Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 11.01.2024, Tartu 3-21-397 X kaebus Justiitsministeeriumi vastu haldusasjades nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetlustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus muutmata.
2.Jätta X menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 12.02.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 03.12.2020 Justiitsministeeriumile (JUM) taotluse haldusasjas nr 3-07-2639 ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetlusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Taotluse kohaselt tuleb menetluse algust arvestada alates 18.09.2007, kui ta esitas taotluse vanglale. Menetlus on olnud pikk, kurnav ja stressi tekitav. Selle aja jooksul ei pääsenud ta ligi vajalikule õigusinfole oma õiguste kaitsel. Menetluse ajal põhjustati talle ka vaimseid kannatusi ebameeldivuste, pideva ootamise ja teadmatuse tõttu. Asjas tuleb analoogia korras lähtuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusest (SKHS).
2.X esitas 14.12.2020 JUM-le taotluse haldusasjades nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetlustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 500 eurot. Taotluse kohaselt nimetatud asjades tuleb kohtumenetluse kestuse hulka arvestada eelnevate haldus- ja vaidemenetluste kestus. X vajas kiiret otsust, kuna kaitses oma põhiõigust perekonnaelule (klaasist vahesein X ja tema abikaasa lühiajalisel kokkusaamisel). Menetlused olid kaebaja põhiõiguste kaitseks väga olulised. Venimine toimus kohtute süül. Menetluse ajal põhjustati talle ka vaimseid kannatusi ebameeldivuste, pideva ootamise ja teadmatuse tõttu. Pika menetluse ajal suri tema abikaasa, mistõttu jäi kohtuotsusest tulenev kasu realiseerimata. Asjas tuleb analoogia korras lähtuda SKHS-st.
3.JUM jättis 25.01.2021. a vastusega nr 11-7/7415-2 X kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. JUM selgitas, et saab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus tekitatud kahju eest hüvitise välja mõista ainult juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. JUM-le esitatud andmetest ei ilmne kuriteo asjaolusid. Ka ei ilmne kahju hüvitamise taotlustest kahju hüvitamise aluseid, kuna kohtute tegevus on olnud õiguspärane.
4.X esitas 22.02.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 22.12.2022 täiendava seisukoha. Kaebaja palus JUM-lt välja mõista haldusasjades nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 ebamõistlikult kaua kestnud kohtumenetlustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kokku 1000 eurot. Veel palus kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus osas, milles RVastS ei näe ette halduskohtumenetluses ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendused: 1) JUM oleks pidanud taotlused lahendama põhiseaduse (PS) § 25 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 13 alusel. Ei pea olema tuvastatud kohtuniku poolt kohtumenetluse käigus kuriteo toimepanemist. Analoogia korras saab arvestada SKHS-is sätestatuga. 2) Haldusasjas nr 3-07-2639 kestis menetlus 12 aastat ja 6 kuud (18.09.2007-31.03.2020). Mõistlikku menetlusaega on ületatud, mis on EIÕK art 6 lg 1 rikkumine. Tähtsust ei oma, et asja menetlus oli vahepeal Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK), kuna pärast EIK-i otsust jätkus menetlus halduskohtus ning EIK-i poole oli kaebaja sunnitud pöörduma Eesti kohtuvõimu süül ja oma põhiõiguste kaitseks. Alusetu on JUM-i väide, et kaebaja käitumine venitas menetlust. Kaebaja ei olnud nõus menetluse peatamisega. Kaebaja muutis nõuet, vastates kohtunõudele ning see oli vajalik kaebaja põhiõiguste kaitseks. 3) Haldusasjades nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 kestis menetlus 4 aastat 5 kuud ja 17 päeva, millega ületati mõistlikku menetlusaega. Menetlusi ei tule eraldi arvestada. Menetlused olid kaebaja põhiõiguste kaitseks väga olulised.
5.JUM palus 14.10.2021. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Asjas kohaldub erinormina RVastS § 15 lg 1. Puudub pädeva kohtu lahend, millega oleks tuvastatud, et kaebuses nimetatud haldusasju menetlenud kohtunikud oleksid pannud toime kuriteo. 2) Kohus ei ole haldusasja nr 3-07-2639 lahendamisega venitanud. Riigisiseselt jõudis kohtuvaidlus lõpliku lahendini 2 aastaga. Menetlus EIK-is kestis ca 6 aastat. JUM ei vastuta EIK-is toimunud menetluse kestusest tingitud võimaliku kahju eest. 21.08.2019 oleks võinud vaidlus lõppeda, kuid kaebaja soovis nõuet muuta. Kaebaja käitumine näitab, et ta soovis menetlust venitada. Kaebuse menetlemine oli tavapärasest keerulisem. EIK leidis, et rikkumise tuvastamine kujutab piisavat õiglast hüvitist kaebaja kantud mistahes mittevaralise kahju eest. 3). Haldusasi nr 3-14-50429 kestis vähem kui 3 kuud. Kohus ei ole haldusasja nr 3-14-50429 lahendamisega venitanud. Haldusasja nr 3-14-52552 menetlus kestis kokku 3,5 aastat ning selle aja jooksul muutis kaebaja kaebuse alust. Kohtud ei ole tahtlikult menetlusega venitanud.
6.Tartu Halduskohus jättis 16.01.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Puudub pädeva kohtu lahend, millega oleks tuvastatud, et haldusasju nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlenud kohtunikud oleksid pannud toime kuriteo. Halduskohtul ei ole pädevust kuritegu tuvastada. Normi põhiseadusvastaseks tunnistamise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, s.t asjaolu, et kohtumenetluses esines õigusvastane viivitus. Halduskohtumenetluse pikkust hakatakse üldjuhul lugema nõuetekohase kaebuse esitamisest pädevale kohtule, kuid EIK praktika kohaselt võib teatud juhtudel olla vajalik kohtumenetluse kestuse hulka arvata ka haldusmenetluse aeg. 2) Haldusasjas nr 3-07-2639 tuleb EIK praktikat arvestades menetluse alguseks lugeda 18.10.2007, kui vangla jättis kaebaja taotluse rahuldamata. Sellest hetkest tekkis vaidlus. Kohus otsustas 21.08.2019 menetluse lõpetada. Asja menetlus kestis 18.10.2007-31.03.2020. Ehkki asja menetlus on olnud pikk, ei saa seda kõiki asjaolusid kogumis arvestades pidada ebamõistlikult pikaks ega omistada vastutust selle eest Eesti riigile. Analüüsides Eesti kohtute tegevusi igas kohtuastmes, ei ilmne, et kohtud oleksid menetlustoimingute tegemisega ebamõistlikult viivitanud. 3) Halduskohus lahendas kaebuse kõigepealt veidi rohkem kui poole aastaga. Kohtumenetlus oleks kestnud veelgi vähem, kui kaebaja ei oleks taotlenud istungi edasilükkamist. Ringkonnakohus lahendas apellatsioonkaebused veidi rohkem kui 2 kuuga, seega oli menetlus ringkonnakohtus väga kiire. Riigikohtus kestis kassatsioonkaebuste menetlemine umbes aasta. Selle aja jooksul otsustati asi anda lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Asja Riigikohtu üldkogule üleandmine viitab, et asi oli keerukas ja põhimõttelise tähtsusega ning tähendab, et asja lahendamisele võib kuluda enam aega. Eriarvamuse kirjutasid 4 kohtunikku. Ka see osutab, et asi ei olnud lihtne ega üheselt mõistetav. Seega enne asja EIK-i liikumist kestis menetlus umbes 2 aastat (18.10.2007-07.12.2009), mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks, arvestades, et see hõlmab kohtueelset menetlust ja kohtumenetlust läbi kolme kohtuastme. 4) Kaebaja teistmisavalduse lahendas Riigikohus veidi vähem kui aastaga. Asja korduv üleandmine järjest suuremale kohtukoosseisule viitab, et asi ei olnud ka pärast EIK otsuse tegemist üheselt selge. Pärast asja halduskohtule uueks lahendamiseks saatmist kestis menetlus halduskohtus umbes 2 aastat, millest suurema osa aja oli menetlus peatatud. Kaebaja ei esitanud menetluse peatamise määruse peale määruskaebust. Seda tuleb tõlgendada nii, et kaebaja aktsepteeris menetluse peatamist ja sellest tingitud täiendavat ajakulu. Sellises olukorras ei saa menetluse peatamisega kaasnenud ajakulu olla kohtule ja riigile etteheidetav. Seadusemuudatuse tõttu oli kaebajale Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehtedele juurdepääs tagatud alates 01.08.2019 ning selleks hetkeks oli kaebaja oma kaebusega taotletava eesmärgi saavutanud. Sellest hoolimata vaidlustas kaebaja halduskohtu 21.08.2019. a määruse, millega menetlus lõpetati. Menetluse kestmine 21.08.2019-31.03.2020 oli tingitud kaebaja tegevusest. Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse umbes 2 kuuga ja Riigikohus umbes 4 kuuga. Seega on kaebaja määruskaebused lahendatud suhteliselt kiiresti. 5) Kohtud on tegutsenud nii kiiresti kui asja iseloom, kohtukoosseisu suurus ja menetlusosaliste käitumine seda võimaldanud on. Tuleb arvestada, et kohtunikel on korraga vaja menetleda suurt hulka kohtuasju. Kaebaja asi ei olnud seaduse järgi prioriteetne. Järelikult ei olnud kohtutel kohustust tegeleda sellega esmajärjekorras. Ka tuleb arvesse võtta, et kohtunikud kasutavad õigust puhkusele. Menetlusaega on mõjutanud ka see, et kaebaja ei esitanud edasikaebusi edasikaebetähtaja alguses, vaid pigem lõpupoole. 6) Menetluse kestus EIK-is viitab, et tegemist oli keeruka asjaga, mille lahendus ei olnud üheselt selge. Asja keerukusele ja ebaselgusele viitab ka see, et üks EIK kohtunik kirjutas eriarvamuse. Seda arvestades ei saa Eesti kohtutele ette heita, et kaebaja kaebusi kohe ei rahuldatud. Kaebajal oli võimalik taotleda, et kohus võtaks vangla viidatud seaduseelnõude seletuskirjad, EIK lahendite tõlked (EIK lahendid ametlikes keeltes olid kaebajale EIK
kodulehe kaudu kättesaadavad) ja õiguskantsleri seisukohad/arvamused asja materjalide juurde ning saadaks koopiad kaebajale või võimaldaks kaebajal toimikuga tutvuda. Seega ei saanud vaidlusaluste veebilehtede kaudu nimetatud teabele juurdepääsu puudumine avaldada kaebaja õigustele kuigi olulist mõju. Seda saab järeldada ka sellest, et EIK ei pidanud põhjendatuks mõista kaebajale veebilehtedele juurdepääsu võimaldamata jätmise eest välja rahalist hüvitist. 7) Haldusasjade nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlused koos eelnevate haldus- ja vaidemenetlustega tuleb lugeda üheks menetluseks. Haldusasja nr 3-14-50429 esemeks oli vangla 05.02.2014. a keeldumine, haldusasja nr 3-14-52552 esemeks oli vangla 28.08.2014. a keeldumine. Kuna asjade esemeks olid erinevad vangla haldusaktid, ei saa neid lugeda üheks menetluseks. Menetlus haldusasjas nr 3-14-50429 lõppes 28.07.2014 kohtuotsuse jõustumisega ja kaebaja esitas kahjunõude JUM-le 14.12.2020, s.t 3-aastast tähtaega ületades. Esineb alus kaebetähtaja ennistamiseks, sest kaebaja on ilmselgelt olnud eksimuses, kuidas arvestada haldusasjades nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlusaega ja sellest lähtuvalt kaebetähtaega. 8) Määravat tähendust ei ole, kas haldusasjaga nr 3-14-50429 seonduvalt lugeda menetluse alguseks vangla 13.12.2013. a või 05.02.2014. a keeldumine, sest kui menetluse alguseks lugeda 13.12.2013, ei ole ikka mõistlikku menetlusaega ületatud. Kohus lahendas kaebuse vähem kui 3 kuuga, mida koos eelneva haldus- ja vaidemenetlusega ei saa pidada ebamõistlikult pikaks. Halduskohus ei ole kaebuse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. 9) Haldusasjaga nr 3-14-52552 seonduvalt tuleb menetluse alguseks lugeda 28.08.2014, kui vangla keeldus kaebaja taotlust rahuldamast ning lõpuks tuleb lugeda 21.05.2018. Algsed nõuded ei olnud kaebaja õiguste kaitseks enam tõhusad, mistõttu oli kohtul kohustus teha talle ettepanek kaebuse muutmiseks ja kaebajal oli õigus kaebust muuta. Kaebuse muutmine ei tähenda asja läbivaatamisega otsast peale alustamist. 10) Menetluse kestuseks oli umbes 3 aastat ja 9 kuud. Asjaolusid kogumis arvestades ei ole tegemist ebamõistlikult pika menetlusega. Ei nähtu, et asjas nr 3-14-52552 oleksid kohtud üheski kohtuastmes kaebaja (edasi)kaebuste lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. Halduskohus tegi kaebaja kaebust esimest korda lahendades aktiivselt menetlustoiminguid, lahendades kaebuse umbes 7 kuuga. Esimeses apellatsioonimenetluses tegi ringkonnakohus aktiivselt menetlustoiminguid ja lahendas asja vähem kui 6 kuuga. Järgnevas halduskohtu menetluses lahendas kohus kaebuse vähem kui 3 kuuga. Järgnevas apellatsioonimenetluses lahendas ringkonnakohus asja vähem kui 7 kuuga. Asja uuesti tagasi saanud halduskohus lahendas kaebuse umbes 3 kuuga. Ringkonnakohus lahendas seejärel apellatsioonkaebuse umbes 9 kuuga. Riigikohus lahendas kassatsioonkaebuse vähem kui 2 kuuga. Ringkonnakohus pidi korduvalt asja halduskohtule menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tagasi saatma, kuid see ei ole menetlust ebamõistlikult pikaks venitanud. Ei saa ka väita, et asi oli ilmselgelt lihtne. Ka on asjakohased põhjendused, et asjade lahendamise kiirust mõjutavad kohtuniku kohustus teha menetlustoiminguid teistes kohtuasjades ja õigus kasutada väljateenitud puhkust. 11) Kaebaja jaoks võis vaidluse all olla oluline küsimus (õigus kohtuda abikaasaga klaasist vaheseinata), kuid arvestada tuleb, et kaebajal ei olnud välistatud võimalus abikaasaga kohtuda. Lühiajalistel kokkusaamistel sai kaebaja abikaasaga suhelda, pikaajalistel kokkusaamistel ei olnud takistust otse suhtlemiseks ja füüsiliseks läheduseks. Ka sai kaebaja abikaasaga suhteid hoida telefoni ja kirja teel. Seetõttu ei olnud kaebaja õigust perekonnaelule ülemäära riivatud. 12) Haldusasjade nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlused ei olnud ebamõistlikult pikad EIÕK art 6 lg 1 tähenduses. Seetõttu puudub alus kaaluda RVastS § 15 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas 22.02.2023 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Veel palub kaebaja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus osas, milles RVastS ei näe ette
halduskohtumenetluses ebamõistlikult pika menetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Asjas nr 3-07-2639 oli menetlus ebamõistlikult pikk ja vastutav on selle eest Eesti riik. Menetlus oli ebamõistlik igas kohtuastmes, mis ületas 1-aastast perioodi. Kaebaja ei pidanud menetluse peatamise määrust vaidlustama, vaid piisas, et ta esitas vastuväite, milles ei nõustunud menetluse peatamisega. Kohus leidis ebaõigesti, et menetlus kestis 21.08.2019-31.03.2020 kaebaja süül, kuna ta esitas määruskaebuse. Edasikaebamine on kaebaja õigus. Kohtuotsuse p 22 põhjendused ei ole asjassepuutuvad ega vabanda menetluse ebamõistlikku aega. EIK-i menetluse tingisid Eesti kohtute õigusvastased otsused. Kohus jättis tähelepanuta, et kui kaebaja teistmisavaldus rahuldati ja menetlus jätkus, siis on EIK-is asja menetlemise eest vastutav Eesti riik. Kohtuotsuse p 24 arutlused ei ole vaidluse esemeks. Kaebajale avaldas suurt mõju vaidlusaluste veebilehtede kaudu teabele juurdepääsu puudumine. 2) Ei nõustu kohtuga, et haldusasjade nr 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlust ei saa lugeda üheks menetluseks. Mõlemad menetlused algasid kaebaja 03.12.2013. a taotluse alusel. Kaebaja 03.12.2013. a taotlust menetles riik (vangla ja kohtud) 4 aastat 5 kuud ja 17 päeva, mis on ebamõistlikult kaua ja EÕIK art 6 lg 1 rikkumine. Kohus jättis tähelepanuta, et haldusasjas nr 3-14-50429 menetlus ei lõppenud, vaid jätkus vanglas. Asi on väga lihtne. Menetlus oli kaebaja jaoks väga tähtis, mis nõudis riigilt kiiret otsust.
8.JUM palub 27.03.2023. a vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. JUM nõustus halduskohtu tõlgendusega ning jäi 14.10.2021 esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus jättis 16.01.2023. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata, asudes kokkuvõttes seisukohale, et haldusasjade nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlused ei olnud ebamõistlikult pikad EIÕK art 6 lg 1 tähenduses ning seetõttu puudub ka alus kaaluda RVastS § 15 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Kohtuotsuse põhjendustest nähtuvalt hindas halduskohus nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti ning ühtki asjakohast kaebaja väidet ei ole tähelepanuta jäetud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohus ei ole eksinud otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel, ei ole tõendeid ebaõigesti hinnanud ega ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja suuresti samad väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kuigi kaebaja esitas haldusasjas nr 3-07-2639 halduskohtule seisukoha asjas menetluse peatamise küsimuse osas, milles ta ei nõustunud menetluse peatamisega, ei ole vaidlust selle üle, et halduskohtu määrust haldusasjas menetluse peatamise kohta kaebaja ei vaidlustanud. Halduskohtule seisukoha esitamist ei saa aga võrdsustada halduskohtu määruse vaidlustamisega määruskaebemenetluses. Kohtupraktikas on sedastatud, et seoses kohtumenetluse kestusega on asjakohane märkida, et kogu kohtumenetluse peatamise aja (5 aastat ja 7,5 kuud) ei taotlenud kaebaja kordagi kohtumenetluse uuendamist ega esitanud asjas ühtegi muud järelepärimist ega taotlust (RKHKo 20.11.2023, 3-12-201, p 13). Kaebaja ei ole esitanud haldusasjas nr 3-07-2639 enne halduskohtu poolt menetluse uuendamist kordagi taotlust menetluse uuendamiseks. Seega ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega, et
kaebaja aktsepteeris menetluse peatamist ja sellest tingitud täiendavat ajakulu. Sellises olukorras ei saa menetluse peatamisega kaasnenud ajakulu olla kohtule ja riigile etteheidetav.
12.Kuigi kaebaja õigust edasikaebuseks ei saa eitada, ei muuda see ebaõigeks halduskohtu seisukohta, et menetluse kestmine 21.08.2019-31.03.2020 oli tingitud eelkõige kaebaja enda tegevusest, sest soovimatuse tõttu leppida menetluse lõpetamisega haldusasjas nr 3-07-2639, esitas ta määruskaebusi Riigikohtuni välja (määruskaebusi ei rahuldatud). Kaebaja ei ole samas vastu vaielnud halduskohtu seisukohale, et kaebaja määruskaebused on lahendatud suhteliselt kiiresti (ringkonnakohtus umbes 2 kuuga ja Riigikohtus umbes 4 kuuga).
13.Kaebaja väide, et halduskohtu otsuse p 22 põhjendused ei ole asjassepuutuvad, on põhjendamata. Kaebaja ei ole ümber lükanud halduskohtu seisukohta, et kohtuasi ei olnud seaduse järgi prioriteetne ja järelikult ei olnud kohtutel kohustust tegeleda sellega esmajärjekorras. Samuti ei saa pidada põhjendamatuks halduskohtu seisukohta, et kohtutel tuli haldusasja nr 3-07-2639 menetledes arvestada, et ka teistes kohtuasjades saaksid menetlustoimingud tehtud. Ühtlasi arvestas halduskohus menetlusaja hindamisel asjaoludega, et kohtunikel on õigus kasutada puhkust ning edasikaebused esitas kaebaja pigem kaebetähtaja lõpupoole, mis samuti mõjutas menetlusaega. Halduskohtu poolt eelmainitud asjaolude arvesse võtmine menetlusaja kestuse hindamisel ei ole asjakohatu.
14.Halduskohus ei ole jätnud tähelepanuta, et kaebaja teistmisavaldus rahuldati osaliselt ning asi saadeti Riigikogu ja õiguskantsleri veebilehti puudutavas osas uueks lahendamiseks halduskohtule, misjärel halduskohus lõpetas asja menetluse ning see otsustus jäi muutmata ka pärast kaebaja algatatud määruskaebemenetluste läbimist ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Käesolevas haldusasjas halduskohus viitab eelmärgitule kohtuotsuse põhjenduste p-des 14 ja 15.
15.Kaebaja arusaam, et kuna teistmisavaldus rahuldati ja menetlus jätkus, siis on EIK-is asja menetlemise eest vastutav Eesti riik, ei päde. Teistmine on erakorraline õiguskaitsevahend, mille eesmärk on pärast kohtumenetluse lõppemist ja kohtuotsuse jõustumist uute oluliste asjaolude (õiguslike või ka faktiliste) ilmnemisel võimaldada menetlusosalistel oma õiguste taastamiseks taotleda juba õigusjõu omandanud kohtulahendite tühistamist ning menetluse uuendamist. Teistmine toimub pärast korralise kohtumenetluse lõppemist ega ole korralise kohtumenetluse osa (HKMS, kommenteeritud väljaanne, K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 667-668). EIK-le esitatud kaebuse menetlemine ei ole osa haldusasja nr 3-07-2639 kohtumenetlusest.
16.Arvestades kaebaja poolt halduskohtus väidetut, on ringkonnakohtu hinnangul halduskohtu otsuse p-s 24 märgitud põhjendused igati asjakohased.
17.Haldusasja nr 3-14-50429 esemeks oli vangla 05.02.2014. a keeldumine ning haldusasja nr 3-14-52552 esemeks oli vangla 28.08.2014. a keeldumine. Seega olid eelnimetatud haldusasjade esemeks vangla erinevad haldusaktid. Halduskohus leidis, et neid menetlusi ei saa lugeda üheks menetluseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta. Kaebaja apellatsioonkaebuse väited ei lükka eelmärgitut ümber.
18.Kaebaja väitel oli küsimus, kas tal on õigus kohtuda abikaasaga klaasist vaheseinata, tema jaoks väga tähtis, mis nõudis riigilt kiiret otsust. Halduskohus otsuses (põhjenduste p 43) ka möönis, et kaebaja jaoks võis kohtumenetluses vaidluse all olla oluline küsimus. Siiski sedastas halduskohus, et arvestada tuleb, et kaebajal ei olnud välistatud võimalus abikaasaga kohtuda. Lühiajalistel kokkusaamistel sai kaebaja abikaasaga suhelda, pikaajalistel kokkusaamistel ei
olnud takistust otse suhtlemiseks ja füüsiliseks läheduseks. Ka sai kaebaja abikaasaga suhteid hoida telefoni ja kirja teel. Seetõttu ei olnud kaebaja õigust perekonnaelule ülemäära riivatud. Kaebaja ei ole halduskohtu põhjendusi ümber lükanud.
19.Kaebaja nõustub halduskohtu sedastatuga, et kuna kehtiv seadus välistab nõude rahuldamise, siis on vaja otsustada, kas asjaomane normistik on põhiseaduspärane ning vajaduse korral tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kuna normi (RVastS § 15 lg 1) põhiseadusvastaseks tunnistamise eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, s.t asjaolu, et kohtumenetluses esines õigusvastane viivitus, kontrollis halduskohus poolte väiteid haldusasjade menetluse kestuse kohta. Halduskohus ka selgitas otsuses EIK praktika põhjal välja kujunenud kriteeriumeid, millest tuleb menetluse kestuse mõistlikkuse hindamisel lähtuda. Eelmärgitu üle vaidlust ei ole, kuna kaebaja nõustub apellatsioonkaebuses (p 5) halduskohtu otsuses (põhjenduste p-d 7 ja 8) märgitud selgitustega.
20.Halduskohus, hinnates haldusasja nr 3-07-2639 menetluse kestust, asus seisukohale, et iga kohtuastme menetlusi uurides nähtub, et kohtud on tegutsenud nii kiiresti kui asja iseloom, kohtukoosseisu suurus ja menetlusosaliste käitumine seda võimaldanud on. Hinnates haldusasja nr 3-14-50429 menetluse kestust, asus halduskohus seisukohale, et koos eelneva haldus- ja vaidemenetlusega ei saa menetlust pidada ebamõistlikult pikaks ning halduskohus ei ole kordagi kaebuse lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. Haldusasja nr 3-14-52552 menetluse kestust hinnates leidis halduskohus, et kõiki asjaolusid kogumis arvestades ei ole tegemist ebamõistlikult pika menetlusega ning kohtud ei ole üheski kohtuastmes kaebaja (edasi)kaebuste lahendamisega ebamõistlikult viivitanud. Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole ilmnenud asjaolusid arvestades alust tuvastada mõistliku menetlusaja rikkumist. Seega on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et haldusasjade nr 3-07-2639, 3-14-50429 ja 3-14-52552 menetlusaega ei saa pidada ebamõistlikult pikaks EIÕK art 6 lg 1 tähenduses. Seetõttu ei ole ka alust algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust RVastS § 15 lg 1 osas.
21.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16.01.2023. a otsuse muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) apellatsiooniastmes tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.