lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1999/20

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 21.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1999/20
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. detsember 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1999

Haldusasi

Trevosen OÜ kaebus

25.augusti 2021. a ettekirjutuse tühistamiseks

nr

Transpordiameti 4-4/21/1448-1

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja Trevosen OÜ, esindaja Keijo Lindeberg Vastustaja Transpordiamet, esindaja SR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. septembri 2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja apellatsioonkaebus vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

ja

vastustaja

RESOLUTSIOON

1.Jätta Trevosen OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Rahuldada Transpordiameti vastuapellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. septembri 2022. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas, millega halduskohus tühistas Transpordiameti 25. augusti 2021. a ettekirjutuse nr 4-4/21/1448-1 resolutsiooni p 4 tervikuna. Teha uus otsus ja rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Transpordiameti 25. augusti 2021. a ettekirjutuse nr 4-4/21/1448-1 resolutsiooni p 4 osas, millega nõuti ka nende toodete esitamist, mille osas keelati sama ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 1 toodete turustamine. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Mõista Transpordiametilt Trevosen OÜ kasuks välja menetluskulu 188 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 22. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-21-1999 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Transpordiamet (TA) kohustas 25. augusti 2021. a ettekirjutusega nr 4-4/21/1448-1 Trevosen OÜ-d:
1.Lõpetama järgmiste e-poes www.trevosen.ee müüdavate ja nõuetele mittevastavate sõidukites kasutatavate lampide turul kättesaadavaks tegemine ja turule laskmine: a) LED pirnid D2S D2R 6000K plug and play Canbus (2tk); b) Xenon pirnid D2R 5000K SV (2tk); c) Xenon komplekt D2S 5000K SV; d) Xenon pirnid D2S 4300K SV (2tk); e) 35W H1 4300K; f) LED pirnid H1 72W 6500K S2 (2tk).
2.Edastama TA-le tegevuskava nõuetele mittevastavate ja Trevosen OÜ valduses olevate toodete kohta, et vältida nende edasine turule jõudmine. Tegevuskava peab sisaldama toote nime, laoseisu ja tootjat ning infot, kas toode hävitatakse, saadetakse tagasi või müüakse kolmandasse riiki.
3.Alustama toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 16 lg 2 p-des 1, 3, 4 ja 5 ning lg-s 6 sätestatud importija kohustuste täitmist, et tagada üksnes nõuetele vastavate toodete turule laskmine.
4.Esitama TA-le tasuta näidised ettekirjutusele lisatud tabelis „Lisa 1 tooteinfo 06.07.2021 13.33“ toodud toodete kohta. Tasuta näidised tuleb esitada 12. septembriks 2021 TA aadressile.
5.Ettekirjutuse p-de 1, 2 ja 3 täitmise tähtaeg oli 1. september 2021. Ettekirjutuses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) hõõglambid, gaaslahendusega valgusallikad ja valgusdioodiga (LED) valgusallikad peavad olema tüübikinnitatud (liiklusseaduse (LS) § 73 lg 1; majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjad nr 37, 99 ja 128); 2) eespool nimetatud toodete müümine on lubatud, kui tootele on tootja märkinud info, et neid ei tohi kasutada teedel liikuvate sõidukite laternates. Toode, mis ei ole tüübikinnitatud, peab omama tüübikinnitust välistavat märgistust ja olema läbinud nõuetekohased vastavushindamised (TNVS § 18) ning peab omama EL-i vastavusdeklaratsiooni (TNVS §19) ja CE märgist (TNVS § 20); 3) korrektset märgistust mitteomavate ja vastavushindamist mitteläbinud tooted võivad põhjustada ohte (nt tarbija võib antud lambi panna oma avalikul teel liikleva sõiduki välisvalgustusse ning saada trahvi või liiklemiskeelu, pimestada kaasliiklejaid ning seada ohtu elu, kuna lamp ei valgusta korrektselt teed); 4) toodet ei muuda ohutuks Trevosen OÜ omavoliliselt lisatud teavitused toote omaduste kohta, sest Trevosen OÜ ei ole antud tooteid projekteerinud ega valmistanud. Vaatlusel nähtus, et toote karpidele on lisatud CE märgistus või tüübikinnitusele vihjavad märgised; 5) turule lastud toote näidis tuleb esitada kontrollimiseks TA-le (TNVS § 56 lg 7). Tooted tagastatakse pärast kontrollimist;

2(9)

3-21-1999 6) Trevosen OÜ-l tuleb esitada tegevuskava selle kohta, mida toodetega peale hakatakse (TNVS § 4 lg 1 ja § 13 lg 4); 7) Trevosen OÜ-l puudus info imporditavate toodete kohta, s.o, kas tootja tegi vastavushindamise, kas tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, kas toode kannab nõutud vastavusmärgist või -märgiseid, kas tootega on kaasas nõutud dokumendid. Trevosen OÜ pole kontrollinud, kas toode omab e-reeglite kohast märgistust ja kas tootja on koostanud tüübikinnitusteatise. Samuti ei ole Trevosen OÜ kontrollinud CE märgistuste puhul vastavusdeklaratsioonide olemasolu. Trevosen OÜ ei ole kontrollinud tootjale kohustuslike märgiste olemasolu ega täitnud TNVS § 16 lõikes 6 sätestatud kohustust lisada importija info toote juurde. Trevosen OÜ ei ole järginud TNVS §-s 16 sätestatud importijale kehtestatud nõudeid.

2.Trevosen OÜ esitas halduskohtule kaebuse TA 25. augusti 2021. a ettekirjutuse tühistamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustajal pole õigust keelata toodete müüki; 2) arusaadav pole, millist ohtu tõrjutakse. Olukorras, kus toodete ostjale on teada, et pirnide kasutamine avalikel teedel on keelatud, ei saa pirnide ohutus või ohtlikkus sõltuda sellest, kas vastava hoiatuse on lisanud tootja või kaebaja. Originaalpirnidest erinevaid lambipirne kasutatakse näiteks tuuningvõistlustel ehk sõidukite juures, mis pole tänavasõidukõlbulikud, mh summuti jm modifikatsioonide tulemusena. Samuti on tavapärasest erinevaid lambipirne vajalik kasutada avalikult mittekasutatavatel teedel, näiteks metsatöödel. Arusaamatu on ka vastustaja väide, et pirnid on ohtlikud, kuna eksitavad tarbijaid. Olukorras, kus tootelt nähtub, et need ei ole mõeldud kasutamiseks avalikel teedel, ei saa väita, et tegemist on tarbijate jaoks eksitava informatsiooniga. Kõik tekstid, millest võiks jääda mulje, et toode vastab nõuetele, on eemaldatud ning lisaks on nii toodete karpidele kui ka toodete juurde e-poodi lisatud hoiatused, et tooted ei vasta nõuetele ning nende kasutamine avalikel teedel on keelatud. Iga toote jaoks on oma otstarve ja kui ka legaalset toodet kasutada vales kohas, võib see olla ohtlik. Seetõttu on oluline, et müüja tooks välja piirangud ja nõuded toote kasutamisel, mida kaebaja on ka teinud. Täpselt samamoodi toimivad ka kaebaja konkurendid; 3) kaebaja ei saa vastutada selle eest, et kliendid võivad kasutada ostetud tooteid ebaseaduslikult. Kaebaja konkurendid jätkavad samasuguste avalikele teedele mittemõeldud pirnide müüki. Vastustaja koostatud ettekirjutusest ja menetlusdokumentidest ei nähtu, milline on reaalne erinevus kaebaja müüdud pirnide ja näiteks Osram XENARC COOL BLUE ADVANCE D4S vahel, millest kumbki ei oma CE heakskiitu ja ei ole seega mõeldud kasutamiseks avalikel teedel; 4) ettekirjutuse resolutsiooni p 4 on majanduslikult äärmiselt koormav. Küsitud näidiste väärtus on ca 4500 eurot ehk ca 50% aasta käibest. Ettekirjutuse resolutsiooni p 4 osas puuduvad igasugused kaalutlused. Mh ei nähtu ettekirjutusest tasuta näidiste nõudmise õiguslik alus ning vastava ettekirjutuse tegemise kaalutlusi.
3.Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) turule lastud tooted, mida TA hindas piltide või vaatluse teel, olid kõik nõuetele mittevastavad. Toodetel puudub info tootja ja maaletooja kohta, toote omadustest, tüübikinnitust välistavast märgistusest (kasutusotstarve, mille puhul toode ei peagi olema tüübikinnitatud), vastavushindamise läbimistest ning CE-märgistusest. Tüübikinnitust mitte omavat lampi võib edasi müüa, kui tootja on sellele näinud ette kasutustotstarve, mis välistab tüübikinnituse ning see omab CE-märgistust. Menetluses käsitlevate toodete omamine, kui need ei vasta kehtivatele märgistus- või ohutusnõuetele, ei ole keelatud, kuid keelatud on nende toodete turule laskmine ja kättesaadavaks tegemine;

