lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-708/20

Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-708/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitusjärelevalve
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1329
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

01.08.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-708

Haldusasi

X kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 10.03.2022 ettekirjutuse nr 2212899/00022 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning täitmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindajad Marjana Hiie ja v.adv Liisa Linna Vastustaja Tallinna linn, volitatud esindajad EV ja KR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.07.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.07.2022 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) kohustas 10.03.2022 ettekirjutusega nr 2212899/00022 Variku tee kinnistu omanikke likvideerima Variku tee kinnistule omavoliliselt rajatud ning detailplaneeringule DP031230 mittevastav piirdeaed hiljemalt 11.04.2022.
2.X esitas 24.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 10.03.2022 ettekirjutuse nr 2212899/00022 tühistamiseks või alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ning täitmise keelamiseks. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse ettekirjutuse täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tallinna Halduskohus jättis 04.04.2022 määrusega X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 6).

3-22-708

4.Vastustaja esitas 14.07.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse lahendada kaebaja 25.03.2022 esialgse õiguskaitse taotlus uuesti, kuivõrd asjaolud on käesolevaks ajaks muutunud ning jätta esialgse õiguskaitse taotlus teistsugustel põhjendustel rahuldamata.
5.Tallinna Halduskohus jättis 19.07.2022 määrusega Tallinna Halduskohtu 04.04.2022 määruse resolutsiooni p 6 muutmata ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Negatiivne tagajärg, mille saabumist juba kohtumenetluse ajal soovib kaebaja vältida, on lammutamisettekirjutuse täitmine ehk Variku tee kinnistule rajatud piirdeaia lammutamine. Lisaks on kaebaja eesmärgiks vältida vaidlusaluse ettekirjutuse alusel kaebajalt sunniraha sissenõudmine. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebuse eduväljavaated on kesised. Ehitusseadustiku § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Kehtiv detailplaneering ei näe ette võimalust rajada Variku tee lõppu piirdeaeda. Lammutamisettekirjutuse tegemisel on vastustajal suur kaalutlusruum. Vaidlustatud ettekirjutuses on rajatise seadustamist kaalutud ning asjakohaselt põhjendatud, miks vastustaja ei pea seadustamist võimalikuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise iseseisev eesmärk ei saa olla kaebaja kaitsmine tema õigusvastase tegevuse (s.o pädeva asutuse antud kehtiva ettekirjutuse täitmata jätmise) võimalike tagajärgede eest, kui vaidlustatud haldusaktiga pandud kohustuse täitmise nõudmine ei ole tema suhtes ebamõistlikult koormav. Ettekirjutuse adressaadil puudub võimalus valida, kas täita ettekirjutus või tasuda sunniraha, sest tal on kohustus täita kehtivat ettekirjutust selle väidetavast õigusvastasusest sõltumata (vt haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2; Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 16). Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et selliseks avalikuks huviks on tagada piirkonna elanikele juurdepääs Variku teelt mereni, mille näeb ette ka detailplaneeringu seletuskiri. Vastustaja esitatud andmetest nähtub, et alternatiivsed juurdepääsuteed mereni on märkimisväärselt pikemad võrreldes Variku teelt juurdepääsuga mereni. Variku tee juurdepääsu vahetus läheduses asub Kaasiku bussipeatus, mille asukoht arvestab sellega, et linnaelanikud pääsevad Variku teelt mereni.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse ja uue määrusega peatada TLPA 10.03.2022 ettekirjutus nr 2212899/00022. 1Variku tee on eratee, mis ei ole määratud avalikuks kasutamiseks. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 2 ja § 4 lg 1 p 8 kohaselt on eratee avalikuks kasutamiseks määramiseks vajalik teemaa, kas sundvõõrandada või seada sellele sundvaldus. Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lg 1 p 4 ja p 20 järgi tuleb juurdepääsuteede avalikes huvides omandamise, sh sundvõõrandamise või sundvalduse seadmise vajadus ära märkida detailplaneeringus. Variku tee 5 ja 6 kinnistute detailplaneeringus ei ole märgitud põhijoonisel Variku tee peale tähistust, et vastav tee tuleks määrata avalikku kasutusse. Ka põhijoonisel eraldi välja toodud „KITSENDUSED“ tabelis ei ole välja toodud, et Variku tee alal peaks olema tagatud avalikkusele ligipääs. Tallinna linn pole soovinud detailplaneeringus määrata ära juurdepääsu avalikku randa. Detailplaneeringu seletuskirja punktis 5.7 toodud lauset „Ühtlasi on Variku tee sõidukite ja jalakäijate ühiskasutusega ala.“ ei saa tähenda avalikku kasutust. Variku tee on juurdepääsutee planeeringuala kinnistutele nendele kinnistutele jala ja sõidukitega pääsemiseks isikute poolt, kes on valitsevate kinnisasjade igakordsed omanikud, 2(4)

3-22-708 elanikud või nende külalised. Kaebajal on õigus keelata eratee kasutamine, mille kasutus põhineb väljakujunenud taval, kuna see on liigselt koormav. Kaebaja on juba 2016. a-st teavitanud vastustajat, et Variku teed kasutavad võõrad inimesed viskavad maha prügi ja tekitavad teeomanikele ja elamute omanikele varalist kahju. Tee koristamine ja hooldamine eratee puhul on olnud seni tee omanike kanda. Variku teele rajatud värav ei ole vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Ehitamisel ei ole rikutud EhS-st tulenevat teavitamiskohustust. Vastustajale on järelevalvemenetluses esitatud ehitusprojekt. Tegemist ei ole piirdeaiaga, mille rajamiseks on vajalikud olnud kaevetööd ning EhS lisa 1 ning EhS § 35 lg 1 kohast ehitusteatist ei olnud vaja esitada. Avalik huvi ei seisne paarikümne linnaelaniku huvis lühemaks juurdepääsuks Mähe-Kaasiku teele. Variku tee ei ole juurdepääsutee kallasrajale ega juurdepääsutee avalikku randa. Ristumiskohas Mähe-Kaasiku teega ei ole rada ega teed, mis viiks otse Pirita randa. Esialgse õiguskaitse vajadus kaalub üles mistahes hulga isikute huvi pääseda randa otsesemat teed pidi kohtumenetluse ajal. Pärast määruskaebuse esitamist on saanud teatavaks, et üks Variku tee kaasomanikest eemaldas vaidlusaluse piirdeaia ja värava postidelt seoses Eesti Ekspressis 22.07.2022 ilmunud artikliga.

7.Vastustaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Variku tee kasutus juurdepääsuteena mereni põhineb väljakujunenud taval ning läheduses ei ole muid juurdepääsuteid mereni (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 33 lg 3). Variku tee piirdeaed ja värav on vastuolus alal kehtiva Variku tee 5 ja 6 kinnistute detailplaneeringuga, mille põhijooniselt on selgelt näha, et konkreetsesse kohta nähakse ette kaks tõkkeposti. Mitte mingit piirdeaia või -värava paigaldamist Variku teele nimetatud tõkkepostidest edasi põhijoonis ette ei näe. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 5.7 selgitatakse: „Mähe-Kaasiku tee on kogu pikkuses tähistatud märkidega 573 „õueala”, seega on ka Variku tee ja ümberkeeramiskoht Variku tee otsas liikluskorralduslikult õueala. Ühtlasi on Variku tee sõidukite ja jalakäiate ühiskasutusega ala. Selleks, et sõidukid ei saaks sõita Variku teelt Merivälja teele, on vajalik paigaldada Variku tee lõppu 2 tõkkeposti.“ Detailplaneeringu seletuskirjas rõhutakse, et Variku tee näol on tegemist õuealaga liikluskorralduslikult. Liiklusseaduse § 64 lg 1 kohaselt tohib jalakäija liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses. seletuskirjas, mis on korralduse lahutamatu osa, öeldakse järgmist (seletuskirja p 4): „Juurdepääs planeeritud alale on Mähe-Kaasiku teelt läbi Variku tee kinnistu. Variku tee on tupiktänav, mille lõpus on ümberpööramiskoht. Jalakäijad pääsevad Merivälja teele kahe planeeritud kinnistu vahelt, kus Variku tee jätkub kergliiklusteena. Tänav on valmis ehitatud“. Ebaseaduslikult väravaga suletud juurdepääsutee vahetus läheduses asub, nagu eespool juba viidatud, Kaasiku bussipeatus, mille asukoht arvestab sellega, et linnaelanikud pääsevad Variku teelt mereni. Kaasiku bussipeatus on olemas olnud vähemalt aastast 2007. Läheduses ei asu muid juurdepääsuteid mereni. Pärast piirdeaia ja värava eemaldamist esialgse hinnangu põhjal on tagatud juurde- ja läbipääs Variku tee kaudu Pirita randa. Ettekirjutus on täidetud vähemalt sellises mahus, et kohtumenetluse käigus puudub vajadus rakendada kaebaja suhtes sunniraha.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). 3(4)

3-22-708

9.Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaitsta omandit ja vältida lammutamisettekirjutuse täitmise peatamisega nii Variku tee kinnistule rajatud piirdeaia ja värava lammutamist kui ka vaidlusaluse ettekirjutuse alusel kaebajale sunniraha rakendamist.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine kaebaja õigustele pöördumatuid tagajärgi, kui kohus ei kohalda kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset ega keela lammutusettekirjutuse sunniviisilist täitmist. Kaebusest ei nähtu, et värava eemaldamine tooks kaebajale kaasa sellist kahju, mida poleks võimalik hiljem pärast soodsat kohtuotsust heastada. Seejuures on tänaseks asjaolud muutnud ning vaidlusalune värav, mis takistas inimeste liikumist, on eemaldatud. Tallinna linna vastusest järeldub, et kui rajatis säilitatakse olemasoleval kujul, siis kaebajale sunniraha ei rakendata. Kui kaebaja peaks kohtumenetluses saavutama oma eesmärgi, siis on tal õigus pärast otsuse jõustumist eemaldatud väravad postidele tagasi asetada.
11.Kas värava rajamine läheb vastuollu detailplaneeringuga, siis seda otsustakse asja sisulise arutamise käigus.
12.Asjaolude muutumisel on kohtul õigus uuesti esialgse õiguskaitse küsimus otsustada (HKMS § 253 lg 1).
13.Eeltoodust lähtudes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja