lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2480/3

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-2480/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1137
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

22.11.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2480

Haldusasi

Xi kaebus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse peale

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.11.2023 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta Xi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.11.2023 määruse peale menetlusse. Rahuldada Xi määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 06.11.2023 määrus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas halduskohtule avalduse, mille pealkirjastas põhiseaduslikkuse järelevalve taotlusena. X märgib avalduses, et Riigikogu võttis 12.12.2022 vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse. Selle seadusega otsustati üle minna eestikeelsele haridusele. X on seisukohal, et seadus ei võimalda koolitada lapsi nende emakeeles, tegemist on vägivaldse assimileerimisega, sellega rikutakse rahvuse säilimist, rikutakse lapse õigusi ega aidata säilitada rahvuslikku identiteeti. X taotleb, et kohus vaataks üle vastu võetud seaduse vastavuse põhiseadusele ja teistele rahvusvahelistele dokumentidele ning muudaks riigi kohustuseks säilitada Eesti venekeelse kogukonna lastele võimalus omandada haridus oma emakeeles.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Halduskohus tagastas 06.11.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

3-23-2480 X soovib, et kohus teostaks Vabariigi Presidendi 19.12.2022 otsusega nr 227 välja kuulutatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (eestikeelsele õppele üleminek) üle abstraktset normikontrolli ning tuvastaks nimetatud seaduse põhiseadusvastasuse. Halduskohtul puuduvad pädevus ja volitused seda teha. Halduskohtul on kohustus jätta asja lahendamisel kohaldamata asjasse puutuv seadus või muu õigustloov akt, kui see on vastuolus põhiseadusega, ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks, mis võib päädida normi kehtetuks tunnistamisega (HKMS § 158 lg 4, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 15 lg 1 p 2), kuid see eeldab konkreetset vaidlust. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja (või tema laste) suhtes oleks PGS muutmise seaduse alusel (mis jõustub 01.09.2024) tehtud mingisuguseid toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi. Teisisõnu, kaebaja ei ole vaidlustanud konkreetset haldusorgani tegevust, mis riivaks tema subjektiivseid õiguseid. Kaebaja ei saa abstraktselt kohtus vaidlustada õigusakte, millega ta rahul ei ole. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (Riigikohtu 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Abstraktseks normikontrolliks on kaebajal võimalik pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole (õiguskantsleri seaduse § 15).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja asja halduskohtule saatmist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja pole nõudnud abstraktset normikontrolli. Kaebaja ei saa otse Riigikohtusse pöörduda. Kaebaja tahteks on, et halduskohus algataks vaidlusküsimuses põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Kui halduskohtul oli taotlus ebaselge, siis oleks kohus saanud kaebajale täpsustavaid küsimusi esitada; 2) seadus rikub kaebaja ja tema lapse õigusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
5.Kaebaja esitas halduskohtule kaebus Vabariigi Presidendi 19.12.2022 otsusega nr 227 välja kuulutatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse peale osas, millega seadusandja otsustas minna üle eestikeelsele õppele. Kaebuses puudub teave selle kohta, et kaebaja vaidlustaks ka mõne konkreetse haldusorgani tegevust eestikeelsele õppekeelele üleminemisel, mis põhineks vaidlusalusel seadusel.
6.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Halduskohtumenetluse ülesanne on eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel (HKMS § 2 lg 1). Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist (põhiseadus § 15 lg 1). Kui halduskohus lahendab täidesaatva riigivõimu tegevusest võrsunud kohtuasja ja selle raames tekib kohtul küsimus, kas täidesaatva riigivõimu tegevuse aluseks olnud seadus on põhiseadusega vastuolus, siis jätab esimese ja teise astme kohus kohtuasja lahendamisel seaduse normi kohaldamata ja annab asja põhiseaduslikkuse järelevalve küsimuse lahendamiseks Riigikohtule (vt PSJKS § 3 lg 3, § 4 lg 3 ja § 9).

2(3)

3-23-2480

7.Eespool kajastatud normidest järeldub, et halduskohtu pädevuses ei ole ilma konkreetse kohtuasjata ja täidesaatva riigivõimu tegevust vaidlustamata kontrollida, kas Riigikogu vastu võetud seadus vastab põhiseadusele. Selleks, et kaebaja saaks halduskohtule esitatud kaebuses väita, et Riigikogu vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus, peab kaebajal olema konkreetne vaidlus täidesaatva riigivõimuga. Konkreetsest vaidlusest võrsunud kohtuasja raames saab halduskohus hinnata seda, kas täidesaatva riigivõimu tegevuse aluseks olev seaduse norm on põhiseadusega kooskõlas. Kuna üksnes kaebusest pole võimalik järeldada, et kaebaja ja täidesaatva riigivõimu vahel esineks vaidlus, on halduskohus õigesti järeldanud, et halduskohus pole pädev esitatud kujul kaebust lahendama.
8.Eelnevast aga ei järeldu, et kaebuse tagastamine praeguses menetlusetapis oli õiguspärane. Nimelt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (HKMS § 2 lg 5). Kui tegemist on kõrvaldatava puudusega, tuleb kaebus jätta käiguta (HKMS § 55 lg 1).
9.Määruskaebuse alusel ei saa välistada kaebaja tahet algatada konkreetse kohtuasja raames kohtuvaidlus. Halduskohtul oleks enne kaebuse tagastamist tulnud välja selgitada, kas kaebaja tahteks on siiski algatada konkreetne kohtuasi. Näiteks, kas kaebajal on laps, kes õpib koolis, mille õppekeel vastab kehtivale PGS § 21 lg-le 1 ja milles laps saab venekeelset haridust. Kui kaebaja konkretiseerib eespool nimetatud küsimuses kohtuasja aluseks olevaid asjaolusid, võib tal õigus olla esitada halduskohtule keelamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 3). Keelamiskaebuse võib esitada, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21.10.2021 otsus asjas nr 3-20-286, p 12). Alates 01.09.2024 on põhikoolis ja gümnaasiumis õppekeel eesti keel ja sellest kuupäevast alates tuleb õpilasel koolis õppida eesti keeles (vt PGS § 21 lg 1 (redaktsioon, mis jõustub 01.09.2024), v.a teatud juhtudel haridusliku erivajadusega laps. Kaebaja käsitab eesti keeles õppimist oma lapse õiguste tulevase rikkumisena. Õiguste tõhus kaitsmine pärast 01.09.2024 esitatava kaebusega pole tõenäoliselt võimalik, sest alates sellest kuupäevast toimub kogu õpe koolis eesti keeles. Arvestades kooli toimimise loogikat, ei ole tõenäoline klassis üksnes ühele õpilasele erandi tegemine õppida teises keeles, sh esialgse õiguskaitse korras. Õiguste tõhusa kaitse ning lapse ja pere elukorralduse seisukohalt on mõistlik lahendada vaidlus õppekeele küsimuse üle enne, kui vaidlusalune muudatus jõustub. Vastasel korral võib laps ja pere sattuda kohtumenetluse ajaks määramatusse olukorda ning see pole lapse parimates huvides (lastekaitseseaduse § 5 p 3). Kui asjassepuutuv õigusnorm peaks osutuma põhiseaduspäraseks, on lapse perel vajaduse korral võimalus kaaluda, kas panna laps õppima erakooli või minna elama riiki, kus õpe toimub teises keeles. Keelamiskaebus on seetõttu praegusel juhul kaebaja õiguste kaitseks vajalik õiguskaitsevahend (vt HKMS § 45 lg d 1–3). Seega võib ringkonnakohtu hinnangul kaebajal, kui ta konkretiseerib kaebuse aluseks olevaid asjaolusid, olla õigus esitada kaebus, millega nõutakse konkreetses koolis alates 01.09.2024 eestikeelsele õppekeelele üleminemise keelamist. Selle vaidluse raames saab halduskohus mh kontrollida, kas normid, millega otsustati alates 01.09.2024 üle minna eestikeelsele õppele, on põhiseaduspärased.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja