Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
3-23-1133 11. jaanuar 2024 Kadri Palm Pareto Capital OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 9. märtsi 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Pareto Capital OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Jaanek Lips Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pareto Capital OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X ja Y nimed ja ridaelamuboksi aadress asendada tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12. veebruaril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 9. märtsi 2023. a maksuotsusega nr 12.2-3/060006-6 Pareto Capital OÜ-d tasuma 39 388,21 eurot (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 3-9).
3-23-1133 Maksuotsuse lahutamatuks osaks on 2. veebruari 2023. a kontrolliakt nr 12.2-3/060006-5, mis kajastab kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (dtl 22-27). MTA tuvastas, et kaebaja on ridaelamuboksi välja üürinud oma juhatuse liikmele Yle ning seda kasutatakse eluruumina tema ja tema perekonna poolt. Kuna käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 2 p 2 kohaselt on eluruumide üürile andmine maksuvaba käive, siis Pareto Capital OÜ-l puudus KMS § 29 lg 1 kohaselt seaduslik alus maksuvaba käibe tarbeks soetatud ridaelamuboksi sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
2.Kaebaja esitas 10. aprillil 2023 vaide MTA 9. märtsi 2023. a maksuotsusele (dtl 48-51). Kaebaja selgitas, et soetas kinnistu oma ettevõtlusega seotult ja maksustatava käibe tarbeks. Kinnistu oli mõeldud edasivõõrandamiseks, kuid see on hetkel takistatud, sest hoonel puudub kasutusluba. MTA jättis 24. aprilli 2023. a vaideotsusega nr 6-1/5341-2 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 44-47). MTA leidis, et KMS § 16 lg 2 p 2 rakendamisel ei oma tähendust, kas korterile, mida välja üüritakse, on antud kasutusluba või mitte.
3.Pareto Capital OÜ esitas 23. mail 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse MTA 9. märtsi 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamiseks (dtl 30-33).
4.Tartu Halduskohus võttis 12. juuni 2023. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks MTA ja kohustas vastustajat esitama vastus kaebusele ja haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 54-56).
5.MTA esitas 14. juulil 2023 vastuse kaebusele (dtl 57-63).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja taotleb MTA 9. märtsi 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.
MTA on käsitlenud ebaõigesti äriühingu eesmärki ridaelamuboksi soetamisel. Kaebaja on soetanud kinnistu oma ettevõtlusega seotult ja maksustatava käibe tarbeks, MTA vastupidised väited ei ole põhjendatud.
6.2.Riigikohus on lahendi nr 3-3-1-20-05 p-s 22 põhjendanud, et isegi, kui asjaolude kohaselt on tegevus (elamu ehitus) suunatud äriühingu osaniku vajaduste rahuldamisele, siis sellest ei saa teha järeldust, et nimetatud äriühingu tegevus pole ettevõtlus või et selline tegevus on õigusvastane. Äriühingu tegevus vastab ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust ainult ühele kliendile, kelleks võib olla ka sama äriühingu osanik või aktsionär. Riigikohus ei näinud siinjuures käibemaksuseaduse rikkumist, kui ka viidati sellele, et juhatuse liige/osanik kasutas elamut mingi aeg maksuvabas käibes.
6.3.Kaebaja on algusest peale selgitanud, et kinnistu oli mõeldud edasivõõrandamiseks, millest tekib ka käibemaksu tasumise kohustus. Maksumenetluse algatamisel ja ka veel maksuotsuse tegemise ajal, oli kinnisasja edasivõõrandamine takistatud, kuivõrd hoonel puudus kasutusluba, st korteriomandit ei olnud veel valmis ehitatud ja seda ei oleks saadud ka valminuna kasutusele võtta.
6.4.Asjaolu, et korteriomandit kasutatakse eluruumina, ei tähenda, et kaebaja algsed eesmärgid seoses korteri omandamisega oleksid muutunud. Pealegi on kaebaja teinud soodsa investeeringu, maksuhaldurile on esitatud tõendid korteri hinnakasvust vahepealsel perioodil. See tähendab, et edasivõõrandamisel saab riik tagasi suurema käibemaksusumma, kui kuulus soetamisel sisendisse arvamisele.
