Xi kaebus Kastre Vallavalitsuse 29. juuni 2023. a ettekirjutuse nr 2312899/00090 ja 11. augusti 2023. a vaideotsuse nr 27/1262 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Karin Ploom esindajad Vastustaja – Kastre vald, esindaja vallasekretär Natalja Sisas Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Kastre Vallavalitsuse 29. juuni 2023. a ettekirjutus nr 2312899/00090 ja
11.augusti 2023. a vaideotsus nr 2-7/1262.
3.Mõista Kastre vallalt Xi kasuks välja menetluskulu 1053 (üks tuhat viiskümmend kolm) eurot 10 senti.
4.Tagastada kaebajale enamtasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot Xi kontole nr Y.
5.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi ja kaebaja kinnistu aadress ning pangakonto number tähemärkidega. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. veebruaril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Kastre Vallavalitsus tegi 29. juunil 2023 ettekirjutuse nr 2312899/00090, millega kohustas eemaldama/lammutama Xile (kaebaja) kuuluvale C krundile püstitatud ebaseaduslikud ehitised (väikeehitis ja puidust vari). Ettekirjutuse kohaselt asuvad ehitised detailplaneeringuga
3-23-1997
kehtestatud ehitusalast väljaspool. Ettekirjutuses määrati selle täitmise tähtajaks 31. august 2023. Ettekirjutuse tegemise aluseks on märgitud ehitusseadustiku (EhS) § 130. Ettekirjutuses on etteheidetava õigusrikkumise sisu kirjeldatud järgmiselt: „Paikvaatluses 8. juunil 2023 aastal tuvastas Kastre valla ehituspetsialist Aivar Kuuskvere, et C krundile on omaniku poolt ebaseaduslikult ehitatud 2 ehitist, mis asuvad detailplaneeringuga kehtestatud ehitusalast väljaspool. Nendeks on väikeehitis ca 12 m2 hoonest ca 6 m kaugusel idasuunas ja detailplaneeringuga kehtestatud ehitusalast väljaspool. Samuti on rajatud/ehitatud puidust vari ca 15 m kaugusele majast idapoole, mis samuti asub ehitusalast väljaspool. (Pilt 1) Elamu ehr koodiga 121366377 on ehitamisel vastavalt ehitusloale 2112271/34819. Ehituse püstitamise aluseks on projekt (Alfacad OÜ kinnitatud töö nr A105-2021), mis ei näe ette väljaspool hoonestusala püstitatavat varjualust hoone lõunaküljes. (Pilt2).“
2.X esitas 29. juuni 2023. a ettekirjutuse nr 2312899/00090 peale vaide, mille Kastre Vallavalitsus jättis 11. augusti 2023. a vaideotsusega nr 2-7/1262 rahuldamata. Vaideotsusel on kuupäevaks märgitud 10. august 2023, kuid see on allkirjastatud 11. augustil 2023.
3.X esitas 11. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Kastre Vallavalitsuse 29. juuni 2023. a ettekirjutus nr 2312899/00090 ja 11. augusti 2023. a vaideotsus nr 2-7/1262. Kohus võttis 20. septembri 2023. a määrusega kaebuse menetlusse. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 18. oktoobril 2023.
4.Kohus määras 1. novembri 2023. a määrusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis tähtajad täiendavate tõendite, taotluste ja seisukohtade ning vastuväidete esitamiseks. Vastustaja esitas täiendava kirjalikud seisukohad 24. novembril 2023. Kaebaja esitas enda kirjalikud seisukohad 29. novembril 2023 ning menetlusdokumendi lisana 1 tõendid, millest nähtub, et kaebaja on esitanud taotluse detailplaneeringu muutmiseks, eesmärgiga seadustada tema kinnisasjal paiknevad ehitised. Kohus teatas 30. novembri 2023. a kirjas menetlusosalistele, et kuna varasematest menetlusdokumentidest selgub vastustaja tahe lahendada vaidlus kompromissiga ning kaebaja väitel on ta astunud samme detailplaneeringu muutmise algatamiseks, tuleb kohtule 15. detsembriks 2023 teatada, kas nad peavad võimalikuks jätkata läbirääkimis kompromissile jõudmiseks ning mis ajaks on pooled valmis kohtule omapoolse kompromisslahenduse esitama. Samuti tuleb kohtule viivituseta teada anda, kui pooled vajavad läbirääkimisteks täiendaavalt aega või kui läbirääkimised ebaõnnestuvad ning pooled ei pea käesoleva haldusasja lahendamist kompromissiga võimalikus. Kaebaja selgitas 27. detsembri 2023. a menetlusdokumendis, et kohalik omavalitsus teavitas 1. detsembril 2023 teda, et pikendab kaebaja taotluse läbivaatamise aega 90 päevani.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja väidab kaebuses ja täiendavates kirjalikes seisukohtades järgmist.
5.1.Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et ehitusnormide rikkumisel tuleks kaaluda, kas neid rikkumisi on võimalik kõrvaldada muude meetmetega, samuti tuleb kaaluda isikute huve ja võrrelda kahju, mida üks või teine lahendus tekitaks. Lammutamine on äärmuslik vahend, 2(9)
3-23-1997
mis ei ole iga kord põhjendatud isegi, kui muul viisil rikkumist kõrvaldada ei saa, ja alati tuleb kaaluda asjasse puutuvate isikute huve, arvestades mh ebaseaduslikult ehitatud ehitise omaniku huve.
5.2.Praegusel juhul ei esine ühtegi kaalukat põhjust väikeehitiste lammutamiseks. Nimetatud väikeehitised ei riku naabrusõigust ja kaebajale teadaolevalt on analoogseid väikeehitisi väga paljudel kinnistutel, mis on ka sama detailplaneeringuga hõlmatud. Väikeehitised on ka ehitustehniliselt ohutud, sobivad keskkonda jne.
5.3.Esineb õiguslik võimalus väikeehitiste seadustamiseks. EhS § 27 lg 4 p 2 alusel on võimalik projekteerimistingimustega täpsustada detailplaneeringus käsitletud hoonestusala tingimusi, sh suurendada hoonestusala kuni 10% ulatuse või hoonestusala ka keerata ja nihutada.
5.4.Kaebajale ei ole teada vaideotsuses viidatud asjaolu, et hoonestusala on juba projekteerimistingimustega esialgse mahuga võrreldes suurendatud. Ehitisregistrist vastav asjaolu ei nähtu. Valla ehitusspetsialist on vastuseks kaebaja esindaja 13. juuli 2023. a kirjale vastanud, et ei pea võimalikuks hoonestusala suurendada, sest see seaks ebaproportsionaalsesse olukorda need naabrid, kes on varasemalt soovinud hoonestusala laiendada maantee suunas. Kohalik omavalitsus ei ole varasemalt tuginenud sellele, et hoonestusala oleks juba varem suurendatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, millal on vastavad projekteerimistingimused välja antud ja kui suures ulatuses on kõnealuse kinnistu suhtes hoonestusala muudetud.
5.5.Olenemata, kas kaebaja omavolilist ehitist on võimalik seadustada läbi projekteerimistingimuste väljastamise, olnuks asjakohane ja proportsionaalne määrata kaebajale järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks (ehitiste seadustamiseks) tähtaeg, mitte teha lammutamisettekirjutus. Olukorras, kus vastustaja peab ka ise seadustamist põhimõtteliselt võimalikuks (läbi uue detailplaneeringu algatamise) ja kaebaja on kinnitanud, et selline taotlus on plaanis kohalikule omavalitsusele esitada, tuleb vaidlustatavat haldusakti pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks ja see tuleb tühistada.
5.6.Olulise kaalutlusveana on haldusorgan jätnud kõrvale võimaluse anda esmalt kaebajale tähtaeg väikeehitiste seadustamiseks.
6.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, märkides vastuses kaebusele ja täiendavas seisukohas järgmist.
6.1.Vaidlustatud ettekirjutus tugineb kehtivale õigusele ning on tehtud põhjusel, et Kastre valla ehitusspetsialist tuvastas 8. juunil 2023 aastal toimunud paikvaatlusel C krundile omaniku poolt ebaseaduslikult ehitatud 2 ehitist, mis mõlemad väljuvad detailplaneeringuga (Haaslava Vallavolikogu 11. detsembri 2006. a otsusega nr 59 kehtestatud Raamatu maaüksuse detailplaneeringuga kinnitatud hoonestusalast. Üheks ehitiseks on kaebaja elamu (ehitisregistri koodiga C) külge rajatud/ehitatud varjualune ca 15 m kaugusele majast idapoole ning teiseks ehitiseks on väikeehitis ca 12 m2 hoonest umbes 6 m kaugusel idasuunas (fotod dtl 59). Kehtestatud detailplaneeringu (dtl 34-52) järgi võib sellele maaüksusele püstitada mitte rohkem kui ühe ehitise.
6.2.Haldusakti adressaadile on eelnevalt selgitatud, et kui kõne all oleval kinnistul soovitakse seadustada rohkem kui ühte ehitist, peab algatama uue detailplaneeringu koostamise, kas oma kinnistu kohta eraldi või kogu kehtiva Raamatu detailplaneeringu muutmiseks. Vallavalitsus on pöördunud juba eelnevalt teiste Raamatu detailplaneeringuga puudutatud kinnistuomanike poole, kellel on huvi väikeehitiste püstitamiseks, kutsudes neid üles ühiselt kehtivat 3(9)
3-23-1997
detailplaneeringut muutma, et detailplaneeringu muutmise kulud kinnistupõhiselt madalad hoida. Vallavalitsusele teadaolevalt kutsuti kokku Raamatu detailplaneeringuga seotud kinnistute omanikud, et uue planeeringu algatamist arutada, kuid koosoleku tulem on vallavalitsusele teadmata. Lisaks toimus 4. oktoobril 2023 Kastre Vallamajas koosolek, kus osalesid Raamatu detailplaneeringu muutmises huvitatud kinnistute omanikud ning koosoleku tulemusena jäi kokkulepe, et huvitatud kinnistuomanikud koostavad kirja, milles toovad välja detailplaneeringu muutmise soovid. Nimetatud kirja ei ole kohtule vastamise ajaks (18. oktoober 2023) vallavalitsusele edastatud.
6.3.Kõnealuse kinnistu puhul pole võimalik ebaseaduslikult püstitatud väikeehitisi ja varjualust seadustada läbi detailplaneeringut muutvate projekteerimistingimuste, kuna kinnistule on juba varem väljastatud projekteerimistingimused ehitusala suurendamiseks kuni 10% (Kastre Vallavalitsuse 25. augusti 2021. a korraldus nr 401 “C maaüksuse hoonestusala nihutamiseks projekteerimistingimuste kinnitamine“ (dtl 50)) .
6.4.Hetkel kasutatakse kinnistul asuvat elukondlikku hoonet ilma kasutusloata. EhS § 13 lg-st 1 tulenevalt peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teadete esitamise.
6.5.Vastustaja on korduvalt soovitanud kaebajale algatada ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks detailplaneeringu muutmine. Kuna kaebaja ei ole asunud tegema kasvõi esimesi samme ebaseaduslikke ehitiste seadustamiseks, ei ole võimalik Kastre Vallavalitsusel jätta rikkumisi, mida käsitletakse käesolevas kohtuasjas tähelepanuta. Nagu eelnevalt kirjas mainitud pole võimalik omaniku poolt ebaseaduslikult püstitatud väikeehitisi ja varjualust seadustada ka läbi detailplaneeringut muutvate projekteerimistingimuste siis ainukene võimalus seadustamiseks on muuta kehtivat detailplaneeringut. Kaebaja ei ole üles näidanud oma huvi detailplaneeringu muutmiseks.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on vaidlustanud Kastre Vallavalitsuse 29. juuni 2023. a ettekirjutuse nr 2312899/00090 (dtl 6-10), millega kohustas eemaldama/lammutama C krundile püstitatud ebaseaduslikud ehitised. Tegemist on ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokumendiga (dtl 7-8). Vastustaja kirjeldas ettekirjutuses etteheidetava rikkumise sisu, viidates ka haldusmenetluses tõenditeks olnud fotodele (vt tsitaat käesoleva otsuse kirjeldava osa p-s 1). Vastustaja määras ettekirjutuses ka selle täitmiseks tähtaja – 31. august 2023 (dtl 7).
8.EhS § 19 lg 1 p 1 järgi peab omanik tagama muu hulgas ehitise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas planeeringule või projekteerimistingimustele. Kohaliku omavalitsuse üksusel on riikliku järelevalve pädevus ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle vastavalt EhS § 130 lg-le 2. Vastustaja tugines praegusel juhul ehitusjärelevalve korras lammutamisettekirjutust tehes EhS § 130 lg 2 p-dele 2 ja 3, mille kohaselt kontrollib kohaliku omavalitsuse üksus ehitise või ehitamise nõuetele vastavust (p 2) ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavust (p 3). Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja teostas ehitusjärelevalvet talle seadusest tuleneva pädevuse ulatuses.
9.Pooled ei vaidle ka selle üle, et ettekirjutuses nimetatud ehitistel puudub seaduslik alus, kuid nad on erineval arvamusel kohaldatud abinõu proportsionaalsuse ja põhjendatuse osas. Kaebaja viitab asjakohaselt kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb lammutamiskohustust pidada 4(9)
3-23-1997
äärmuslikult rangeks abinõuks, ning heidab ette, et vastustaja pole kaalunud leebemat lahendust, sh ehitiste seadustamist.
10.Kohus märgib esmalt, et vaidlustatud ettekirjutus on selle faktilise aluse sõnastuse osas (rikkumise kirjeldus) ebaselge – kohtule jäi arusaamatuks, kas räägitakse kahest ebaseaduslikust ehitisest ja varjualusest eraldi või ühest ehitisest ning varjualusest (kokku 2 ebaseaduslikku ehitist). Ka vaideotsuse p-s 1.1. (dtl 12) on vastutaja märkinud: „29.06.2023 tegi Kastre Vallavalitsus läbi ehitusregistri ettekirjutuse nr 23112899/00090, millega tegi ettekirjutuse kahe väikeehitise ehitamise kohta ja elamu küljes ehitamisjärgus oleva puidust varjualuse kohta, kuna need asuvad väljaspool detailplaneeringuga kehtestatud ehitusala.“ Samuti jäi ebaselgeks, kas varjualuse õigusvastasus seisneb samuti selles, et see asub kehtestatud ehitusalast väljapool. Vastuses kaebusele p-s 2.1. on vastustaja selgitanud, et kaebaja ei ole järginud elamu ehitusprojekti ning on ehitanud elamu külge varjualuse, mis väljub detailplaneeringuga kinnitatud hoonestusalast ja asetseb ehitusprojekti jooniste kohaselt maaküttekontuuri peal. Samas märgib vastustaja: „Lisaks eeltoodule on haldusakti adressaat ehitanud kaks väikeehitist (alla 20 m2) väljaspool detailplaneeringuga kehtestatud hoonestusala“ ning selgitab, et kehtestatud Raamatu maaüksuse detailplaneeringu järgi võib sellele maaüksusele püstitada mitte rohkem kui ühe ehitise. Kohus on ettekirjutuse faktilise aluse mõistmiseks pidanud laskma vastustajal ettekirjutuse aluseks olnud asjaolusid täpsustada. Vastustaja selgitas 24. novembri 2023. a vastuses, et Kastre valla ehitusspetsialist tuvastas 8. juunil 2023 aastal toimunud paikvaatlusel C krundil 2 ebaseaduslikult ehitatud ehitist, mis mõlemad väljuvad detailplaneeringuga kinnitatud hoonestusalast, ning et üheks ehitiseks on kaebaja elamu külge rajatud/ehitatud varjualus ca 15 m kaugusele majast ida poole ning teiseks väikeehitis ca 12 m2 hoonest ca 6 m kaugusel idasuunas. Vastustaja on viidanud ka kummagi ehitise puhul lisatud fotodele (pildid 1 ja 2; dtl 59). Ettekirjutus ei vasta seega HMS §-st 55 tulenevale selguse ja üheselt mõistetavuse nõudele, kuid vastustaja on kohtumenetluses suutnud ebaselgust siiski kõrvaldada määral, mis võimaldab mõista, mitut ehitist vaidlustatud ettekirjutuses silmas on peetud, ning ebaselgus ei kujuta endast praegusel juhul sellist vorminõude rikkumist, mis juba iseenesest tooks kaasa ettekirjutuse tühistamise HMS § 58 tähenduses või tühisuse vastavalt HMS § 63 lg 2 p.le 5.
11.EhS § 132 lg 3 kohaselt võib korrakaitseorgan (sh kohaliku omavalitsuse asutus) otsustada ehitise lammutamise eelkõige selles sättes loetletud juhtudel, kui ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (p 1); ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (p 2) või ehitusloas, kasutusloas või muus haldusaktis määratud ehitise lammutamise tähtaeg on saabunud ja ehitist ei ole lammutatud või teisaldatud (p 3). Vastustaja ei ole vaidlustatud ettekirjutuses viidanud ühelegi eeltoodud alustest ning ettekirjutuse sõnastusest ei selgu, et vastustaja oleks ettekirjutust tehes mõnd neist alustest silmas pidanud.
12.Kaebaja viitab asjakohaselt kohtupraktikale, milles on rõhutatud, et lammutamisettekirjutus riivab intensiivselt ehitise omaniku õigusi (nt Riigikohtu 21. novembri 2022. a otsus asjas nr 319-2398, p 10). Kohtupraktikas on leitud, et kuigi EhS § 132 lg-s 3 ei ole tegemist suletud 5(9)
3-23-1997
loeteluga, viitavad EhS § 132 lg 3 ülesehitus ja sõnastus, et lammutamisettekirjutust ei tohi teha pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused (viidatud otsus asjas nr 3-19-2398, p 17). Praeguse juhul vaidlustatud ettekirjutusest selliseid kaalukaid põhjuseid ei ilmne.
13.HMS § 56 lg-test 1 ja 2 tuleneb kohustus adressaati koormavat haldusakti kirjalikult põhjendada, märkides nii haldusakti andmise faktilise kui ka õigusliku aluse. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti, milleks vaieldamatult on ka lammutamisettekirjutus, põhjenduses tuleb seega samuti märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kohtu hinnangul on ettekirjutuse põhjendav osa napp ja seisneb peaasjalikult etteheidetava rikkumise kirjelduses (vt tsitaat käesoleva otsuse kirjeldava osa p-s 1). Ettekirjutuses on puudlikult esitatud selle andmise õiguslikud alused – vastustaja on piirdunud vaid viitega normile, millest tuleneb tema kui ehitusjärelevalvet tegeva haldusorgani pädevus, kuid on jätnud esitamata alused, millele tuginedes on otsustatud lammutamiskohustus. Ettekirjutuses puuduvad ka mistahes kaalutlused, millest selguks, miks lammutamiseks kohustamine on vältimatu abinõu, ning kas vastustaja on kaalunud muude, leebemate abinõude (nt ehitiste seadustamine) kasutamist. Ettekirjutusest ei nähtu ka erinevate õiguste ja huvide (ebaseaduslike ehitiste omaniku ja kolmandate isikute (naaberkinnistute omanikud) õiguste ja avaliku huvi) kaalumine nagu see tuleneb HMS § 4 lg-st 2.
14.Kohtupraktika on aktsepteerinud haldusakti põhjendamispuuduste kõrvaldamist ka järgnevas haldusmenetluses (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja otsus asjas nr 33-1-39-14, p 10) või erandlikult kohtumenetluses, kui kohus on veendunud, et kohtumenetluses esitatud kaalutlused olid vastustajal haldusmenetluses otsustamisel aluseks, kuigi need ei nähtu haldusakti sõnastusest (nt Riigikohtu 10. novembri 2022. a otsus asjas nr 3-19-292, p 17 ja seal viidatud praktika). Kohus ei pea praegusel juhul ka sellele põhimõttele tuginedes põhjendamiskohustust nõuetekohaselt täidetuks.
15.Ettekirjutamise vaidlustamisel tehtud vaideotsuses (dtl 12-14) põhjendas vastustaja lammutamisettekirjutust p-des 3.2.1 –3.2.5 järgmiste argumentidega: 1) haldusakti adressaat ei ole järginud väljastatud ehitusloas nr 2112271/34819 kinnitatud ehitusprojekti (Alfacad OÜ töö nr A105-2021) ning on ehitanud elamu (ehr kood C) külge varjualuse, mis väljub Raamatu maaüksuse detailplaneeringuga kinnitatud ehitusalast ja asetseb jooniste järgselt maaküttekontuuri peal (p-d 3.2.1 ja 3.2.2); 2) haldusakti adressaat on ehitanud ka kaks väikeehitist (alla 20 m2) väljaspool detailplaneeringuga kehtestatud ehitusala. Kehtestatud detailplaneeringu järgselt võib antud maaüksusele püstitada 1 ehitise (p 3.2.3); 3) haldusakti adressaadile on eelnevalt selgitatud, et juhul, kui soovitakse kõne all oleval kinnistul seadustad rohkem kui ühte ehitist, peab algatama uue detailplaneeringu koostamise, kas oma kinnistu kohta eraldi või kogu hetkel kehtiva Raamatu detailplaneeringu muutmiseks. Vallavalitsus on pöördunud juba eelnevalt teiste Raamatu detailplaneeringuga puudutatud kinnistuomanike poole, kuna ka neil on huvi väikeehitiste püstitamiseks, kutsudes neid üles ühiselt kehtivat detailplaneeringut muutma, et detailplaneeringu muutmise kulud kinnistupõhiselt madalad hoida. Vallavalitsusele teadaolevalt kutsuti kokku Raamatu detailplaneeringuga seotud kinnistute omanikud, et uue planeeringu algatamist arutada aga koosoleku tulem on vallavalitsusel kahjuks teadmata (p 3.2.4); 4) kõne all oleva kinnistu puhul pole võimalik omaniku poolt ebaseaduslikult püstitatud väikeehitisi ja varjualust seadustada ka läbi detailplaneeringut muutvate projekteerimistingimuste, kuna antud kinnistule on juba varasemalt väljastatud projekteerimistingimused ehitusala suurendamiseks kuni 10% (p 3.2.5); 6(9)
3-23-1997
5) hetkel kasutatakse kinnistul asuvat elukondliku hoonet ilma kasutusloata (p 3.2.6). Vastustaja märkis vaideotsuse p-s 3.2.7, et on nõus ettekirjutuse tühistamist uuesti kaaluma, kui haldusakti adressaat on astunud reaalsed samme ehitiste seadustamiseks ehk algatanud detailplaneeringu muudatuse, kas ainult oma kinnistu osas või kogu Raamatu planeeringu ala kohta.
16.Kohtu hinnangul ei ilmne ka vaideotsusest selliseid kaalukaid põhjuseid, mis võiksid õigustada ehitiste lammutamiseks kohustamist. Vastustaja tugineb peaasjalikult ehitiste õigusvastasusele (vastuolule detailplaneeringu ja ehitusloaga), st asjaolule, mida kohtupraktikas pole eraldi võetuna peetud piisavalt kaalukaks lammutamist õigustavaks põhjuseks (vt käeoleva otsuse põhjenduste p 12). Samas viitab vastustaja ka kinnistul asuva elukondliku hoone kasutusloa puudumisele. Vaideotsuse tekstist jääb arusaamatuks, mida vastustaja üldse peab silmas mõiste „elukondlik hoone“ all ning milline seos on kasutusloa puudumise ja lammutamisettekirjutuse vahel. Seega on tegemist asjakohatu kaalutlusega, mis tingib kaalutlusvea (kaalutlusotsuse õigusvastasuse).
17.Vastustaja möönab vaideotsuses, et lammutamiskohustuse võib välistada ehitiste seadustamine, kui selleks algatatakse detailplaneeringu menetlus kas kaebaja kinnistu või kogu Raamatu planeeringuala ulatuses. Samas ei ilmne vaidlustatud ettekirjutusest, et vastustaja oleks ehitiste seadustamist lammutamist välistava alternatiivina kaalunud juba vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel. Kohtu arvates on vastustaja jätnud vastavad asjaolud kaalumata ning lähtunud ettekirjutuse tegemisel pelgalt järeldusest, et tegemist on õigusvastase ehitamisega. Adressaati vähem koormava alternatiivi kaalumata jätmist tuleb pidada kaalumisveaks, mis on kohtu hinnangul vastuolus kaalutlusõiguse eesmärgiga ning on kaasa toonud õigusvastase haldusakti.
18.Kujunenud kohtupraktika järgi võib üheks lammutamisettekirjutuse kaalukaks põhjuseks olla ehitise ettenähtavas tulevikus seadustamise võimatus (viidatud otsus asjas nr 3-19-2398, p 17). Samas on Riigikohus leidnud, et vaba ehitustegevuse korral saab ehitise lugeda seadustatuks, kui see on kooskõlas kitsenduste ja planeeringutega EhS § 12 lg 2 mõttes. Vaidlustatud ettekirjutusest pole võimalik järeldada, et vaidlusaluste ehitiste seadustamine on õiguslikult võimatu. Praeguse vaidluse asjaoludest ilmneb hoopis, et vastustaja on pidanud põhimõtteliselt hilisemas vaide- ja kohtumenetluses võimalikuks ebaseaduslikud ehitised seadustada ja lammutamist vältida. Sellest hoolimata on vastustaja aga ka vaideotsuses otsustanud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise seada sõltuvusse kaebaja enda sammudest ehitiste seadustamiseks (detailplaneeringu algatamiseks) ning peab kohtumenetluses kompromissi võimalikuks juhul, kui kaebaja astub samme detailplaneeringu muutmiseks (vastus kaebusele p 2.6; dtl 33; 24. novembri 2023. a avalduse p 2.5, dtl 60). Vastustajal viitab põhjendatult küll ehitiste omaniku enda kohustusele tagada talle kuuluvate ehitiste seaduslikkus ja vajalike lubade olemasolu. Samas sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ühena omavalitsusüksuse ülesandena ka ruumilise planeerimise korraldamise. Olukorras, kus vastustajale oli teada nii kaebaja kui ka tema lähiümbruse planeeringuala elanike huvi sealseid ehitisi seadustada läbi detailplaneeringu muudatuste, ei saa kohtu hinnangul pidada õiguspäraseks kohtumenetluses esitatud kaalutlust, mille kohaselt ehitiste õigusvastasus prevaleerib seadustamise võimaluse ees – vastustaja möönab seadustamise võimalikkust nii vaide- kui ka hilisemas kohtumenetluses, kuid on vaidlustatud ettekirjutuse kehtivuse seadnud sõltuvusse kaebaja sammudest planeerimistegevuses.
19.Vastustaja on küll väitnud, et kaebajaga on räägitud võimalusest detailplaneeringu muutmise kaudu ehitisi seadustada, kuid tõendeid sellise suhtluse kohta pole kohtule esitatud. 7(9)
3-23-1997
Ilmneb, et alles pärast ettekirjutuse tegemist on vallaametnike kirjavahetuses välja toodud võimalus, et kui omanik soovib detailplaneeringut algatada, saab ettekirjutuses antud tähtaega muuta või siduda leevendavate tingimustega ning tõdetud huvi detailplaneeringu muutmise vastu (12. ja 13. juuli 2023. a e-kirjad; dtl 15-16). Asjas esitatud tõenditest ei selgu, et vastustaja oleks juba varem kaebajale Vastustaja on vastuses kaebusele (p 2.2) viidanud praeguse vaidluse esemeks oleva ettekirjutuse ja vaideotsuse menetlusest ajaliselt oluliselt hilisematele detailplaneeringu muutmisele suunatud tegevustele ning märkinud üldsõnaliselt, et kaebajale on korduvalt soovitatud algatada detailplaneeringu muutmist, et seadustada ebaseaduslikke ehitisi. Kuna kaebaja ei olnud asunud tegema kasvõi esimesi samme ebaseaduslike ehitiste seadustamiseks, ei pea vastustaja võimalikuks jätta käesoleva kohtuasja tinginud rikkumisi tähelepanuta.
20.Kohus nõustub kaebajaga, et ettekirjutuses puuduvad kaalutlused, millest nähtuks lammutamise möödapääsmatus ning võimalus valida muu, kaebajat vähem koormav abinõu. Eeltoodu ei veena kohut, et vastustaja on ehitiste seadustamist alternatiivse ja vähem intensiivse abinõuna ettekirjutust andes kaalunud. Ettekirjutusest ei ilmne ka erinevate huvide kaalumist – alles 13. juuli 2023. a e-kirjas on vastustaja ametnik vastuseks C ehitiste seadustamise ettepanekule, et ehitusala suurendamine poleks proportsionaalne lahendus teiste kruntide omanike suhtes (dtl 15).
21.Kohus on praegusel juhul kokkuvõtvalt seisukohal, et vastustaja ei ole ei ettekirjutust andes ega ka hilisemalt kohtumenetluses suutnud veenvalt tõendada, et oleks lammutamiskohustust sätestades arvesse võtnud ehitiste seadustamise võimalust või erinevaid huve, sh ehitiste omaniku enda huvi. Seega ei vasta vaidlustatud ettekirjutus HMS-s haldusakti vormile ja kaalutlusotsuse õiguspärasusele seatud nõuetele. Esitatud tõenditest ei saa ka teha järeldust kaebaja nõuetekohasest ärakuulamisest enne ettekirjutuse tegemist, vaid isiku seletuse kohta on üksnes märgitud: „Isik ehitanud ehitised teadmatusest detailplaneeringu keeldudest“ (vt ka käesoleva otsuse põhjenduste p 18).
22.Kuigi HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohus hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga, peab kohus võimalikuks tugineda ka asjaolule, et kaebaja on kohtumenetluse ajal esitanud Kastre vallale taotluse detailplaneeringu muutmiseks, eesmärgiga seadustada tema kinnisasjal paiknevad ehitised, ning vastustaja on teavitanud kaebajat tema taotluse lahendamise käigust (dtl 93). Kohus peab tõenäoliseks, et põhjalikum suhtlus kaebajaga enne lammutamisettekirjutuse tegemist oleks võimaldanud sellise taotluse esitamist ja lahendama asumist ning käesolevat kohtuvaidlust oleks saadud vältida.
23.Asjaolu, et ettekirjutus on genereeritud ja allkirjastatud ehitisregistris, ei muuda olematuks haldusmenetluse seaduses sätestatud vorminõudeid, sh ei vähenda põhjendamiskohustuse mahtu ega kohustust esitada asjakohased kaalutlused (Riigikohtu 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 9).
24.Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et ülaltoodud vormi- ja menetluspuuduste ning kaalumisvigade tõttu tuleb vaidlustatud otsus tühistada. Kuna vaidlustatud vaideotsusega on vastustaja jätnud kehtetuks tunnistamata ettekirjutuse, mida kohus peab praeguses kohtumenetluses õigusvastaseks ning tühistab, on õigusvastane ka vaidlustatud vaideotsus, mis tuleb samuti tühistada. Kohus rahuldab seega kaebuse täies ulatuses.
MENETLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
25.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista tema kantud menetluskulud. 8(9)
3-23-1997
Menetluskulud, mille väljamõistmist vastutajalt kaebaja taotleb, koosnevad õigusabikuludest (1033 eurot 10 senti, koos käibemaksuga) ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (20 eurot). Kohtu hinnangul on kulud kantud põhjendatud ulatuses. Õigusabi osutamine arvetel näidatud ulatuses kokku 5 tundi ja 7 minutit (dtl 80 ja 82) on haldusasja sisu ja mahtu arvestades põhjendatud ning teenuse tunnihind 165 eurot, millele lisandub käibemaks, väljakujunenud praktikas aktsepteeritava suurusega. Kujunenud kohtupraktika järgi on põhjendatud menetluskulude väljamõistmine koos käibemaksuga, kui arve saaja (kaebaja) ei ole käibemaksukohustuslane, kes saaks sisendkäibemaksu oma maksuarvestuses tagasi arvestada. Seega tuleb praegusel juhul mõista õigusabikulud kaebaja kasuks välja koos käibemaksuga arvetel näidatud ulatuses (1033 eurot 10 senti), millele lisandub kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kokku mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks seega välja menetluskulud 1053 eurot 10 senti. Vastustaja menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad HKMS § 109 lg 1 ls 4 alusel tema enda kanda.
26.Kaebaja selgitab 29. novembri 2023. a menetlusdokumendi p-s 3.3, et on tasunud 19. septembril 2023 käesolevas haldusasjas kaebuse esitamisel ekslikult kahel korral riigilõivu. Ta on esitanud kohtule esmalt 19. septembril 2023 riigilõivu maksekorralduse nr 186 selgitusega „riigilõiv-Tartu halduskohus-tühistamiskaebus“ (maksekorraldus panga märkega 2023091900667107; dtl 24), kuid teinud ekslikult samal päeval ka teistkordse riigilõivu makse selgitusega „Tartu halduskohus – õiguskaitse-Furs tyhistamise asjas“ (maksekorraldus panga märkega 23091901893419; dtl 83). Kohus tagastab vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 1 maksekorralduse märkega 23091901893419 alusel enam tasutud riigilõivu (20 eurot) kaebaja pangakontole.
27.Asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime ja kinnistu aadressi ning pangakonto numbri otsuses tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).