3(9)

3-21-1999 2) küsimus on, kellel on õigus lisada info, et toode ei ole kasutamiseks avalikel teedel. Kui selle märke on teinud tootja, siis võib toodet edasi müüa ning kui seda märget ei ole teinud tootja, ei tohi seda müüa. Importija ehk kaebaja võib selle info lisada eesti keeles, kui see on tootja originaalkeeles olemas. Kaebaja kleepis üle tootja poolt tootele ja toote karbile lisatud originaalmärgistuse ehk kaebaja käitus toodete märgistamise ja tooteinfo lisamisel nagu tootja, mitte importija, kuigi sellised õigused on ainult tootjal (toote otstarbe määramine). Kaebaja epoes müüakse ainult tooteid, millel puudub karp ja tooted saadetakse klientidele mullikilesse vms pakituna. Paikvaatlusel sai kinnitust, et turule lastavad tooted ei olnud nõuetele vastavad; 3) TNVS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb toote ohutust eeldada, kui toode vastab sellele kohalduva Euroopa Liidu (EL) ühtlustamise õigusakti nõuetele sellest õigusaktist tulenevate nõuete osas ja mõni teine EL-i turujärelevalveasutus ei ole pidanud toodet nõuetele mittevastavaks või selle Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, kus toode on turule lastud, kui seda valdkonda ei ole reguleeritud toodet või tooteliiki käsitlevate EL ühtlustamise õigusaktidega ning juhul, kui need nõuded on kooskõlas EL-i toimimise lepinguga. TNVS § 18 lg 1 järgi tõendatakse toote nõuetele vastavust sellele tootele kohalduvas õigusaktis sätestatud nõuetekohase vastavushindamisega. TNVS on horisontaalne õigusakt, mida kohaldatakse tootele ja selle turujärelevalvele niivõrd, kuivõrd TNVS-ga reguleeritud aspekte ei ole reguleeritud muu seadusega. Kui tootele on kehtestatud nõuded mõne valdkondliku seadusega, kohaldatakse TNVS-i ainult nende nõuete osas, mida ei ole selles valdkondlikus õigusaktis reguleeritud (TNVS § 2 lg 2). Näiteks sõidukite korral on valdkondlikuks õigusaktiks LS ja selle alamaktid. Toodet, mis on ohtlik või õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastav, ei või turule lasta (TNVS § 5 lg-d 1 ja 2). Juhul, kui tootele on kehtestatud õigusaktiga vastavushindamise nõue, siis peab toode läbima kohustusliku vastavushindamise enne toote turule laskmist ja kasutusele võtmist (TNVS § 5 lg 3). Toote ohutuse eeldamise ja hindamise kriteeriumid, mida tootja toote ohutuse ja nõuetele vastavuse hindamisel saab aluseks võtta, on toodud TNVS §-s 6. Toote ohutust eeldatakse, kui ta vastab asjakohase õigusakti nõuetele. Juhul, kui tootele ei ole õigusaktiga nõudeid kehtestatud, siis võetakse ohutuse hindamisel aluseks harmoneeritud standardid (TNVS § 6 lg 2). Tarbijatele suunatud toodete korral, mille osas ei ole õigusaktiga spetsiifilisi nõudeid kehtestatud ja ei ole koostatud asjakohaseid standardeid, hinnatakse toote ohutust järgides Euroopa Komisjoni soovitusi, konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reegleid, teaduse ja tehnika hetkeseisu ning tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes (TNVS § 6 lg 3). Eksitamise kinnituseks on ka see, et tooted ei oma hoiatust, et tegelikult nad ei ole tüübikinnitatud või ei oma CE-märgist; 4) TNVS §-st 16 tulenevad importija kohustused, mille täitmiseks peab kaebaja igat toodet enne, kui selle turule laseb, füüsiliselt inspekteerima. Kontrolli käigus selgus, et kaebaja ei ole importija kohustusi täitnud ja ei ole ka vajalikuks pidanud neid täita. TA-l ei ole võimalik teisiti toote nõuetele vastavust kontrollida. Ainult nime järgi seda teha ei saa. Kui kaebaja suudaks või oleks suutnud TA-le esitada vajalikud pildid ja dokumentatsiooni digitaalselt, ei oleks antud olukorras kõiki tooteid katsetamiseks nõutud; 5) TA kontrollis konkurente ja keelas nendel toodete müügi, kui märgistused ei olnud korrektsed.

4.Tallinna Halduskohus rahuldas 22. septembri 2022. a otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas 25. augusti 2021. a ettekirjutuse resolutsiooni p 4. Ülejäänud osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata. Halduskohus mõistis TA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 300 eurot. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vastustaja viitas ettekirjutuse õiguslike alustena korrakaitseseaduse (KorS) §-dele 23 ja 28, TNVS § 5 lg-tele 1–3, § 50 lg-tele 1 ja 4, § 54 lg-le 1, § 56 lg 2 p-le 4 ja lg-le 7 ning §-le 58. Vastustaja võis nendele normidele tugineda. Vastupidist ei ole väitnud ka kaebaja. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks eelnimetatud regulatsiooni tervikuna välja tuua;

4(9)

3-21-1999 2) ettekirjutuses üles loetletud lampidel ei olnud tüübikinnitust või ei olnud toode nõuetekohaselt märgistatud või nõuetekohaseid vastavushindamisi läbinud või ei olnud võimalik tooteid vastavusdeklaratsioonis märgituga seostada. Vaidlus on küsimuse üle, kas vastustajal oli õigus ettekirjutuses nimetatud toodete müük ära keelata, kas kaebaja lisatud info toote kasutamise keelust avalikel teedel saaks muuta selle realiseerimise lubatavaks ehk kas hoiatuse pirnide ohutuse või ohtlikkuse kohta oleks pidanud lisama tootja või võis seda teha ka importija ning kas tasuta tootenäidiste nõudmine oli antud juhul põhjendatud; 3) ettekirjutus on p-de 1–3 ja 5 osas küllalt põhjalik, asjaolud ja õiguslikud põhjendused koos vastavate viidetega erinevates õigusaktides sisalduvatele nõuetele on välja toodud ning kohus peab võimalikuks sellest lähtuda (HKMS § 165 lg 2); 4) TNVS § 5 lg 3 kohaselt ei või toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui tootele on vastavushindamine õigusaktiga ette nähtud, kuid õigusaktis sätestatud vastavushindamise korda ei ole järgitud. Vastavalt sama seaduse ja paragrahvi teisele lõikele ei või nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui toote osas on õigusaktiga teatavad nõuded sätestatud. Korrektselt märgistamata ja vastavushindamise protseduure mitteläbinud toodete osas ei saa TNVS § 6 lg-le 1 tuginevalt eeldada ohutust, sest vastavalt sama seaduse § 18 lg-le 1 tõendatakse toote nõuetele vastavust sellele tootele kohalduvas õigusaktis sätestatud nõuetekohase vastavushindamisega. Kaebaja lisatud teavitused ei muutnud lampe ohutuks ning nende turustamist lubatavaks toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses; 5) TNVS § 16 lg 1 kohaselt saab importija lasta turule ainult nõuetele vastava toote. Kaebaja ei ole importijale kehtestatud nõudeid järginud, vähemalt mitte täiel määral. Olukorras, kus lampide (pirnide) müügi osas ei oldud ettenähtud nõudeid järgitud, on igati põhjendatud ka vaidlustatud haldusakti resolutsiooni p-dega 2 ja 3 tehtud ettekirjutused nõuetele mittevastavate toodete (nende olemasolul) kohta tegevuskava esitamiseks, et vältida nende turule jõudmist ning importija kohustuste täitmisega alustamiseks, et tagada üksnes nõuetekohaste toodete turustamine; 6) ettekirjutuse p 4 on kaebajale majanduslikult koormav ning ettekirjutuses puuduvad kaalutlused. Vaidlustatud haldusakti punktis 2.7 on küll viidatud TNVS § 56 lg-le 7 ja selgitatud, et peale kontrollimist näidised tagastatakse, kuid see ei ole olemuslikus seoses ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 1 ega asetu tervikkonteksti. Vaidluse olemus väljendub selles, et turujärelevalveasutus kontrollis turule lastud toodete ohutust ja leidis, et teatavate lampide (haldusakti resolutsiooni punkti 1 alapunktid a-f) turul kättesaadavaks tegemine on vaja lõpetada. Olukorras, kus haldusaktis üles loetletud konkreetsete lampide (ei vastanud nõuetele) turustamine on vastava kontrolli läbiviimise järgselt keelatud, jääb eelnimetatuga mitteseonduvate muude toodete näidiste esitamise vajadus abstraktseks. Nõndanimetatud põhivaidluse olemus väljendub haldusakti resolutsiooni punktis 1, millega seoses on järelevalve läbi viidud ning otsustus vastu võetud. Situatsioonis, kus vaidlustatav otsustus on tehtud, ei haaku edaspidine võimalik järelevalvealane tegevus enam sama haldusaktiga. TNVS § 56 lg 7 võimaldab turujärelevalveasutusel küll võtta ettevõtjalt turule lastud toote näidis tasuta selle ohutuse või nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning vajaduse korral tellida toote ohutuse või nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks ka ekspertiis, mille kulud kannab turujärelevalveasutus. Kui tuvastatakse, et toode ei ole ohutu või ei vasta nõuetele, hüvitab ettevõtja ekspertiisi dokumentaalselt tõendatud kulud. Vastav tegevus peaks leidma aset järelevalvemenetluse raamistikus. Antud juhul on aga turujärelevalveasutus vastava otsustuse konkreetsete toodete nõuetele vastavuse kontrollimise käigus teinud ja tagantjärele mingisuguste muude näidiste esitamise kohustamine sellega ei haaku, mis tähendab ka seda, et TNVS § 56 lg 7 õigusliku alusena selles kontekstis ei kohaldu. Vastuolu väljendub veel ka selles, et haldusakti resolutsiooni punkt 4 võib olla hõlmatud selle resolutsiooni p 2 alap-ga d ja p-ga 3; 7) kaebaja tasus õigusabi eest 1397 eurot ja 20 senti ja riigilõivu 30 eurot. Õigusabikulude väljamõistmist taotletakse koos käibemaksuga. Kulu väljamõistmine taolises ulatuses nagu kaebaja taotleb, ei ole põhjendatud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskulu kindlaksmääramine 5(9)

3-21-1999 jääb alati mingil määral hinnanguliseks, kuid arvestades kohtupraktikat, käesoleva haldusasja mahtu ning vaidluse keerukusastet, võib pidada aktsepteeritavaks menetluskuluks 1170 euro suurust summat, milles sisaldub ka käibemaks ning millele lisandub riigilõiv 30 eurot, kokku 1200 eurot. Kaebuse rahuldamise osakaal on 25%. Seega tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 300 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega kaebus jäi rahuldamata, ning kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) halduskohus pole kaebaja selgitusi analüüsinud ega õigusnorme kohaldanud; 3) kaebaja nõustub, et pirne pole õige müüa sõidukitele, mis liiklevad avalikel teedel. Halduskohus ei arvestanud sellega, et neid lambipirne saab kasutada ka mujal, kui avalikel teedel (nt autosport, metsatööd, kaevandused, erakrossirajad jms).
6.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) lampide soovitud kujul müümine ei oleks õiguspärane. Igaühel ei ole õigust toodetele hoiatusi lisada. See, et kaebaja on asunud nõuetele mittevastavatele toodetele ise mingit märgistust peale kleepima, ei tee neid tooteid nõuetele vastavaks ega nende müümist õiguspäraseks; 2) ettekirjutuses kajastatud lambid ei olnud nõuetekohaselt märgistatud (s.o tüübikinnitusega või seda välistava märgistusega). See muudab need potentsiaalselt ohtlikuks ja nende turule lubamine on keelatud. TNVS § 7 lg 2 kohaselt võetakse toote ohutuse kindlaksmääramisel arvesse mh toote pakend, esitlusviis ja märgistus. TNVS § 7 lg 4 kohaselt on ohtlik iga toode, mis ei vasta eeltoodud nõuetele. TNVS § 5 lg 1 ja 2 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu või ei vasta õigusaktis sätestatud nõudele. TNVS § 11 lg 4 p 1 kohaselt peab tootja toote või selle pakendi märgistama toote tüübinumbriga, samuti § 14 lg 5 kohaselt on tootja kohustus tagada, et tema toode kannab tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab toodet tuvastada. Kaebaja ei ole lampide tootja; 3) halduskohtu otsus on õiguspärane.
7.Vastustaja taotleb vastuapellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus kaebuse rahuldas ja ettekirjutuse p 4 tühistas kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja soovis kontrollida 12 toodet. Kontrollimiseks esitati üksnes 3 toodet vaatlusel ja 3 toodet fotolt. Ülejäänud 6 toodet ei saanud vastustaja kontrollida. Kuue toote müümine keelati ja selles osas järelevalvemenetlus lõppes. Vastustajal polnud alust enne kontrollimist keelata ülejäänud kuue toote müümine. Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 4 soovitigi tooteid, et kontrollida nende vastavust. Tegemist oli enne lõpliku otsuse tegemist vähemkoormava meetmega. Kaebaja oleks saanud näidise asemel esitada ka fotod ja dokumentatsiooni või lubada läbi viia vaatluse. Tegemist oli järelevalve menetluse läbiviimiseks vajaliku ettekirjutusega. Mitme ettekirjutuse tegemine pole otstarbekas; 2) menetluskulud jätta kaebaja kanda.
8.Kaebaja taotleb vastuses TA vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult põhjendusel: 1) halduskohtu otsus on õiguspärane; 2) kaebaja jääb varem toodu juurde; 6(9)

3-21-1999 3) kaebaja ei pea vastustaja dokumente vastustaja asemel analüüsima ja nende alusel järeldama, miks mingi ettekirjutus on tehtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

9.Kaebaja apellatsioonkaebuse alusel on ringkonnakohtus vaidluse all küsimus, kas vaidlusaluste lampide müümise keelamine oli õiguspärane, kui neid sai müüa ka sõidukitele, mis ei kasuta liikumiseks avalikke teid. Kaebaja hinnangul ei oma tähendust see, kes lisab lampidele hoiatuse.
10.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse jätnud õiguspäraselt rahuldamata ja ei korda selles osas halduskohtu kõiki seisukohti (HKMS § 201 lg 4).
11.TNVS sätestab toote ohutuse tagamise ja toote nõuetele vastavuse tõendamise nõuded (TNVS § 1 lg 2 p 1). Toodet, mis ei ole ohutu, ei või turule lasta ega kasutusele võtta (TNVS § 5 lg 1). Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta (TNVS § 5 lg 2). Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda (TNVS § 5 lg 3). Toote ohutuse kindlaksmääramisel võtab turujärelevalveasutus arvesse mh toote pakendit, esitlusviisi ja märgistust (TNVS § 7 lg 2 p 1). Toode loetakse ohtlikuks, kui see ei vasta ohutuse kindlaksmääramise nõuetele (TNVS § 7 lg 4).
12.Liikluses kasutatav mootorsõiduk ning selle varustus peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele (LS § 73 lg 1). Liikluses osalevates sõidukites kasutatavate valgustusseadmete nõuded on sätestatud määruse nr 42 lisas 1, mille kood 201 p-s 3 märgitakse, et laternas kasutatav lamp peab vastama E-reegli (s.o ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni „Ratassõidukile ning sellel kasutatava ja/või sellele paigaldatava varustuse ja osade ühtlustatud tehnonõuete vastuvõtmise ning nende nõuete alusel väljastatud kinnituste vastastikuse tunnustamise kokkuleppe” eeskiri; määruse nr 42 § 3 p 23) nr 37 või 99 või 128 nõuetele. Viidatud reeglite kohaselt peavad hõõglambid, gaaslahendusega valgusallikad ja LED valgusallikad olema tüübikinnitatud ning see peab nähtuma soklilt või kolvilt (E-reegel 37 ja p 2.3, E-reegel 99 ja p 2.3 ning E-reegel 128 ja p 2.3).
13.Vaidlusalustel lampidel puudus tüübikinnitus. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta, et kui lambil puudub tüübikinnitus, oli seda toodetud lubatud turustada, kui tootja oli tootel, toote pakendil või muus dokumentatsioonis näinud ette kasutusotstarbe, mis välistas tüübikinnituse nõudmise, ning see omas CE-märgist (TNVS § 11 ja § 14). Viimati viidatud normide kohaselt ei saanud tootja asemel seda kinnitust märkida muu isik, nt kaebaja ehk kauba müüja. Vastustaja toob õigesti esile, et tootja osaleb toote projekteerimisel ja valmistamisel ja ta on kursis toote omaduste ja ohtudega. Turustajal sellesisuline teave puudub ja seetõttu ei ole tal ka õigust toote märgistust ja kasutusotstarvet muuta.
14.Kuna vaidlusalusel toodetel puudus tüübikinnitus ja tootja polnud tüübikinnitust välistavat märgistust toodetele lisanud (sh oli läbi viimata vastavushindamine), ei vastanud toode TNVSs sätestatud märgistuse nõuetele ning seda ei olnud lubatud turustada (TNVS § 1 lg 2 p 1, § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 7 lg-d 2 ja 4). Toode, mis ei oma tüübikinnitust, peab omama tüübikinnistust välistavat märgistust ja olema läbinud nõuetekohased vastavushindamised, omama EL-i vastavusdeklaratsioone ja CE-märgist (TNVS § 18–20). Vastav märgistusega teavitatakse 7(9)

3-21-1999 tarbijaid toote kasutusalast ja tootega kaasnevatest võimalikest ohtudest. Vastava märgistuse nõudmisega tagatakse, et toodet ei kasutataks avalikul teel liikleva sõiduki valgustina. Kaebajal ei olnud õigust tootja asemel tüübikinnistust välistavat märgistust tootele lisada. Vaidlusalune toode ei vasta jätkuvalt märgistusnõudele, kui seda soovitakse müüa sõidukitele, mida ei kasuta liiklemiseksavalikel teedel.

