Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08.12.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-21-2986
Haldusasi
SK, KK, IK ja LL-K kaebus Viimsi Vallavalitsuse 26.11.2021 ettekirjutuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad SK, KK, IK ja LL-K, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Vastustaja Viimsi vald, vastustaja KM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.08.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Viimsi valla apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde kaebajate 17.11.2023 menetlusdokumendi lisad.
2.Jätta Viimsi valla apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.08.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2986 muutmata.
3.Mõista Viimsi vallalt SK, KK, IK ja LL-K apellatsioonimenetluse kulude katteks välja 980 eurot. Viimsi valla menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
08.01.2024
Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist
3-21-2986 (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SK, KK, IK ja LL-K (kaebajad) on Viimsi vallas Pihlaka tee 16//Tellissaare tee 7a asuva kinnisasja (katastritunnus 89001:022:0011, sihtotstarve 100% elamumaa) omanikud.
2.Viimsi vald tuvastas tänavavalgustuse renoveerimise tööde käigus, et Pihlaka tee 16//Tellissaare tee 7a kinnistut ümbritsev piirdeaed on ehitatud osaliselt vallale kuuluvale Tellissaare tee maaüksusele (katastritunnus 89001:022:0045, sihtotstarve 100% transpordimaa). Viimsi vald saatis 21.05.2021 Pihlaka tee 16//Tellissaare tee 7a kinnisasja omanikele piirdeaia lammutamise ettekirjutuse eelnõu, milles märgiti, et piirdeaed on rajatud Tellissaare tee kinnisasjale ning see takistab tänavavalgustuse renoveerimist, mistõttu tuleb see teisaldada. Kaebajad esitasid eelnõule 30.05.2021 vastuväited. Kaebajad esitasid 25.07.2021 täiendavad selgitused, milles tegid mh ettepaneku seadustada piirdeaed vallale sobival moel. Viimsi Vallavalitsuse ametnik vastas 30.07.2021 e-kirjaga, milles jäi piirdeaia teisaldamise nõude juurde. Kaebajad esitasid 30.07.2021 täiendavad vastuväited koos tõenditega.
3.Viimsi Vallavalitsus kohustas 26.11.2021 ettekirjutusega kaebajaid teisaldama hiljemalt 12.11.2022 Pihlaka tee 16//Tellissaare tee 7a piirdeaed Tellissaare teelt ja paigaldama see kaebajate kinnistule. Aia võis panna kinnistu piirile või sellest sissepoole. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 2 p 11, § 12 lg-te 1 ja 2, § 19 lg 1 p 1, § 130 lg 2 p 1 ja § 132 lg 3 p 2 alusel tuleb kohustada kaebajaid piirdeaia teisaldamiseks valla kinnisasjalt. Võõrale maale ehitatud aed on vastuolus planeeringutega. Viimsi vallal ei ole võimalik oma kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutada. Sellega kaasneb vallale kui kinnistu omanikule ebaseadusliku ehitisega püsiv negatiivne mõju, mis on ülemäära koormav ja mida ei ole võimalik aeda lammutamata piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitamisel tuleb arvestada, et naabrite õigusi ei piirataks ebaproportsionaalselt. Aia seadustamine ei ole võimalik, sest seda ei saa teha vastuolus planeeringutega ja kahjustades valla huve. Ehitamine ja ehitis peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh ehitusprojektile, planeeringule ja projekteerimistingimustele. Kaebajatel ei ole õiguspärast ootust piirdeaia säilitamiseks ja seadustamiseks valla kinnisasjal. Tegemist on lihtsa ehitisega, mille lammutamise nõudmine ei ole ebaproportsionaalne. Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et selle tähtaegse täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 640 eurot, sh võib seda teha korduvalt, ning viimase abinõuna korraldatakse kohustuse täitmine ise, mille kulud nõutakse sisse kaebajatelt.
