1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6, millega kohustas OÜ-d KTS Baltic tasuma 24 432,75 eurot. Maksuotsuse järgi oleks kaebaja pidanud käibemaksuarvestust kajastama tekkepõhiselt, mitte kassapõhiselt, sest tema maksustatav käive ületas 200 000 eurot. Kaebaja tegutses müüja, mitte vahendajana. Tekkepõhise käibemaksuarvestuse tõttu vähenes maksustamisperioodil oktoober– detsember 2020 kaebaja käive ja sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu on deklareeritud nõuetele mittevastava arve alusel ning maksuvaba käibe puudumise tõttu ei olnud alust seda igakuiselt käibedeklaratsiooni (KMD) real 11 korrigeerida.
2.OÜ KTS Baltic esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6 tühistamiseks. Kaebaja ei müü kaupu edasi, vaid osutab vahendusteenust. Vahendustasu saab ta boonusena. Ka äriregistris on kaebaja põhitegevusalaks vahendamine.
3-22-828 Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus (hiljem täiendatud) maksuotsuse täitmise peatamiseks kohtuliku arutamise ajaks. Kaebajal ei ole piisavalt vaba raha maksukohustuse täitmiseks. Tema pangakonto jääk on miinuses. Tarnijad on nõustunud maksete ajatamisega. Laekumisi kasutatakse jooksvalt maksete tegemiseks: jooksvad kulud (nt halduskulud), võlad tarnijatele (101 040,09 eurot), tööjõukulud, maksud. Kaebajal on raha 14 938,23 eurot ja krediiti 16 000 eurot. Samas saab krediiti kasutada vaid ostudeks. Vastustaja väide, et selline tingimus ei ole tavapärane, on paljasõnaline. Kaebaja ei ole kohustatud maksuvõla tasumist ajatama, sest ta ei nõustu maksukohustusega. Üksiti kajastub ajatamisel maksuvõlg registris. Maksuvõlgnevuse korral ei kindlustata kaebaja veoseid. Kuna kaebaja pangakontol ei ole piisavalt raha, blokeeritakse maksuotsuse täitmiseks tema pangakontod.
3.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja väited ei lükka maksuotsuses võetud seisukohti ümber. Vahendamisteenuse osutamiseks peavad olema täidetud kõik käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg-s 11 nimetatud tingimused. Kaebaja esitatud arvetelt ei nähtu vahendamisteenuse osutamist nimetatud sätte mõistes. Kaebaja on käibena deklareerinud 20% määraga maksustatavat käivet, mitte ainult vahendustasu. Samuti oli tema 2020. a käive suurem kui 200 000 eurot (KMS § 44 lg 1). Kaebaja KMD-del ei nähtu maksuvaba käivet. Isegi kui kaebajal oleks olnud maksuvaba käive, oleks sisendkäibemaksu saanud korrigeerida kalendriaasta lõpus või põhivara võõrandamise kuul, mitte igal kuul. Kaebajal on pangakontode arestimist võimalik vältida maksukohustuse tasumise või selle ajatamisega. Pangakonto jääk koos arvelduskrediidiga on 30 938,23 eurot. Tõenäoliselt on vale väide, et arvelduskrediiti saab kasutada vaid ostudeks, sest selline tingimus ei ole vastustajale teadaolevalt tavapärane. Ajatamisgraafiku koostamine ei tähenda, et kaebaja nõustub maksuotsusega. Kaebuse rahuldamisel, täidetakse maksuotsus tagasi ning maksuhalduril tuleks tasutud summalt arvestada intressi (maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 1). Maksuvõla ajatamisel tuleb maksuhalduril väljastada tõend maksuvõlgade puudumise kohta (MKS § 14 lg 5).
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.04.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohus võib teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui kohtuotsusega oleks see oluliselt raskendatud või võimatu, kaebus pole ilmselgelt perspektiivitu ning kaebaja õigused on kaalukamad kui avalik huvi ja puudutatud isiku õigused (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Enne tõenditega tutvumist ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Maksuotsuse viivitamatu täitmise vastu üldjuhul puudub avalik huvi, kuid maksud ei tohiks jääda üldse riigile laekumata. Kui maksukohustuslane on jätkusuutlik ja toimiv ettevõtja, võib eeldada, et maksuotsuse sundtäitmine on võimalik pärast selle õiguspärasuse üle toimuva vaidluse lõppemist ning esialgse õiguskaitse kohaldamine lükkaks maksu tasumise üksnes edasi. Avalik huvi on kaalukam siis, kui maksusumma sundtäitmise keelamisel maksusumma ei laekukski (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Kaebajal ei ole raha maksusumma viivitamatuks tasumiseks. Tal ei ole registervara, mida ta saaks maksuvõla tasumiseks suuremate raskusteta müüa või täiendava kapitali kaasamiseks koormata. Kaebaja võlgneb tarnijatele 187 542,91 eurot ning tal on maksuvõlgu 3132,25 euro ulatuses. Tema arveldusarvel on 30 938,23 eurot, sh krediit 16 000 eurot. Usutav ei ole kaebaja väide, et krediiti ei saa kasutada maksuvõla tasumiseks, sest äriühing saab raha kasutamist ise optimeerida. Seega võib eeldada, et kaebajal ei ole maksusumma tasumiseks raha ka pärast haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumist. Äriühing ei ole kohustatud taotlema maksuvõla tasumise ajatamist. Küll on see üks võimalus majandustegevusega jätkamiseks ja kulude optimeerimiseks. Kaebajal oleks võimalik taotleda ka intressisoodustust 50% (MKS § 117 lg
2(4)
3-22-828 2) Maksuvõla tasumise ajatamisel peaks maksuhaldur väljastama kaebajale tõendi maksuvõlgade puudumise kohta (MKS § 14 lg 5).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.OÜ KTS Baltic palub määruskaebuses tunnistada Tallinna Halduskohtu määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud tingimused kehtetuks või kaaluda kaebuse tagastamist esimesele astmele uueks läbivaatamiseks ja hindamiseks. Kaebaja jääb majandusliku seisundi osas varem väljendatud seisukohale. Pangakonto arestimine takistab tema igapäevast majandustegevust. Kaebaja on piisavalt põhjendanud maksuotsuse õigusvastasust. Seega ei kaalu avalik huvi maksude laekumise vastu üles kaebaja õigusi. Maksuotsuse õigusvastasuse tõttu ei saa eeldada, et kaebaja taotleks maksuvõla ajatamist. Üksiti kajastuks maksuvõlg ajatamisel maksuregistris ning ta ei saaks vabalt tegevust jätkata. Veostele ei anta kindlustust, kui äriühingul on maksuvõlgnevusi. Maksuhalduri tõend maksuvõla puudumise kohta ei muuda kindlustusandjate seisukohti. Vastustaja oleks pidanud ka tõendama seisukohta, et pangad ei sea tavaliselt krediidilimiidi kasutamiseks lisatingimusi. Kaebaja pidi võtma maksukohustuse täitmiseks teiselt äriühingult intressiga laenu, mille tõttu ta kannab kahju ja mida talle ei hüvitata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada asjaomane taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida MTA seisukohta, vaid arvestab varem esitatud kirjaliku vastusega. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
7.Kaebaja on määruskaebusele lisanud mitmeid dokumente: esindaja diplomid (lisad 1–2), halduskohtu 21.04.2022 määruse (lisa 3), laenu saamist kinnitava väljavõtte (lisa 4), maksusumma tasumist kinnitava maksekorralduse (lisa 5), pangakonto väljavõtte (lisa 6) ning kaebaja e-kirja vastustajale pangakonto arestist vabastamiseks (lisa 7). Ringkonnakohus järeldab, et kaebaja soovib nende dokumentide asja juurde võtmist. Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisad 1–3, sest need dokumendid on haldusasja toimikus juba olemas. Korduvate dokumentide esitamine koormab toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks, mistõttu palub ringkonnakohus juba esitatud dokumente uuesti mitte esitada. Määruskaebuse lisad 4–7 võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde, sest neil on tähtsus asja lahendamisel (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 2 p 3).
8.Kaebaja taotles esialgse õiguskaitse abinõuna maksuotsuse täitmise peatamist. Eelkõige soovis ta seeläbi vältida pangakonto arestimist. Määruskaebusest, sellele lisatud maksekorraldusest ja kaebaja e-kirjast vastustajale võib järeldada, et kaebaja on maksuotsusega määratud maksusumma tasunud. Kuna maksuotsus on tervikuna täidetud, ei ole selle täitmise peatamine enam võimalik. Esialgse õiguskaitse korras oleks siiski võimalik tagasiulatuvalt peatada vaidlustatud maksuotsuse kehtivus ning kõrvaldada kohtumenetluse ajaks ka need tagajärjed, mis tekkisid enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist ehk kohustada maksuhaldurit tagastama sisse nõutud maksusumma (vt Riigikohtu 08.04.2004 määrus nr 3-3-1-13-04, p 17). Maksuotsuse kehtivuse peatamisel langeks ära maksuvõla õiguslik alus ning maksuhalduril tuleks see summa kaebajale tagastada. 3(4)
3-22-828
9.Praegusel juhul ei ole sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks siiski alust. Maksuvõlgade sissenõudmise vastu on avalik huvi ja juba tasutud maksusumma tagastamine on põhjendatud vaid vältimatu vajaduse korral. Esmajoones võib selline vajadus esineda juhul, kui maksuvõla sissenõudmise tagajärjel oleks äriühingu majandustegevuse jätkamine oluliselt raskendatud või võimatu. Esialgse õiguskaitse vajaduse jaatamiseks ei piisa seega ainuüksi sellest, et maksusumma tasumine või selle tasumise järgselt oma majandustegevuse jätkamine võib olla kaebaja jaoks koormav või keeruline. Abinõu kohaldamine eeldab kaebuselt ka suuri edulootusi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2021 määrus nr 3-21-2196, p 11; 30.09.2021 määrus nr 3-21-1792, p 9; 30.06.2021 otsus nr 3-19-1421, p-d 41–42).
10.Ringkonnakohtule ei nähtu, et majandustegevusega jätkamine võiks olla kaebaja jaoks maksusummat tagasi saamata ülemäära koormav või keeruline. Kaebaja esitatud bilansist ajavahemiku 01.01.–28.02.2022 kohta (kaebuse lisa 5) nähtusid võlad tarnijatele 101 040,09 eurot. Raha jääk oli pearaamatu pangaväljavõtte (kaebuse lisa 6) järgi negatiivne (-12 609,66 eurot). Samas oli kaebusele lisatud konto väljavõtte järgi kaebajal 14 938,23 eurot, millele lisandus krediit 16 000 eurot, mis tegi vaba raha jäägiks 30 938,23 eurot (kaebuse lisa 7). Määruskaebusele lisatud väljavõtte järgi on raha -5038,58 eurot, millele lisandub krediit 16 000 eurot, broneeritud on 1,33 eurot (määruskaebuse lisa 6). Vaba raha jääki määruskaebusele lisatud väljavõte enam ei kajasta, kuid võib arvata, et sarnaselt halduskohtule esitatud väljavõttega on vaba raha jääk saldo ja krediidi summa, milles on maha arvatud broneeringud (praegu 10 960,09 eurot). Isegi kui kaebajal ei olnud õigust kasutada krediiti maksuvõla tasumiseks, siis pärast maksuvõla tasumist on tal võimalik kasutada seda jooksvalt muude maksete tegemiseks, mille jaoks ta eelduste järgi vaba raha vajab. Kaebaja ei ole esitanud laenulepingut, kust nähtuks, et ta ei saa sel otstarbel raha kasutada. Kaebaja ei ole tõendanud, et maksuvõla tasumiseks võetud laen oleks ebamõistlike tingimustega (ta ei ole esitanud lepingut vms) või laenulepingu täitmine ohustab majandustegevusega jätkamist. Äriregistrist nähtuvalt on laenu andnud äriühingul ja kaebajal sama seaduslik esindaja. Kohtule on äriregistri kaudu kättesaadav ka kaebaja 2021. a majandusaasta aruanne ja bilanss, mille järgi oli kaebaja 2021. a kasum 192 354 eurot. Lisaks on kaebaja kinnitanud, et võlausaldajad on olnud nõus maksete tasumist ajatama. Eelnevast võib järeldada, et majandustegevusega jätkamine ei ole kaebaja jaoks tasutud maksusummat tagasi saamata üleliia koormav või keeruline.
11.Kaebuse perspektiivi osas ei ole tõendeid hindamata ja asjaolusid välja selgitamata võimalik seisukohta võtta. Vastustaja ei ole veel kaebusele vastanud ega maksumenetluse toimikut esitanud. Ringkonnakohus siiski kahtleb, kas kaebuses esitatud väited on maksuhalduri seisukohtade ümberlükkamiseks piisavad. Kontrolliaktist ja maksuotsusest nähtuvalt sai kassapõhise käibemaksuarvestuse aluseks olev käive täis 2020. a mais (KMS § 44 lg 1). Kaebaja 2019. a majandusaasta aruandes on kajastatud müügitulu 583 775 eurot ja 2020. a majandusaasta aruandes 698 806 eurot. Ka on kaebaja väited vahendustegevusega tegelemise kohta napisõnalised. Seni esitatud materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kuidas kolmepoolsed tehingud täpselt toimusid (tehingute järjestus, lepingud jms). Maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamisel tuleb maksukohustuslasel tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1).
12.Eelneva põhjal jääb OÜ KTS Baltic määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.