15.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata. II
16.Ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 4 kohustati kaebajat esitama TA-le ettekirjutusele lisatud tabelis „Lisa 1 tooteinfo 06.07.2021 13.33“ nimetatud tooted. Viidatud lisa 1 kajastab 131 toodet.
17.Üksnes asjaolust, et ettekirjutusega keelati kaebajal osade toodete turustamine, ei järeldu, et sama ettekirjutusega ei saaks nõuda teiste toodete esitamist TNVS § 56 lg 7 alusel. Teiste toodete osas sai järelevalvemenetlus jätkuda, kontrollimaks, kas kaebaja müüdavad teised tooted vastavad õigusaktides sätestatud nõuetele. Tegemist on otstarbekuse küsimusega, kas nende toodete osas, mille järelevalvemenetlus jätkus, teha ettekirjutus uues dokumendis või vaidlustatud ettekirjutuses. Nimetatud asjaolu ei saanud mõjutada ettekirjutusest tulenevate õiguste ja kohustuste arusaamist (HMS § 63 lg 2 p 5).
18.Ettekirjutuse p 4 on sõnastatud aga selliselt, et kaebajat kohustati esitama ka need tooted, mille turustamine oli juba ettekirjutuse resolutsiooni p-ga 1 keelatud. Näiteks: 1) „LED pirnid D2S D2R 6000K plug and play Canbus (2tk)“ lisa 1 p 2; 2) „Xenon pirnid D2R 5000K SV (2tk)“ lisa 1 p 64; 3) „Xenon komplekt D2S 5000K SV (2tk)“ lisa 1 p 60; 4) „Xenon pirnid D2S 4300K SV (2tk)“ lisa 1 p 59 ning 5) „LED pirnid H1 72W 6500K S2 (2tk)“ lisa 1 p 4.
19.Halduskohtu seisukoht on seega õige osas, et pärast seda, kui ettekirjutusega keelati osade toodete turustamine, ei olnud enam eesmärgipärane nõuda samade toodete esitamist. Nende toodete osas oli järelevalvemenetlus lõppenud. Nende toodete osas oli ettekirjutuse aluseks olnud tooteid puudutavad asjaolud tuvastatud kas fotode ja dokumentide või vaatluse teel. Halduskohus on seega õigesti leidnud, et ettekirjutus oli selles osas õigusvastane. Ülejäänud toodete osas (s.o osas, milles järelevalve menetlus toote ohutusele ja nõuetele vastavuses pole lõppenud) on ettekirjutuse resolutsiooni p 4 õiguspärane.
20.Vastustajal esines põhjendatud kahtlus toodete ohutuse ja nõuetele vastavuses. Seega oli tal õigus nõuda kaebajalt turule lastud toodete näidiseid tasuta, kontrollimaks selle ohutust ja nõuetele vastavust (TNVS § 56 lg 7). Asjaolust, et näidiste esitamine võib olla kaebajale koormav, ei järeldu kohustuse õigusvastasus, sest kaebajal lasub kohustus turustada ohutuid ja nõuetele vastavaid tooteid, milles praegusel juhul esines põhjendatud kahtlus. Toodete kontrollimise kaudu kaitstakse avalikke huve, eeskätt liiklusohutust. Kaebaja saab vajadusel esitada ka teisi asjakohaseid tõendeid (fotod, dokumendid, vaatlus), mis koormaksid teda vähem.
21.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus vastustaja vastuapellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu otsuse osas, millega halduskohus tühistas ettekirjutuse resolutsiooni p 4. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse ja tühistab ettekirjutuse resolutsiooni p 4 osas, millega nõuti neid tooteid, mille osas oli järelevalvemenetlus lõppenud.

8(9)

3-21-1999

22.Halduskohus pidas põhjendatud menetluskuluks 1170 eurot, millele lisandus riigilõiv 30 eurot. Kuna halduskohtu hinnangul rahuldati kaebus 25% ulatuses, mõistis ta vastustajalt kaebaja kasuks välja 300 eurot. Kuna ettekirjutuse p 4 ei kuulunud tühistamisele tervikuna, vaid osaliselt, toob see kaasa kaebuse rahuldamise protsendi muutumise. Kaebus ei ole rahuldatud seega mitte 25% ulatuses, vaid ligikaudu 12,5% ulatuses. Seetõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 150 eurot.
23.Kuna vastuapellatsioonkaebus jäi osaliselt rahuldamata, on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud apellatsiooniastmes on 302,19 eurot (20 eurot riigilõiv ning 282,19 eurot õigusabikulu) (HKMS § 109 lg 6). Kuna kaebus kuulus rahuldamisele ligikaudu 12,5% ulatuses, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 38 eurot (HKMS § 108 lg 1 ja lg 2). Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium