OÜ KTS Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ KTS Baltic, esindajad Sergei Matrossov ja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Irmeli Kuusemäe
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 06.09.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.10.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6, millega kohustas OÜ-d KTS Baltic tasuma 24 432,75 eurot. Maksuotsuse järgi oleks kaebaja pidanud käibemaksuarvestust kajastama tekkepõhiselt, mitte kassapõhiselt, sest tema maksustatav käive ületas 200 000 eurot. Kaebaja tegutses müüja, mitte vahendajana. Tekkepõhise käibemaksuarvestuse tõttu vähenes maksustamisperioodil oktoober–detsember 2020 kaebaja käive ja sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu on deklareeritud nõuetele mittevastava arve alusel ning maksuvaba käibe puudumise tõttu ei olnud alust seda igakuiselt käibedeklaratsiooni (KMD) real 11 korrigeerida.
2.OÜ KTS Baltic esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.23/055477-6 tühistamiseks.
KAEBAJA SEISUKOHAD
3.Kaebaja selgitas korduvalt maksuhaldurile, et ta tegutseb vahendajana. Kaebaja andis maksuhaldurile 26.08.2021 selgitusi koos üksikasjalike tabelitega vahendusteenuste marginaali arvutamise kohta ning äriühingute kohta, kellele teenust osutati. Kaebaja tegutseb vahendajana, kuna tal on kokkulepitud hind Eesti turul. Maksuhaldur vastavate seisukohtadega ja tõenditega ei arvestanud. Samuti ei ole maksuhaldur põhjendanud oma seisukohti nimetatud osas. Maksuhaldur on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 13.
4.Maksuhaldur ei arvestanud majandustegevuse tegelikku sisu. Kaebaja tegutses vahendajana ning väljastab arved vaid kogutud boonuste saamiseks, mitte saadud kauba edasimüügiks. Kaebaja teeb klientidele konkreetseid oste ning neid kaupu vahepeal ei ladustata.
5.Kaebaja juhindub oma tegevuses raamatupidamiseseaduse (RMPS) §-st 11. Kaebaja esindaja ei esitanud tahtlikult ebaõigeid deklaratsioone. Kaebajal on lubatud käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lg 1 ja KMS § 29 alusel osaliselt maha arvata sisendkäibemaksu.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajal on olnud võimalik anda maksumenetluses selgitusi ning esitada tõendeid.
7.Osa kaebusele lisatud arvetest ei ole seotud kontrollitava perioodiga, mistõttu ei saa neid pidada asjakohasteks. Maksumenetluses kaebaja kaebusele lisatud arveid ei esitanud. Isegi kui pidada kaebaja alles kohtumenetluses esitatud tõendeid lubatavaks, ei tingiks need maksuotsuse muutmist. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kaebusele lisatud arved tõendavad, et kaebaja tegeleb vahendajana. See, et kaebaja on oma klientidega kokku leppinud täiendavas boonuse süsteemis ja kliendid on väljastanud kaebajale vastava arve, ei näita seda, et kaebaja on tegelenud vahendusteenuse osutamisega.
8.Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei osuta vahendamisteenust käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 mõistes, vaid tegemist on tavapäraste ostu-müügitehingutega. Kuna kaebaja kalendriaasta käive ületas 2020. a mais 200 000 eurot, siis pidi kaebaja loobuma kassapõhisest käibemaksuarvestuse pidamisest ja minema alates 2020. a juunist üle tekkepõhisele käibemaksuarvestusele. Samuti on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub õigus igakuiselt korrigeerida käibedeklaratsioonide real 11 käibemaksu (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p 12).
9.Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda võib KMS § 44 lg 1 järgi rakendada üksnes maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja maksustatava käibe piirmäär täitus mais 2020, ei olnud kaebajal alates juunist 2020 kassapõhiseks käibemaksuarvestamiseks alust.
10.Sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist rakendatakse siis, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks (KMS § 32 lg 1) ning sisendkäibemaksu korrigeeritakse kas iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal või põhivara võõrandamisel põhivara võõrandamise kuul (KMS § 32 lg 42 ja lg 5). Kaebuses ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla maksuhalduri järeldust, et kaebaja käibedeklaratsioonidelt ei nähtu kaebajal maksuvaba käibe olemasolu. Isegi kui kaebajal oleks olnud maksuvaba käive, tehakse sisendkäibemaksu korrigeerimisi mitte igakuiselt, vaid kalendriaasta lõpul või põhivara võõrandamise kuul. Kaebaja ei ole väitnud, et kontrollitaval perioodil oleks ta võõrandanud põhivara ja et korrigeerimine oli sellest
tingitud. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, justkui tal oleks lubatud osaliselt maha arvata sisendkäibemaksu KMD real 11.4.7.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna maksuotsus on õiguspärane. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja kogutud tõendid ei ole lükanud ümber vastutusotsuses tehtud järeldusi. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole.
12.Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei osuta vahendamisteenust käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 mõistes, vaid tegemist on tavapäraste ostu-müügitehingutega. KMS § 2 lg 11 kohaselt on vahendamisteenuse osutamine maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel, milleks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu; 2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja; 3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel; 4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes vahendustasu; 5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel.
13.Eelnimetatud tingimused on kumulatiivsed, seega peavad nad esinema kõik üheaegselt. Maksuotsuses on adekvaatselt näidatud, et vaidlusalused arved ja kaebaja enda käitumine (sh käibe deklareerimine) ei vasta KMS § 2 lg 11 nimetatule. Kaebaja on väljastanud vaidlusalused arved enda nimel, kajastanud seal kogu summa koos kaupade maksumusega ning selle summa ka käibedeklaratsioonis deklareerinud, kaebaja ei ole esitanud ka lepinguid vahendustegevuse kohta (millest nähtuksid KMS § 2 lg 11 nimetatud lepingutingimused). Kaebaja on kauba edasimüüja, kes arvestab edasimüügile juurde oma kasumimarginaali. Käive on KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt aga kogu arvel märgitud kauba müügisumma, mitte üksnes kaebaja enda kasumimarginaal sellest (müügitulu).
14.Vastates kaebaja väidetele kinnitab kohus, et KMS mõttes ei ole vahet, et kaebajal puudus oma ladu. Ka ei ole edasimüügi käibe tekkimiseks vaja kauba ümbertöötamist müüja poolt. Sellised kaebaja väited ei põhine Eesti maksuseadustel. KMS järgi maksustatakse kõiki ettevõtjaid võrdselt, seega kui käibemaks kergitab kaebaja müüdavate kaupade hindu, teeb see sama kaebaja konkurentidel. Kohtul ei ole pädevust kaebajale käibemaksu tasumise kohustuse osas mingeid erisusi teha. Samuti ei saa muuta KMS nõudeid raamatupidamise sise-eeskirjadega. Ka boonus-süsteemi rakendamine kauba müügil ei tee kaebaja tegevust vahendustegevuseks KMS § 2 lg 11 mõttes. Boonused ja nende arvelt hilisemate arvete tasaarveldamine on edasimüügil tavapärased ning see ei ole omane vaid vahendustegevusele.
15.Asja materjalidest nähtub, et kaebajal on olnud võimalik esitada maksumenetluses nii selgitusi kui ka tõendeid väidetava vahendusteenuse osutamise kohta ning maksuhaldur on kaebajale korduvalt selgitanud, mida vahendusteenus tähendab. Eesti Maksumaksjate Liidult laekunud vastus, mis on kaebusele lisatud, ei muuda maksuotsuse seisukohti.
16.Kuna kaebaja kalendriaasta käive (mis on ka tema poolt deklareeritud) ületas 2020. a mais 200 000 eurot, siis pidi kaebaja loobuma kassapõhisest käibemaksuarvestuse pidamisest (KMS § 44 lg
1) ja minema alates 2020. a juunist üle tekkepõhisele käibemaksuarvestusele ning kaebajale tekkis käibemaksukohustus.
17.Samuti on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub õigus igakuiselt korrigeerida käibedeklaratsioonide real 11 käibemaksu (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p 12). Kohus nõustub selles osas maksuotsuse seisukohtadega ega korda neid.
18.Eeltoodud põhjustel on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.