Oliver Kask (eesistuja), Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
27. detsember 2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2480
Haldusasi
X kaebus põhikoolimuutmise seaduse peale
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
ja
gümnaasiumiseaduse
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2023. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. detsembri 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
X esitas halduskohtule põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse, soovides Riigikogu poolt 12.12.2022 vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega otsustati minna üle eestikeelsele haridusele, põhiseadusevastaseks tunnistamist. X on seisukohal, et seadus ei võimalda koolitada lapsi nende emakeeles, tegemist on vägivaldse assimileerimisega, sellega rikutakse rahvuse säilimist, rikutakse lapse õigusi ega aidata säilitada rahvuslikku identiteeti.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 06.11.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest ei nähtu, et kaebaja (või tema laste) suhtes oleks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse alusel (mis jõustub 01.09.2024) tehtud mingisuguseid toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi. Teisisõnu, kaebaja ei ole
3-23-2480 vaidlustanud konkreetset haldusorgani tegevust, mis riivaks tema subjektiivseid õiguseid. Kaebaja ei saa abstraktselt kohtus vaidlustada õigusakte, millega ta rahul ei ole. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Abstraktseks normikontrolliks on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole (õiguskantsleri seaduse § 15).
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.11.2023 määrusega halduskohtu määruse. Kaebaja määruskaebuse alusel ei saa välistada kaebaja tahet algatada konkreetse kohtuasja raames kohtuvaidlus. Seetõttu oleks halduskohtul tulnud enne kaebuse tagastamist välja selgitada, kas kaebaja tahe on algatada konkreetne kohtuasi. Näiteks, kas kaebajal on laps, kes õpib koolis, mille õppekeel vastab kehtivale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 21 lg-le 1 ja milles laps saab venekeelset haridust. Sellisel juhul võib tal olla õigus esitada keelamiskaebus, millega nõutakse konkreetses koolis alates 01.09.2024 eestikeelsele õppekeelele ülemineku keelamist. Sellise vaidluse raames saaks halduskohus mh kontrollida, kas normid, millega otsustati alates 01.09.2024 üle minna eestikeelsele õppele, on põhiseaduspärased. Kaebaja käsitab eesti keeles õppimist oma lapse õiguste tulevase rikkumisena. Õiguste tõhusa kaitse ning lapse ja pere elukorralduse seisukohalt on mõistlik lahendada vaidlus õppekeele küsimuse üle enne, kui vaidlusalune muudatus jõustub. Vastasel korral võib laps ja pere sattuda kohtumenetluse ajaks määramatusse olukorda ning see pole lapse parimates huvides.
4.Tallinna Halduskohus jättis 23.11.2023 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks.
5.Kaebaja selgitas 02.12.2023 vastuses, et ta esindab alaealise lapse Y huve lapse ema C volikirja alusel. Y ei ole veel jõudnud kooliikka ega käi vene õppekeelega koolis. Seega ei ole kaebaja kinnitusel tal vaidlust konkreetse õppeasutusega. Samas peab kaebaja arvates lapse vanematel või esindajatel olema võimalus valida vene õppekeelega kool ja lähiajal seisab ees lapse koolivaliku küsimus (laps on sündinud XX.XX.XXXX). Pärast õppekeele muutmist on liiga hilja astuda vaidlusesse konkreetse kooliga. Enne konkreetse õppeasutusega vaidluse alustamist peab kaebaja vajalikuks kontrollida seadusandlikke akte. Lapse õigusi ei riku mitte täitevvõim, vaid seadusandlik võim. Kaebaja juba pöördus õiguskantsleri poole, kuid õiguskantsleri vastus ei rahuldanud teda.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 11.12.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja ei vaidlusta konkreetse haldusorgani tegevust kooli eestikeelsele õppekeelele üleminemisel, mis põhineks vaidlusalusel seadusel. Seetõttu ei ole vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Halduskohtu pädevuses ei ole ilma konkreetse kohtuasjata ja täidesaatva riigivõimu tegevust vaidlustamata kontrollida, kas Riigikogu vastu võetud seadus vastab põhiseadusele. Selleks, et kaebaja saaks halduskohtule esitatud kaebuses väita, et Riigikogu vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus, peab kaebajal olema konkreetne vaidlus täidesaatva riigivõimuga. Konkreetsest vaidlusest võrsunud kohtuasja raames saab halduskohus hinnata seda, kas täidesaatva riigivõimu tegevuse aluseks olev seaduse norm on põhiseadusega kooskõlas. Kaebaja soovib kaitsta oma lapselapse Y õigusi lapse ema antud volikirja alusel. Asjaolu, et kaebust ei ole esitatud Y nimel, ei oma tähtsust vaidluse halduskohtu pädevusse mittekuulumise 2(4)
3-23-2480 tõttu. Y on alles saamas 3-aastaseks, st koolikohustuslik on ta 2028. a-l. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et sellisest ajalisest vahest tulenev seos õppeasutuse õppekeelega on sedavõrd kauge ja hüpoteetiline, et see ei anna alust rääkida lapse otsesest puutumusest ehk subjektiivsete õiguste riivest – isegi kui lapsel või tema vanematel on praegusel ajahetkel soov, et laps läheks kaugemas tulevikus õppima venekeelse õppekeelega kooli, ei saa olla praegu kindlust, et see soov on lapsel ja lapsevanematel ka siis, kui laps jõuab kooliikka. Sellisel juhul tooks kaebuse rahuldamine kaasa ümberkorraldused, millega lapsel pole mingit pistmist ja mis on ilmne kinnitus subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2016 otsus nr 3-15-2725, p 11).
MÄÄRUSKAEBUS
7.Kaebaja palub 22.12.2023 määruskaebuses halduskohtu 11.12.2023 määruse tühistada. Samuti palub kaebaja varjata oma isikuandmeid ja taandada halduskohtu kohtunik. Riigikohtu veebilehel on selgitatud: „Kui leiate, et mõni Teid ja Teie õigusi puudutav seadus, määrus või selle säte ei vasta põhiseadusele, saate pöörduda esimese astme kohtu poole või esitada avalduse õiguskantslerile, et õigustloova akti põhiseadusele ja teistele seadustele vastavust kontrollitaks.“1 Kaebaja ei ole rahul õiguskantsleri vastusega. Valitsus võttis vastu seaduse, seega vaidlustab kaebaja valitsuse tegevust. Kui täitevvõim ei võta seaduse alusel vastu ühtki õigusakti, mida kaebaja saaks õiguste rikkumise kahtluse korral kohtus vaidlustada, siis ei ole võimalik kohtus õigusi kaitsta. Vaidluse alustamine kooliga eesti õppekeelele ülemineku teemal on nii praegu kui ka tulevikus mõttetu. Kui halduskohus leidis, et kaebaja on valinud õiguste kaitseks vale tee, tulnuks selgitada, kuidas kaebaja saab õigusi kaitsta. Kui kaebus tuli esitada lapse nimel, oleks halduskohus pidanud seda selgitama. Konkreetse õigustloova aktiga rikutakse konkreetse lapse õigusi. Seega ei ole kohtusse pöördutud abstraktse kontrolli tegemiseks. Ehkki praegu ei ole lapsele kooli valiku küsimus aktuaalne, juhtub see lähiajal. Kuna ei saa välistada, et lapse vanemad või esindajad soovivad tulevikus valida vene õppekeelega kooli, peab neil olema selline võimalus, mis on tagatud Eesti põhiseadusega. Lapse õiguste rikkumine tulevikus on vältimatu. Seaduse põhiseaduspärasust tuleb kontrollida juba praegu, st enne, kui õppeprotsessis on toimunud kriitilised ja pöördumatud muutused, mida on väga raske muuta. Vaidlusaluse seaduse alusel ei likvideerita Eestis mitte ainult venekeelne õpe koolides, vaid ka vene suhtluskeelega lasteaiad. See on lapsele aktuaalne juba praegu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Kaebaja on kohtusse pöördunud kas oma lapselapse või tema ema õiguste kaitseks. Nii lapsel kui tema seaduslikul esindajal (emal) on õigus pöörduda kohtusse lapsele hariduse andmisega seotud küsimustes, kui vaidlustatava haldusakti või toiminguga rikutakse tema õigusi. Halduskohus ei ole välja selgitanud, kas praeguses asjas tuleks kaebajaks lugeda volituse andjat, kelle õigustel on eestikeelsele haridusele üleminekul otsene mõju.
11.See asjaolu ei ole siiski tähtis, sest halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi seaduse põhiseadusele vastavuse kontrollimise nõudes. Halduskohus saab jätta asja lahendamisel põhiseadusevastase seaduse kohaldamata ja tunnistada sellise seaduse põhiseadusevastaseks (HKMS § 158 lg 4), ent halduskohus saab kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseaduslikkust hinnata üksnes juhul, kui selline norm on asjassepuutuv sellise nõude lahendamisel, millega isik saab halduskohtusse pöörduda. Vahetult õigustloova akti põhiseadusevastaseks või kehtetuks tunnistamise nõude lahendamise pädevus on Riigikohtul põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) alusel (vt PSJKS § 2 p 1). Halduskohtusse saab isik esitada seejuures mitte ainult nõudeid mõne haldusakti peale, vaid ka näiteks haldusorgani toimingu (praegusel juhul konkreetse kooli poolt eesti õppekeelele üleminek) õigusvastasuse tuvastamise (HKMS § 37 lg 2 p 6) või konkreetse toimingu tegemise keelamise nõude (§ 37 lg 2 p 3). Halduskohtul tuleb lähtudes kaebuse sõnastusest tõlgendada kaebaja tahet ja suunata kaebaja esitama kaebaja õiguste kaitseks sobiva nõude esitamisele. Kaebusest, selle täpsustusest ja määruskaebusest nähtub, et kaebaja ei ole kaebuses soovinud teha etteheiteid ühelegi konkreetsele koolile, mis oleks asunud eesti õppekeelele üle minema või mille puhul esineks oht, et selline üleminek eestikeelsele õppele aset leiaks. Kaebaja ei ole ära näidanud ka ühtki konkreetset koolieelset lasteasutust, kus Y peaks hakkama käima ja kus eesti õppekeelele üleminek ees ootab. Kaebaja ei ole määratlenud isegi konkreetset linna või valda, millel peaks tema arvates olema kohustus muu kui eesti õppekeelega haridust pakkuda, või väitnud, et muus õppekeeles hariduse andmine on riigi (mitte kohaliku omavalitsuse) kohustus ja seetõttu tuleb sellise õppe olemasolu tagada riigikoolis või riigi peetavas koolieelses lasteasutuses. Ringkonnakohus jääb 26.08.2016 otsuses asjas nr 3-15-2725 väljendatud seisukoha juurde, et PS § 37 lg-st 3 tulenevat lapsevanema põhiõigust saab ja tuleb realiseerida alles siis, kui mõnda kooli õppima asumine on juba reaalselt päevakorral. Y asumist lähiajal lasteaeda või kooli ei ole praeguses kohtuasjas väidetud.
12.Kaebaja, C ja Y nimed tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Jõustunud Riigikohtu 03.06.2024 määruses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2023. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi, lähtudes käesolevast määrusest.
3.Asendada määruse avaldamisel kaebajate nimed tähemärkidega. 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.