X. X., Y. Y., Q. Q. ja D. D-D. kaebus Viimsi Vallavalitsuse 26.11.2021 ettekirjutuse, sunniraha ja asendustäitmise hoiatuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad: X. X., Y. Y., Q. Q. ja D. D-D., kaebajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Vastustaja: Viimsi vald
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Viimsi Vallavalitsuse 26.11.2021 ettekirjutus.
3.Mõista Viimsi vallalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 2760 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.09.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X., Y. Y., Q. Q. ja D. D-D. (edapidi kaebajad) on Xxxxxxx tee XX//Xxxxxxxxxxx xx Xx
asuva kinnistu (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) omanikud. 2.. Viimsi vald (edaspidi vastustaja) tuvastas valla tänavavalgustuse renoveerimise kolmanda etapi – LED III Melba tee, Õuna tee, Tellissaare tee, Lumemarja tee, Pihlaka tee, Hõbepaju tee, Haabneeme alevik asendiplaani geodeetiliste mõõtmiste käigus, et Xxxxxxx tee XX//Xxxxxxxxxxx xx Xx kinnistu piirdeaed (edaspidi aed) on ehitatud vastustajale kuuluvale Tellissaare tee (katastritunnus 89001:022:0045) transpordimaale.
3.Sellest tulenevalt koostas vastustaja 21.05.2021 kaebajatele ettekirjutuse eelnõu. Eelnõu põhjenduseks on, et tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud kõrvaldama nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Teemaa on ette nähtud liikluse korraldamiseks ja teetaristu rajamiseks. Aed jääb ette tänavavalgustuse renoveerimise ehitustöödele. Nõudeks oli teisaldada aed Tellissaare tee kinnistult ja paigaldada see kaeabajate kinnistule.
4.Kaebajad eelnõule vastuväited, millega vastustaja ei nõustunud. Vastustaja koostas 26.11.2021 kaebajatele ettekirjutus nõudega teisaldada aed vastustaja kinnistult ja paigaldada see kaebajate kinnistu piirile või sissepoole. Ettekirjutuse põhjenduseks on, et võõrale maale ehitatud aed on vastuolus planeeringutega, maa-ala ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. Aed tekitab vastustajale püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik ilma aeda lammutamata piisavalt vähendada ega leevendada. Aed on nii formaalset kui ka materiaalselt õigusvastases asukohas. Ehitise lammutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi. Leebemaid võimalusi rikkumise kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ei ole. Avalikuks huviks on planeeringud kui ühiskondlik kokkulepe, mida tuleb kõigil täita. Samuti on avalikuks huviks välistada ilma õigusliku aluseta ehitiste talumine ja seadustamine. Aed on lihtne rajatis, mille lammutamine ei ole ebaproportsionaalne avalikke ja naabri huve silmas pidades. Vastustaja hoiatas kaebajaid, et ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmisel määrab vastustaja sunniraha ja edastab ettekirjutuse kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Samuti hoiatas vastustaja, et viimase meetmena võib vastustaja korraldada asendustäitmise ja nõuda kulud kaebajatelt sisse.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on ettekirjutuse tühistamise nõue, mille põhjendused on järgnevad: 1) aed asub samas asukohas (ja samal vundamendil) juba enam kui paarkümmend aastat; 2) aed asus samas asukohas enne seda, kui Viimsi vald teemaa omandas; 3) kasutusluba anti olukorras, kus aed oli sealsamas asukohas; 4) asjaõigusseadusest (edaspidi AÕS) tuleneb naabri kohustus taluda heauskselt üle piiri olevat ehitist; 5) aed ei jää ette tänavavalgustuse rajamisele ega takista teehoolet; 6) Tellissaare tee on tupiktee, mille ääres on üksnes paar elamut, mistõttu puudub oluline avalik huvi aia teisaldamiseks; 7) naabrid, kes Telissaare teed kasutavad, ei ole kurtnud ega kurda selle üle, et aed oleks vales kohas ja segaks teel liiklemist, teehoolet jms.
6.Aed on kohtühenduses 30 aastat tagasi ehitatud aia vundamendiga. On üldteada, et kunagised kinnistu piirid, nende mõõdistamine ja mahamärkimine ei vastanud tänapäevasele täpsusele. Nii
on ka vaidlusaluses kohas aia ning kinnistu piir omavahel nihkes. Ajal, mil aed rajati, kuulusid teemaad Vee- ja teedeühistule Haabneeme. Ühistu liikmed olid selle piirkonna elanikud ning kellelgi ei olnud vastuväiteid aia asukoha suhtes. Seega ehitasid kaebajad aia selle praegusesse asukohta heauskselt.
7.Vastustaja on vähemalt kaudselt nõustunud aia asukohaga väljaspool kinnistu piire. Kinnistu endine omanik esitas 24.05.2000 Viimsi Vallavalitsusele taotluse kinnistu kaheks jagamiseks. Taotlusele oli lisatud kinnistu haljastuse skeem, mille kohaselt asuvad kinnistu kagunurgas kased piirdeaiast seespool. Ettekirjutusele lisatud tänavavalgustuse projektijoonise järgi on vähemalt osaliselt kased kinnistu piiril. Samuti on taotlusele lisatud väljavõte ala detailplaneeringu (edaspidi DP) joonisest, millele on vaidlusaluse kinnistu ja aedade osas märgitud juurde, et „Krunt Xxxxxxx tee XX (83) piire on täpsustatud tegeliku asukoha järgi ja poolitatud võrdsete pindalade peale.“ Selle kohaselt on kinnistu suurus (arvestades aia tegelikku paiknemist) 1589 m2 . Ametlik kinnistu suurus on aga 1576 m2 . See vahe (13 m2 ) vastab umbes samale suurusele, mille võrra on kinnistu idapoolne piir kinnistust väljaspool. Vallavalitsus on ilmselgelt avalduse koos sellega lisatud materjalidega läbi analüüsinud. Ehkki taotlus oli suunatud kinnistu jagamisele ning vald ei nõustunud sellega kinnistu vähese suuruse tõttu, ei esitanud vald kordagi märkusi selle kohta, et taotleja esitatud andmed kinnistu suuruse kohta oleks valed, et aed asuks vales kohas vms. Kasutusloa saanud projektis aeda küll eraldi ei käsitleta, näidatakse ainult krundi piirid ja seal on 4 kaske krundi sees. Sel hetkel ei olnud aia jaoks eraldi projekti vaja ja vana aed sai vahetatud uue vastu. Projekti seletuskirja kohaselt „Vana võrkpiire asendatakse uuega, kõrgus 1,5m, raamides.”. Projektilahendus tugineb projekteerimistingimuste p-le 13: „Looduslik piire - vabakujuline piirdehekk koos võrkpiirdega H max=1,5m”. Kasutusloa saamisel oli vana aed juba uue vastu vahetatud. Vastustaja andis ehitisele ja sellega seotud rajatistele 29.11.2002 kasutusloa. Ka selles menetluses ei ole aia väidetavale valele asukohale tähelepanu osutatud ega nõutud selle eemaldamist, ümbertõstmist või muul viisil seadustamist.
8.AÕS § 148 lg 1 sätestab, et ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, on selle kinnisasja osa, mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt sama paragrahvi
2.lõikele lubama. Lõike 2 kohaselt, kui üle piiri olev ehitis on püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist.
9.Tellissaare tee tupiktee ei ole kantud avalike teede registrisse. Seega ei ole sellel avaliku tee kaitsevööndit, mille puhul võiks kõne alla tulla tee kaitsevööndisse haljastuse jm objektide rajamise keeld. Nõudeid, mis kohalduks avalikule teele, ei saaks kõnealuses kohas rakendada. Aiad ja tee olid olemas ammu enne seda, kui vald need omandas. Tee hilisem omandamine ei saa tähendada seda, et senine olukord tuleks muuta ja seada ehitised jms ümber hilisemate nõuete järgi. Ehitistele jms tuleb kohaldada nende rajamisel kehtivaid norme, mitte neid muutuvate normide järel ümber ehitada, nihutada või üleüldse eemaldada. Ka aia 1-meetrise nihutamise korral ei muutu olukord Tellissaare tee tupiktänaval oluliselt: see ei anna midagi märkimisväärselt juurde, ei aita kuidagi kaasa nende väidetavate eesmärkide realiseerimisele, mille eest vald tundub ettekirjutuse järgi seisvat. Kõnealune Tellissaare tupiktee (nii tee kui teemaa) ongi olemuselt kitsas, oluliselt kitsam kui Tellissaare põhitee. Tupikteed on
aastakümneid kasutatud. Avaliku huvi kaitse väited ei ole tõsiseltvõetavad või vähemalt mitte sellised ega nii olulised, et võiksid olla kaebajate erahuvide ees ülekaalukad. Praktika näitab, et elanikud jõuavad alati tee enne lumest puhastada, kui valla teehoolde partner seda tegema asub. Aia nihutamisega lisanduv meeter ei võimalda teehooldusautol ega prügiautol teel ümber keerata. Tänavavalgustuse renoveerimise asendiplaani jooniselt EL-4-01 leht 2 nähtub, et valgustus on projekteeritud (nii kaabli kui ka valgustusposti asukoht) aia asukohta arvestades. Seega ei ole aia lammutamine tänavavalgustuse ehitamise eelduseks.
10.Tupiktee ääres olevate kinnistute omanikud on andnud kirjaliku kinnituse, et aed ega selle kõrval olev hekk ei ole seganud liiklemist, tee hooldamist ega muul viisil tee sihtotstarbelist kasutamist.
11.Aia asukoha muutmine ei ole lihtne. Aed asub püsivalt maaga ühendatud betoonvundamendil. Seetõttu ei ole aed teisaldatav, vaid on lammutatav. Aiaelemente ei ole võimalik enam samasugusena saada. Seega tekiks selle aia osa lammutamisel ja uue rajamisel vajadus välja vahetada mitte üksnes tupiktänava poolne aed, vaid kogu aed. Sellega kaasneb kaebajatele ülearune ja põhjendamatu kulu. Kinnistu piiril asuvad täiskasvanud kased, samuti asuvad kase otsas lindude pesad. Aia ümberpaigutamisel hävivad kolm aia sees nurgas kasvavat kaske. Hetkel on kaskedel kaks pesakasti, milles pesitsevad kuldnokad. Aia ümberpaigutamisel hävineb vähemalt üks kolmest kaunist kõrgeks kasvanud elupuust värava kõrval. Aia ümbertõstmisel tuleb hävitada aia kõrval olev hekk.
12.Ettekirjutuses on viidatud vastuolule DP-ga ning põhjendatud sellega, et aia asukoht ei ole lubatud DP-ga selleks mitte ettenähtud asukohas. DP on vana ning piirdeaia asukoht ei ole selliseks asjaks, mille muutmiseks tuleb DP-i muuta. Vastustaja jätab tähelepanuta, et DP-i seletuskirja p 17 kohaselt „Planeeritava territooriumi teede maa-alal on rohkesti üksikpuid, mis tuleb võrkude ja teede ehitamisel säilitada. Samuti tuleb võrkude ja teede väljaehitamisel säilitada piirdeaedade ääres olevaid hekke.
13.Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et ehitise lammutamise nõue on äärmuslik meede ja peab olema põhjendatud erakordse avaliku huvi ja vajadusega või lähtuma ehitise ohtlikkusest. Antud juhul ei põhine aia lammutamise nõue ühelegi neist tingimustest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja jääb ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde, mida täiendab ja taotleb jätta kaebus rahuldamata.
15.Tegemist naabrusõigusi lahendava tsiviilõigusliku vaidlusega, mistõttu ei kohaldu AÕS-s reguleeritud talumiskohustus.
16.Aia asukohaks on vastustajale kuuluv transpordimaa kinnistul. Kinnistul on teeregistri järgi ka tee, mis on avalikus kasutuses: Tellissaare 7-11 tee, pikkusega 74 meetrit ja lähiaadressiga Viimsi vald, Haabneeme alevik, Tellissaare tee (katastriüksus: 89001:022:0045). Sellele avalikult kasutatavale tupikteele kohaldub kaitsevöönd, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid (Ehitusseadustiku § 71 lg 1). Tee kaitsevööndis on näiteks keelatud ohustada ehitist (teed) või selle korrakohast kasutamist. Selliseks ohuks võivad olla teemaale rajatud aed, muud rajatised ja näiteks suurte puude juured. Vastustaja täidab tee osas omaniku kohustusi (EhS § 92 lg 7), mida aed takistab.
17.Ei oma tähtsust, kui kaua on aed vales asukohas olnud. Kasutusluba väljastati hoonetele, mitte aiale.
18.Asjaolu, et aed ei jää enam ette tänavavalgustuse paigaldamisele, ei oma tähtsust. Pika vaidluse tulemusena (kaebajad ei soovinud vabatahtlikult koostööd teha) pandi liin ja postid ära, aga ka kaebaja enda poolt esitatud fotodel on näha, kuidas valgustuspostid on rajatud vägivaldselt heki sisse ja vastu aeda.
19.Naabrite toetavad seisukohad ei oma määravat tähtsust.
20.Aia ümberpaigutamine ei eelda ilmtingimata suurte puude langetamist: kaebajad saavad ehitada aia kinnistu sisemusse või huvitava lahendusena puude vahelt.
21.Aia kõrvaldamine võib toimuda teisaldamise või lammutamise teel. Kui aeda ei ole võimalik teisaldada, siis tuleb see lammutada. Sõltuvalt rajatisest on seda võimalik kas teisaldada või mitte.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab ettekirjutuse, sest selle põhjendused ei vasta tegelikele asjaoludele, mistõttu on vastustaja lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Vaidluse ese
23.Vaidlus puudub selles, et kaebajate aed asub osaliselt vastustaja kinnistul: täpsemalt kinnistu idapoolses osas Tellissaare teel. Kaebajad on selgitanud (kaebuse p 2.6. ja 2.5.1.), et see olukord tekkis juba enne 01.04.1999 (kinnistul olid siis teised omanikud) ja jätkus 24.05.2000 kinnistu kaheks jagamisel, kui krundi Xxxxxxx tee XX piire täpsustati tegeliku asukoha järgi. Lähtudes aia paiknemisest on kinnistu suurus 1589 m2, korrektsete mõõtmiste tulemusel aga 1576 m2. Kaebajad on oma väiteid tõendanud. Vaidlustaja ei ole neid faktilisi asjaolusid kahtluse alla seadnud. Seetõttu leiab kohus, et vaidluse esemeks on 13 m2 suurune ala: selles ulatuses paikneb aed kinnistu idapoolses osas paralleelselt Tellisaare teega vastustaja kinnistul. Olukorda illustreerivad asukoha fotod. Ettekirjutuse põhjendused
24.Ettekirjutuse põhjendusi tuleb hinnata koosmõjus nõudega aed teisaldada.
25.Kohus leiab, et 21.05.2021 ettekirjutuse eelnõu ja 26.11.2021 ettekirjutuse põhjendusi tuleb käsitleda koos. Samuti tuleb põhjenduste mõistmisel arvestada vastustaja järelevalve osakonna juhataja 30.07.2021 kirjaga (kaebuse p 1.3.5., lisa 5).
26.Sündmuste loogikast lähtuvalt koostas vastustaja ettekirjutuse eelnõu seetõttu, et tuvastas Tellissaare tee ja Pihlaka tee tänavavalgustuse renoveerimise käigus omandiõiguse rikkumise (otsuse p 23). Üheks aia teisaldamise nõude aluseks on väide, et aed jääb ette tänavavalgustuse renoveerimise ehitustöödele. Sellele ajaliselt järgnenud kirjas leiab vastustaja, et kui tänavavalgustuse ehitamise käigus kaevatakse pinnast, siis kukub üle piiri ehitatud aed sisse. Millel need väited põhinevad, ei ole kohtule jälgitav.
26.1.Vastupidiselt vastutaja 21.05.2021 ja 30.07.2021 väidetele ei välistanud aed tänavavalgustuse paigaldamist ega kukkunud kaevetööde käigus sisse. Kaebajad on kaebuses (p 2.10-2.11) ja 14.07.2022 täiendavates seisukohtades (p 2.2) selgitanud, et Tellisaare tee alla paigaldati tänavavalgustuseks vajalik taristu. Vastustaja on vastuses kaebusele kinnitanud, et tänavavalgustuseks vajalikud liin ja postid said paigaldatud vaatamata aia asukohale. Oluline ei ole, kas aed tekitas teatud ebamugavusi tänavavalgustuse paigaldamisel, vaid kas aia asukoht välistas tänavavalgustuse renoveerimiseks vajalikud tööd. Vaid viimasel juhul oleks aia teisaldamine/lammutamine olnud õiguspärane, sest sel juhul ei oleks saanud ehitada avalikes huvides kasutatavat taristut.
26.2.Eeltoodust teeb kohus järelduse, et need vastustaja 21.05.2021 ja 30.07.2021 väited olid esitamise hetkel oletuslikud. Nende oletuste alusel tehti ettekirjutus.
27.Kohus leiab kaebaja esitatud tõendite alusel, et kuni tänavavalgustuse renoveerimise projektini ei olnud aed takistanud Tellisaare tee kasutamist (prügivedu) ega hooldust (lumekoristus). Kui olukord oleks olnud vastupidine, siis oleks eeldavalt keegi teenuse pakkujatest vallale aiaga kaasnevatest probleemidest teada andnud. Selline olukord on kestnud üle 20 aasta. Samuti ei olnud naabrid esitanud kaebust, et nad ei saa Tellisaare teed kasutada vastavalt sihtotstarbele.
27.1.Seetõttu ei ole veenev ettekirjutuse eelnõu ja 30.07.2021 kirja väide, et aed takistab liiklust Tellisaare teel. Kohus nõustub kaebajatega, et vastustaja ei ole konkreetset olukorda analüüsinud (14.07.2022 seisukohad, p 2.3.).
27.2.Järelikult on vastustaja lähtunud ettekirjutust tehes ebakohasest kaalutlusest.
28.Kokkuvõttes on juba need kaalutlusvead sellised, et lükkavad ümber vastustaja ettekirjutuse järelduse: Aed tekitab vastustajale püsiva negatiivse mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik ilma aeda lammutamata piisavalt vähendada ega leevendada.
29.Need vead on sellise kaaluga, et annavad aluse ettekirjutuse tühistamiseks. Kohtul puudub vajadus analüüsida muid kaebaja ja vastustaja seisukohti, sest need ei oma tähendust asja lahendamise seisukohalt.
Menetluskulud
30.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamisega tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebaja taotleb, et kohus mõistaks vastustajalt tema kasuks välja menetluskulud 3195 eurot õigusteenuse eest (õigusteenus 17 h 45 min hinnaga 180 eurot koos käibemaksuga, 14.07.2022 menetlusdokument) ja 60 eurot riigilõivu eest. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kohus leiab vaidluse asjaolusid arvestades, et vastustajalt tuleb kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud 2760 eurot (õigusteenuse kulud 2700 eurot, 15 h*180= ja riigilõiv 60 eurot).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.