X kaebus Kiili valla kohustamiseks looma võimaluse kaebaja lapsel käia teeninduspiirkonna lasteasutuses ning valla tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Kiili vald, volitatud esindaja Tarko Tuisk
2.Rahuldada hüvitamisnõue osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 362,93 eurot, mille moodustab põhinõue 340,49 eurot ja viivis 22,44 eurot.
3.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
4.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 18,81 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse jõustumisel asendada kaebaja ja lapse nimi, kaebaja isikukood, elukoht ning kaebaja ja pereliikmete töökoha aadressid tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.01.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X xx xx xxxx sündinud lapsele lasteaiakoha saamiseks esitati taotlus 16.08.2021. Lapse ema pöördus 10.10.2022 Kiili valla poole taotlusega (dtl 278-279), milles kordas soovi lapsele lasteaiakoha saamiseks esimesel võimalusel ja soovis, et vald hüvitaks eralastehoiu kasutamisega kaasnenud lisakulud: enammakstud toiduraha, kütusekulu ja saamata jäänud tulumaksutagastuse. Kiili vald ei olnud võimaldanud lapsele õigeaegselt lasteaiakohta. Kiili vald vastas pöördumisele 13.10.2022 (dtl 2771(10)
278) kirjaga, milles selgitas, et lapse järjekoht võimaldab lasteaiakohta pakkuda 2024. aasta alguses, vald hüvitab lastehoiu kohatasu viisil, nagu pere seda hetkel kasutab ning eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidupäeva maksumuse vahet, kütusekulu ja tagastamata tulumaksu ei hüvitata. X pöördus Kiili valla poole sarnase taotlusega 14.10.2022 (dtl 267).
2.X esitas 02.11.2022 koos 15 teise kaebajaga kaebuse Kiili valla vastu tekitatud varalise kahju hüvitamiseks (haldusasi nt 3-22-2348). Vald põhjustas kaebajate hinnangul varalise kahju sellega, et ei taganud kaebajate lastele õigeaegselt kohta munitsipaallasteasutuses, mistõttu kaasnesid kaebajatel täiendavad kulud. Kohus eraldas X kaebuse 25.01.2023 määrusega haldusasjas nr 3-22-2348 eraldi menetlusse.
3.Kaebaja nõuded pärast kaebuse täpsustamist ja täiendamist (viimati 16.10.2023) on järgmised: - kohustada Kiili valda võimaldama kaebaja lapsele lasteaiakoht Kiili valla munitsipaallasteaias esimesel võimalusel; - hüvitada kaebajale ajavahemiku august 2022 – september 2023 eest toiduraha lisakulu summas 261,25 eurot; - hüvitada kaebajale ajavahemiku august 2022 – september 2023 eest transpordi lisakulu (kütusekulu) summas 124,66 eurot või 223,23 eurot. - tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 10.10.2022. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja on Kiili valla elanike registris alates 10.08.2021. Kaebaja laps, Y (sündinud xx xx xxxx), on olnud Kiili valla elanike registris alates 10.08.2021 ja Kiili valla munitsipaallasteaia järjekorras alates 16.08.2021. Vastustajale esitatud lasteaiakoha saamise avaldusele märkis kaebaja, et ta soovib saada lapsele kohta elukohajärgses (Kiili teeninduspiirkonnas) lasteaias.
2.Kuna lasteaeda mineku aeg tuli aina lähemale ja laps sai xx xx xxxx 1,5 aastaseks, ent Kiili vallast lasteaiakohta ei pakutud, tegi kaebaja lasteaiakoha osas päringu telefoni teel nii Kiili valda kui ka Kiili Lasteaeda. Lasteaiakohtade puuduse tõttu lasteaiakohta ei eraldatud, mistõttu hakkas kaebaja ise otsima lapsele kohta erahoidu naabervaldades ja Tallinnas. Kaebajal õnnestus saada lapsele eralastehoiu koht alates 01.08.2022 Peetrikese OÜ lastehoidu.
3.Kuna vastustaja jättis laosele lasteaiakoha võimaldamata, tekkisid kaebajal erahoiu teenuse kasutamisega lisakulud:
3.1.Toiduraha lisakulu summas 261,25 eurot. Munitsipaallasteaias on toidupäeva maksumus lapsevanemale oluliselt väiksem kui eralastehoius.
3.2.Transpordi lisakulu (kütusekulu) summas 124,66 eurot või 223,23 eurot.
3.2.1.Erahoid asub lapse kodust oluliselt kaugemal kui elukohajärgne munitsipaallasteaed. Last tuli viia erahoidu teise valda, mistõttu oli päevane läbitav kilometraaž oluliselt suurem. Perekonnas vastutas lapse transportimise eest lastehoidu ja tagasi lapse ema, kes tegi seda diiselmootoriga sõidukiga VW Passat. Peresiseselt lepiti nii kokku arvestades lapse isa töökoha asukohta ja isa tihedat töötamist kodukontorist. Lapse ema töötab aadressil xxxxxxxx. Ajakulu ning kilometraaži arvesse võttes, on lapse emal optimaalne sõita tööle mööda Viljandi maanteed. Kui ema viis last lastehoidu Peetri alevikku, pidi ta sõitma mööda Tartu maanteed ning sellisel juhul oli läbitav kilometraaž tööle 29,9 km. Kui ema oleks viinud last lasteaeda Kangru alevikus või Kiili alevis, oleks lasteaed jäänud töölesõiduteele (Viljandi mnt) ja koos minimaalse põikega lasteaeda oleks läbitav vahemaa olnud 21,3 km (vahe 8,6 km). Transpordi lisakulu oleks kokku 124,66 eurot ja kahju kokku 385,91 eurot.
3.2.2.Alates 02.10.2023 sai laps koha Kurna tee 9, Kiili vald asuvas lasteaiamajas. Seetõttu on põhjendatud võtta aluseks hüpoteetiline olukord, kus laps oleks saanud sellesse lasteaiamajja koha õigeaegselt. Sellisel juhul moodustab transpordi lisakulu 223,23 eurot ja kahju kokku 484,48 eurot. 2(10)
3.2.3.Kaebaja on võtnud arvutuste aluseks vastava kuu minimaalse kütusehinna, sõiduki minimaalse kütusekulu (s.o uue sõiduki kütusekulu ideaaltingimustes) ja jätnud nõudest välja täiendava ajakulu.
4.Vastustaja nõustus kaebusega osaliselt ja on nõus hüvitama toiduraha lisakulu ja tasuma kahjusummalt viivist alates 07.10.2022. Vastustaja ei nõustu transpordi lisakulude hüvitamisega. Vastustaja põhjendused:
1.Kaebajal ei ole transpordikulude osas tekkinud sellist kahju, mida ei olnud võimalik vältida. Mõlematel vanematel jäi lastehoid tööpäevasele ühele võimalikule liikumismarsruudile. Seega kütusekulu tekkis vanematel tööl käimisel niikuinii ja eraldi kahju ei tekkinud.
2.Transpordikulude hüvitamisel ei ole põhjendatud lähtuda ajalisest kulust, kuna üks vanematest sõitis tööle minemisel ja tulemisel siiski läbi Peetri ning kaebajal ja teisel vanemal ei tekkinud vältimatut kahju.
3.Hommikuse tipptunni ajal võivad olla ummikud ka teistel trajektooridel: näiteks Viljandi maanteel ja Tallinna ringteel. Tööpäeva lõpus töölt koju minekul üldjoontes suuremad ummikud puuduvad. Seega ei ole õige transpordikulude hüvitamise aluseks asjaolu, et kui laps saaks käia Kiili valla munitsipaallasteaias, siis vanemad kasutaks teist marsruuti tööle minemiseks ja tulemiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Vastustaja teavitas 03.07.2023 kohut, et kaebajale on tehtud lasteaiakoha pakkumine Kurna tee majja alates oktoobrist 2023 ja kaebaja on kohapakkumise vastu võtnud (dtl 632). Kaebaja kinnitas 16.10.2023 kaebuse täienduses, et laps sai lasteaiakoha alates 02.10.2023 (dtl 684). Vastustaja on kaebusega nõutud lasteaiakoha võimaldanud ja kaebaja kaebuse eesmärgi selles osas saavutanud. Seetõttu lõpetab kohus kohustamisnõude osas menetluse.
6.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o rohkem kui 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht rahvastikuregistri kohaselt on Kiili vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja laps on olnud lasteaiakoha järjekorras alates 16.08.2021 (dtl 270). Kaebaja laps sai 1,5aastaseks xx xx xxxx ja vanematel oli plaan panna laps lasteaeda 2-aastaselt (vt lapse ema pöördumine, dtl 278). Laps hakkas erahoius käima alates 15.08.2022 (lapsehoiuteenuse leping p 3.1.1, dtl 275 ja dtl 261). Kaebaja laps sai lasteaiakoha alates 02.10.2023 (vt otsuse p 5).
7.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustust täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj).
3(10)
- Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 hoiukohaga nõustumisega seoses, et omavalitsusüksus peab loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega olid eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
8.Ajal, mil kaebaja taotles kohta teeninduspiirkonna lasteasutuses (16.08.2021), reguleeris Kiili Lasteaeda laste vastuvõttu ja sealt välja arvamist KOKS § 6 lg 2 ja KELS § 15 lg 4 alusel kehtestatud Kiili Vallavalitsuse 11.06.2019 määrus nr 3. Nimetatud määruse § 2 lg 8 kohaselt võetakse lasteasutusse vastu lapsed, kes 1. septembri seisuga on vähemalt 1,5 aasta vanused. Lasteasutusse vastuvõtmise vanemate avaldused registreeritakse saabumise järjekorras ja peetakse lasteasutuse koha taotlejate järjestust (lg 3). Vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi vastu aastaringselt (lg 4). Kui lasteasutuses puuduvad vabad kohad, võib laps jääda lasteasutuses koha taotlejana järjekorda. Lasteasutuse koha taotlejate järjekord on koostatud vanemate kirjalike avalduste ajalise esitamise alusel (lg 5). Laste lasteasutusse vastu võtmine toimub avalduste laekumise järjekorras (lg 6). Kiili Lasteaia poolt kaebajale 16.08.2021 saadetud kirjast (dtl 273) selgub, et kaebaja lapse lasteaia järjekorda lisamise avalduse vastuvõtmisel sai avaldus järjekorra numbriks 1678. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja pärast lapse 1,5-aastaseks saamist lasteaiakohaga seoses telefoni teel päringud Kiili vallale ja lasteaiale. Kaebaja sõnul lasteaiakohta ei eraldatud kohtade puudumise tõttu. Vastustaja ei ole kohtumenetluses kaebaja sellele väitele vastu vaielnud. Ühtlasi nähtub kaebusele lisatud materjalidest, et veel 13.10.2022 oli kaebaja laps ajavahemikus 02.10.2019-01.10.2020 sündinud laste nimekirjas 94. kohal ja järjekorras oli eespool vanemaid lapsi 18 ning lasteaiakoht oli võimalik saada uue lasteaiamaja valmimisel 2024. aasta jaanuaris (dtl 277). Olukorras, kus valla poolt koostatud lasteaiakoha taotluse vorm ei võimalda märkida koha saamise aega, tuleb eeldada, et vanem soovib kohta esimesel, seadusega ettenähtud võimalusel. Avalduse täpsustamine, sh vajadusel vajalike väljade loomine on vastustaja ülesanne. Käesolevas asjas ei ole ka vaidlust selle üle, et kaebaja soovis kohta alles rohkem kui poole aasta möödumisel seaduses sätestatud võimaluse (st vanema soovil koha loomise kohustuse) tekkimise ajast.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
4(10)
Riigikohus on leidnud, et järjekord ei ole koha andmise materiaalõiguslik alus, s.t kohta ei ole võimalik anda, kui järjekord ei ole konkreetse lapseni jõudnud, vaid tegemist on menetlusliku normiga: - Lasteaiakoha andmine on haldusmenetlus. HMS § 5 lõige 4 sätestab, et menetlustoimingud tehakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. Sellest tuleneb mõistliku menetlusaja põhimõte. Sellest tulenevalt peab KOV andma lasteaiakoha mõistliku aja jooksul; - Kui kohaliku omavalitsuse üksus lähtub järjekorrast, kuid peab seejuures lasteaiakoha tegelikul eraldamisel kinni mõistliku menetlusaja põhimõttest, täidab ta sellega KELS § 10 lg-st 1 tuleneva nõude (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 19.03.2014 otsus nr 3-4-1-63-13); - Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 06.02.2023 otsuse nr 5-22-10 p 41)
Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
9.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.11.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu 19.03.2014 otsust nr 3-4-1-63-13 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kohtupraktikas on hiljem leitud, et mõistlikuks ajaks on kaks kuud, mis võib olla vajadusel ka lühem. Käesolevas asjas esitas kaebaja taotluse koha saamiseks 16.08.2021. Seega oli kaebaja lapse 1,5aastaseks saamisel xx xx xxxx mõistlik menetlustähtaeg, s.o 2 kuud, möödunud. Erahoiu arvetelt nähtuvat arvestades lähtub kohus, et kaebaja asus erahoiu teenuseid kasutama (15.08.2022) pärast lasteaiakoha saamise soovitud aega või soovitud ajaga samal ajal (kaebaja plaan oli panna laps lasteaeda 2-aastaselt) ning koha tagamise mõistliku menetlustähtaja möödumist.
10.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
11.Vastustaja nõustus 27.03.2023 ja 25.04.2023 vastustes hüvitama: - enammakstud söögiraha vahe, sh ka tulevikus tekkiva enammakstud söögiraha vahe vastavalt lastehoiu poolt esitatud arvetele kohal käidud päevade põhjal, kuni tagatakse lasteaiakoht Kiili valla munitsipaallasteaias; - viivist kahjusummalt seadusjärgses määras alates 07.10.2022. Vastustaja eelnimetatud seisukohti on kohtu hinnangul võimalik tõlgendada kaebuse õigeksvõtuna (HKMS § 159 lg 1) toiduraha vahe ja viivise osas. Seetõttu ei kontrolli kohus nimetatud kahju elementide osas kahju tekkimist ja õigusvastast seost, ent nõuetest ülevaate saamiseks esitab allpool vajadusel tabelid koos kohtu märkustega. Transpordikulude osas kontrollib kohus kahju tekkimist 5(10)
kahju elementide kaupa ja toob lõpliku seisukoha kahjunõuete suuruste ja kujunemise ning põhjendatuse osas. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud hoiu arvetest, kaebaja kohtule esitatud selgitustest, pangatehingute väljavõtetest, lisaks toiduraha osas Kiili Varahalduse SA käskkirjadest Kiili Lasteaia toidupäeva maksumuse kohta.
11.1.Toiduraha lisakulu Kohus esitas 30.10.2023 määruses kahjuarvestuse toiduraha osas, mis kattus kaebaja 16.10.2023 esitatud lõpliku arvestusega (dtl 685-686). Kaebaja kulude arvestustabeli kohaselt oli ajavahemikul august 2022-september 2023 toiduraha vahe kokku 261,25 eurot (arvestatud toidupäevi 101).
Kuu August 2022 September 2022 Oktoober 2022 November 2022 Detsember 2022 Jaanuar 2023 Veebruar 2023 Märts 2023 Aprill 2023 Mai 2023 Juuni 2023 Juuli 2023 August 2023 September 2023
10.2.Transpordi lisakulu Kaebaja on esitanud kaks transpordi lisakulu arvestust: esimene neist olukorra kohta, kus laps oleks ajavahemikul käinud erahoiu asemel Kiili Lasteaia Kangru majas (lisakulu 124,66 eurot), ja teine olukorra kohta, kus laps oleks käinud Kiili Lasteaia Kurna majas, kuhu ka alates 02.10.2023 koha sai (lisakulu 223,23 eurot) (dtl 688 jj). Kahjuarvestuses tuleb lähtuda sellest, millises Kiili Lasteaia majas oleks kaebaja lapsel olnud ajavahemikul august 2022 – september 2023 tegelikult võimalus käia. Kurna majas alustas lasteaed tegevust oktoobrist 2023 (kaebaja laps sai lasteaiakoha alates 02.10.2023), mistõttu ei oleks kaebaja laps saanud selles majas lasteaias käia. Kaebaja laps käis erahoius alates 15.08.2022 ja oli selleks ajaks 2 aastat vana. Kiili Vallavalitsuse
22.märtsi 2022. aasta korralduse nr 134 „Kiili Lasteaia rühmade arvu kinnitamine ja lasteaiarühmades laste arvu määramine 2022/2023 õppeaastaks“ kohaselt kinnitati 2022/2023 õppeaastaks üks liitrühm 2-3 aastastele lastele (Naerulinnud 15 kohta) (dtl 744). Nimetatud rühm asub Kiili Lasteaia kodulehe andmetel Kiili alevis Lasteaia tn 26 majas2. Kohtul ei õnnestunud Kiili valla dokumendiregistrist leida Kiili Lasteaia rühmade arvu ja rühmades laste määramise kohta kinnitust 2023/2024.
https://www.kiililasteaed.ee/ruhmad/vaike-maja/
6(10)
õppeaastaks ja seda ei ole kohtule esitanud ka vastustaja. Küll aga leiab kohus, et ebatõenäoline on olukord, kus kaebaja laps oleks 2023/2024. õppeaasta algusest suunatud umbkaudu kuuks ajaks kolmandasse lasteaia majja (s.o mujale kui Lasteaia tn 26, kus avati liitrühm, või Kurna maja, kuhu laps lasteaiakoha sai). Seega tuleb transpordikulude kahjuarvestuses kohtu hinnangul arvestada hüpoteetilise olukorraga, kus kaebaja laps oleks saanud käia Lasteaia tn 26 asuvas majas. Kaebaja on selgitanud, et last viis erahoidu ema, kes töötab Tallinnas aadressil xxxxxx, ning lapse isa töötab aadressil xxxxxxx ja kasutas tihti kodust töötamise võimalust. Google Maps andmetel oli lapse ema teepikkus last erahoidu viies kodust (xxxxxxxx) läbi lastehoiu (Sireli tn 1, Peetri alevik, Rae vald) tööle ja töölt läbi lastehoiu koju tagasi 55,8 km (kodu-erahoid-töö 28,4 km, tagasiteel 27,4 km). Viies last lasteaeda Lasteaia tn 26 majja, oleks lapse ema teepikkus kodust läbi lasteaia tööle ja töölt läbi lasteaia koju tagasi olnud 43,5 km (kodu-lasteaed-töö 21,9 km ja tagasiteel 21,6 km). Seega on teepikkuste vahe 12,3 km/päevas (55,8-43,5). Kui last oleks transportinud lapse isa, oleks teepikkus kodust läbi lastehoiu tööle ja töölt läbi lastehoiu koju tagasi olnud 54,9 km (koduerahoid-töö 27,8 km ja tagasiteel 27,1 km) ja teepikkus kodust läbi lasteaia tööle ja töölt läbi lasteaia koju tagasi olnud 41,4 km (kodu-lasteaed-töö 20,8 km ja tagasi 20,6 km) ning teepikkuste vahe 13,5 km/päevas (54,9-41,4). Arvestades kaebaja selgitusi ja asjaolu, et teepikkuste vahe on olukorras, kus last viis hoidu ema, väiksem, on kohtu hinnangul põhjendatud sellest ka lähtuda. Kaebaja on transpordikulude arvestamisel lähtunud vahemaa läbimiseks kasutatud sõiduki kütusekulust 4,5l/100 km kohta (dtl 688). Tegemist on kaebaja esitatud sõiduki tehnilise passi andmete kohaselt kütusekuluga linnas (dtl 519). Kohus leiab, et põhjendatud on lähtuda keskmisest kütusekulust 4l/100km ehk 0,04l/km, kuna teekond eelkirjeldatud marsruudil hõlmab nii linnalist keskkonda (Kiili, Peetri) kui ka maanteed. Samuti on kaebaja lähtunud minimaalsest diislikütuse hinnast kuus (dtl 688, 695-699). Kohus on kaebaja esitatud iga kuu minimaalset hinda ajavahemiku august 2022-juuni 2023 osas kontrollinud ja sellest lähtumine on kohtu hinnangul on põhjendatud3. Ajavahemiku juuli-september 2023 kohta ei ole kohtul õnnestunud kaebaja nimetatud minimaalset hinda kontrollida. Kuna pooled ei ole juuli-september 2023 diislikütuse hindade osas kohtule täiendavaid andmeid esitanud (vt kohtu 30.10.2023 määruse p 3.2) ja vastustaja ei ole kaebaja andmetele ka vastu vaielnud, lähtub kohus kaebaja esitatud andmetest. Kaebaja on põhimõtteliselt ära tõendanud ka transpordikulude tasumise (dtl 678-679). Kuigi täpselt ei ole tuvastatav, milline tankimine on seotud konkreetsel päeval lapse hoidu viimisega, sh palju oli eelnevalt autos kütust vms, ei ole see käesolevas asjas vajalik, kuna kaebaja nõuab transpordi lisakulude hüvitamist minimaalse, mitte reaalselt tasutud kütusehinna alusel. Kaebaja ei ole väitnud, et mõlemad vanemad oleksid mõnel hoiupäeval töötanud kodust või et last oleks teel tööle hoidu viinud isa, mistõttu tuleb kahjuarvestus koostada arvestades lapse ema läbitavaid marsruute kõigi 101 erahoius käidud päeva osas. Asjaolu, et nii lapse emal kui ka kaebajal oli võimalik tööle jõuda ka sõites läbi erahoiu, ei tähenda, et kahju ei ole tekkinud. Kui läbi erahoiu sõites oli läbitav vahemaa suurem, oli ka kütusekulu suurem. Täiendava vahemaa läbimiseks kaebajale tekkinud transpordi lisakulu oleks KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse õigeaegsel tagamisel olnud välditav. Eelnevat arvestades on transpordi lisakulu kokku 79,24 eurot.
Teepikkus marsruudil kodu erahoid Kohal- ema töökäidud koht päevade erahoid arv kodu (km)
Teepikkus marsruudil kodu lasteaed ema töökoht lasteaed kodu (km)
Teepikkuste vahe päevas (km)
Teepikkuste Diislivahe Kütuse- kütuse kuus kulu hind Lisakulu (km) (l/km) (€/l) (ümmardatult)
August 2022
55,80
43,50
12,30
36,90
0,04
1,760
2,60 €
September 2022
55,80
43,50
12,30
98,40
0,04
1,820
7,16 €
Oktoober 2022
55,80
43,50
12,30
73,80
0,04
1,860
5,49 €
November 2022
55,80
43,50
12,30
61,50
0,04
1,800
4,43 €
Detsember 2022
55,80
43,50
12,30
24,60
0,04
1,640
1,61 €
Jaanuar 2023
55,80
43,50
12,30
0,00
0,04
1,640
0,00 €
Veebruar 2023
55,80
43,50
12,30
24,60
0,04
1,650
1,62 €
Märts 2023
55,80
43,50
12,30
135,30
0,04
1,540
8,33 €
Aprill 2023
55,80
43,50
12,30
110,70
0,04
1,500
6,64 €
Mai 2023
55,80
43,50
12,30
159,90
0,04
1,420
9,08 €
Juuni 2023
55,80
43,50
12,30
135,30
0,04
1,420
7,69 €
Juuli 2023
55,80
43,50
12,30
98,40
0,04
1,499
5,90 €
August 2023
55,80
43,50
12,30
159,90
0,04
1,629
10,42 €
päeva
55,80
43,50
12,30
123,00
0,04
1,679
8,26 €
September 2023
79,24 €
12.Eelnevat arvestades on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga tasunud rohkem toiduraha 261,25 eurot ja tasunud transpordi eest 79,24 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 15.08.2022-01.10.2023 munitsipaallasteaias käimise asemel eralastehoius käimisega kokku 340,49 eurot (261,25+79,24).
13.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3-3-1-6614 p 19). Vastustaja nõustus 27.03.2022 seisukohas hüvitama viivist seadusjärgses määras alates 07.10.2022. Kaebaja taotleb viivise hüvitamist alates 10.10.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 30.09.2023 (alates oktoobrist (02.10.2023) käib laps munitsipaallasteaias). Seega ei ole viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Hilisemate kulutuste osas tuleb eeldada VÕS § 113 lg 1 alusel, et viivist tuleb tasuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kaebaja arvete sissenõutavaks muutmine on igal arvel tasumistähtajana märgitud. Kuna muul viisil ei ole võimalik transpordi lisakulu osas sissenõutavaks muutumise aega tuvastada, võtab kohus ka nende puhul aluseks arvelt tasumise päeva, mis on kohtule nähtuvalt iga järgmise kalendrikuu alguses. Hiljemalt siis oli kaebaja kahtlemata transpordikulusid kandnud. 8(10)
Viivise igakordset arvutuskäiku iga intressiperioodi kohta kohus selle mahu tõttu välja ei too, vaid toob välja üldistatult päevade arvu ja viivise summa viivisekalkulaator.ee abivahendi kaudu. Kohus selgitab ka, et VÕS § 94 lg 1 kohane intressimäär oli: kuni 31.12.2022 0,00%4 ja viivisemäär seega kokku 8%; 01.01.2023–30.06.2023 – 2,50%5 ja viivisemäär kokku 10,5%; 01.07.2023–01.10.2023 – 4%6 ja viivisemäär kokku 12%.
Kuu
Arvel märgitud tasumise päev Toiduraha Transpordi Summa (sissenõutavaks Tõend vahe lisakulu kokku muutumise aeg) (dtl)
Päevade arv kohtuotsuseni Viivis
Augustseptember 2022
22,85 €
9,76 € 32,61 €
10.10.2022
4,05 €
Oktoober 2022
12,30 €
5,49 € 17,79 €
05.11.2022 707
2,11 €
November 2022
10,25
4,43 € 14,68 €
05.12.2022 709
1,64 €
Detsember 2022
4,10
1,61 €
5,71 €
05.01.2023 711
0,60 €
Jaanuar 2023
0,00
0,00 €
0,00 €
05.02.2023 713
0€
Veebruar 2023
5,50
1,62 €
7,12 €
05.03.2023 715
0,63 €
Märts 2023
30,25
8,33 € 38,58 €
05.04.2023 717
3,05 €
Aprill 2023
24,75
6,64 € 31,39 €
05.05.2023 719
2,21 €
Mai 2023
35,75
9,08 € 44,83 €
08.06.2023 721
2,71 €
Juuni 2023
30,25
7,69 € 37,94 €
07.07.2023 723
1,97 €
Juuli 2023
22,00
5,90 € 27,90 €
05.08.2023 725
1,18 €
August 2023
35,75
10,42 € 46,17 €
05.09.2023 727
1,49 €
September 2023
27,50
8,26 € 35,76 €
05.10.2023 729
0,80 € 22,44 €
Kokku on toiduraha vahe ja transpordikulude osas viivis 22,44 eurot.
13.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kui kaebaja laps sai 1,5-aastaseks xx xx xxxx ja vastustajal kohta pakkuda polnud, pidi vastustajale olema ettenähtav, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapseva4
nemale kahju ning vastustaja võib olla kohustatud hüvitama kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus selgitab ka, et valda lisanduv rahvastik on olulises osas vastustaja enda suunata, seda nii üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute kaudu. Kui rahvastiku kasv hakkab ületama valla finantsvõimekust või võimekust osutada inimestele vajalikke teenuseid, tuleb seda arvestada nii üldplaneeringute korralisel ülevaatamisel (PlanS § 92 lg 1) kui ka rohkem kui 5 aastat realiseerimata detailplaneeringute analüüsimisel (PlanS § 140 lg 1 p 1), kuivõrd detailplaneering on ennekõike lähiaastate ehitustegevuse alus (PlanS § 124 lg 2). Kohus ei pea võimalikuks, et sellise olukorra eest tuleks lugeda vastutavaks kõige nõrgemad, s.o väikelastega pered kohaliku omavalitsuse ja riigi kõrval (riigi vastutuse kohta vt Riigikohtu 06.03.2023 otsuse nr 5-22-10 p 58).
14.Kohus mõistab kokku välja 362,93 eurot (põhinõue 340,49 eurot ja viivis 22,44 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
15.Kaebaja on kaebuselt tasunud riigilõivu 20 eurot. Kohus lõpetas kohustamisnõude osas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kahjunõude rahuldas kohus osaliselt, s.o enamtasutud toiduraha osas täielikult ja transpordi lisakulude osas osaliselt. Kohus on lahendanud kahjunõude sisuliselt, mistõttu ei mõjuta kohustamisnõude osas riigilõivu tagastamise võimalus riigilõivu väljamõistmist vastustajalt. Võttes arvesse kaebaja poolt transpordikulude väiksemat alternatiivi, oli kaebaja summaarseks nõudeks 385,91 eurot (261,25+124,66). Kohus rahuldas kaebuse põhinõude ligikaudu 94% ulatuses (340,49/385,91), mis tähendab, et vastustajalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 18,81 eurot. Muud poolte võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.