3-23-1133
Kui maksuhaldur väidab, et korter on võetud esmasesse kasutusse ja selle edasimüügil ei saa enam käibemaksu lisada, siis see asjaolu ei võta ära teadmist, et korter soetati ühe peamise eesmärgiga see edasi müüa. Samuti on hinnanguline küsimus korteri kasutatusest – kaebaja hinnangul ei saa enne kasutusloa andmist rääkida sellest, et korter oleks valmis. Hoonel ja korteril on vaja enne kasutusloa saamist teha veel ehituslikke töid (sh päikesepaneelid jmt), mistõttu on korteri näol tegemist mittevalmis objektiga, mida põhimõtteliselt ei tohikski kasutada.
6.6.Igal juhul ei ole MTA-l juba praegu õigust küsida käibemaksu tagasi. Selle küsimuse juurde võib tulla tagasi siis, kui korterit hakatakse edasi müüa. Kujunenud olukorras on kaebaja seisukohal, et edasimüügil peab ta lisama müügisummale käibemaksu, kuivõrd ta müüb sel juhul uut ja kasutamata korterit (peale kasutusloa saamist). Sellisel juhul saab riik käibemaksusummad igal juhul kätte ja arvestades korteri hinnakasvu, oleks käibemaksusumma veelgi suurem, kui maksuotsuses fikseeritud käibemaksuosa.
6.7.MTA ametnikud on maksumenetluses rikkunud menetlusnorme, sest asjaolu, kas ja kuidas korterit kasutatakse, on tuvastatud vaatluse raames, mil on küsitletud korteri uksel väikest last, mis on vägagi küsitav käitumine. Maksumenetluses ei ole aga näha, et maksuhaldur oma tegevuses mingeid probleeme näeks.
7.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised.
MTA nõustamismenetluse ajal plaanis kaebaja ridaelamuboksi turuhinna alusel välja üürida Xle (kaebaja juhatuse liikme Y abikaasa). Hiljem loobus kaebaja väidetavalt sellest kavatsusest MTA selgituste järgselt. Kaalutlusena esitles kaebaja siis põhjuseks enne esmast kasutuselevõttu võimaliku müügiprotsessi.
7.2.MTA selgitas 10. jaanuari 2022. a e-kirjas kaebajale, et tegu on eluruumiga. KMS § 29 lg 1 alusel on eluruumi ja selle tarbeks soetatud kaupade ja teenuste käibemaksu lubatud sisendkäibemaksuna deklareerida vaid juhul, kui ruume asutakse kasutama maksustatava käibe tarbeks. Kaebaja puhul seda olukorda täheldada ei saanud. MTA selgitas kaebajale, et kaebaja osanikust juhatuse liikme abikaasale ridaelamuboksi üürimine on maksuvaba käive. Seega oli ridaelamu selle eesmärgi tarbeks soetatud vara. Kaebaja hilisemad kaalutlused olid MTA sekkumise järgselt ilmselt välja mõeldud. MTA palus kaebajal esitada septembrikuu 2021 KMD parandused.
7.3.Kaebaja MTA positsiooni ei jaganud, mille järgselt alustas MTA maksukontrolli etteteatamata vaatlusega. Sellele järgnes teinegi vaatlustoiming. Toimingute käigus leidis kinnitust MTA kahtlus, et perekond X oli kaebaja soetatud ridaelamusse sisse kolinud 2021 novembris ja selle kasutusele võtnud oma isikliku eluruumina. Xte naaber kinnitas (dtl 211-214), et ridaelamus elavad igapäevaselt Y. ja X koos kahe lapse ja koeraga ning kliente ega sõpru seal ei käi. Seega ei haakunud kaebaja poolt MTA-le avaldatud alternatiivsed eesmärgid tegelikkusega.
7.4.Põhjendatud ei ole kaebaja kriitika, et MTA ei ole arvestanud kinnistu soetamise eesmärki ühingu ettevõtluse vaatenurgast. Kaebaja esindajad võtsid ridaelamu selle soetamise järgselt oma eluruumina faktiliselt kasutusse. Seega ei saanud võimaliku edasimüügi korral olla tegu enam esmase kasutuselevõtuga võimaliku uue omaniku poolt. Kasutusloa puudumine ei välista esmast kasutuselevõttu.
7.5.Kaebaja on esitanud MTA-le üürilepingu, mis kinnitab ühemõtteliselt, et X üüris ridaelamut alates 15. novembrist 2021 kaebajalt ning viimane võimaldas neil sinna sisse kolida. Ridaelamuboksi esmast kasutuselevõttu kinnitavad ka MTA poolt teostatud vaatlustoimingud.
3-23-1133
Eluruumi edasiüürimisel on tegu maksuvaba käibega, mille korral sisendkäibemaksu mahaarvamine soetuselt ei ole põhjendatud. Kaebaja vastuväited, et ta ei olnud kursis kinnisvara soetamise maksunüanssidega ei ole asjakohased. Nõustamismenetluse käigus on MTA kaebajat selles osas põhjalikult informeeritud.
7.7.Kaebaja juhatuse liikmel oli algusest peale varjatud plaan eluruumid oma pere elukohana kasutusse võtta ning saada sellest maksueelis sisendkäibemaksu võrra.
7.8.Kaebaja väitis 12. jaanuari 2022. a e-kirjas, et hakkab tegema ettevalmistusi korteri müügiprotsessiks, et teenida võimalikult hinnatõusult tulu ning müügi korral deklareerib ja tasub käibemaksu, kuid faktiliselt jätkati ridaelamu kasutamist oma elukohana. Kuna kaebaja ei deklareerinud 2022. a ei 9% käivet (st majutusteenust) ega maksuvaba käivet (st eluaseme üüritulu) ja kaebajal puudus 20% maksutatav käive, paluti täiendavat teavet, kommunaalarveid ning võimaliku müügikuulutust, millele kaebaja sisuliselt ei vastanud.
7.9.Kaebaja on MTA-le ise möönnud, et ostetud eluruume kasutatakse juba tema juhatuse liikme perekonna eluruumidena. Sellisel juhul oleks KMS § 16 lg 2 p 3 kohaselt ridaelamuboksi edasi müügi korral tegemist maksuvaba käibega, kuna kinnisasi on olnud juba kasutusel eluruumina.
7.10.Asjaolu, et hoonele on vaja teha ehituslike järeltöid enne kasutusloa saamist (päiksepaneelid jms) ei tähenda, et see välistab esmase kasutuselevõtu võimaluse KMS tähenduses.
7.11.Esimesel vaatlusel väitis juhatuse liige Y telefoni teel tehtud videokõnes, kui teavitati teda kontrolli alustamisest ja etteteatamata vaatluse läbiviimisest, et hetkel vaatlust läbi viia ei saa ning katkestas kõne. Asjaolus, et 6. detsembri 2022. a vaatluse käigus avas kodu ukse laps ja teavitas MTA audiitoreid, et vanemaid ei ole kodus ning helistas isale ja ulatas telefoni audiitoritele, ei näe vastustaja midagi küsitavat ega probleemset. Vaatluse protokollis on vaatluse käik protokollitud korrektselt. Samuti on korrektselt protokollitud oma eluruumidest toimingu ajal väljunud naabri ütlused vaatluse käigus.
7.12.Tartu Ringkonnakohus on oma 1. märtsi 2023. a määruse nr 3-22-2598 p-s 12 märkinud, et maksumenetluse esmasteks ametlikeks toiminguteks ei pea ilmtingimata olema kirjalikul teel andmete küsimine või isiku kohustamine selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuda, vaid teatud juhtudel on põhjendatud vaatluse läbiviimine ja sealt edasi järgnevate menetlustoimingute sooritamine. Seega ei ole MTA tegutsenud lubamatult.
7.13.16. detsembri 2022. a vaatlusel, kui Y oli ka ise kodus, keeldus aga kaebaja esindaja ridaelamuboksis vaatluse läbiviimise võimaldamisest põhjendusel, et tegemist on eluruumiga. Seega on kaebaja sisuliselt kaasitamiskohustust rikkunud ja võtnud omaks väite, et tegu on kaebaja juhatuse liikme pere kasutusele võetud eluruumidega.
7.14.Eeltoodust nähtub selgelt, et kohe peale ridaelamuboksi soetamist kaebaja poolt oli plaan asuda seda oma lähedasele välja üürima. Kuivõrd kinnisvara või selle üürimine on käibemaksuvaba, siis oli juba kinnisasja soetamise hetkel eesmärgiks asuda seda kasutama maksuvabal eesmärgil. Mis puudutab kaebaja väidet, mille kohaselt korteriomandi edasimüügil saab riik sellest suurema käibemaksuosa, kui soetamisel sisendisse kanti, siis ei ole selline seisukoht kooskõlas KMS § 16 lg 2 p-ga 3, mille kohaselt ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa. Asjaolu, et korterile ei ole veel antud kasutusluba, ei tähenda, et seda ei saaks kasutada. KMS § 16 lg 2 p 2 rakendamisel ei oma tähendust see, kas korterile, mida välja üüritakse, on antud kasutusluba või mitte. Oluline on üksnes asjaolu, et korterit üüritakse. Sama puudutab ka KMS § 16 lg 2 p-i 3, kuivõrd korterit on juba eluruumina kasutatud, siis ei oma mingit rolli see, kas see kasutamine toimus ajal, mil kasutusluba oli antud või enne seda.
7.15.Maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et
3-23-1133 maksusumma määrati valesti. Kontrolli käigus on kogutud piisavalt tõendeid, mis põhjendavad kahtlust kaebaja poolt esitatud andmete õigsuses ning nende põhjal on tehtud põhjendatud järeldused.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki maksuhalduri põhjendusi üle korrata.
9.Vaidlustatud maksuotsusega kohustati kaebajat tasuma 39 388,21 eurot, sest 1) ridaelamuboks soetati maksuvaba käibe tarbeks, 2) ridaelamuboksi kasutatakse eluruumina, 3) kaebaja ei ole esitanud ülejäänud sisendkäibemaksu tõendamiseks dokumente. Maksuhaldur on seisukohal, et kuivõrd KMS § 16 lg 2 p kohaselt on eluruumide üürile andmine maksuvaba käive, siis puudub kaebajal KMS § 29 lg 1 kohaselt seaduslik alus maksuvaba käibe tarbeks soetatud ridaelamuboksi sisendkäibemaksu 39 166,67 eurot mahaarvamiseks. Samuti leidis MTA, et kuna kaebaja ei ole esitanud nõuetekohaseid arveid, siis puudub õigus sisendkäibemaksu summas 221,54 eurot maha arvata, sest dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on täitmata KMS § 31 lg-st 1, § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad tingimused, mille kohaselt arvatakse ettevõtlusega seotud ja maksustatava käibe tarbeks teiselt maksukohustuslaselt soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks maha nõuetekohase arve alusel.
10.Kaebaja põhjendab kaebust peaasjalikult väitega, et vastustaja on käsitlenud ebaõigesti kaebaja eesmärki ridaelamuboksi soetamisel. Kaebaja väidab, et on soetanud kinnistu oma ettevõtlusega seotult ja maksustatava käibe tarbeks. Kinnistu oli mõeldud edasivõõrandamiseks, millest tekib ka käibemaksu tasumise kohustus. Samuti märgib kaebaja, et asjaolu, et korteriomandit kasutatakse eluruumina, ei tähenda, et kaebaja algsed eesmärgid seoses korteri omandamisega oleksid muutunud.
11.Asja materjalidest nähtub, et Eesti Ühistumajad OÜ müüs 1. septembril 2021 Pareto Capital OÜ-le (esindaja X) Tartu linnas, xxx asuva korteriomandi, mille eriomandi esemeks oli eluruum nr 1 hinnaga 235 000 eurot (ostuhind sisaldas käibemaksu summas 39 166,67 eurot) (korteriomandi müügileping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud, dtl 152161). Nimetatud lepingu p 1.7.4 kohaselt soovis Pareto Capital OÜ lepingu eseme osta eesmärgiga kasutada seda oma äritegevuses sihtotstarbe kohaselt. Lepingu p-st 2.2. nähtub, et ostuhind 235 000 eurot on hüpoteegipidaja TARTU HOIU-LAENUÜHISTU poolt Pareto Capital OÜ-le väljastatud laenu arvel tasutud Eesti Ühistumajad OÜ kontole. Korteriomandi müügi kohta on Eesti Ühistumajad OÜ esitanud 1. septembril 2021 Pareto Capital OÜ-le arve nr EYM3728 (dtl 172). Vaidlust ei ole, et kaebaja on septembrikuu 2021. a käibedeklaratsioonil deklareerinud sisendkäibemaksu 39 388,21 eurot, sh Eesti Ühistumajad OÜ-lt soetatud ridaelamuboksi eest tasutud käibemaksu summas 39 166,67 eurot (KMD INF B, dtl 116).
12.Samuti nähtub asja materjalidest, et ehitisregistri andmetel on xxx, Tartu eluruum (dtl 249). Ka kasutusloa taotlusest 2211371/12898 nähtub, et ridaelamu aadressil Xxx, Tartu on eluhoone, mille eluruumide pind kokku on 798,4 m2 ning mitteeluruumide pind kokku on 0,0 m2 (dtl 173-182). Pareto Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige X (üürileandja) on sõlminud Yga (üürnik) 15. novembril 2021. a üürilepingu, mille kohaselt üürileandja andis üürnikule tasu eest kasutamiseks Tartus, Xxx-1 asuva ridaelamuboksi (dtl 263-264). Lepingu p 2.1. kohaselt kohustus üürnik maksma üürileandjale üüri 750 eurot kuus. Üüri arvestus algas 1.
3-23-1133 detsembrist 2021, kui üürnikul on olnud võimalik ruumidesse sisse kolida. MTA poolt Xxx aadressil 16. detsembril 2022 läbi viidud vaatlusel tuli uksele Y, kes ütles, et tegemist ei ole Pareto Capital OÜ tegevuskohaga, vaid eluruumiga (dtl 274). Seda kinnitas Y ka 16. detsembri 2022. a eluruumide vaatluse protokolli lisas (dtl 276). Ka varasema, 6. detsembri 2022. a vaatluse protokollist nähtub, et suulisi selgitusi küsiti naabrilt, kes selgitas, et tegemist on eluruumiga (dtl 209). Ka kolmanda isiku suuliste seletuste protokollist nähtub, et kõnealuses ridaelamuboksis elavad Y ja X laste ja koeraga alates 2021. a novembrikuust (dtl 211). Samuti on Y 19. jaanuaril 2023 MTA-le antud seletustes selgitanud, et ridaelamuboksi andis Pareto Capital OÜ üürile Yle, kes elab seal oma perega sees ja kasutab eluruumina (dtl 75).
13.Seega nähtub asja materjalidest üheselt, et kaebajale kuuluv korteriomand Xxx on eluruum, mis on välja üüritud kaebaja juhatuse liikmele. Vaidluse lahendus sõltub sellest, kuidas tõlgendada ja kohaldada KMS §-s 16 sätestatud kinnisasja üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmise maksuvabastust. KMS § 16 lg 2 p 2 näeb ette, et käibemaksuga ei maksustata kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist. Samas ei kohaldata maksuvabastust majutusteenuse osutamisele ning sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele. KMS § 16 lg 3 p 1 annab maksumaksjale võimaluse loobuda viidatud maksuvabastusest, välja arvatud eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmisel. KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg-s 4 ning lg 6 p-des 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lg-s 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.
14.Riigikohus on 2. märtsi 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-47-15 p-s 12 selgitanud, et KMS § 16 lg 2 p 2 ja lg 3 p 1 tõlgendamisel saab teha järelduse, et majutusteenuse pakkumine pole kunagi maksuvaba ja eluruumi üürile, rendile või kasutusvaldusesse andmine on alati maksuvaba, muu kinnisasja või selle osa kasutusse andmine on maksuvaba, kui maksukohustuslane pole maksuvabastusest loobunud. Seega tuleks eluruumi soetamine maksustatava käibe tarbeks kõne alla juhul, kui see soetatakse eesmärgiga osutada neis ruumides majutusteenust. Turismiseaduse § 17 kohaselt on majutusteenus ööbimisvõimaluse ning sellega kaasneva kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük majutusettevõtja poolt.
15.Kuna kaebaja on andnud eluruumi üürile, siis on maksuhaldur õigesti leidnud, et tegemist on KMS § 16 lg 2 p 2 mõttes maksuvaba käibega ning kaebaja eluruumi üürileandjana ei või tehingu hinnale KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt käibemaksu lisada.
16.Kaebaja ei ole väitnud, et ta osutas majutusteenust või et ta üüris korteriomandit välja büroo või kontorina või et ta oleks asunud korteriomandi kasutusotstarvet muutma. Kaebaja on väitnud, et ta soetas kinnistu eesmärgiga see edasi võõrandada. Y maksuhaldurile 19. jaanuaril 2023 antud selgitustest nähtub, et ridaelamuboksi edasi müümine on plaanis kasutusloa saamisel (dtl 75). Kohus selgitab, et oluline on see, et vaidlusaluses maksuotsuses märgitud kontrolliperioodil üüris kaebaja ridaelamuboksi eluruumina välja ja seda kasutati faktiliselt alaliseks elamiseks. Sõltumata kaebaja eesmärgist tuleb maksuhalduril lähtuda tekkinud faktilisest olukorrast kontrolliperioodil ja tõlgendada tehingut vastavalt selle tegelikule majanduslikule sisule. Ainuüksi asjaolu, et kaebaja kavatses korteriomandi võõrandada, ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks.
3-23-1133
17.Samuti on õige maksuhalduri seisukoht, et kuna kaebaja esindajad võtsid ridaelamu selle soetamise järgselt oma eluruumina faktiliselt kasutusse, siis ei saa korteriomandi edasimüügi korral olla enam tegu esmase kasutuselevõtuga. Tegu poleks siis enam uue kinnisasja müügiga KMS mõttes. Seejuures ei oma KMS § 16 lg 2 p 2 rakendamisel tähendust see, kas korteriomandile, mida välja üüritakse, on antud kasutusluba või mitte.
18.Kaebaja leiab, et ta on kinnistu soetanud oma ettevõtlusega seonduvalt. Kohus selgitab, et ettevõtlus ei ole samastatav maksustatava käibega, sest ettevõtlusest osa moodustab ka maksuvaba käive.
19.Kaebaja on seisukohal, et MTA ametnikud on maksumenetluses rikkunud menetlusnorme, sest asjaolu, kas ja kuidas korterit kasutatakse, on tuvastatud vaatluse raames, mil on küsitletud korteri uksel väikest last, mis on vägagi küsitav käitumine. Kohus kaebajaga ei nõustu. Praegusel juhul algas maksukontroll 6. detsembri 2022. a korralduse nr 12.23/060006-1 alusel (dtl 143). Nimetatud korralduse alusel viidi kaebajale kuuluval tegevuskoha aadressil läbi etteteatamata vaatlus, mille eesmärgiks oli kontrollida Pareto Capital OÜ kinnisvara Xxx, Tartu kasutamist ettevõtluses. MTA proovis korraldust kätte toimetada ettevõtte tegevuskohas Xxx, Tartu, kus tuli uksele vastu laps, kes helistas oma isale ehk Pareto Capital OÜ juhatuse liikmele ning andis telefoni vaatlust läbi viinud MTA ametnikele. Videokõnes selgitas MTA, et alustab kontrolli etteteatamata vaatlusega. Juhatuse liige ei võimaldanud vaatlust läbi viia ning katkestas kõne (dtl 144). Isegi kui MTA ametnikud palusid lapsel oma isale helistada, ei saa seda pidada menetlusnormide rikkumiseks. Vaatluse läbiviimine kaebaja tegevuskohas on lubatud. MTA ametnikud ei ole last küsitlenud, laps on isale helistades andnud telefoni ametnikele, kes teavitasid Yt asjaolust viia vaatlus läbi. Seda kaebaja esindaja ei lubanud ning kuna kaebaja juhatuse liiget ei olnud kohal, vaatlust eluruumis ei toimunudki.
20.Kuna kaebaja ei esitanud ülejäänud sisendkäibemaksu tõendamiseks dokumente (kontrolliakti p 1.1.2.3 ja maksuotsuse p 2.1.2.3), siis leidis maksuhaldur õigesti, et dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu mahaarvamiseks on täitmata KMS § 31 lg-st 1, § 29 lg-st 1 ja lg 3 p-st 1 tulenevad tingimused, mille kohaselt arvatakse ettevõtlusega seotud ja maksustatava käibe tarbeks teiselt maksukohustuslaselt soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks maha nõuete kohase arve alusel. Kuna kaebaja ei ole esitanud MTAle nõuetekohaseid arveid, siis puudub tal õigus sisendkäibemaksu summas 221,54 eurot maha arvata, sest sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei ole täidetud.
21.Eelnevast tulenevalt jääb rahuldamata kaebaja kaebus MTA 9. märtsi 2023. a maksuotsuse nr 12.2-3/060006-6 tühistamiseks. Vaidlusalune maksuotsus on kooskõlas kehtiva õigusega.
22.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna MTA ei ole kohtule esitanud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
23.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X ja Y nimed ja ridaelamuboksi aadress asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).