lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-828/37

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 15.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-22-828/37
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1996
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KMS § 44 lg 1TagatisedHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineKMS § 32 lg 1Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osaHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineKMS § 15 lg 4Käibemaksumäärad

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-828/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.20223-22-828/31Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja13.09.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-24-2602/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.12.20243-23-1401/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.08.20233-23-1401/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.06.20233-22-2454/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-828

Haldusasi

OÜ KTS Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6 tühistamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja OÜ KTS Baltic, esindajad SM ja AH Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja IK

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.09.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ KTS Baltic apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta OÜ KTS Baltic apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.09.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-828 muutmata.

Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

hiljemalt

15.01.2024

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1674/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
KMS § 2 lg 11Mõisted
KMS § 4 lg 1Käive
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-828

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 21.03.2022 maksuotsusega nr 12.2-3/055477-6 OÜd KTS Baltic (kaebaja) tasuma 24 432,75 eurot. Kontrollitavaks perioodiks on oktoober–detsember 2020. Kaebaja oleks pidanud käibemaksuarvestust kajastama tekke-, mitte kassapõhiselt, sest tema maksustatav käive ületas 2020. a mais 200 000 eurot. Kaebaja tegutses kauba ostja ja edasimüüjana, mitte vahendamisteenuse osutajana käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 tähenduses. Kui kaebaja tegutseks vahendajana, moodustaks tema käibe üksnes vahendamise eest saadav tasu, mis on kauba tegeliku müüjaga kokku lepitud, ning kliendile väljastaks arve tegelik müüja, mitte vahendaja. Kaebaja ostis ja müüs kaupa enda nimel. Tekkepõhise käibemaksuarvestuse tõttu vähenes perioodil oktoober–detsember 2020 kaebaja käive ja sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu on lisaks deklareeritud nõuetele mittevastava arve alusel (Elisa Eesti AS-i 30.12.2020 arve juhatuse liikmele). Maksuvaba käibe puudumise tõttu ei olnud kaebajal alust korrigeerida igakuiselt käibemaksu käibedeklaratsiooni (KMD) real 11.
2.OÜ KTS Baltic esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6 tühistamiseks. Kaebaja ei müü kaupu, vaid osutab kaupade vahendamise teenust. Vahendustasu saab kaebaja boonustena ja väljastabki arveid üksnes boonuste saamiseks. Müüja maksab boonuseid ja ostja maksab hinnavahe. Arvetel ei pea kaebaja kajastuma vahendajana. Kaebaja teeb konkreetsetele klientidele konkreetseid oste ning neid kaupu vahepeal ei ladustata. Kaebaja tegevus sarnaneb nt reisibüroo tegevusele, kes müüb kliendile edasi reisikindlustuse, mille ta on omandanud kindlustusandjalt, saades selle eest kindlustusandjalt hiljem boonust. Kaebaja selgitas seda põhjalikult maksumenetluses, kuid maksuhaldur ei arvestanud kaebaja majandustegevuse tegelikku sisu. Ka äriregistris on kaebaja põhitegevusalaks vahendamine. Kaebaja esindaja ei esitanud tahtlikult ebaõigeid maksudeklaratsioone. Kaebajal on lubatud KMS §-de 29 ja 32 alusel osaliselt maha arvata sisendkäibemaksu KMD real 11.
3.MTA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksuotsuse põhjenduste juurde. Osa kaebuse lisas 4 esitatud arvetest ei ole seotud kontrollitava perioodiga. Kaebaja jättis arved maksumenetluses tahtlikult või hooletusest esitamata, mistõttu ei saa nendega arvestada. Need arved ei annaks siiski alust muuta maksuotsuse järeldusi. See, et kaebaja on oma klientidega (ostjatega) kokku leppinud täiendavas boonuste süsteemis ja kliendid on väljastanud kaebajale selle kohta arved, ei näita, et kaebaja on tegelenud vahendamisteenuse osutamisega. Sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist rakendatakse siis, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks (KMS § 32 lg 1) ning sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal või põhivara võõrandamise korral põhivara võõrandamise kuul (KMS § 32 lg-d 42 ja 5). Kaebuses ei ole seatud kahtluse alla järeldust, et kaebaja KMD-delt ei nähtu maksuvaba käibe olemasolu. Ka siis, kui kaebajal oleks olnud maksuvaba käive, ei oleks saanud sisendkäibemaksu korrigeerida igal kuul, vaid kalendriaasta lõpul või põhivara võõrandamise kuul. Kaebaja ei ole väitnud, et kontrollitaval perioodil oleks ta võõrandanud põhivara. Põhjendatud ei ole ka kaebaja väide, et tal on lubatud osaliselt maha arvata sisendkäibemaksu KMD real 11.4.7.

2(5)

3-22-828

4.Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus nõustus 21.03.2022 maksuotsuse põhjendustega neid kordamata (HKMS § 165 lg 2). Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei osuta vahendamisteenust KMS § 2 lg 11 mõistes, vaid tegemist on tavapäraste ostu-müügi tehingutega. Maksuotsuses on ära näidatud, et vaidlusalused arved ja kaebaja käitumine (sh käibe deklareerimine) ei vasta KMS § 2 lg-s 11 sätestatule. Kaebaja on väljastanud arved enda nimel, kajastanud arvetel kogu summa koos kaupade maksumusega ning selle summa ka KMD-del deklareerinud. Kaebaja ei ole esitanud vahendamistegevuse kohta lepinguid, millest nähtuksid KMS § 2 lg-s 11 nimetatud tingimused. Kaebaja on kauba edasimüüja, kes arvestab edasimüügile juurde oma kasumimarginaali. Kaebaja käive on KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt kogu arvel märgitud kauba müügisumma, mitte üksnes kaebaja kasumimarginaal (müügitulu). KMS-i mõttes ei ole vahet, et kaebajal puudus oma ladu. Edasimüügi käibe tekkimiseks ei ole vaja ka kauba ümbertöötamist müüja poolt. KMS-i järgi maksustatakse kõiki ettevõtjaid võrdselt. Käibemaks kergitab kaebaja müüdavate kaupade hindu, kuid samamoodi suureneb hind ka kaebaja konkurentidel. KMS-i nõudeid ei saa muuta raamatupidamise sise-eeskirjadega. Ka boonussüsteemi rakendamine kauba müügil ei tee kaebaja tegevust vahendamiseks KMS § 2 lg 11 mõistes. Boonused ja nende arvelt hilisemate arvete tasaarveldamine on edasimüügil tavapärased ning see ei ole omane vaid vahendamisteenusele. Asja materjalide järgi oli kaebajal võimalik esitada maksumenetluses selgitusi ja tõendeid väidetava vahendamisteenuse osutamise kohta. Maksuhaldur selgitas korduvalt, mida tähendab vahendamisteenus. Kuna kaebaja kalendriaasta käive ületas 2020. a mais 200 000 eurot, pidi kaebaja loobuma kassapõhisest käibemaksuarvestuse pidamisest (KMS § 44 lg 1) ja minema alates 2020. a juunist üle tekkepõhisele käibemaksuarvestusele. Selle tulemusel tekkis kaebajal käibemaksukohustus. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub õigus igakuiselt korrigeerida KMD real 11 käibemaksu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks selle seisukoha ümber. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.OÜ KTS Baltic palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Halduskohus jättis kaebaja selgitused ja maksumenetluses esitatud tõendid (marginaalide tabelid, arved, lepingud) tähelepanuta. Kaebaja tegevus vastab KMS § 15 lg 4 p-s 7 sätestatule. Maksuhaldur ei selgitanud, milliseid tõendeid peab kaebaja esitama, tõendamaks vahendamistegevust. Maksuhaldur selgitas vahendamise olemust üksnes enda seisukohast lähtuvalt. Kaebajal on kaubandustegevuse seadusest (KaubTS) tulenevalt täielik õigus tegeleda kaupade vahendamisega. Vahendaja ei sõltu juriidiliselt või majanduslikult kaupade tootjast ja tarbijast ning taotleb kasumit ostumüügi hindade vahe või osutatud teenuse eest makstava tasu kaudu. Seda tuleb eristada hulgimüügist, mille käigus ei müüda kaupu ja teenuseid edasi lõpptarbijatele. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et nt üks klient (Optimera Estonia AS) seab vahendajale konkreetse ülesande, kui palju ja millist kaupa ta soovib, ning kokku lepitakse ka hind. Müüja pakub vahendajale selle ostja jaoks kaupa kokkulepitud soodushinnaga. Vahendaja kontrollib, kas raha liigub ja kaup on korras, Eestis garanteerib vahendaja vajadusel kauba remondi. Vastustaja vastutab kauba eest ja saab selle eest n-ö marginaali. Kaebaja esitas lepingu boonuste saamise kohta, milles oli märgitud kauba hind ja esialgne müüja. Maksuhaldur ei kontrollinud, kuidas tehingu teine pool kajastas tehinguid oma maksuarvestuses. Kaebaja majandusaasta aruandest on näha, kuidas

3(5)

3-22-828 kajastatakse vahendamisteenust, mis vastab KMS § 2 lg 11 p-le 4. Maksuotsusega rikutakse kaebaja ettevõtlusvabadust.

6.MTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja ei osutanud vahendamisteenust KMS § 2 lg 11 tähenduses. Eristada tuleb kaupade vahendamist, mis toimub tavapäraste ostu-müügi tehingutena, ning vahendamisteenuse osutamist KMS § 2 lg 11 mõistes. KMS § 2 lg 11 p 4 kohaselt kajastatakse vahendaja käibena raamatupidamises üksnes vahendustasu. Kaebaja väljastas vaidlusalused arved enda nimel, kajastades seal kogu summa koos kaupade maksumusega ning deklareeris selle ka KMD-del. Kaebaja ei ole esitanud lepinguid vahendamistegevuse kohta. Seega on kaebaja edasimüüja, kes arvestab edasimüügile juurde oma kasumimarginaali. KMS-i mõttes ei ole vahet, et kaebajal puudus oma ladu või ta ei tegelenud kauba ümbertöötlemisega. Boonused ja nendega seotud tasaarvestused on edasimüügi puhul tavapärased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4).
8.Maksuhaldur selgitas maksuotsuses piisava põhjalikkusega ja asjakohaselt, mida mõistetakse vahendamisteenusena KMS § 2 lg 11 tähenduses ning miks kaebaja tegevust ei saa käsitada vahendamisteenusena. Kuna halduskohus nõustus maksuotsuse põhjendustega, ei pidanud ta neid kohtuotsuses kordama (HKMS § 165 lg 2).
9.KMS-i kohaldamisel tuleb eristada vahendamisteenust ja tavapärast edasimüüki. Vahetegu sõltub sellest, kas KMS § 2 lg-s 11 toodud tingimused on täidetud või mitte. KMS § 2 lg 11 kohaselt on vahendamisteenuse osutamine maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel, milleks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu; 2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja; 3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel; 4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes vahendustasu; 5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel. Halduskohus selgitas õigesti, et need tingimused peavad olema täidetud samaaegselt. Vahendamisteenuse puhul maksustatakse käibemaksuga üksnes vahendustasu kui teenus. Vahendamisteenus võib olla nt maakleri või agendi osutatav teenus (vt maakleri- ja agendilepingute kohta võlaõigusseaduse §-d 658–691). Kui maksukohustuslane tegutseb enda nimel ja arvel, vastutab kliendi ees ning kannab ise tehinguga seotud riskid, on tegemist tavapärase kauba või teenuse ostmise ja edasi müümisega, mis tuleb käibemaksuarvestuses kajastada eraldi ostu ja müügi tehingutena.
10.Kaebaja kirjeldas 14.07.2021 seletuses (MTA 19.05.2022 vastus, lisad 5 ja 117) oma majandustegevust järgmiselt: kaebaja tegeleb soojusja kliimaseadmete vahendamistegevusega, täites suurte klientide tellimusi; kaebaja partnerid on seadmete tootjad, kes saadavad kaebajale oma kataloogid; kliendid (nt ehituskaupluste pidajad) valivad kataloogist soovitud tooted, mille järel kaebaja tellib kauba; tootjad tarnivad kaubad Eestisse; kaebaja pakib kaubad vajadusel ümber ning lisab Eesti koodidega kleepsud ja juhised (seletuse p 9). Kaebaja esitas maksuhaldurile ka 26.08.2021 selgitused ja tabelid kasumimarginaali arvutamise kohta. Kaebaja pidas maksumenetluses antud selgitustes marginaali 4(5)

3-22-828 vahendamisteenuse eest saadud kasuks, millelt tuleb arvestada käibemaksu (MTA 19.05.2022 vastus, lisad 8 ja 98–103). Kaebaja esitatud tõendid ei kinnita aga, et ta tegutses KMS § 2 lg 11 tähenduses kellegi teise nimel ja arvel, olles tehingu poole või poolte esindaja. Maksumenetluses esitatud arvete järgi (MTA 19.05.2022 vastus, lisad 20–32) ei osutanud kaebaja vahendamisteenust, vaid ostis kaupu ning müüs need kasumlikult edasi enda nimel. Seega tekkis kaebajal käive kaupade ostust ja müügist, mitte tehingute vahendamisest. Kaebaja ei kajastanud ka kontrolliperioodi KMD-del käibena vahendustasu, vaid kaupade ostu ja müüki. Seega ei ole täidetud KMS § 2 lg 11 p-des 4 ja 5 sätestatud tingimused.

11.Kaebuse lisas 4 toodud dokumendid näitavad, et kaebaja leppis oma suurklientidega (nt Bauhaus Eesti OÜ ja Optimera Eesti OÜ) kokku ostude mahust sõltuvas boonuste süsteemis, mille kohta on kliendid väljastanud kaebajale arved. Osa arvetest pole asjakohased, sest ei puuduta kontrollitavat ajavahemikku. Kontrolliperioodi puudutavad arved ei tõenda, et kaebaja on tegelenud vahendamisteenuse osutamisega KMS § 2 lg 11 tähenduses, sest kaebaja kirjeldatud boonuste süsteem (allahindlused teatud ostumahu täitumise korral) ja sellega seotud arvete tasaarveldamised on kohaldatavad ka kaupade edasimüügi korral. Bauhaus Eesti OÜ-ga ja Optimera Eesti OÜ-ga sõlmitud lepingutes, mis puudutavad mh ostuboonuseid, on kaebajat samuti käsitatud müüjana, mitte vahendajana (vrd ka nt SIA-ga Green Trace sõlmitud leping, milles nimetatud äriühing on kauba müüjaks ja kaebaja on ostjaks; MTA 19.05.2022 vastus, lisad 46 ja 57). Lisaks ei muuda need boonusarved eespool toodud järeldusi KMS § 2 lg 11 pdes 4 ja 5 sätestatud tingimuste mittetäitmise kohta.
12.Apellatsioonkaebuses esitatud üldine kirjeldus sellest, mida saab käsitada kaupade või teenuste vahendamisena (sh alates 01.05.2021 kehtetu KaubTS-i tähenduses), ei muuda maksuotsuse järeldust. Kuna vaidlus käib kaebaja käibemaksuarvestuse õigsuse üle, tuleb vahendamisteenuse osutamist sisustada KMS § 2 lg-s 11 toodud kriteeriumite alusel. Kui tegemist ei ole vahendamisteenusega, ei puutu asjasse kaebaja viidatud KMS § 15 lg 4 p 7, mis reguleerib juhtumeid, kui vahendamisteenuse käibemaksumäär on null. Kaebajal on õigus tegeleda ettevõtlusega enda valitud viisil, kuid maksuhalduri pädevuses on kvalifitseerida kaebaja faktiline tegevus KMS-i alusel ja selle alusel teha kindlaks kaebaja maksukohustus.
13.Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja 11). (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.07.20263-26-1640/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-4261/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium