Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
12.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2392
Haldusasi
X kaebus Eesti Töötukassa tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.11.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.11.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-2392 resolutsiooni p-d 1 ja 2. Saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa tuvastas 07.08.2023 otsusega nr TVH/23/029565 Xl puuduva töövõime ja määras talle 10.08.2023 otsusega nr TVT/23/042847 töövõimetoetuse perioodiks 22.05.2023–21.05.2028 18,6 eurot kalendripäeva eest.
2.X edastas 18.10.2023 Eesti Töötukassale teate, et kolib mõneks ajaks Venemaale, kus tal ei ole võimalik kasutada enda Leedu pangakontole saadetud toetust. Kaebaja küsis, millised on tema võimalused saada töövõimetoetust kätte Venemaal.
3-23-2392
3.Eesti Töötukassa teavitas 19.10.2023 e-kirjas Xt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 17 lg 2 sisust, sh sellest, et TVTS § 17 lg 2 p 3 võimaldab maksta toetust kojukandena Eesti territooriumil.
4.X esitas 26.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 19.10.2023 kirja peale. Kaebaja läheb lähiajal mitmeks kuuks Venemaale elama, kus ta ei saa enda Leedu pangakontole saadetud töövõimetoetust kätte. Venemaal ei saa rahvusvaheliste sanktsioonide tõttu enam Visa ega Mastercardi kaarte kasutada. Ka rahvusvahelisi rahaülekandesüsteeme nagu Money Gram ja Western Union pole seal enam võimalik kasutada. Kaebaja soovib, et töövõimetoetus makstaks talle Venemaal viibimise ajal välisriigi kohaliku omavalitsuse pangakontole või saadetaks posti teel kaebaja kodusele aadressile. Eesti Töötukassa tõlgendab TVTS § 17 lg-t 2 ebaõigesti. Eesti Töötukassal puudub õigus otsustada, kuidas kaebaja oma toetuse omal kulul kätte saab. Samuti ei ole hinnatud kaebaja terviseprobleeme (TVTS § 17 lg 3), mis kaasnevad panka minnes, järjekorras seistes, ühistransporti kasutades. Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus.
5.X esitas 30.10.2023 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja elab hetkel Usbekistanis XXX külas, kust on lähima asulani, kus asub pangaautomaat, üle 60 km. See õigustab toetuse maksmist TVTS § 17 lg-s 3 ette nähtud korras. Kaebaja Leedus asuv pangakonto võidakse lähiajal arestida.
6.X esitas 30.10.2023 Eesti Töötukassale palve, et talle makstaks töövõimetoetust tema Usbekistani kodusele aadressile TVTS § 17 lg 2 p 3 ja lg 3 alusel põhjusel, et ta elab väikeses külas nimega XXX ja peab sularahaautomaadi kasutamiseks sõitma rohkem kui 60 km YYY linna. Kaebaja viibib Usbekistanis alates 01.09.2023.
7.Eesti Töötukassa vastas 31.10.2023 e-kirjaga, et kojukannet teostatakse Eestis. Välisriigis kojukannet ei teostata ei Euroopa Liidu liikmesriikides ega ka kolmandates riikides.
8.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) esitas 01.11.2023 vastuse halduskohtu 30.10.2023 kohtunõudele, milles märkis, et ei tuvastanud 08.08.2023 otsusega nr P26O-2023-54086 Xl puuet.
9.Eesti Töötukassa leidis 02.11.2023 vastuses, et kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud ennatlikult, sest kaebaja ei ole veel Venemaale elama asunud.
10.Tallinna Halduskohus tagastas 03.11.2023 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Kaebaja vaidlustab Eesti Töötukassa keeldumist maksta talle töövõimetoetust kojukandena välisriigis. Kaebaja tuginemine TVTS § 17 lg-le 3 ei ole õigustatud, sest see ei kehti tema suhtes. See kehtib sügava puudega isiku suhtes. SKA 01.11.2023 vastusest kohtunõudele ja sellele lisatud 08.08.2023 otsusest nr P26O-2023-54086 nähtuvalt ei ole kaebajal üldse puuet tuvastatud. Kaebaja selgitused terviseprobleemide kohta, mis takistavad tal vajadusel sõita kaugemal asuva asulani, kus asub pangaautomaat, ei ole ka usutavad, sest mitmetest kaebaja esitatud kaebustest halduskohtule nähtub, et kaebaja on väga liikuva eluviisiga inimene – kord elab ta Prantsusmaal, siis Leedus, siis Usbekistanis ja lisaks tahtis minna Venemaale. Kaebusele lisatud dokumentidest nähtub, et kaebaja on töötanud ka Valgevenes ja tema tööülesandeks on otsida kadunud inimesi üle maailma. Sedavõrd aktiivselt maailmas ringi liikuva inimese puhul ei saa kuidagi järeldada tervislike probleemide olemasolu, mis takistaks vajadusel lähima pangaautomaadini sõita. Vaatamata asjaolule, et TVTS § 17 lg 2 p 3 ei sisalda täpsustavat selgitust, et kojukandeteenust osutatakse vaid Eesti piires, on see selgelt tuletatav normide tõlgendamisest nende koosmõjus. 2(5)
3-23-2392 TVTS § 2 lg-st 1 tulenevalt on Eesti riigilt õigus töövõimetoetust saada vaid Eestis elaval isikul. Seega ka toetuse kojukandeteenus saab toimuda vaid Eesti piires. Lahkudes elama muusse riiki, kaob isikul õigus Eesti riigilt toetust saada olenemata tema kodakondsusest. Seetõttu ei teki Eesti Töötukassal kohustust toetust muusse riiki kojukandena välja maksta. Erandina, kui isik viibib Eestist eemal ajutiselt (TVTS § 2 lg 2), on tal võimalik saada toetus tema välisriigis asuvale pangakontole (TVTS § 17 lg 2 p 4). TVTS ei pane Eesti Töötukassale kohustust otsida isikut üle maailma taga, et talle toetust kätte toimetada. Asudes ajutiselt Eestist väljapoole elama, peab isik võtma ise vastutuse selle eest, kuidas ta talle määratud toetuse kätte saab. TVTS ei näe ette, et Eesti Töötukassal oleks pädevust maksta toetust välisriigi kohaliku omavalitsuse arvele (nagu kaebaja soovis) või toimetada see kojukandena kätte kusagile Usbekistani väikekülla. Kaebajal puudub selle nõudmiseks subjektiivne õigus. Asudes elama kohta, kus ei ole pangaautomaati, peab isik ise planeerima, kuidas ta oma rahaasjad korraldab. Eesti Töötukassal puuduvad siinkohal igasugused muud kohustused, kui ülekande tegemine isiku näidatud välismaisele pangakontole. Asjakohased ei ole kaebaja selgitused Leedu pangakonto võimaliku arestimise kohta. Kuna kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et Eesti Töötukassa toimetaks talle töövõimetoetuse Usbekistani (või Venemaale) koju kätte, puudub tal kaebeõigus kaebuse esitamiseks (HKMS § 44 lg 1) ja kaebus tuleb selle esitajale läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, puudub tal ka õigus nõuda esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kaebajal ei ole ka esialgse õiguskaitse vajadust, sest tal on võimalik taotleda töövõimetoetuse maksmist Usbekistani või Venemaa pangakontole. See, kui tihti kaebaja pangaautomaati kasutab, on tema korraldada. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal puudub riigi õigusabi vajadus. Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja suutnud korduvalt ise kohtule kaebusi esitada ja neid põhjendada. Samuti on ta suutnud ise haldusorganitega suhelda. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, milles kaebaja ei suudaks vajadusel ise osaleda ja oma seisukohti väljendada. See, et kaebaja ei nõustu Eesti Töötukassa tõlgendusega, ei tähenda, et talle tuleks määrata riigi õigusabi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.X palub 05.11.2023 määruskaebuses (hiljem täiendatud) halduskohtu määrus tühistada. Kui isikul ei ole välispangas kontot või seda ei saa kasutada, siis jääb arusaamatuks, miks välismaal viibides ei võiks isik saada raha kodusele aadressile postikulleri kaudu. TVTS § 17 lg 2 p 4 võimaldab saada töövõimetoetust arvelduskontole välisriigis saaja kulul. TVTS § 17 lg 2 p 3 ei ütle, et kodusele aadressile saab toetusi saata vaid Eesti territooriumil. Kuigi kaebaja on viimastel aastatel sageli erinevates riikides reisinud, on kaebaja liiga haige selleks, et reisida kaugemasse panka. Kaebaja ei saa liikuda pikki vahemaid ilma valuta nimmepiirkonnas, samuti istuda, lamada ja seista kindlas asendis. Kuigi kaebaja ei viibi veel Venemaal, on tal siiski õiguskaitsevajadus. Kaebaja reis Venemaa Föderatsiooni lükkub edasi, kuna ei ole teada, kuidas ta saab seal kätte töövõimetoetuse ning kas ta saab seal viibides e-posti teel kohtuga suhelda. Kaebaja ei saa endale Usbekistanis kontot avada, kuna mitteresidentidele on tingimused rangemad. Kaebaja Venemaa pangakonto on sanktsioonide all ja seda ei saa Euroopa riikides kasutada. Leedus on alanud kaebaja pangakonto blokeerimise protsess.
12.Eesti Töötukassa palub 13.11.2023 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
3(5)
3-23-2392 Kaebajal puudub õigus nõuda töövõimetoetuse maksmist kojukandena välisriigis. TVTS § 17 lg 2 loetelu on ammendav. Vaatamata sellele, et TVTS § 17 lg 2 p 3 ei sisalda täpsustavat selgitust, et kojukandeteenust osutatakse vaid Eesti piires, on see selgelt tuletatav normide tõlgendamisest koosmõjus. Töövõimetoetuse kojukandeteenus saab toimuda vaid Eesti piires.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Halduskohus on kaebuse tagastamisel tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1. Viidatud säte näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 121 lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).
14.HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kaitstavate õigustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22). Isikul on kaebeõigus, kui ta pöördub kohtusse enda väidetavalt riivatud subjektiivse õiguse kaitseks.
15.Halduskohus on kaebeõiguse ilmselget puudumist põhjendanud sellega, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et Eesti Töötukassa maksaks kaebajale töövõimetoetust välisriigi kohaliku omavalitsuse arvele või toimetaks selle kojukandena kätte Usbekistani väikekülla. Seega põhjendas halduskohus kaebuse tagastamist sisuliselt selle perspektiivitusega. Kui kaebust on alust pidada perspektiivituks, saaks sellise kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 2 1; nt Riigikohtu 18.01.2021 määrus nr 3-19-1837). Halduskohus ei ole sellele alusele tuginenud. Kaebeõigust ei mõjuta küsimus kaebusel edulootuse olemasolust või selle puudumisest (vt Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44). Kaebajale on määratud Eesti Töötukassa 10.08.2023 otsusega nr TVT/23/042847 töövõimetoetus perioodiks 22.05.2023‒21.05.2028. Järelikult on kaebajal õigus ka töövõimetoetuse väljamaksmisele. Töövõimetoetuse väljamaksmise viisid sätestab TVTS § 17 lg-d 2 ja 3. Seda, kas taotletud toetuse väljamaksmise viisid on kaebaja puhul asjakohased, ning kas kojukanne peaks hõlmama ka välisriike, tuleb hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus. Seega ei saa praeguses menetlusetapis kaebeõigust eitada ja halduskohus on ekslikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebust ei saaks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna täidetud pole õiguse riive väheintensiivsuse tingimus.
16.Kuna ringkonnakohus asus seisukohale, et kaebajal on kaebeõigus, tuleb halduskohtul asja menetlusse võtmise otsustamisel lahendada esialgse õiguskaitse taotlus sisuliselt.
17.Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud vastuväiteid riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohus ei ole eksinud, jättes kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajal arvestatav kogemus halduskohtumenetluses. Ka praeguses asjas on kaebaja nii halduskohtus kui ringkonnakohtus suutnud oma seisukoha iseseisvalt ja arusaadavalt esitada. Vaidlust ei ole põhjust pidada niivõrd keerukaks, et kaebaja ei saaks kohtu suuniste ja selgituste toel end ise esindada.
4(5)
3-23-2392
18.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 03.11.2023 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Halduskohtule. Riigi õigusabi puudutavas osas jääb määruskaebus rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.