lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-22-828/31

Maksuõigus › Maksuotsused

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-828/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Maksuõigus › Maksuotsused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.09.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1384
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KMS § 44 lg 1, 3TagatisedHKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineKMS § 29Maksukohustuse vähendamineKMS § 32 lg 1, 42Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 165 lg 2Otsuse põhjendav osaHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-22-828/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium12.05.20223-22-828/37Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium15.12.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (4)

lahend.ee
3-24-2602/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja20.12.20243-23-1401/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium25.08.20233-23-1401/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja22.06.20233-22-2454/11Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.03.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-828

Haldusasi

OÜ KTS Baltic kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ KTS Baltic, esindajad Sergei Matrossov ja Aleksandra Hlebnikova-Stepanova Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Irmeli Kuusemäe

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 06.09.2022

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.10.2022. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ( lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse ( lg 6).

Sarnased lahendid

Maksuõigus
  • 30.07.20263-26-2175/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 29.07.20263-26-2291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 21.07.20263-25-2793/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-111/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20263-26-2099/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.07.20263-26-1726/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 52 lg 1Avalduse vorm
KMS § 2 lg 11Mõisted
KMS § 4 lg 1Käive
MKS § 150 lg 1Tõendamiskoormus
HKMS § 182
HKMS § 116
HKMS § 116

ASJAOLUD JA MAKSUMENETLUSE KÄIK

1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/055477-6, millega kohustas OÜ-d KTS Baltic tasuma 24 432,75 eurot. Maksuotsuse järgi oleks kaebaja pidanud käibemaksuarvestust kajastama tekkepõhiselt, mitte kassapõhiselt, sest tema maksustatav käive ületas 200 000 eurot. Kaebaja tegutses müüja, mitte vahendajana. Tekkepõhise käibemaksuarvestuse tõttu vähenes maksustamisperioodil oktoober–detsember 2020 kaebaja käive ja sisendkäibemaks. Sisendkäibemaksu on deklareeritud nõuetele mittevastava arve alusel ning maksuvaba käibe puudumise tõttu ei olnud alust seda igakuiselt käibedeklaratsiooni (KMD) real 11 korrigeerida.
2.OÜ KTS Baltic esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 21.03.2022 maksuotsuse nr 12.23/055477-6 tühistamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3.Kaebaja selgitas korduvalt maksuhaldurile, et ta tegutseb vahendajana. Kaebaja andis maksuhaldurile 26.08.2021 selgitusi koos üksikasjalike tabelitega vahendusteenuste marginaali arvutamise kohta ning äriühingute kohta, kellele teenust osutati. Kaebaja tegutseb vahendajana, kuna tal on kokkulepitud hind Eesti turul. Maksuhaldur vastavate seisukohtadega ja tõenditega ei arvestanud. Samuti ei ole maksuhaldur põhjendanud oma seisukohti nimetatud osas. Maksuhaldur on rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 13.
4.Maksuhaldur ei arvestanud majandustegevuse tegelikku sisu. Kaebaja tegutses vahendajana ning väljastab arved vaid kogutud boonuste saamiseks, mitte saadud kauba edasimüügiks. Kaebaja teeb klientidele konkreetseid oste ning neid kaupu vahepeal ei ladustata.
5.Kaebaja juhindub oma tegevuses raamatupidamiseseaduse (RMPS) §-st 11. Kaebaja esindaja ei esitanud tahtlikult ebaõigeid deklaratsioone. Kaebajal on lubatud käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lg 1 ja KMS § 29 alusel osaliselt maha arvata sisendkäibemaksu.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebajal on olnud võimalik anda maksumenetluses selgitusi ning esitada tõendeid.
7.Osa kaebusele lisatud arvetest ei ole seotud kontrollitava perioodiga, mistõttu ei saa neid pidada asjakohasteks. Maksumenetluses kaebaja kaebusele lisatud arveid ei esitanud. Isegi kui pidada kaebaja alles kohtumenetluses esitatud tõendeid lubatavaks, ei tingiks need maksuotsuse muutmist. Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kaebusele lisatud arved tõendavad, et kaebaja tegeleb vahendajana. See, et kaebaja on oma klientidega kokku leppinud täiendavas boonuse süsteemis ja kliendid on väljastanud kaebajale vastava arve, ei näita seda, et kaebaja on tegelenud vahendusteenuse osutamisega.
8.Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei osuta vahendamisteenust käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 mõistes, vaid tegemist on tavapäraste ostu-müügitehingutega. Kuna kaebaja kalendriaasta käive ületas 2020. a mais 200 000 eurot, siis pidi kaebaja loobuma kassapõhisest käibemaksuarvestuse pidamisest ja minema alates 2020. a juunist üle tekkepõhisele käibemaksuarvestusele. Samuti on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub õigus igakuiselt korrigeerida käibedeklaratsioonide real 11 käibemaksu (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p 12).
9.Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda võib KMS § 44 lg 1 järgi rakendada üksnes maksukohustuslane, kelle maksustatav käive ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega jooksva kalendriaasta algusest arvates 200 000 eurot. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja maksustatava käibe piirmäär täitus mais 2020, ei olnud kaebajal alates juunist 2020 kassapõhiseks käibemaksuarvestamiseks alust.
10.Sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist rakendatakse siis, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks (KMS § 32 lg 1) ning sisendkäibemaksu korrigeeritakse kas iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal või põhivara võõrandamisel põhivara võõrandamise kuul (KMS § 32 lg 42 ja lg 5). Kaebuses ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla maksuhalduri järeldust, et kaebaja käibedeklaratsioonidelt ei nähtu kaebajal maksuvaba käibe olemasolu. Isegi kui kaebajal oleks olnud maksuvaba käive, tehakse sisendkäibemaksu korrigeerimisi mitte igakuiselt, vaid kalendriaasta lõpul või põhivara võõrandamise kuul. Kaebaja ei ole väitnud, et kontrollitaval perioodil oleks ta võõrandanud põhivara ja et korrigeerimine oli sellest

tingitud. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, justkui tal oleks lubatud osaliselt maha arvata sisendkäibemaksu KMD real 11.4.7.

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna maksuotsus on õiguspärane. HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohtumenetluses esitatud kaebaja väited ja kogutud tõendid ei ole lükanud ümber vastutusotsuses tehtud järeldusi. Uurimispõhimõtet maksumenetluses rikutud ei ole.
12.Maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja ei osuta vahendamisteenust käibemaksuseaduse (KMS) § 2 lg 11 mõistes, vaid tegemist on tavapäraste ostu-müügitehingutega. KMS § 2 lg 11 kohaselt on vahendamisteenuse osutamine maksukohustuslase tegutsemine teise isiku nimel ja arvel, milleks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) vahendaja ja kauba võõrandaja või soetaja või teenuse osutaja või saaja on kauba või teenuse vahendamiseks sõlminud lepingu; 2) kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest vastutab kauba võõrandaja või teenuse osutaja; 3) kaup võõrandatakse või teenus osutatakse kauba võõrandaja või teenuse osutaja kehtestatud või heakskiidetud hinnaga ja tema kauba või teenuse saajale kehtestatud tingimustel; 4) vahendaja käibena kajastatakse vahendaja raamatupidamises üksnes vahendustasu; 5) kauba või teenuse saajale arve väljastamise korral väljastab selle kauba võõrandaja või teenuse osutaja või muu isik, sealhulgas vahendaja, kauba võõrandaja või teenuse osutaja nimel.
13.Eelnimetatud tingimused on kumulatiivsed, seega peavad nad esinema kõik üheaegselt. Maksuotsuses on adekvaatselt näidatud, et vaidlusalused arved ja kaebaja enda käitumine (sh käibe deklareerimine) ei vasta KMS § 2 lg 11 nimetatule. Kaebaja on väljastanud vaidlusalused arved enda nimel, kajastanud seal kogu summa koos kaupade maksumusega ning selle summa ka käibedeklaratsioonis deklareerinud, kaebaja ei ole esitanud ka lepinguid vahendustegevuse kohta (millest nähtuksid KMS § 2 lg 11 nimetatud lepingutingimused). Kaebaja on kauba edasimüüja, kes arvestab edasimüügile juurde oma kasumimarginaali. Käive on KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt aga kogu arvel märgitud kauba müügisumma, mitte üksnes kaebaja enda kasumimarginaal sellest (müügitulu).
14.Vastates kaebaja väidetele kinnitab kohus, et KMS mõttes ei ole vahet, et kaebajal puudus oma ladu. Ka ei ole edasimüügi käibe tekkimiseks vaja kauba ümbertöötamist müüja poolt. Sellised kaebaja väited ei põhine Eesti maksuseadustel. KMS järgi maksustatakse kõiki ettevõtjaid võrdselt, seega kui käibemaks kergitab kaebaja müüdavate kaupade hindu, teeb see sama kaebaja konkurentidel. Kohtul ei ole pädevust kaebajale käibemaksu tasumise kohustuse osas mingeid erisusi teha. Samuti ei saa muuta KMS nõudeid raamatupidamise sise-eeskirjadega. Ka boonus-süsteemi rakendamine kauba müügil ei tee kaebaja tegevust vahendustegevuseks KMS § 2 lg 11 mõttes. Boonused ja nende arvelt hilisemate arvete tasaarveldamine on edasimüügil tavapärased ning see ei ole omane vaid vahendustegevusele.
15.Asja materjalidest nähtub, et kaebajal on olnud võimalik esitada maksumenetluses nii selgitusi kui ka tõendeid väidetava vahendusteenuse osutamise kohta ning maksuhaldur on kaebajale korduvalt selgitanud, mida vahendusteenus tähendab. Eesti Maksumaksjate Liidult laekunud vastus, mis on kaebusele lisatud, ei muuda maksuotsuse seisukohti.
16.Kuna kaebaja kalendriaasta käive (mis on ka tema poolt deklareeritud) ületas 2020. a mais 200 000 eurot, siis pidi kaebaja loobuma kassapõhisest käibemaksuarvestuse pidamisest (KMS § 44 lg

1) ja minema alates 2020. a juunist üle tekkepõhisele käibemaksuarvestusele ning kaebajale tekkis käibemaksukohustus.

17.Samuti on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebajal puudub õigus igakuiselt korrigeerida käibedeklaratsioonide real 11 käibemaksu (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-34-07 p 12). Kohus nõustub selles osas maksuotsuse seisukohtadega ega korda neid.
18.Eeltoodud põhjustel on maksuotsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist ei taotlenud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.07.20263-26-2025/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20263-26-1284/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium