Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks XXX OÜ suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja: Maksu- ja Tolliamet, esindaja Maarika Orusaar Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: XXX OÜ (registrikood XXX)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.1.seada arest XXX OÜ (registrikood XXX) ettemaksukontole tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 10 433,77 eurot;
1.2.taotleda 7899,70 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist XXX OÜ omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr VVV) asukohaga CCC
2.Kohustada Maksu- ja Tolliametit viivitamata teavitama kohut, kui täitetoimingud on käesoleva määruse alusel tehtud.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kõigepealt kätte Maksu- ja Tolliametile. Kui Maksuja Tolliamet teavitab kohut täitetoimingute tegemisest, toimetatakse määrus kätte ka XXX OÜ-le.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 06.12.2023 Tartu Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa saamiseks. MTA palus, et kohus annaks loa seada arest Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XXX OÜ ettemaksukontole selliselt, et arestida tulevikus laekuvad enammaksed kuni summa 10 433,77 eurot täitumiseni. Samuti palus MTA, et kohus annaks loa seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtulik hüpoteek XXX OÜ kinnistule registriosa numbriga VVV summas 7899,70 eurot. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3-23-2796
1.1.MTA kontrollib 13.09.2023 korralduse nr 12.2-3/0622031 alusel XXX OÜ maksustamisperioodide märts 2023 ja juuni-juuli 2023 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ning ühtlasi juuli 2023 käibedeklaratsioonis (KMD) deklareeritud tagastusnõude (enammakstud käibemaksu) õigsust.
1.2.XXX OÜ kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad MTA-le alust arvata, et XXX OÜ on kontrollitaval perioodil deklareerinud dokumentaalselt tõendamata sisendkäibemaksu kokku summas 14 680,02 eurot, sh märts 2023 KMD-l summas 3837,34 eurot, juuni 2023 KMD-l summas 568,24 eurot ja juuli 2023 KMD-l summas 10 274,44 eurot, mida kasutas käibemaksukohustuse vähendamiseks ja alusetu enammakstud käibemaksu deklareerimiseks, ning kontrollitaval perioodil (märts 2023) on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 11 109,78 eurot, millelt on arvestamata ja tasumata tulumaks summas 2777,45 eurot (11 109,78 x 20/80). Seega kontrolli tulemusel suureneb maksukohustus kokku 17 457,47 euro võrra (14 680,02 + 2777,45).
1.3.MTA edastas korralduse e-MTA keskkonda 13.09.2023, kus XXX OÜ tutvus korraldusega 13.09.20232, kuid jättis korralduse täitmata. Ei ole tavapärane, et äriühing tutvub kontrolli alustamise korraldusega, kuid ei esita korraldusega nõutud dokumente, sh KMD-del deklareeritud sisendkäibemaksu ja enammakstud käibemaksu kontrollimiseks. Selline käitumine viitab asjaolule, et XXX OÜ-l ei olnudki kavatsust korraldust täita, vaid tegemist on tahtliku teguviisiga raskendamaks asjaolude väljaselgitamist.
1.4.XXX OÜ ei esitanud MTA-le korraldusega nõutud dokumente, mis tõendaks maksustamisperioodil märts, juuni ja juuli 2023 KMD-del deklareeritud sisendkäibemaksu andmete õigsust, mida ta ei ole kajastanud KMD lisal INF B, kokku summas 788,57 eurot. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada, kellelt ja millises summas on lisaks KMD lisal INF B kajastatule veel kaupa/teenust soetatud. Seega ei ole tõendatud, et isikustamata soetuse puhul on tegemist ostudega teistelt käibemaksukohustuslastelt ja et kulutused on tehtud maksustatava käibe tarbeks.
1.5.XXX OÜ ei esitanud MTA-le korraldusega nõutud dokumente, mis tõendaks maksustamisperioodil märts, juuni ja juuli 2023 KMD-de lisal INF B deklareeritud andmete õigsust seoses BBB OÜ-ga kokku summas 69 120 eurot, sh käibemaks 11 520 eurot ja OÜ-ga NNN kokku summas 14 172 eurot, sh käibemaks 2362 eurot.
1.6.XXX OÜ ei esitanud MTA-le ühtegi dokumenti, mis tõendaks kauba ühendusesisest soetamist ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt teenuste saamist summas 47,25 eurot, millelt käibemaks 9,45 eurot on deklareeritud real 5 (sisendkäibemaks).
1.7.BBB OÜ ei tutvunud e-MTA kaudu edastatud 13.10.2023 korraldusega nr 12.2-3/062203-4 teabe andmiseks. Juriidilisele aadressile saadetud korraldust ei olnud võimalik Omnival kätte toimetada ega teadet jätta, kuna antud aadressil ei ole ettevõtte postkasti. 27.10.2023 avaldas MTA 13.10.2023 korralduse nr 12.2-32/062203-4 Ametlikes Teadaannetes (teadaanne nr 2159890). Korralduse täitmise tähtaeg oli 5 päeva korralduse kättetoimetamisest arvates. MTA luges korralduse kättetoimetatuks 06.11.2023 ja korralduse täitmise tähtajaks 12.11.2023. BBB OÜ ei täitnud korraldust. BBB OÜ ei esitanud MTA-le korraldusega nõutud andmeid, mis ei ole iseloomulik reaalselt tegutsevale äriühingule. Äriregistrisse märgitud BBB OÜ juriidilisele aadressile saadetud kirju ei ole võimalik BBB OÜ-le kätte toimetada, kuna puudub postkast. Ei ole eluliselt usutav, et reaalset majandustegevust omav äriühing ei hoolitse posti nõuetekohase kättesaamise eest, võttes sellega riski, et olulised teated ei jõua temani. Selline käitumine viitab asjaolule, et äriühingul ei ole MTA-le esitada majandustehinguid kajastavaid dokumente. Tavapäraselt puudub reaalselt tegutseval äriühingul vajadus kõrvale hoida maksuhalduri korralduste täitmisest. Äriregistri andmetel puuduvad BBB OÜ-l töötajad; seisuga 15.11.2023 on maksuvõlg 19 390,35 eurot, võla alguskuupäev on 20.04.2022; esitamata on aprill kuni september 2023 käibedeklaratsioonid; BBB OÜ ei ole käibemaksukohustuslane (alates 27.09.2023). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole XXX OÜ MTA-le korraldusega nõutud dokumente, sh BBB OÜ rekvisiitidega arveid esitanud, mis viitab asjaolule, et XXX OÜ-l ei olegi arveid, mida MTA-le esitada. Arvete esitamata jätmine ei ole enammakstud käibemaksu deklareerimisel tavapärane, sest deklareeritud enammakstud käibemaksu tagasisaamisest on üldjuhul kõik äriühingud huvitatud ja on
3-23-2796 valmis deklareeritud andmete õigsust ka dokumentidega tõendama. Ostudokumendi mitteesitamine pigem viitab dokumentide puudumisele ja tehingu mittetoimumisele. Ka väidetav tehingupartner BBB OÜ ei ole MTA-le korraldusega nõutud müügiarveid esitanud. XXX OÜ SEB Pank AS pangakonto nr EE00000 kontrollitava perioodi väljavõttelt ei nähtu BBB OÜ-le tasumist arvete eest, mida XXX OÜ on kajastanud kontrollitava perioodi KMD-de lisal INF B. Seega on MTA-l alust arvata, et kontrollitava perioodi KMD-de lisal INF B kajastatud BBB OÜ arvete alusel tehinguid toimunud ei ole ja XXX OÜ kasutas BBB OÜ arveid ainult oma maksudeklaratsioonides deklareeritud maksukohustuse vähendamiseks ja alusetult enammakstud käibemaksu deklareerimiseks. Mittetoimunud tehingute kajastamine maksuarvestuses saab olla üksnes teadlik.
1.8.06.11.2023 saatis OÜ NNN MTA-le e-kirjaga vastused küsimustele. OÜ NNN kinnitab vastuskirjas, et 2023. aasta jooksul ei ole OÜ NNN esitanud XXX OÜ-le ühtegi arvet ja ei ole sõlminud lepingut XXX OÜ-ga. XXX OÜ pangakonto väljavõttelt ei nähtu OÜ NNN arvete eest tasumist. XXX OÜ ei ole MTA-le korraldusega nõutud dokumente esitanud, sh ka OÜ NNN rekvisiitidega arveid. Seega on MTA-l alust arvata, et märts 2023 KMD lisal INF B kajastatud OÜ NNN arvete alusel ei ole tehinguid toimunud. XXX OÜ kasutas OÜ NNN arveid ainult oma maksudeklaratsioonis deklareeritud maksukohustuse vähendamiseks ja alusetu enammakstud käibemaksu deklareerimiseks. Mittetoimunud tehingute kajastamine maksuarvestuses saab olla üksnes teadlik.
1.9.Kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused on täitmata, siis puudub XXX OÜ-l õigus deklareerida perioodide märts, juuni ja juuli 2023 KMD-del sisendkäibemaksu kokku summas 14 680,02 eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise käibemaksu kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1.
1.10.XXX OÜ on teinud oma pangakontolt P.P. pangakontole väljamakseid märtsis ja juulis 2023 kokku 11 280 eurot selgitusega omaniku laenu tagastus ning märtsis ja juulis 2023 kokku 1479,78 eurot, kus selgituses on viidatud arvete hüvitamisele. XXX OÜ ei ole esitanud ühtegi raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavat algdokumenti. Juunis ja juulis 2023 on XXX OÜ pangakontole laekunud kokku 1650 eurot selgitusega P.P. omaniku laen. Kuna P.P. pangakontole on kantud kokku 12 759,78 eurot (11 280 eurot + 1479,78 eurot) ja P.P. on kandnud XXX OÜ pangakontole 1650 eurot, siis on dokumentaalselt tõendamata väljamakseid tehtud kokku summaks 11 109,78 eurot (12 759,78 – 1650) ja MTA loeb väljamakse kuuks märts 2023, kuna enamus väljamakseid on tehtud märtsis 2023. XXX OÜ juhatuse liige P.P. ei ole korraldusega nõutud dokumente esitanud ega ole andnud kirjalikku teavet laenu andmise, laenu saamise ning arvete hüvitamise kohta ning jättis vastamata, kust pärineb laenu andmiseks raha. 01.11.2023 tutvus P.P. e-MTAsse 01.11.2023 saadetud korraldusega nr 12.2-3/062203-8, kuid jättis korralduse täitmata. 16.11.2023 saatis MTA P.P.le ekirjaga meeldetuletuse korralduse nr 12.2-3/062203-8 täitmise tähtaja kohta. Ta vastas, et on väga haige ja kodune. Korraldus jäi P.P. poolt täitmata, täitmise tähtpäev on saabunud. Kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses koosmõjus hinnates on MTA seisukohal, et XXX OÜ on kontrollitaval perioodil (märts 2023) teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid summas 11 109,78 eurot. XXX OÜ-l oli kohustus märts 2023 maksudeklaratsioonide vorm TSD lisal 6 real koodiga 6070 deklareerida puuduva algdokumendi alusel tehtud väljamaksed ning nimetatud summalt tasuda tulumaksu summas 2777,45 eurot (11109,78 x 20/80). Tõenäoliselt tulevikus rahalise tulumaksu kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja lg 4.
1.11.MTA-l on põhjendatud kahtlus, et alljärgnevatel põhjustel võib pärast maksuotsuse väljastamist selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks: - MTA-l on põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ on teadlikult ja tahtlikult deklareerinud oma sisendkäibemaksu alusetult suuremana, tekitades alusetu tagastusnõude. - XXX OÜ on teadlikult hoidnud eemale maksumenetluse läbiviimisest ega ole esitanud KMD-sid, millest MTA järeldab, et maksumaksja ei ole motiveeritud oma maksukohustusi täitma. - Avalike registriandmete kohaselt äriühingul ei ole sõidukeid ega väikelaevu. - XXX OÜ omab kinnistuid, millest enamus on hüpoteekidega. - Maksustamisperioodidel jaanuar 2023 kuni august 2023 tuli XXX OÜ poolt esitatud käibedeklaratsioonide alusel käibemaksu tasuda üksnes ühel kuul kokku summas 899,23 eurot.
3-23-2796 Samal perioodil oli XXX OÜ tagastusnõuete summa kokku 16 419,75 eurot. Sellest nähtub, et XXX OÜ majandustegevuse tulemusena ei ole äriühingu tegevus kasumlik. - Äriregistri andmetel on XXX OÜ-l esitamata 2021. ja 2022. majandusaasta aruanded ning oktoober 2023 KMD, mistõttu puudub MTA-l ülevaade rahalistest vahenditest ning MTA-l ei ole võimalik hinnata XXX OÜ üldist majanduslikku olukorda. - MTA-l puudub ülevaade XXX OÜ arvelduskontol olevate vabade vahendite hetkeseisust, kuid seisuga 31.07.2023 oli arvelduskontol vabasid vahendeid summas 76,17 eurot.
1.12.XXX OÜ esitas 21.08.2023 juuli 2023 KMD, mille esitamisel tekkis tagastusnõue summas 10 433,77 eurot. MTA on pikendanud käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva kuni 19.12.2023. Samale päevale langeb kontrollaktile vastuväidete esitamise tähtpäev. MTA-l on vaja aega, et võimalikku eriarvamust analüüsida. Tekib olukord, kus tagastusnõude aluseks olev enammaks summas 10 433,77 eurot tuleb vabastada äriühingu ettemaksukontole enne käibemaksu korrigeerimiseks maksuotsuse väljastamist. Seega on vajalik seada eelarest XXX OÜ ettemaksukontole tulevikus kantavale juuli 2023 tagastusnõudele summas 10 433,77 eurot (MKS § 130 lg 1 p 3).
1.13.XXX OÜ juuli 2023 tagastusnõude arvelt ei ole võimalik katta kogu maksumenetluse tulemusel tekkivat maksukohustust. Tõenäoliselt määratavast maksusummast jääb katmata 7023,70 eurot (17 457,47 - 10 433,77). Täitetoimingu valikul eelistas MTA kinnistut, millel ei lasu koormisi ega hüpoteeki. Hüpoteegiga on koormamata vaid Jõhvi linnas asuv korteriomand registriosa numbriga VVV ja asukohaga CCC Arvestades, et korter asub majas, mis on ehitatud 1963. aastal ning puudub teadmine korteri seisukorrast, siis on keeruline hinnata korteri võimalikku turuväärtust. Jõhvi linnas asuvate sarnase suurusega korterite müügikuulutuste hinnad portaalis kv.ee algavad 20 000 eurost (vajab remonti). Samas majas renoveeritud tänapäevane korter on müügis hinnaga 27 000 eurot. Samas on 01.06.2021 XXX OÜ soetanud korteri maksumusega 6000 eurot. Teadmata korteri seisukorda, lähtub MTA eeldusest, et korteri hinnanguline väärtus on 20 000 eurot. Vajalik on seada korterile hüpoteek selliselt, et on tagatud XXX OÜ-le määratavast maksusummast 7023,70 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud. Täitemenetluse alustamise tasu on kohtutäituri seaduse (KTS) § 34 kohaselt 30 eurot. KTS § 35 lg 1 kohaselt, kui sissenõutav summa jääb vahemikku 7000-8000 eurot, on kohtutäituri põhitasu 700 eurot. KTS § 32 lg 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks, seega lisandub nii menetluse alustamise tasule (30 eurot) kui ka kohtutäituri tasule (700 eurot) 20% käibemaks, moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 876 eurot ((700 + 30) + (700 + 30) * 20%). Seega on vajalik seada hüpoteek summas 7899,70 eurot (7023,70+ 876).
1.14.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA XXX OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXX OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 18 333,77 eurot (17 457,47 + 876), valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui XXX OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks 18 333,47 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa. HKMS § 264 lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. HKMS § 264 lg 3 koostoimes MKS §-ga 1361 ei näe ette, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
3-23-2796 loa taotlemise menetluses peab osalema ka isik, kelle suhtes luba taotletakse, ning sellise isiku kaasamine ei oleks kooskõlas taotletava loa eesmärgiga (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2014 määrus asjas nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Kuna kohtul ei ole kohustust seletusi nõuda maksukohustuslaselt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist taotletakse ning õigusaktid ei näe kohtuistungi korraldamise kohustust ette, lahendab kohus MTA taotluse lihtmenetluses kohtuistungit pidamata MTA esitatud materjalide alusel.
3.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik esitada halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Muu hulgas võib maksuhaldur taotleda kohtult luba, et pöörata sissenõue rahalisele õigusele MKS-ga ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 sätestab: „Sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda.“ Eeltoodud sätete alusel on maksuhalduril halduskohtu loal õigus tulevase maksukohustuse täitmise tagamiseks arestida maksukohustuslase rahalisi nõudeid ja keelata isikul neid sisse nõuda. Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, saab neid nõudeid arestida MKS § 130 lg 1 p 3 ja TMS § 111 tähenduses. (Vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p-d 9 ja 10). MKS § 130 lg 1 p 2 lubab maksuhalduril taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
4.Halduskohtult MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud on maksumenetlust. MTA on 13. septembri 2023. a dokumendiga nr 12.2-3/062203-1 alustanud XXX OÜ suhtes märts 2023 ja juuni – juuli 2023 käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakse arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ning ühtlasi juuli 2023 KMD-l deklareeritud tagastusnõude (enammakstud käibemaksu) õigsuse kontrolli. Seega on olemas menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
5.Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute tegemiseks loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine on MTA taotluses kirjeldatud asjaolude põhjal tõenäoline. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne maksuotsuse tegemist, mistõttu ei pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksuotsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse ja kontrollitavate tehingute või toimingute õigusliku kvalifikatsiooni suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast maksuotsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MTA taotluse rahuldamiseks ei ole siiski alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Maksuhaldur on piisavalt põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt maksuotsuse tegemine. Maksuhaldur on selgitanud, et XXX OÜ ei ole maksuhaldurile esitanud nõutud teavet, mis kinnitaks, et perioodil märts 2023 ja juuni−juuli 2023 on õigesti deklareeritud sisendkäibemaksu summas 14 680,02 eurot. Kontrollitaval perioodil ühe tehingupartnerina näidatud BBB OÜ ei esitanud maksuhaldurile nõutud teavet ning maksuhaldur on usutavalt ära näidanud, miks seda äriühingut ei saa pidada reaalselt tegutsevaks. Kontrollitaval perioodil teise tehingupartnerina
3-23-2796 näidatud Osaühing NNN kinnitas maksuhaldurile, et ei ole 2023. a jooksul esitanud XXX OÜ-le ühtegi arvet ega sõlminud temaga ühtegi lepingut. Ka ei nähtu XXX OÜ pangakonto väljavõtetelt, et ta oleks BBB OÜ ja Osaühingu NNN väidetavate arvete alusel ülekandeid teinud. Samuti ei ole XXX OÜ ega tema juhatuse liige P.P. esitanud maksuhalduri nõutud teavet, mis kinnitaks, et perioodil märts 2023 P.P.le tehtud väljamaksetelt summas 11 109,78 eurot ei olnud vaja tulumaksu tasuda. Tõendite esitamata jätmine viitab sellele, et XXX OÜ on tahtlikult tegutsenud eesmärgiga vähendada oma käibeja tulumaksukohustust. Eeltoodut arvestades saab pidada võimalikuks XXX OÜ-le maksukohustuse määramist summas 17 457,47 eurot KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 ning TuMS § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2 ja lg 4 alusel. Taotluses esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt õigusvastane. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
6.MKS § 1361 lg-st 1 tulenevalt on loa andmise eelduseks, et maksude tasumise õigsuse kontrollimise käigus on tekkinud põhjendatud kahtlus, et ilma täitmist tagava toimingu sooritamiseta enne rahalise nõude või kohustuse määramist võib hiljem selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega, mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuse kohta põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks. (Vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698.) Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-4-13, p 22). Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-13-70046, p 9 ning 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-537, p 12). MTA on kohtu hinnangul veenvalt põhjendanud, miks võib pärast rahalise kohustuse määramist selle sundtäitmine XXX OÜ tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ on tahtlikult varjanud oma käibe- ja tulumaksukohustust ning et XXX OÜ võib võimalust maksukohustuse vältimiseks kasutada ka tulevikus. Maksuhaldur on esile toonud, et kontrolli alustamisel ei esitanud XXX OÜ maksuhaldurile nõutud teavet, ehkki tutvus teabe andmise korraldusega. XXX ei ole ka vastu võtnud kontrolliakti ega ole muul viisil huvi tundnud selle vastu, et tõendada oma maksuõigusliku käitumise õiguspärasust. Niisiis ei ole XXX OÜ täitnud MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust, millest võib järeldada, et isiku eesmärk on olnud võimalikku maksukohustust vältida ja seda mitte täita. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita võib säilida ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Ka on taotluses ära näidatud, et XXX OÜ ei ole esitanud 2021. ja 2022. majandusaasta aruandeid ega oktoober 2023 KMD-d. Eeltoodu annab samuti alust kahtluseks, et isik ei pruugi ka tulevikus tekkivaid kohustusi täita. Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava
3-23-2796 maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.
7.Kohus leiab, et XXX OÜ ettemaksukontole tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele 10 433,77 euro ulatuses aresti seadmine on proportsionaalne. Ettemaksukonto arestimine ei ole maksukohustuslast sedavõrd koormav täitetoiming kui näiteks arvelduskonto arestimine, sest see ei too kaasa ettevõtte tegevuse seiskumist, mis võib olla arvelduskonto arestimise tagajärjeks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-302, p 11). Praegusel juhul kaalub avalik huvi maksusummade laekumiseks üles äriühingu huvi ettemaksukontole laekuvate käibevahendite kasutamiseks. Kuna ettemaksukonto arestimine võimaldab vaid osaliselt tagada võimaliku maksuotsusega määratava rahalise nõude, taotleb MTA ka luba seada kohtulik hüpoteek XXX OÜ kinnistule registriosa numbriga VVV (asukohaga Ida-Viru maakond, MMM) kogusummas 7899,70 eurot (ettemaksukonto arestimisest tagamata jäänud maksunõude summa 7023,70 eurot + täitekulud 876 eurot). Kohus peab ka selle täitetoimingu osas taotlust põhjendatuks, sh taotluses näidatud lisanduda võivate täitekulude osas. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.
8.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) seada arest XXX OÜ ettemaksukontole tulevikus laekuvatele rahalistele õigustele kokku summas 10 433,77 eurot ning taotleda 7899,70 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi seadmist XXX OÜ omandis olevale kinnisasjale (registriosa nr VVV) asukohaga CCC
9.Kohtule esitatud taotluses on MTA kinnitanud, et kui täitetoimingu tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXX OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude tagamiseks, lõpetab MTA kahe tööpäeva jooksul XXX OÜ vastu suunatud täitetoimingud. Tagatise liigid on sätestatud MKS §-s
122.Esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist. Kui XXX OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on tagatissumma suuruseks 18 333,47 eurot. Seega on XXX OÜ-l võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.