lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-2480/5

Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-2480/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1217
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

11.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2480

Haldusasi

X. X.i kaebus (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse põhiseaduspärasus)

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kaebuse tagastamine

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.X. X. esitas 05.11.2023 Tallinna Halduskohtule avalduse „Põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus.“ X. X. märgib avalduses, et Riigikogu võttis 12.12.2022 vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse. Selle seadusega otsustati üle minna eestikeelsele haridusele. X. X. on seisukohal, et seadus ei võimalda koolitada lapsi nende emakeeles, tegemist on vägivaldse assimileerimisega, sellega rikutakse rahvuse säilimist, rikutakse lapse õigusi ega aidata säilitada rahvuslikku identiteeti. X. X. taotleb, et kohus vaataks üle vastu võetud seaduse vastavuse põhiseadusele ja teistele rahvusvahelistele dokumentidele ning muudaks riigi kohustuseks säilitada Eesti venekeelse kogukonna lastele võimalus omandada haridus oma emakeeles.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 06.11.2023 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus selgitas, et halduskohtul on küll kohustus jätta asja lahendamisel kohaldamata asjasse puutuv seadus vm õigustloov akt, kui see on vastuolus põhiseadusega, ning edastada kohtuotsus Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluseks (HKMS § 158 lg 4, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 15 lg 1 p 2), kuid see eeldab konkreetset vaidlust. Praegusel juhul ei nähtu, et kaebaja (või tema laste) suhtes oleks PGS muutmise seaduse alusel tehtud mingisuguseid toiminguid või antud haldusakte, mis puudutavad konkreetselt tema õigusi või kohustusi. Teisisõnu, kaebaja ei ole vaidlustanud konkreetset haldusorgani tegevust, mis riivaks tema subjektiivseid õiguseid. Kaebaja ei saa abstraktselt kohtus vaidlustada õigusakte, millega ta rahul ei ole.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebaja esitas määruse tühistamiseks Tallinna Ringkonnakohtule 19.11.2023 määruskaebuse. Kaebaja selgitas määruskaebuses, et viidatud seadus sisaldab kaebaja perekonna lapse õiguste rikkumise tunnuseid ja seetõttu palub ta kontrollida selle vastavust põhiseadusele. See mõjutab otseselt kaebaja õigust saada emakeelset haridust alaealise pereliikme puhul, kellel vanuse tõttu puudub võimalus enda õigusi ise kohtu kaitsta. Kaebajal kui pere liikmel, kus elab alaealine, ei ole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus hoolitseda alaealise õiguste eest. Kaebaja hinnangul mõjutab viidatud seadus kaebaja õigusi ka

kaudselt, kuna see sunnib kaebajat kulutama oma aega ja raha lapses lugemis-, kirjutamis-, kultuuri- ja suhtlemisharjumuste kujundamiseks emakeeles.

4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22.11.2023 määrusega halduskohtu määruse. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse alusel ei saa välistada kaebaja tahet algatada konkreetse kohtuasja raames kohtuvaidlus ja seega oleks halduskohtul tulnud enne kaebuse tagastamist välja selgitada, kas kaebaja tahteks on siiski algatada konkreetne kohtuasi. Näiteks, kas kaebajal on laps, kes õpib koolis, mille õppekeel vastab kehtivale PGS § 21 lg-le 1 ja milles laps saab venekeelset haridust. Sellisel juhul võib tal olla õigus esitada keelamiskaebus, millega nõutakse konkreetses koolis alates 01.09.2024 eestikeelsele õppekeelele üleminemise keelamist. Sellise vaidluse raames saaks halduskohus mh kontrollida, kas normid, millega otsustati alates 01.09.2024 üle minna eestikeelsele õppele, on põhiseaduspärased. Ringkonnakohus märkis, et kaebaja käsitab eesti keeles õppimist oma lapse õiguste tulevase rikkumisena. Õiguste tõhusa kaitse ning lapse ja pere elukorralduse seisukohalt on mõistlik lahendada vaidlus õppekeele küsimuse üle enne, kui vaidlusalune muudatus jõustub. Vastasel korral võib laps ja pere sattuda kohtumenetluse ajaks määramatusse olukorda ning see pole lapse parimates huvides.
5.Vastavalt ringkonnakohtu juhistele jättis kohus kaebuse käiguta ja selgitas kaebajale, et selleks, et kaebaja saaks käsitada eesti keeles õppimist oma lapse õiguste tulevase rikkumisena, peaks kaebajal olema laps, kes õpib koolis, mille õppekeel vastab kehtivale PGS § 21 lg-le 1 ja milles laps saab venekeelset haridust. Kohus selgitas, et kuigi rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt ei ole kaebajal alaealisi lapsi, tuleb tal juhul, kui kaebaja siiski sellise väite juurde jääb, esitada kohtule oma lapse nimi ja selle kooli andmed, kus laps õpib.
6.Kohtule vastuseks selgitas kaebaja, et ta esindab alaealise lapse L. M. huve lapse ema K. M. volikirja alusel (rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on alaealise lapse näol tegemist kaebaja lapse D. K. M. lapsega). Kaebaja selgitas, et alaealine, kelle huve ta esindab, ei ole veel jõudnud kooliikka ega käi vene õppekeelega koolis. Seega ei ole kaebaja kinnitusel tal vaidlust konkreetse õppeasutusega. Samas peab kaebaja arvates lapse vanematel või esindajatel olema võimalus valida vene õppekeelega kool ja lähiajal seisab ees lapse koolivaliku küsimus (laps on sündinud xx.xx.xxxx). Pärast eesti keelele üleminekut on liiga hilja astuda vaidlusesse konkreetse kooliga. Enne konkreetse õppeasutusega vaidluse alustamist peab kaebaja vajalikuks kontrollida seadusandlikke akte. Lapse õigusi ei riku mitte täitevvõim, vaid seadusandlik võim vastava õigusaktiga. Kaebaja juba pöördus õiguskantsleri poole, kuid õiguskantsleri vastus ei rahuldanud teda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal puudub õigus abstraktselt vaidlustada õigusakte, millega ta rahul ei ole. Kohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas kaebajale algses kaebuses esinenud puudusi ning küsis konkreetseid andmeid tema või tema lapse õiguste riive kohta. Kaebaja andis kohtule teada, et tal ei ole vaidlust konkreetse õppeasutusega. Seega ei vaidlusta kaebaja konkreetse haldusorgani tegevust eestikeelsele õppekeelele üleminemisel, mis põhineks vaidlusalusel seadusel. Kaebajal ei ole ka alaealist last.
8.Kohus selgitab kaebajale veelkord, et halduskohtu pädevuses ei ole ilma konkreetse kohtuasjata ja täidesaatva riigivõimu tegevust vaidlustamata kontrollida, kas Riigikogu vastu võetud seadus vastab põhiseadusele. Selleks, et kaebaja saaks halduskohtule esitatud kaebuses väita, et Riigikogu vastu võetud seadus on põhiseadusega vastuolus, peab kaebajal olema konkreetne vaidlus täidesaatva riigivõimuga. Konkreetsest vaidlusest võrsunud kohtuasja raames saab halduskohus hinnata seda, kas täidesaatva riigivõimu tegevuse aluseks olev seaduse norm on põhiseadusega kooskõlas.
9.Kuna praegusel juhul ei esine kaebaja ja täidesaatva riigivõimu vahel vaidlust, ei ole halduskohus pädev X. X.i kaebust lahendama (vt ka 06.11.2023 määruse põhjenduste p-d 2 ja 3) ja kaebus tuleb tagastada.
10.Seoses asjaoluga, et algses kaebuses ja ringkonnakohtule esitatud kaebuses tugines kaebaja enda õiguste kaitsmise soovile (sh õigus saada lapsele haridust), samas kui 02.12.2023 täpsustusi arvestades on ta justkui kaitsmas ka volikirja alusel lapselapse õigusi, peab kohus vajalikuks selgitada kaebajale järgnevat.
11.Kaebajal endal ei ole praegusel juhul võimalik tugineda PS § 37 lg-test 1-3 tulenevale õigusele saada oma lapsele haridust ja õigusele otsustavale sõnale lapse hariduse valikul, kuna kaebajal ei ole alaealisi lapsi.
12.HKMS § 38 lg 1 p 1 kohaselt peab kaebuses olema märgitud kaebaja nimi. Asjas esitatud menetlusdokumentidest nähtuvalt on kaebaja kaebuse ja järgnevad menetlusdokumendid esitanud enda nimel ning neis põhjendanud enda õiguste riivet. Isegi kui antud juhul oleks võimalik lugeda, et X. X. ei ole tegelik kaebaja, vaid on soovinud tegutseda volikirja alusel L. M. kui tegeliku kaebaja nimel, siis ka sellisel juhul kuulunuks kaebus tagastamisele. Nimelt puuduks ka sellisel juhul konkreetne vaidlus täidesaatva riigivõimuga.
13.Lisaks tuleb arvestada, et kohtupraktikas on olukorras, kus konkreetne vaidlus on juba olemas olnud, võrreldavatel asjaoludel kaebeõigust siiski eitatud. Nimelt ei saa PS §-st 37 tulenevat õigust asuda realiseerima siis, kui õppima asumine pole reaalselt päevakorralgi. Kaebuse täienduses viidatud laps on alles saamas 3-aastaseks, st koolikohustuslik on ta aastal 2028 ehk ligikaudu 5 aasta pärast. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et sellisest ajalisest vahest tulenev seos õppeasutuse õppekeelega on sedavõrd kauge ja hüpoteetiline, et see ei anna alust rääkida lapse otsesest puutumusest ehk subjektiivsete õiguste riivest – isegi kui lapsel või tema vanematel on praegusel ajahetkel soov, et laps läheks kaugemas tulevikus õppima venekeelse õppekeelega kooli, ei saa olla täna selgust ja kindlust, et see soov on lapsel ja lapsevanematel ka siis, kui hakatakse kooli astuma. Sellisel juhul tooks aga kaebuse rahuldamine kaasa ümberkorraldused, millega lapsel pole mingit pistmist ja mis on ilmne kinnitus subjektiivsete õiguste rikkumise puudumise kohta (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.08.2016 otsus nr 3152725, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja