Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-708
Haldusasi
X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.03.2022 lammutamisettekirjutuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja v.adv Liisa Linna Vastustaja Tallinna linn, esindaja EV Kolmandad isikud ESIA Kapital OÜ, OSAÜHING
MAKSIPROJEKT, KS, AT, TK, SB, KS, MV, MK,
MVB
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 29.11.2023
RESOLUTSIOON
1.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.01.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X kaasomandis on aadressil Variku tee, Pirita linnaosa, Tallinn, Harjumaa asuv kinnisasi (Variku tee). Variku tee ühendab Merivälja teed Mähe-Kaasiku teega. Variku tee omanikud püstitasid Merivälja tee poolsesse otsa piirdeaia koos väravaga.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 10.03.2022 ettekirjutusega nr 2212899/00022 Variku tee kinnistu omanikke likvideerima/lammutama Variku tee kinnistule omavoliliselt rajatud ning detailplaneeringule DP031230 (DP) mittevastav piirdeaed hiljemalt 11.04.2022. Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena viidati korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lgle 1 ja ehitusseadustiku (EhS) §-le 12 ning § 132 lg 3 p-le 2. TLPA algatas Pirita linnaosa elanike kaebuste alusel 2020. a sügisel Variku teele püstitatud piirdeaia üle riikliku järelevalve menetluse. TLPA tuvastas 16.09.2021 Variku tee kinnistu paikvaatlusel, et Variku tee lõppu (Merivälja tee poolt) on rajatud piirdeaed ja läbipääs Variku teele on tagatud lukustamata värava kaudu. Väravat oli võimalik lukustada. Variku tee äärde on paigaldatud post eramaa sildiga. Variku tee kinnistul asuv piirdeaed koos väravaga on käsitatav ehitise (rajatise) püstitamisena EhS-i tähenduses. Piirdeaia rajamise kohta puudub riiklikus ehitisregistris ja TLPA arhiivis nõutav dokumentatsioon, kuigi EhS lisa 1 kohaselt on nõutav ehitisteatis ja ehitusprojekt. Seega on tegemist omavolilise ehitisega. DP ei näe Variku tee kinnistule ette piirdeaia püstitamist ega selle püstitamise võimalust. DP seletuskirja kohaselt ei ole Variku tee ümberpööramiskohale piiret ette nähtud ja selleks, et sõidukid ei saaks Variku teel sõita Merivälja teele on vajalik paigaldada Variku tee lõppu kaks tõkkeposti. Piirdeaed paikneb asukohas, kus DP kohaselt pidi olema sõidukite ja jalakäijate ühiskasutusega (kõnnitee)ala ning kaks tõkkeposti pidid paiknema alajaamaga ühel joonel. Sõltumata sellest, kas piirdeaed koos väravaga kvalifitseerub EhS lisa 1 mõttes piirdeaiaks, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, lubab EhS § 35 lg 4 nõuda ehitusteatise ja ehitusprojekti esitamist olukorras, kui TLPA-l on vaja hinnata ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Variku tee kinnistul olev eratee asub munitsipaalomandis olevate teede vahel, moodustades seeläbi jalakäijatele liiklemiseks ja mere äärde pääsemiseks ühe tervikliku tee. Seetõttu võib Variku tee kinnistule piirdeaia rajamine avaldada avalikule ruumile ja Pirita linnaosa elanike õigustele ja huvidele sellist mõju (kes on teed kasutanud aastaid randa jõudmiseks), mis annab aluse nõuda piirdeaia kohta ehitusteatist ja projekti. Kehtivale DP-le mittevastava piirdeaia rajamist ei saa Variku tee kinnistu kaasomanikud põhjendada sellega, et nad on selle rajamises saavutanud kokkuleppe. Piirdeaia rajamine on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane. Piirdeaia püstitamisega ja värava lukustamisega on Variku tee kaasomanikud teinud takistusi teele pääsemisel. DP-s sätestatud piirete rajamise keelu eesmärk on tagada toimiv elukeskkond, mis on kooskõlas Pirita üldplaneeringust tulenevate ruumiliste eesmärkidega, s.o tagatakse, et Variku teel paiknevale (kõnni)teele ei rajata avalikule ruumile ja kohalikele elanikele negatiivset mõju tekitavaid ehitisi. Ehitamisega kaasnenud mõju avalikule ruumile ja piirdeaiast tulenev püsiv negatiivne mõju (sh takistab Variku tee kinnistule püstitatud piirdeaed jalakäijate Kaasiku bussipeatuse ja Merivälja teele jõudmist) on Variku teed kasutavatele isikutele liiga koormav, mida ei ole võimalik vähendada ega leevendada. Lammutusettekirjutuse tegemine on kaalutlusotsus. Kaaluda tuleb avalikke huve, puudutatud naabrite huve ja menetlusosaliste huve. Eraomandi rikkumisest, sh prügi maha viskamise ja eratee kasutamise piiramisest tulenevad vaidlused ei kuulu TLPA pädevusse. Avalik-õiguslike normide rikkumist ja omavolilise piirdeaia püstitamist ei saa põhjendada asjaoluga, et piirdeaia püstitamisega saavad Variku tee kinnistu omanikud kaitsta eraomandit. Kehtiv DP sätestab selgelt ja üheselt, et Variku tee kinnistule on võimalik rajada vaid kaks tõkkeposti. Variku tee kinnistule omavoliliselt rajatud piirdeaeda ei ole võimalik seadustada ehitusprojekti ja ehitusteatise 2(9)
3-22-708 menetluses, kuna DP Variku tee kinnistule piirdeaia rajamist ei võimalda. Ligikaudu 4,5 meetri pikkuse piirdeaia (koos väravaga) rajamise eelduslikku maksumust arvestades ei ole piirdeaia lammutamine Variku tee kinnistu kaasomanike jaoks ülemäära koormav või üleliia kulukas. Tõendatud ei ole, et jalakäijad tekitaksid tee omanikele ülemäära negatiivseid mõjutusi, mis kaaluks üles teiste isikute ja avalikud huvid.
3.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.03.2022 ettekirjutuse nr 2212899/00022 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning täitmise keelamiseks. Kaebajal on õigus keelata väljakujunenud taval põhinev eratee kasutamine, kuna see on liigselt koormav. Variku teele rajatud värav ei ole vastuolus DP-ga. Värav on paigaldatud DP-s ette nähtud tõkkepostide vahele ega jää Variku tee ümberpööramiskohale. DP-ga ei ole seatud PlanS § 126 lg 1 p-s 21 nimetatud tingimusi. DP-s nimetamata piiretele ja väravate asukohtadele tingimuste seadmata jätmine ei tähenda, et DP keelaks nende rajamist. EhS lisa 1 kohaselt ei ole piirdeaed ega värav ehitised, mille püstitamine eeldab ehitusluba. Kaevetöödeks on vajalik vaid teavitada kohalikku omavalitsust ehitisest ehitusteatisega ning esitada ehitusprojekt. PlanS ei näe ette DP koostamise kohustust sellise rajatise puhul. Ehitamisel ei ole rikutud EhS-st tulenevat teavitamiskohustust. Piirdeaia püstitamisega ei kaasnenud kaevetöid Tallinna linna kaevetööde eeskirja tähenduses. Eeskirjaga ei reguleerita kaevetööde teostamist eraisiku omandis oleval kinnistul (Tallinna Ringkonnakohtu 29.01.2021 otsus nr 3-20-606). Piirdeaed on püstitatud vastavalt 17.06.2021 koostatud ehitusprojektile. EhS lisas 1 nimetamata juhtudel on tegemist n-ö vaba ehitustegevusega, mis ei eelda ehitamisest teavitamist ega ehitusprojekti koostamist. DP-ga ei ole kehtestatud siduvaid piiranguid piirdeaedade püstitamisele. DP näeb ette, et kruntide piirdeks on soovitavalt keevisvõrkpiirded kõrgusega kuni 1,5 m. Variku tee 5 krundi piirdeks Merivälja tee ääres on tugimüür kõrgusega 1,3 m. Sellega on DP-s selgelt jaatatud piirete püstitamise võimalikkust, sh vaidlusalusel tee krundil. Variku tee omanikud lähtusid piirdeaia rajamisel Tallinna linna praktikast, mille kohaselt ei nõuta piirdeaedade ja väravate püstitamiseks ehitusteatise ja -projekti esitamist, kui sellega ei kaasne kaevetööd Tallinna linna kaevetööde eeskirja mõistes. Tallinna linna kaevetööde eeskiri määratleb kaevetööks maapinnast enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamise ehitiste ehitamiseks (§ 2 lg 1 p 1). Piirdeaia rajamiseks ei toimunud kaevetööd sügavamal kui 30 cm, mistõttu ei olnud vaja esitada ehitusteatist (Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-606). Aga ka juhul, kui kaevetööd oleks toimunud sügavamal kui 30 cm, siis puuduks ehitusteatise esitamise kohustus, sest tegemist on eramaaga. EhS § 35 lg 4 on rakendatav ainuüksi siis, kui ehitis ei ole veel valminud. Enne ettekirjutuse andmist toimunud järelevalvemenetluses esitasid Variku tee omanikud TLPA-le mh ka ehitusprojekti ning fotod. Kaebajal on tekkinud õigustatud ootus. 2016. a ja 2021. a on linnaosavalitsus kinnitanud, et piirdeaia püstitamine on õiguspärane, mistõttu ei saanud kaebaja mõistlikult eeldada, et TLPA hakkab nõudma varasemalt õiguspäraseks tunnistatud tegevuse lõpetamist. TLPA on rikkunud selgitamiskohustust, andmata selgitust või võimalust täita teavitamiskohustust, kui kaebajal peaks selline teavitamiskohustus olema. Variku tee on eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks (EhS § 92 lg 8). Ka DP järgi on tegemist õuemaaga. Lisaks ei ole DP põhijoonisel märgitud Variku tee peale tähistust, et see tee tuleks määrata avalikku kasutusse (PlanS § 126 lg 1 p-d 4 ja 20). DP kehtestaja ainus eesmärk oli tagada Variku tee kaudu juurdepääs planeeringuala kinnistutele ja ta nägi ette, et tingimused lepivad kinnistuomanikud kokku reaalservituudi seadmise lepingus. Kuna Variku tee omanikud ei ole EhS § 92 lg 8 alusel soovinud määrata Variku teed avalikkusele 3(9)
3-22-708 ligipääsetavaks erateeks, siis võib toimuda selle avalikuks kasutamiseks määramine ainuüksi EhS § 94 menetlust järgides. DP seletuskirja p-i 5.7 tuleb tõlgendada nii, et Variku tee on juurdepääsutee planeeringuala kinnistutele jala ja sõidukitega pääsemiseks isikute poolt, kes on valitsevate kinnisasjade igakordsed omanikud, elanikud või nende külalised. DP seletuskirjas on selgesõnaliselt välja toodud, et Variku tee on eraomandis olev tee. DP menetluses on selgelt väljendatud, et teed ei ole avalikkusele juurdepääsuks vaja. Seetõttu on asjakohatud vastustaja väited, justkui peaks kaebaja tagama, et jalakäijad saaksid Merivälja tee poolt jõuda mere äärde. Igaühe õigust kasutada kaebaja kaasomandis olevat Variku teed saaks jaatada, kui kohalik omavalitsus oleks saanud õiguse teealust maad kasutada ning tee saaks lugeda avalikuks kasutamiseks. Linn on jätnud kõrvale kaebaja ja Variku tee teiste omanike esitatud vastuväited, et tee omanikud on kohustatud koristama teed kasutavate kolmandate isikute prügi ja loomade väljaheiteid, samuti tagama, et tee kasutamine oleks ohutu. Isegi kui DP-s oleks märgitud vajadus määrata Variku tee avalikku kasutusse või juurdepääsuteeks kallasrajale, saaks selle määramist avalikuks kasutuses olevaks teeks lahendada alles siis, kui sõlmitud oleks tee omanikega kokkulepe või sundvõõrandamine või sundvalduse seadmise menetluses. Siinses asjas puuduvad igasugused lepingud ja haldusaktid, mille kohaselt oleks Variku tee määratud avalikku kasutusse. Sellist kasutusala ei näe ette ka DP. Avalik huvi ei seisne paarikümne linnaelaniku huvis pääseda lühemat teed kaudu MäheKaasiku teele. Variku tee ei ole juurdepääsutee kallasrajale ega avalikku randa. Lisaks on Tallinna Kommunaalamet teavitanud TLPA-d, et linnal puudub avalik huvi määrata Variku tee avalikuks kasutamiseks ja seega seada isiklikku kasutusõigust või võõrandada kinnistu tasuta linnale. Vastustaja on teinud kaalutlusvea, hinnates avaliku huvina väikese hulga elanike huvi pääseda otsemat teed mööda Mähe-Kaasiku teeni ning leides, et see kaalub üles Variku tee omanike omandiõiguse. Kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine, mille kasutus põhineb väljakujunenud taval, kuna see on liigselt koormav (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3). Linnale esitatud pöördumistes on viidatud tee kasutamisele alates 2016. a-st. Seega ei ole Variku tee avalik kasutamine olnud pikaajaline käitumisviis. Piirkonna hooldusintensiivsus ja korrashoiu kohustus on kaebajale ja teistele Variku tee omanikele ülemäära koormav. Vastustaja ei hoolda siiani Variku teed. Seega puudub linnal tegelikkuses huvi tagada avalikkusele takistusteta juurdepääs Merivälja teelt Variku teele. Vaidlusalune ettekirjutus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Siinsel juhul ei esine kõrgendatud ohtu KorS § 5 lg 4 mõttes (vt Riigikohtu lahend nr 3-16-1050). KorS § 28 lg 1 ei anna alust laiendada olulise ohu ja kõrgendatud ohu kõrvaldamise kohustust muudele kui EhS § 11 lg 1 mõttes ohtudele. Lammutamisettekirjutus on ebaproportsionaalne, kuivõrd riivab ülemääraselt kaebaja omandiõigust. Järelevalvemenetluses on rikutud ka KorS §-s 7 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet, §-s 8 sätestatud otstarbekuse põhimõtet ning §-s 11 sätestatud selgitamiskohustust.
4.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Variku tee piirdeaed koos väravatega on püstitatud õigusliku aluseta. Kaevetööde eeskirjal ei ole seost EhS lisaga 1. 2004. a antud kohaliku omavalitsuse määrus ei saa sisustada 01.07.2015 kehtima hakanud EhS-i ega piirata või kitsendada selles sätestatud reegleid. EhS lisa 1 peab silmas igasugust kaevamist, mis kaasneb piirdeaia või värava püstitamisega. Variku tee värav on vastuolus alal kehtiva Variku tee 5 ja 6 kinnistute DP-ga. DP põhijooniselt on selgelt näha, et konkreetsesse kohta nähakse ette kaks tõkkeposti. Piirdeaia või -värava paigaldamist Variku teele nimetatud tõkkepostidest edasi põhijoonis ette ei näe. DP seletuskirja 4(9)
3-22-708 p-s 5.7 selgitatakse, et Mähe-Kaasiku tee on kogu pikkuses tähistatud märkidega 573 „õueala“, seega on ka Variku tee ja ümberpööramiskoht Variku tee otsas liikluskorralduslikult õueala; ühtlasi on Variku tee sõidukite ja jalakäijate ühiskasutusega ala. Liiklusseaduse (LS) § 64 lg 1 kohaselt tohib jalakäija liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada. DP seletuskirja punkti 4 kohaselt on juurdepääs planeeritud alale Mähe-Kaasiku teelt läbi Variku tee kinnistu; Variku tee on tupiktänav, mille lõpus on ümberpööramiskoht; jalakäijad pääsevad Merivälja teele kahe planeeritud kinnistu vahelt, kus Variku tee jätkub kergliiklusteena; tänav on valmis ehitatud. Seega on DP-ga ette nähtud, et Variku tee jääb jalakäijatele läbitavaks ja seda ei suleta. Variku tee kasutus juurdepääsuteena mereni põhineb väljakujunenud taval (KeÜS § 33 lg 3) ja läheduses ei ole muid juurdepääsuteid mereni. Variku tee on transpordimaa, mis moodustab eraldi kinnistu. Ebaseaduslikult väravaga suletud juurdepääsutee vahetus läheduses asub Kaasiku bussipeatus, mille asukoht arvestab sellega, et linnaelanikud pääsevad Variku teelt mereni. Kaasiku bussipeatus on olemas olnud vähemalt aastast 2007. Ka ei asu läheduses muid juurdepääsuteid mereni. Esineb ülekaalukas avalik huvi jalakäijate juurdepääsu säilimisele Variku teelt mereni, mis ilmselgelt kaalub üles kaebaja õigused säilitada oma transporditee kõigist puutumata. Ka kohtumenetluses ei ole kaebaja suutnud ära näidata, millised on Variku tee kinnistut läbivate jalakäijate põhjustatud negatiivsed mõjud kaebajale, mis välistaksid Variku tee kui traditsioonilise juurdepääsu tee kasutuse jalakäijate poolt, arvestades et linn on valmis koheselt võtma Variku tee hooldada. Pirita linnaosa vanem ei ole andnud nõusolekut sulgeda Variku tee ebaseaduslikult rajatud väravaga. Linn on sõlmitud lepingu, kuhu on lisatud ka Variku tee hooldus.
5.Kolmandad isikud MK, KS, MV, Maksiprojekt OÜ, TK, AT ja KS palusid kaebuse rahuldada. S. ja MB leidsid, et vaidlusaluse aia rajamist ei ole nemad kunagi toetanud, kuid õiglane oleks panna Variku tee hooldus vastustajale.
6.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Variku teele ehitatud piirdeaed ja värav pole ohtlikud ja nendest ei lähtu piirnevate kinnisasjade omanikele püsivat negatiivset mõju. Küll aga on tegemist õigusliku aluseta püsitatud ehitisega ja piirdeaed on vastuolus kehtiva DP-ga. Ehitise hilisem seadustamine ei ole võimalik. EhS lisa 1 kohaselt tuleb piirdeaia või värava püstitamiseks, mille ehitamisega kaasnevad kaevetööd, esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Kaebaja on kinnitanud, et vaidlusaluse piirdeaia ja värava ehitusega kaasnesid kaevetööd. See on piisav, et kohalduks EhS lisast 1 tulenev nõue esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Ka juhul kui juhinduda Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 3-20-606 märgitust, et eraisiku kinnistule piirdeaia rajamisel ei ole kaevetöö teostamisel vaja ehitusteatist ja -ehitusprojekti, kui kaevetöid tehakse küll sügavamal kui 30 cm, aga eraisiku kinnistul ei asu kolmandale isikule kuuluvaid insenerkommunikatsioone, on ringkonnakohus samas leidnud, et eelnev ei välista õigust nõuda ehitusteatise esitamist. Nimelt annab EhS § 35 lg 4 õiguse nõuda ehitusteatise esitamist ehitise kohta, mis ei sisaldu küll EhS lisas 1, kuid seda tingib ehitise ohtlikkus, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Siinsel juhul õigustas ehitusteatise ja ehitusprojekti nõudmist mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele. Variku tee kinnistut on mere äärde jõudmiseks harjunud kasutama linnaosa elanikud. DP-s oli sätestatud avalikke huve kaitsev tingimus – Variku tee kaudu peab olema tagatud jalakäijatele juurdepääs Merivälja tee äärsele kõnniteele. Kehtivast DP-st tuleneb selge keeld püstitada Variku teele vaidlusalusesse asukohta piirdeaed ja värav. Tagatud peab olema juurdepääs jalakäijatele, mitte üksnes planeeringuala kinnistutele jala ja sõidukitega pääsemiseks isikute poolt, kes on valitsevate kinnisasjade igakordsed 5(9)
3-22-708 omanikud, elanikud või nende külalised. Muidu poleks DP seletuskirjas eraldi välja toodud, et esineb vajadus seada servituut Variku tee kinnistute 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kasuks. Ekslik on kaebaja väide, et värav ei ole vastuolus DP-ga, kuna see on paigaldatud DP-s ettenähtud tõkkepostide vahele. Esmalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja on rajanud piirdeaia ja värava. Tegemist ei ole DP-s lubatud tõkkepostidega. Asjaolu, et kohtumenetluse ajal on värav eemaldatud ning alles on jäänud postid, ei tähenda, et rajatise olemus on muutunud. Kaebajal on jätkuvalt soov sinna värav tagasi panna. Kohus hindab ettekirjutuse õiguspärasust selle andmise seisuga (HKMS § 158 lg 2 lause 2). Vastustaja pole rikkunud selgitamiskohustust. Vastustaja edastas 16.09.2021 kaebajale e-kirja, milles selgitas, et piirdeaia püstitamiseks on nõutud ehitusteatis ja ehitusprojekt. Mistahes ehitamisel peab kinnistu omanik järgima EhS § 12 lg-s 2 sätestatut, et ehitatav ehitis ja asjakohasel juhul ka ehitamine oleks kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Isegi kui kaebaja oleks esitanud linnale ehitusteatise ja ehitusprojekti, on tegemist on DP-ga vastuolus oleva ja seetõttu ebaseadusliku ehitisega. Kaebajal ei ole tekkinud õiguspärast ootust rajada piirdeaed ja värav. Ühegi haldusaktiga ei ole antud kaebajale nõusolekut ehitada Variku teele piirdeaed ja värav. Lammutamisettekirjutus on intensiivne omandiõiguse riive, kuid olukorras, kus on tegemist ebaseadusliku ehitisega ning selle seadustamiseks võimalust ei ole, on ainuke lahendus selle lammutamiseks kohustamine. Praeguses asjas ei oma tähtsust, miks DP-s on määratud juurdepääs jalakäijatele Merivälja tee äärselt kõnniteelt. Siinse asja esemeks on lammutamisettekirjutus. Sellega ei ole kohustatud kaebajat lubama eratee avalikku kasutamist. Tegemist on kehtiva DP-ga. Seetõttu ei asu kohus analüüsima, kas DP-s on määratud Variku tee avalikuks kasutamiseks, kas selleks annab aluse KeÜS § 33 ning kas kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine KeÜS § 33 lg 3 alusel. Ei saa pidada tõenäoliseks, et piirdeaia ja värava seadustamine oleks ettenähtavas tulevikus võimalik. Vastustaja on sõlminud lepingu Variku tee hooldamiseks ning on kinnitanud, et linn on teinud kaebajale ettepaneku sõlmida isikliku kasutusõiguse leping.
7.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus on jätnud arvestamata, et ettekirjutus on osaliselt täidetud, kuna kaasomanik on eemaldanud piirdeaia ja värava ja alles on jäänud kaks posti. Nende osas ei saa ettekirjutus olla enam põhjendatud. Lammutusettekirjutus on olulises ulatuses ammendunud. Samas ei olnud ka algne rajatis vastuolus DP-ga. Halduskohus leidis ekslikult, et DP-st tuleneb selge keeld paigutada piire Variku tee Merivälja poolsesse otsa. Keeldu ei saa tuletada sellest, et DP seletuskirja kohaselt on Merivälja tee äärsele kõnniteele tagatud jalakäijate juurdepääs Variku teelt. Juurdepääs on tagatud ka sellisel juhul, kui Variku tee otsas paikneks värav. Järeldust, et juurdepääs peab olema tagatud kõikidele jalakäijatele, saaks teha vaid siis, kui DP-s oleks ära märgitud juurdepääsuservituudi vajadus Tallinna linna kasuks. DP-s on aga sõnaselgelt välja toodud, et Variku tee on eratee ning servituudivajadus linna kasuks ja avalikku kasutusse määramise vajadus on jäänud välja toomata. See nähtub ka asutuste tolleaegsest kirjavahetusest. Halduskohtu viidatud teistes haldusasjades olid vaidluste asjaolud teistsugused. 6(9)
3-22-708 Muudele DP-s nimetamata piiretele ja väravate asukohtadele tingimuste seadmata jätmine ei tähenda seda, et DP nende rajamist keelaks. DP-s reguleerimata jätmisest ei saa tuletada vaba ehitustegevuse keeldu. DP-s ei ole olnud kohustuslik märkida ära ehitusteatise kohustuslike või vaba ehitustegevuse kohaste rajatiste asukohti. Ka õiguskantsler on leidnud PlanS v.r kohta, et detailplaneering ei pea sisaldama andmeid alla 20 m2 ehitusaluse pindalaga väikeehitise ehitamise kohta ning asjaomase väikeehitise võib ehitada ka siis, kui detailplaneering selle ehitamist ette ei näe. Vastustaja ei ole ehitusteatist ja -projekti nõudnud, vaid on algusest peale olnud seisukohal, et rajatis tuleb lammutada. Halduskohus on vastuolus kohtupraktikaga ka leidnud, et piirdeaed oli üldse ehitusteatisekohustuslik. Nimelt määratleb Tallinna linna kaevetööde eeskiri kaevetööks maapinnast enam kui 30 cm sügavuste süvendite kaevamise ehitiste ehitamiseks. Isegi juhul, kui rajatis oleks ehitusteatise kohustusega EhS lisa 1 mõistes, oleks Variku tee omanikud seda rajades rikkunud vaid teavitamiskohustust, mistõttu on tegemist vähetähtsa rikkumisega ja see ei anna alust nõuda lammutamist. Halduskohus on selle põhjendamiseks, miks pole ehitiste seadustamine võimalik, toonud asjakohatuid kaalutlusi. Kaebaja on tõendanud, et linn ei hoolda Variku teed ja kui neid ka tehtaks, siis püstitatud ehitised ei takistaks neid töid. Vastustaja ja kohus on jätnud kaalumata alternatiivi, et väravat ei pandaks lukku ja jalakäijad saaksid teed edasi kasutada. Variku tee piirdeaed ei ole avaliku huviga rajatis EhS § 26 lg 1 mõistes ning selle kohta DP-s seatud tingimuste muutmiseks ei pea isegi taotlema projekteerimistingimusi. 8 aastat vana DP puhul ei saa eeldada, et seda ei saa täpsustada. Halduskohus ei ole tuvastanud, et Variku tee omanikel lasuks KeÜS § 33 lg 3 alusel kohustus lubada avalikkusel kasutada kinnistut kui väljakujunenud teerada. Halduskohtu seisukoht, et ettekirjutus on proportsionaalne, ei ole jälgitav ja sisaldab tautoloogiat. Sisuline põhjendus, kust nähtuks see, kuidas ettekirjutus vastab EhS § 132 lg-le 3, milliseid avalikke huve või kolmanda isiku õigusi rajatis rikub ning miks ei ole alternatiivselt võimalik lammutusettekirjutust vältida värava lukustamata hoidmisega, kohus välja toonud ei ole.
8.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohtu otsus on motiveeritud ning vald nõustub selles toodud seisukohtadega. Ebaseaduslikult püstitatud piirdeaed koos väravaga rikkus DP-s ettenähtud liikluskorraldust, mis näeb ette Variku tee jalakäijatele kasutamiseks. Kaks tõkkeposti on ainsad piirded, mida DP võimaldab Variku teele paigaldada. Kõne alla ei tule ka liikluskorralduse muutmine projekteerimistingimustega, kuivõrd sellele on kogukonna terav vastuseis ja linn ise on teinud püüdlusi hoidmaks väljakujunenud taval kasutatavat Variku tee juurdepääsuteed mereni DP järgi jalakäijatele avatuna. Kui jätta värav alles, oleks kaebajal võimalik see igal ajal lukku panna, millist soovi on ta korranud ka kohtumenetluses. Linn on teinud kaebajale ettepaneku seada isiklik kasutusõigus ja on sõlminud lepingu Variku tee hooldamiseks. Halduskohus on selgitanud, et EhS § 132 lg 3 ei ole suletud loetelu. Variku teele püstitatud piirdeaed omab mõju avalikule ruumile ja takista DP-ga ettenähtu elluviimist. Kaebaja on rajanud piirdeaia ja värava teravas vastuolus kehtivas DP-s ettenähtud liikluskorraldusega ning vastuolu DP-ga ning selles kaitstud avaliku huviga ei võimalda seadustamist.
9.Kolmandad isikud ei ole apellatsioonkaebusele vastanud, v.a SB ja MB, kes paluvad jätta selle rahuldamata.
7(9)
3-22-708
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.
11.Halduskohus on menetlusnorme rikkumata ning õigesti tuvastanud, et piirdeaia ja värava rajamine on vastuolus DP-ga (halduskohtu otsuse p-d 23–28). DP seletuskirjast tuleneb, et DP kehtestamisel on soovitud justnimelt välistada piirdeaia rajamine Merivälja tee ja Variku tee vahele ning seda küsimust ei ole jäetud lahtiseks. Lisaks halduskohtu põhjendustele viitab ringkonnakohus DP seletuskirja p 5.3 „Hoonestus ja arhitektuurinõuded) viimasele lõigule, mis räägib piirdeaedadest: „Kruntide piireteks soovitavalt keevisvõrkpiirded kõrgusega kuni 1,5 m. Variku tee 5 krundi piirdeks Merivälja tee ääres on tugimüür kõrgusega 1,3 m. Variku tee T ümberpööramiskohale piiret ei ole ette nähtud. Merivälja teelt tuleva liiklusmüra tõkkeks on soovitavalt ette nähtud kruntide piirile istutada tihe kuusehekk.“ Kolmandast lausest tuleneb selgelt, et Variku teele piirdeaeda ei tule. See on kooskõlas DP üldise loogikaga jätta Variku tee avatuks jalakäijate liiklusele. Ka p-s 5.9 „Abinõud kuritegevuse riskide ennetamiseks“ on räägitud üldmõistena kruntidest, kuid üks lause ütleb: „Kinnised krundid piiratud piiretega“. See tähendab, et elamukrundid, mis on kinnised krundid, ümbritsetakse piiretega, kuid DP alal on ka krunte, mis ei ole kinnised ja piiretega ümbritsetud, s.o teemaa krunt jääb mittekinniseks. Eelnev on kooskõlas seletuskirja muude kohtade ja põhijoonisega, mis näevad ette Variku tee kinnisasjale vaid kaks tõkkeposti, vältimaks sõidukite liikumist Merivälja teele. Nõustuda tuleb vastustaja seisukohaga, et linnatänava (jalakäijatele) avatuks jätmine on oluline elukeskkonna huvides. Variku tee sulgemine piirdeaiaga muudab oluliselt linnakeskkonda, vaateid, läbitavust, mugavust ja arhitektuurilist ilmet.
12.Eelnevast järeldub, et värav ja piirdeaed on rajatud asukohta, mis on DP-ga keelatud. EhS § 12 lg 2 esimene lause sätestab: „Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.“ Kui ehitis on rajatud nõudeid rikkudes ning ehitise kasutamine rikub teiste isikute õigusi ja huve, on pädeval korrakaitseorganil õigus teha ettekirjutus, millega pannakse asjaomasele isikule ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus (KorS § 1 lg 3 ja § 28 lg 1, vt ehitusseadustiku eelnõu seletuskirja lk 159). EhS § 132, mis näeb ette riikliku järelevalve erisused EhS-i rakendamisel, reguleerib ehitise lammutamise ettekirjutuse tegemist. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 21.11.2022 otsuses asjas nr 3-19-2398, p 17, et EhS § 132 lg 3 ei ole suletud loetelu, sest selle sätte järgi otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige selles sättes toodud juhtudel. Siiski viitavad EhS § 132 lg 3 ülesehitus ja sõnastus, et lammutamisettekirjutust ei tohi teha pelgalt ehitamise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused. Ringkonnakohtu arvates kohaldas halduskohus õigesti materiaalõigust, leides, et praegusel juhul ei oleks ebaseadusliku rajatise seadustamine põhjendatud, sest selle vastu räägib avalik huvi tagada Variku tee avatus ja jalakäijatele läbitavus. Vältavat korrarikkumist polnud võimalik kõrvaldada ja õiguspärast olukorda taastada muul viisil kui piirdeaia lammutamisega. Ettekirjutuses on ka põhjendatud, et lammutamine ei ole omanike jaoks eriti kulukas ega koormav ning ei ettekirjutuse tegemise seisuga ega kohtumenetluse ajal ei ole kaebaja suutnud esile tuua oma huvide nii tugevat kahjustamist, mis kaaluks üles avaliku huvi ja linnaelanike huvide riive. Asjaolu, et piirdeaia rajamise korral oleks Variku tee elanikel rohkem privaatsust ja puhtam elukeskkond, sellisele tugivale erahuvile ei viita. DP kehtestamisel peetakse silmas linnakeskkonda tervikuna ja üritatakse tasakaalustada erinevate isikute huvisid. DP-st nähtub selgelt, kui oluliseks on peetud seda, et Variku teed ei sulgeta piirdeaiaga. Isikud, kes said DP kaudu ehitusõiguse, pidid arvestama ka sellega, et huvide tasakaalustatult arvesse võtmiseks tuleb teha mööndusi Variku tee avatuks jäämise osas. Eelneva tõttu vastab kaevatav haldusakt proportsionaalsuse nõudele (KorS § 7).
8(9)
3-22-708
13.Kuna piirdeaia rajamine vaidlusalusesse kohta on keelatud, ei oma tähtsust see, kas piirdeaia rajamiseks oli või ei olnud tarvis esitada ehitusteatist ja kas nüüdseks saaks linn nõuda üksnes kasutusteatise esitamist.
14.Halduskohus märkis õigesti, et ettekirjutuse õiguspärasust tuleb hinnata selle tegemise aja seisuga, mitte hiljem muutunud asjaolude valguses. Värav ja piirdeaed tuleb ettekirjutuse kohaselt lammutada tervikuna. Kohtumenetluse ajal on Variku tee omanikud eemaldanud enamuse rajatisest, kuid püsti on jäänud väravapostid. Enamuse piirdeaia lammutamisega on tagatud Variku tee avatus. Kuna piirdeaed ja värav on võimalik hõlpsalt tagasi panna (nii, nagu need olid ettekirjutuse tegemise ajal) ja see oleks ebaseaduslik, ei ole alust rahuldada kaebaja nõuet keelata vastustajal kohaldada sellisel juhul sunnimeetmeid. See, kas edaspidi on võimalik DP-s ette nähtud kahe tõkkepostina käsitada olemasolevaid väravaposte, eeldab uue hinnangu andmist ehitusjärelevalve poolt (s.o kas DP-järgsed tõkkepostid on nõuetekohased) ning see väljub praeguse vaidluse esemest. Ringkonnakohus märgib, et linn ei ole nüüdseks kujunenud olukorrale reageerinud sunnimeetmetega ja see ei pruugiks ilma täiendavat järelevalvemenetlust korraldamata (tõkkepostide sobivuse küsimuses) olla ka proportsionaalne.
15.Ringkonnakohus märgib siinkohal, et praeguses haldusasjas saab lahendada üksnes avalikõiguslikku vaidlust ehitise asukohanõuete rikkumise tõttu lammutamise üle, mitte omandi kaitset puudutavat vaidlust selle üle, kas Variku tee omanikel on kohustus lubada igaühel kasutada nende kinnisasja.
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
17.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg-d 1 ja 6). Kulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks ning vastustaja ega kolmandad isikud ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, jäävad kõikide menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.