik, et tema pakkumuses esitatud kahest CVst ühes, mis oli esitatud teedeinseneri kohta, ei ole tõendatud liikluskorraldusvahendite töökogemust. Seda on järeldanud juba VAKO oma otsuse p-s 10. Apellandi 09.01.2024 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks tuleb jätta rahuldamata, sest esitatud tõendid on asjakohatud. Ebavajalik on ka kohtu poolt juhiste andmine selles osas, kuidas hankemenetlust edasi toimetada. Vaidlustaja pakkumus vastab täiel määral vaidlusalusele hanketingimusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(15)

3-23-2245

3-23-2245 nõude/tingimuse erinevad tõlgendused, tuleb nõuet/tingimust tõlgendada pakkujatele soodsamal ja vähem koormaval viisil ning laiendavalt nii, et tagataks võimalikult suure hulga pakkujate osalemine riigihankes võimalikult väheste piirangutega (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-17-1639, p 14).

13(15)

3-23-2245 finantsasutuse esitatud kinnituskirjaga (dtl 324). Hankija ei nõudnud täiendavate tõendite esitamist ja järelikult ei pidanud pakkuja neid ka esitama.

KIIRWARREN.KL

apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab VAKO 27.09.2023 otsuse vaidlustusasjas nr 12723/261559 riigihankes „Mehhaaniliste liikluskorraldusvahendite ost ning mehhaaniliste ja elektroonsete liikluskorraldusvahendite hooldamine 2023‒2026“ (viitenumber 261559) (HKMS § 200 p 3). Selle tulemusel jäävad kehtima hankija otsused OÜ KIIRWARREN.KL pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta ning kaebaja kõrvaldamata jätmise ja tema kvalifitseerimise kohta.

14(15)

3-23-2245 Halduskohtus taotles OÜ KIIRWARREN.KL menetluskulude hüvitamist kokku 4880 eurot (riigilõiv 1280 eurot ja esindajakulu 3600 eurot). Menetluskulu kandmine on nõuetekohaselt tõendatud (Tepper & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 14.11.2023 arve nr 2023183, HKMS § 109 lg 11). Apellatsioonimenetluses on OÜ KIIRWARREN.KL tasunud riigilõivu 1280 eurot ja taotleb esindajakulu hüvitamist 1800 eurot. Esindajakulude kandmise kohustuse tõendamiseks on esitatud Tepper & Partnerid Advokaadibüroo OÜ 31.12.2023 arve nr 2023215. Kokku tuleb AS-lt Signaal TM OÜ KIIRWARREN.KL kasuks vaidlustusmenetluses ja kahes kohtuastmes kantud menetluskuludena välja mõista 8402 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga (HKMS § 109 lg 6). Hankija ja AS Signaal TM võimalikud menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.