4.SK, KK, IK ja LL-K esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse 26.11.2021 ettekirjutuse tühistamiseks. Ettekirjutuse aluseks olevad väited on alusetud. Piirdeaed ei takista tänavavalgustuse renoveerimist. Tänavavalgustuse ehitusprojekt koostati piirdeaia praegust asukohta arvestades ning trassid on juba veetud ja valgustuspostide alused paigaldatud. Tee hooldamine ei ole takistatud. Tellissaare tee osa, millele ulatub kaebajate piirdeaed (Tellissaare tee 7a ja 11 vaheline ala), on tupiktee, mille ääres on üksnes neli elamut, mistõttu puudub oluline avalik huvi piirdeaia teisaldamiseks. Tupikteed kasutavad naabrid ei ole kurtnud selle üle, et aed oleks 2(8)
3-21-2986 vales kohas ja segaks teel liiklemist, tee hooldamist vms. Ka aia nihutamisel ühe meetri võrra (kinnistu piirini) ei mahuks prügiautod vm sõidukid tupikteel ringi pöörama. Kõnealune piirdeaed on renoveeritud ligikaudu 20 aastat tagasi kaebajate õiguseellastele kuulunud suvilakrundi piirdeaia vundamendile, mis rajati üle 30 aasta tagasi. On üldteada, et kunagised kruntide piirid, nende mõõdistamine ja mahamärkimine ei olnud nii täpne kui tänapäeval. Nii on ka vaidlusaluses kohas piirdeaia ja kinnistu piir praegu omavahel nihkes. Aia rajamisel puudus pahatahtlikkus ja soov hõivata võõrast maad. Aia rajamise ajal kuulus tee alune maa Vee- ja teedeühistule „Haabneeme“. Ühistu liikmed olid selle piirkonna elanikud ning kellelgi ei olnud vastuväiteid aia asukohale. Vastustaja on vähemalt kaudselt aktsepteerinud aia asukohta väljaspool Pihlaka tee 16//Tellissaare tee 7a kinnisasja piire. Selle kinnistu endine omanik esitas 24.05.2000 Viimsi Vallavalitsusele taotluse jagada kinnistu kaheks. Taotlusele oli lisatud kinnistu haljastuse skeem, mille kohaselt asuvad kinnistu kagunurgas kased piirdeaiast seespool. Vaidlustatud ettekirjutusele lisatud tänavavalgustuse projektijoonise järgi asuvad kased vähemalt osaliselt kinnistu piiril. Samuti oli 24.05.2000 taotlusele lisatud väljavõte Vee- ja teedeühistu „Haabneeme“ detailplaneeringu (DP) joonisest, millele on vaidlusaluse kinnistu ja aedade kohta märgitud, et „[k]runt Pihlaka 16 (83) piire on täpsustatud tegeliku asukoha järgi ja poolitatud võrdsete pindalade peale“. Selle kohaselt on kaebajate kinnistu suurus (arvestades aia tegelikku paiknemist) 1589 m2, kuid kinnistu ametlik suurus on 1576 m2. See vahe (13 m2) vastab umbes samale suurusele, mille võrra on kinnistu idapoolne piir kinnistust väljaspool. Viimsi Vallavalitsus on ilmselgelt 24.05.2000 taotluse koos sellega lisatud materjalidega läbi analüüsinud. Ehkki taotlus oli suunatud kinnistu jagamisele ning vallavalitsus ei nõustunud sellega kinnistu väiksuse tõttu, ei esitanud vastustaja märkusi, et taotleja esitatud andmed kinnistu suuruse kohta on valed, aed asub vales kohas vms. Kaebajate kinnistul asuva eramu ehitusprojektis, mis oli kasutusloa andmise aluseks, ei ole piirdeaeda eraldi puudutatud, vaid näidatud on üksnes krundi piirid, mille järgi on neli kaske krundi sees. Tol ajal ei olnud piirdeaia jaoks eraldi projekti vaja ning vana aed sai vahetatud uue vastu. Elamu projekti seletuskirja kohaselt „[v]ana võrkpiire asendatakse uuega, kõrgus 1,5m, raamides”. Projektilahendus tugineb projekteerimistingimuste p-le 13: „[l]ooduslik piire - vabakujuline piirdehekk koos võrkpiirdega H max = 1,5m”. Vastustaja andis ehitisele ja sellega seotud rajatistele 29.11.2002 kasutusloa. Sel ajal oli vana piirdeaed juba uue vastu vahetatud. Ka selles menetluses ei ole aia väidetavale valele asukohale tähelepanu juhitud ega nõutud selle eemaldamist, ümbertõstmist või muul viisil seadustamist. Piirdeaia asukoha muutmine ei ole nii lihtne, nagu vastustaja väidab. Aed asub püsivalt maaga ühendatud betoonvundamendil. Seetõttu ei ole aed teisaldatav, vaid on üksnes lammutatav. Aia elemente ei ole võimalik enam samasugusena saada. Seega tuleks aia ühe osa lammutamisel ja uue rajamisel välja vahetada kogu aed, mitte üksnes tupiktänava poolne aed. Sellega kaasneb kaebajatele ülearune ja põhjendamatu kulu. Kinnistu piiril kasvavad suured kased, millest kolm häviks aia ümberpaigutamisel, nagu ka vähemalt üks kõrgeks kasvanud elupuust värava kõrval. Aia ümbertõstmisel tuleks hävitada ka aia kõrval olev hekk, mis on istutatud 30 aastat tagasi. Ettekirjutuses on viidatud vastuolule DP-ga, kuid piirdeaia asukoha muutmiseks ei pea DP-d muutma. DP seletuskirja p 17 kohaselt „[p]laneeritava territooriumi teede maa-alal on rohkesti üksikpuid, mis tuleb võrkude ja teede ehitamisel säilitada. Samuti tuleb võrkude ja teede väljaehitamisel säilitada piirdeaedade ääres olevaid hekke“. Seega sisuliselt oleks tegemist kõrghaljastuse eemaldamisega, mis on vastuolus DP-ga.
3(8)
3-21-2986 Ehitise lammutamise nõue on äärmuslik meede, mis peab olema põhjendatud erakordse avaliku huvi ja vajadusega või lähtuma ehitise ohtlikkusest. Praegusel juhul ei põhine aia lammutamise nõue ühelgi neist tingimustest.
5.Viimsi vald palus jätta kaebus rahuldamata. Piirdeaed asub vastustajale kuuluval transpordimaa kinnistul. Kinnistul on avalikus kasutuses olev tee, millele kohaldub kaitsevöönd, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid (EhS § 71 lg 1). Tee kaitsevööndis on näiteks keelatud ohustada ehitist (teed) või selle korrakohast kasutamist. Selliseks ohuks võivad olla nt teemaale rajatud aed ja suurte puude juured. Vastustaja peab täitma tee omaniku kohustusi (EhS § 92 lg 7), kuid kaebajate piirdeaed takistab seda. Ei ole tähtis, kui kaua on piirdeaed olnud vales asukohas. Kasutusluba väljastati kaebajate kinnistul asuvatele hoonetele, mitte aiale. Asjaolu, et piirdeaed ei jää enam ette tänavavalgustuse paigaldamisele, ei oma tähtsust. Pika vaidluse tulemusena pandi liin ja postid ära, aga valgustuspostid on rajatud heki sisse ja vastu aeda. Naabrite toetavad seisukohad ei oma asja lahendamisel tähtsust. Aia ümberpaigutamine ei eelda tingimata suurte puude langetamist, sest kaebajad saavad ehitada aia oma kinnistule või huvitava lahendusena puude vahelt. Aia kõrvaldamine võib toimuda teisaldamise või lammutamise teel. Kui aeda ei ole võimalik teisaldada, siis tuleb see lammutada. Uus aed ei pea paiknema betoonvundamendil.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2022 otsusega kaebuse ja tühistas 26.11.2021 ettekirjutuse ning mõistis Viimsi vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 2760 eurot. Pole vaidlust, et aed asub osaliselt valla kinnistul. Tõendite põhjal on vaidlusalune ala 13 m2. Vaidlustatud ettekirjutuse põhjendusi tuleb lugeda koos kaebajatele arvamuseks saadetud 21.05.2021 eelnõu ja vastustaja 30.07.2021 e-kirjaga. Vastustaja on toonud neis dokumentides aia lammutamiseks erinevaid põhjendusi: tegemist on valla omandiõiguse rikkumisega, aed jääb ette tänavavalguste renoveerimise töödele, tänavavalgustuse ehitustööde käigus pinnase kaevamisel kukub aed sisse. Pole aru saada, millel need vastustaja väited põhinevad. Kaebajad on selgitanud, et Tellissaare tee alla paigaldati tänavavalgustuseks vajalik taristu. Vastustaja kinnitas kohtumenetluses, et tänavavalgustuseks vajalikud liin ja postid said paigaldatud, hoolimata aia asukohast. Pole oluline, kas aed tekitas tänavavalgustuse paigaldamisel ebamugavusi. Kaebaja esitatud tõendid kinnitavad, et kuni tänavavalgustuse renoveerimiseni ei takistanud kaebajate aed ligikaudu 20 aasta jooksul Tellissaare tee kasutamist (prügivedu) ega hooldust (lumekoristus). Naabritelt ei ole selle aja jooksul tulnud ühtki kaebust, et nad ei saa kasutada Tellissaare teed sihtotstarbeliselt. Seetõttu pole veenev 21.05.2021 eelnõus ja 30.07.2021 kirjas toodud väide, et aed takistab liiklust Tellissaare teel. Eeltoodut arvestades pole tõendatud vaidlustatud ettekirjutuse järeldus, et aed tekitab vastustajale püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik ilma aeda lammutamata piisavalt vähendada ega leevendada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Viimsi vald palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Kohus teostas kaalutlusõigust vastustaja eest. Ettekirjutuse tegemise ajal olid kohtu kirjeldatud ohud olemas. Kohtuotsus saadab sõnumi, et võõrale maale õigusvastaselt ehitamine on lubatav, kui ettekirjutuses toodud ohud ei realiseeru. Kohus lähtus 21.05.2021 eelnõus ja 30.07.2021 ekirjas toodud asjaoludest, millele ettekirjutuses ei tuginetud. Ettekirjutuse järgi tuli kaebajatel lammutada aed seoses välisvalgustuse paigaldamisega osas, milles see asub valla kinnisasjal, sest selles osas oli ehitamine ebaseaduslik (EhS § 19 lg 1 p 1). Aed rajati ilma valla 4(8)
3-21-2986 kooskõlastuseta osaliselt valla kinnisasjale. Lisaks välisvalgustuse paigaldamisele soovib vald oma kinnisasja ka edaspidi hooldada ja vajadusel remontida. Kohtule esitatud fotode järgi on valguspostid täiesti vastu aeda ja heki sees. Ettekirjutuse eesmärk oli kõrvaldada korrarikkumine. Aia ehitamise ajal ei ole praeguse vaidluse puhul tähtsust. Aia säilitamiseks senises asukohas puuduvad erandlikud põhjused. Kaebajatel tuleb aed lammutada üksnes osaliselt ja eelduslikult on aed võimalik paigutada kaebajate kinnistu piirile. Aia olemasolu takistab vallal oma kinnisasja kasutamist vallaelanike huvides. EhS § 132 lg 3 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud.
8.SK, KK, IK ja LL-K paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Kohus ei kaalunud ise asjaolusid, vaid andis hinnangu 26.11.2021 ettekirjutuse kaalutlusvigadele. Vastustaja on viidanud üldsõnaliselt abstraktsetele ohtudele, kuid ei ole ohte konkreetselt välja toonud. Lammutamisettekirjutust ei saa teha ainult põhjusel, et ehitatud on üle piiri. Kui ehitis ei ole tegelikult ohtlik ning ei kahjusta avaliku tee hooldamist, tänavavalgustuse rajamist vms avalike ülesannete täitmist, tuleks anda kaebajatele võimalus ehitise seadustamiseks. Vald ei ole teostanud mingit sisulist kaalumist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebajad paluvad 17.11.2023 seisukohas võtta asja juurde uued tõendid: 09.01.2023 foto ja 13.11.2023 video koos metaandmetega. Kaebajad soovivad foto ja videoga ümber lükata vastustaja väite, et kaebajate piirdeaed takistab Tellissaare tee 7a ja 11 kinnisasjade vahelisel alal (s.o ligikaudu 75 m pikkusel tupikteel) teehooldust ja prügivedu. Metaandmed kinnitavad, et tõendid tekkisid apellatsioonimenetluse ajal, mistõttu ei saanud neid esitada halduskohtule. Vastustaja ei ole tõendite asja juurde võtmisele vastu vaielnud. Ringkonnakohus võtab tõendid asja õigemaks lahendamiseks vastu (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg-d 2 ja 3).
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
11.Viimsi Vallavalitsuse 26.11.2021 ettekirjutuse põhjendustes on märgitud, et Tellissaare tee kinnisasjale ehitatud aed on vastuolus planeeringutega ja Viimsi vallal ei ole võimalik oma kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutada ning sellega kaasneb vallale püsiv negatiivne mõju, mis on ülemäära koormav ja mida ei ole võimalik aeda lammutamata piisavalt vähendada või leevendada. Aia seadustamine ei ole võimalik, sest seda ei saa teha vastuolus planeeringutega ja kahjustades valla huve. Tegemist on lihtsa ehitisega, mille lammutamise nõue ei ole ebaproportsionaalne.
12.Vaidlustatud ettekirjutuse õiguslikud alused on mh EhS § 12 lg-d 1 ja 2, § 19 lg 1 p 1, § 130 lg 2 p 1 ja § 132 lg 3 p 2. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 12 lg 2 sätestab, et ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumisel peab ehitatav ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga ja projekteerimistingimuste olemasolu kohustuse korral ka projekteerimistingimustega. Planeerimisseaduses sätestatud juhul peab ehitatav ehitis olema kooskõlas riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga. EhS § 19 lg 1 p 1 järgi peab ehitise omanik tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh planeeringule või projekteerimistingimustele. EhS § 130 lg 2 p 1 kohaselt teeb kohaliku omavalitsuse üksus järelevalvet mh ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse üle. EhS § 132 lg 3 p 2 järgi otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja 5(8)
3-21-2986 omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.
13.Vastustaja märkis 26.11.2021 ettekirjutuses, et kõnealune piirdeaed asus ettekirjutuse tegemise ajal osaliselt Tellissaare tee kinnistul (Tellissaare tee 7a ja 11 kinnisasjade vahelisel tupikteel), mille omanik on Viimsi vald. Selle asjaolu üle ei ole poolte vahel vaidlust.
14.Kaebajad on aga seadnud kahtluse alla vastustaja seisukoha, et piirdeaed ehitati ebaseaduslikult võõrale kinnisasjale. Kaebajad selgitasid haldusmenetluses, et piirdeaia vundament rajati praegusesse asukohta juba enne 01.04.1999 (kaebuses väidetu kohaselt umbes 30 aastat tagasi) ja 2000. a-te alguses renoveeriti piirdeaed vanale vundamendile. Kaebajad leidsid, et piiride korrigeerimine võis toimuda pärast piirdeaia valmimist (kaebuse lisad 3, 4 ja 6; vt ka kaebuse p 2.5 ja seal viidatud tõendid). Kaebajate esitatud tõendite järgi kuulus teemaa varem Vee- ja Teedeühistule „Haabneeme“. Vastustaja ametnik selgitas 30.07.2021 e-kirjas (kaebuse lisa 5), et teealune maa jäi vahepeal peremehetuks, 2002. a-l alustas vastustaja selle hõivamise menetlust ja hiljem teealune maa munitsipaliseeriti. Asja materjalide järgi moodustati Tellissaare tee kinnisasi ja vastustaja sai selle omanikuks 2013. a-l. Selleks ajaks oli vaidlusalune piirdeaed olnud juba aastaid oma praeguses asukohas. Kaebajate väidetele ei ole 26.11.2021 ettekirjutuses vastatud, vaid selles on märgitud üldsõnaliselt, et piirdeaed on rajatud Tellissaare tee kinnisasjale ja selle ehitamine valesse asukohta on õigusvastane. Vastustaja ei ole esitanud ka kohtumenetluses nende asjaolude kohta täpsemaid selgitusi või tõendeid, kuigi väidab jätkuvalt, et piirdeaed ehitati või renoveeriti ebaseaduslikult võõrale kinnisasjale (nt apellatsioonkaebus, dtl 382). Vastustaja viitas 26.11.2021 ettekirjutuses ka piirdeaia vastuolule planeeringutega, kuid ei ole ettekirjutuses ega muudes dokumentides, sh kohtumenetluses esitatud seisukohtades, nimetanud ühtki konkreetset planeeringut, millega piirdeaed on vastuolus. Vaidlustatud ettekirjutuse põhjenduste kohaselt takistab piirdeaed vastustajal tee sihtotstarbelist kasutamist, eeskätt välisvalgustuse renoveerimist. Ka sellele väitele vaidlesid kaebajad haldusmenetluse käigus vastu, kuid ettekirjutuses ei ole neile vastuväidetele vastatud. Seega on 26.11.2021 ettekirjutus oluliste põhjendamispuudustega.
15.Vaidlustatud ettekirjutuse ja vastustaja kohtumenetluses esitatud menetlusdokumentide põhjal ei ole üheselt selge, milles täpsemalt seisneb vastustaja hinnangul ehitamise või ehitise ebaseaduslikkus, mis tingis lammutamisettekirjutuse tegemise. Ettekirjutuses tugines vastustaja mh vastuolule planeeringuga, kuid ei ole nimetanud ühtki konkreetset planeeringut. Vastustaja ei ole esitanud ka tõendeid, kinnitamaks oma väidet, et piirdeaed rajati või renoveeriti ebaseaduslikult võõrale kinnisasjale. Kui lähtuda eeldusest, et osa piirdeaiast on ebaseaduslik, sest see asus ettekirjutuse tegemise ajal Viimsi vallale kuuluval transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjal ning takistas vastustajal kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist (vt ka EhS § 12 lg-d 2 ja 3), ei ole sellegipoolest täidetud eeldused lammutamisettekirjutuse tegemiseks.
16.Lammutamisettekirjutust ei tohi EhS § 132 lg 3 alusel teha pelgalt ehitamise või ehitise õigusvastasusest tulenevalt, vaid lisaks sellele peavad esinema kaalukad põhjused (Riigikohtu 21.11.2022 otsus nr 3-19-2398, p 17; vt avalike huvidega arvestamise kohta ka Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsus nr 3-20-721, p 20 ja 29.04.2022 otsus nr 3-21-243, p 15). Vastustaja ei ole väitnud, et vaidlusalusest piirdeaiast lähtuks mingi kõrgendatud või vahetu oht (vt EhS § 132 lg 3 p 1 ja ohutuse põhimõtte kohta ka EhS § 8). Kuigi Tellissaare tee on avalik tee, kasutatakse selle vaidlusalust osa (tupikteed) juurdepääsuks üksnes neljale sellega piirnevale kinnisasjale, millest üks kuulub kaebajatele. Vastustaja ei ole lükanud ümber kaebajate väidet, et piirdeaed ei ole ligikaudu 20 aasta jooksul takistanud tupiktee hooldamist, prügivedu, naabrite liiklemist jms tegevusi. Ettekirjutuses esitatud väide, et piirdeaed takistas vastustajal 2021. a-l Tellissaare tee tänavavalgustuse renoveerimist, ei ole samuti tõendatud, sest ettekirjutuse lisaks oleva joonise järgi koostati renoveerimisprojekt, sh määrati kaabli ja 6(8)
3-21-2986 valguspostide asukohad, lähtudes piirdeaia faktilisest asukohast. Ettekirjutusest ei selgu ja vastustaja ei ole ka kohtumenetluses täpsustanud, millises staadiumis olid tänavavalgustuse ehitustööd 26.11.2021 ettekirjutuse tegemise ajal, kuid 27.12.2021 kaebuse esitamise ajal olid kaablid ja valgustuspostide alused juba paigaldatud, s.o renoveerimistööd tehti piirdeaia faktilist asukohta arvestava projekti järgi (vt kaebuse lisad 19–21). Samuti on kaebajad väitnud, et tupiktee alla 2 m sügavusele on juba varem rajatud kanalisatsiooni- ja veetrassid ning kaebajate piirdeaed ei saanud ka nende ehitustööde puhul takistuseks. Vastustaja üldsõnalised väited, et temal või teistel isikutel ei ole võimalik Tellissaare teed kaebajate piirdeaia tõttu sihtotstarbeliselt kasutada või 26.11.2021 ettekirjutuse tegemisel ajal esines selline oht, on seega tõendamata. Lisaks tuleks ettekirjutuse kohaselt piirdeaeda tupiktee poolses servas liigutada vähem kui meetri võrra kaebajate kinnistu suunas (kokku vabaneks teemaad umbes 13 m2), s.o tupiktee jääks ka edaspidi kitsaks ega võimaldaks nt sõidukite ümberpööramist. Kokkuvõttes ei ole vastustaja ära näidanud, et esines kaalukas avalik või kinnisasja omaniku huvi piirdeaia osaliseks lammutamiseks. Lammutamisettekirjutus ei ole EhS § 132 kohaselt mõeldud karistuseks ebaseadusliku ehitamise või ehitise eest, samuti ei saa ehitise lammutamist nõuda üldpreventiivsetel kaalutlustel.
17.Kaebajad on tõendanud, et nende kinnistut ümbritsev piirdeaed asub vanal betoonvundamendil ning selle osaks on mh kapitaalsed kivipostid, mistõttu ei saa aeda demonteerida (vt kaebuse lisad 8–12, 15–17). Järelikult tuleks aed 26.11.2021 ettekirjutuses nõutud ulatuses koos vundamendiga lammutada ja seejärel ehitada teise asukohta uus aed. Kaebajad on selgitanud, et piirdeaia ehitusliku ja visuaalse terviklikkuse tagamiseks tuleks see ilmselt lammutada ka kaebajate kinnisasja sellest küljest, mis ei asu tupiktee ääres, sest 20 aastat tagasi aia renoveerimisel kasutatud elemente ei ole tootmise lõpetamise tõttu enam saada. Kaebajate kinnistu piiril, kuhu ettekirjutuse järgi on lubatud piirdeaeda ehitada, asub praegu kõrghaljastus (vt kaebuse lisad 22–24), mis tuleks piirdeaia ehitamise korral vähemalt osaliselt hävitada. Vastustaja pakkus kohtumenetluses, et kaebajad võiksid leida huvitava lahenduse, ehitades piirdeaia puude vahelt, kuid pole kindel, kas see oleks praktiliselt teostatav ja sobiks visuaalselt piirkonna miljööga. Seega ei ole piirdeaia lammutamine (teisaldamine) nii lihtne, nagu vastustaja ettekirjutuses väidab. Kaebajad on lisaks selgitanud, et piirdeaia ehitamine ligikaudu 30 aastat tagasi ja selle renoveerimine ligikaudu 20 aastat tagasi ei olnud pahatahtlik soov hõivata teisele isikule kuuluvat maad (sh oli kinnistu piir ja piirdeaed sellisel kujul märgitud kaebajate kinnistul asuva elamu ehitusprojektis, millele väljastati 2002. a-l kasutusluba), vaid see oli tõenäoliselt tingitud esialgse aia rajamise aegsete kaartide ja mõõdistuste ebatäpsusest. Kaebajad tõid need argumendid välja juba ettekirjutuse koostamisele suunatud järelevalvemenetluses, kuid 26.11.2021 ettekirjutuses ei ole neile sisuliselt vastatud ega neid kaalumisel arvesse võetud.
18.Kaalukas põhjus lammutamisettekirjutuse tegemiseks võib olla mh ehitise ettenähtavas tulevikus seadustamise võimatus (vt Riigikohtu 21.11.2022 otsus nr 3-19-2398, p 17). Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole toodud selliseid sisulisi kaalutlusi, mille tõttu oleks piirdeaia seadustamine välistatud, ning neid ei ole vastustaja esitanud ka kohtumenetluses.
19.Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et 26.11.2021 ettekirjutus on oluliste puudustega ja halduskohus on selle kokkuvõttes õigesti tühistanud.
20.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Vastustaja menetluskulud (apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv) jääb tema enda kanda. Kaebajate menetluskulud ringkonnakohtus olid 980 eurot ning need koosnevad esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivudest (iga kaebaja kohta 20 eurot) ja kaebajate ühistest õigusabikuludest (900 eurot koos käibemaksuga). 7(8)
3-21-2986 Õigusabikulude kohta on esitatud nimekiri ja arved (dtl 420 jj). Apellatsioonimenetluse käiku ning vaidluse keerukust ja mahtu arvestades on tegemist vajalike ja põhjendatud menetluskuludega, mis tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.