Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

3-23-2799 ehituskeeluvööndisse rajatud ebaseaduslikud ehitised (elukondlik hoone, iglusaun ja välikäimla) tähtajaga 12.02.2024. Ettekirjutuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Ehitis 1 on ehitusteatise kohustusega hoone (pindala üle 20 m2). Keskkonnaameti nõusolek ehitustegevuseks ei ole nõutav, kui hoiualale ehitatakse alla 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgust elamut või selle abihoonet, kuid ka sellise ehitiste püstitamisel ei tohi tekkida vastuolu looduskaitseseaduse (LKS) § 32 lg-ga 2. Ka nn vaba ehitustegevuse (alla 20 m2 ehitus) käigus on keelatud hävitada ja kahjustada elupaiku ja kasvukohtasid, mille kaitseks hoiuala moodustati ning oluliselt häirida kaitstavaid liike, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Keskkonnaametile kui hoiuala valitsejale teadaolevalt ei ole Meremuru kinnistu ehitiste kohta nõusolekut taotletud ja seda ei ole LKS § 14 lg 1 p 6 alusel ka antud. LKS § 35 lg 1 p 2 ja § 38 lg 1 p 1 kohaselt on rannal või kaldal ehituskeeluvöönd, mille laius meresaartel on 200 m. Vastavalt Torgu rannaalade osaüldplaneeringule on piirkonnas ehituskeeluvööndi ulatust vähendatud rannajoonega paralleelselt kulgeva loodusliku rajani, mis asub kinnistust maismaa pool oleva metsastunud liivaluite peal. Kinnistul olevad ehitised asuvad liivaluitest mere pool, seega täies ulatuses ehituskeeluvööndis. LKS § 38 lg 3 järgi on ehituskeeluvööndisse uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Meremuru kinnistule ehitatud ehitiste puhul ei rakendu ükski LKS § 38 lgtes 4 ja 5 toodud erand. Ehitised on ebaseaduslikud ja nende rajamine sellesse asukohta ei ole vastavuses enamuse LKS §-s 34 sätestatud looduskaitseliste eesmärkidega. Ehitised on püstitatud alal esinevale looduskooslusele metsastunud luited (2180), mille säilitamine on LKS § 34 alusel üheks ranna kaitse-eesmärgiks. Ehitustegevus ei ole kooskõlas ka piirkonnale omase asustusstruktuuriga, kuna selles asukohas ei ole kunagi hoonet olnud. Maaomanik on oma 17.08.2023 kirjas lubanud ühendust võtta Saaremaa Vallavalitsusega eesmärgiga ehitised seadustada. Ettekirjutuse tegemise seisuga ei ole Keskkonnaametile laekunud ühtegi dokumenti seoses Meremuru kinnistuga.

2(6)

3-23-2799 Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada heaks. Vaidluse põhiraskus on küsimusel, kas ehitised on rajatud ehituskeeluvööndisse õiguspäraselt. Tulenevalt LKS § 38 lg-st 3 on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seejuures hõlmab see keeld ka vaba ehitustegevust, mille puhul ei ole vaja ehitusteatist esitada või ehitusluba taotleda. Küsimus ehitise ehitusalusest pinnast seondub ehitusseadustiku (EhS) lisas 1 nimetatud kohustusega esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba, mitte LKS § 38 lg 3 keeluga. Seetõttu ei oma LKS § 38 lg 3 kohaldamisel tähtsust kaebaja väited selle kohta, mis on ehitiste ehitusalune pind. Asjakohatud on kaebaja väited LKS § 32 lg-s 5 viidatud keskkonnamõju hindamise puudumise kohta, kuivõrd LKS § 32 reguleerib hoiualade moodustamist. Siinsel juhul ei ole küsimus hoiuala moodustamise õiguspärasuses, vaid hoiualale ebaseaduslikult ehitatud ehitiste likvideerimise kohustuses. LKS § 14 sätestab üldised kitsendused hoiualal, sh keelu ilma valitseja nõusolekuta ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist (vt LKS § 14 lg 1 p 6). LKS § 38 lg 3 on erinorm LKS § 14 lg 1 p 6 suhtes, see tähendab, et ehituskeelualasse ei ole lubatud ehitada ühtegi ehitist, kui ei esine LKS § 38 lg-tes 4 või 5 sätestatud erandit. Kaebaja on viidanud LKS § 38 lg 4 p-le 1. Vastavalt sellele sättele ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Kaebaja ei ole väitnud, et Meremuru kinnistul asuks õuemaa, millele on vaidlusalused ehitised rajatud. Maa-ameti geoportaali andmetel ei asu Meremuru kinnistul õuemaa kõlvikut. Asjassepuutumatu on kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-18-2244, kuivõrd selles haldusasjas oli vaidlustatud kohaliku omavalitsuse toimingut ja taotletud kohaliku omavalitsuse kohustamist anda elamule kasutusluba. Praegusel juhul ei ole kaebuse esemeks kohaliku omavalitsuse keeldumine kasutusloa andmisest või muul viisil ehitustegevuse seadustamisest. Küsimus vaidlusaluse haldusakti põhjendatusest ja proportsionaalsusest tuleb lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus. Lisaks räägib esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu ülekaalukas avalik huvi. Selleks on nii Lindmetsa hoiuala kaitse kui ka ranna kaitse. Ettekirjutuses on selgitatud: „Ettekirjutuse tegemine on tingitud vajadusest saavutada LKS-ga seatud eesmärkide ja põhimõtete rakendumine. LKS-i üheks eesmärgiks on kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine ning ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ja millest tulenevaid nõudeid tuleb samuti täita. Eelnimetatud ehitised on püstitatud ebaseaduslikult Läänemere meresaarte ranna 200 meetri ehituskeeluvööndisse, ranna või kalda piiranguvööndisse ning Lindmetsa hoiualale. Ehitiste likvideerimine hoiualalt, ehituskeelu- ja piiranguvööndist on vajalik looduskaitseseadusest tulenevate nõuete täitmiseks. /.../ Ehitised on püstitatud alal esinevale looduskooslusele metsastunud luiteala, mille säilitamine on LKS § 34 alusel üheks ranna kaitseeesmärgiks.“ (vt kaebuse lisa 8). Eeltoodust lähtuvalt kaaluvad avalikud huvid selgelt üle kaebaja huvi ehitiste säilitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-23-2799 kui sellekohane taotlus esitatakse.“ Ehitiste seadustamisest etteulatuv keeldumine riivab kaebaja õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnevad kaebaja jaoks negatiivsed tagajärjed, mida ei saa kaebuse rahuldamisega kõrvaldada. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus, kuid seda ei ole halduskohus määruses tuvastanud. Halduskohtu seisukoht, et eduväljavaated on kasinad, on vastuoluline. Ettekirjutuse tegemise iseseisvaks aluseks ei pruukinud tegelikult olla see, et ehitised asuvad ehituskeeluvööndis. Kui kohtumenetluses leiab kinnitust, et kinnistule rajatud ehitiste asumine LKS § 38 lg 3 järgses ehituskeeluvööndis ei ole praeguse vaidluse esemeks ning ettekirjutuse tegemine on peaasjalikult seotud Lindmetsa hoiualal kehtivate LKS-st tulenevate piirangutega, siis selle vastu ei ole kaebaja ehitamisel ka eksinud. Kaebaja on väitnud, et ehitised asuvad õuemaal. Kuigi vastab tõele, et Maa-ameti geoportaali andmetel ei asu kinnistul õuemaa kõlvikut, siis ei saa üksnes sellest tuletada kinnistul õuemaa puudumist sootuks. Õuemaa on määratlemata õigusmõiste, mis tulnuks ettekirjutuses ära sisustada. Kinnistul omaette õuemaa sihtotstarbega kõlviku moodustamine ning selle piiride täpsustamine saab LKS § 14 lg 1 p-st 1 tuleneva piirangu tõttu toimuda vastustaja nõusolekul. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 40 lg 6 kohaselt loetakse õuemaa kõlvik hoonestamata maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse ulatuses muuks maaks. Kaebaja kinnistu on 100% maatulundusmaa ja see oli katastriüksuse moodustamise ajal hoonestamata. Kinnistu kõlvikukaardilt nähtuvalt on kinnistu muu maa pindala 2451 m2 ja selle koosseisu kuuluvad ka metsateed. Kinnistul asuvad ehitised on paigaldatud kinnistul lõppeva metsatee lõpp-punkti. Lähtudes mõistliku vaatleja hinnangust maa tegelikule kasutusviisile, asuvad kuivkäimla, iglusaun ja elukondlik hoone õuemaal. Keskkonnaamet on nõustunud samas piirkonnas õuemaa moodustamisega (Mesilinnu kinnistul). Halduskohus on eksinud avaliku huvi ning kaebaja huvide kaalumisel. Ka kõrvalkinnistutel asuvad ehitised (saunamaja, kuur). Kaebaja ladustab ehitises heakorra- ja hooldustöödeks vajalikke esemeid. Kohus ei ole selgitanud, millised negatiivsed tagajärjed saaksid Lindmetsa hoiualale tekkida, võttes arvesse, et ehitised on ca 8 aastat samas asukohas juba eksisteerinud. Kiirkorras, ilma projektita ning eriteadmisteta isikute tehtaval lammutustegevusel oleks ilmselt negatiivne mõju looduskooslusele metsastunud luited. Kinnistu asub metsastunud liivaluitest mere poole, mis kujutab endast suhteliselt järsku nõlva. Transpordiettevõtte esindaja sõnul ei ole märja või lume/jää olemasolu korral võimalik nõlvast üles sõita. Järelikult oleks ainus reaalne võimalus ehitiste likvideerimiseks suvisel perioodil. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral lükkub lammutamine üksnes edasi, kohaldamata jätmise korral aga saabuvad kaebajale pöördumatud tagajärjed, mistõttu tuleb kaebaja huvidele anda suurem kaal. Kaebaja taotles ka sunnivahendite rakendamise keelamist, aga halduskohus ei võtnud selle kohta seisukohta. Sunniraha kohaldamine tähendaks kaebajale vajadust algatada uus kohtuasi. Ettekirjutuse täitmine määratud tähtajaks ei ole võimalik, kuna eeldab ehitusprojekti koostamist ja soodsamate ilmaolude saabumist. Sunniraha võib kujuneda suureks.

Keskkonnaamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kaebaja ei ole väitnud, et tema või Saaremaa Vallavalitsus oleks esitanud Keskkonnaametile taotluse anda nõusolek ehitiste seadustamiseks. Keskkonnaameti 06.09.2023 kirjas märgitu – alustatud haldusmenetluse taustal ei nõustu Keskkonnaamet ehitiste seadustamisega Meremuru kinnistul, kui sellekohane taotlus esitatakse – on etteulatuvalt esitatud arvamus, mitte otsustus, mida saaks kohustada uuesti läbi vaatama. Ka Saaremaa Vallavalitsus ei ole 11.10.2023 kirjas pidanud vajalikuks küsida Keskkonnaametilt asjaomast nõusolekut. 4(6)

3-23-2799 Halduskohus on õigesti tuvastanud, et ehitised on püstitatud LKS-i rikkudes Läänemere ranna piirangu- ja ehituskeeluvööndisse. Õuemaa erand ei kohaldu, sest Meremuru kinnistul ei ole õuemaa kõlvikut. LKS § 38 lg 4 p-s 1 toodud erand kohaldub vaid juhul, kui ehitis rajatakse olemasoleva elamu õuemaale, kuid kaebaja kinnistul ei olnud elamut. Ülekaalukas avalik huvi kaalub üles kaebaja erahuvi Meremuru kinnistule rajatud ehitiste säilitamiseks. Asjakohased ei ole viited naaberkinnistutele püstitatud ehitistele. Isegi kui need on püstitatud õigusliku aluseta, siis ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2799 pöördumatuid tagajärgi, kuna need on võimalik teisaldada. Olukorras, kus seadus kehtestab imperatiivselt ehitamise keelu ranna ja kalda kaitseks, ei oma enam tähtsust hoiualal ehitamist puudutavate normide rikkumine (Keskkonnaameti nõusoleku saamise küsimus saaks olla asjakohane üksnes juhul, kui ehitised ei asuks ranna või kalda ehituskeeluvööndis). Seega näib praeguses menetlusstaadiumis, et ettekirjutus on seaduslik ja proportsionaalne meede.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.