TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-11-42859 dokumendid ning edastada elektronpostiaadressile [email protected].

ASJAOLUD

Harju Maakohtu 09.03.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-11-42859 seati XXXX üle eestkoste ning tema eestkostjaks määrati XXXX tähtajaga kuni 09.03.2017. Harju Maakohtu 14.09.2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-11454 vabastati XXXX XXXX eestkostja ülesannete täitmisest. Kohus määras täisealise isiku XXXX eestkostjaks XXXX tähtajaga kuni 09.03.2017. Eestkosteasutus Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu on seisukohal, et eestkoste pikendamine XXXX suhtes on vajalik ning XXXX on sobiv isik jätkama XXXX eestkostja ülesannete täitmist (tl 81-82). 19.12.2016 esitas XXXX kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt pole XXXX hinnangul XXXX tervislik seisund alates 14.09.2015, kui XXXX määrati Harju Maakohtu 14.09.2015 kohtumäärusega nr 2-15-11454 XXXX eestkostjaks, paranenud ega oluliselt halvenenud. Endiselt vajab ta teiste isikute abi igapäevatoimingutes, rääkimata meditsiinilistest konsultatsioonidest, rahalistest tehingutest, õiguslikest küsimustest jm keerulisematest tehingutest-toimingutest. Seega on hädavajalik pikendada XXXX eestkostet (tl 84). XXXX ́le RÕA korras määratud esindaja on seisukohal, et põhjendatud on jätkuvalt määrata täitma eestkostja ülesandeid XXXX, kes on viimasel ajal hoolitsenud XXXX eest (tl 88).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA JÄRELDUS

Kohus, tutvunud kohtule esitatud eestkosteasutuse, XXXX ja XXXX esindaja seisukohaga, leiab, et on põhjendatud pikendada XXXX üle seatud eestkostet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 sätestab, et isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 kohaselt, kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida määrab kohus talle eestkostja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. Tsiviilasjas nr 2-11-42859 viidi 29.01.2012 läbi kohtupsühhiaatriline ekspertiis XXXX psüühilise seisundi hindamiseks seoses eestkoste vajaduse kindlaksmääramisega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis nr 3 olevast eksperdiarvamusest nähtuvalt esineb XXXX ́l sünnist saati üsasisesest

2-11-42859 kahjustusest ja läbipõetud mädasest ajukoe ja -kelmete põletikust põhjustatud ajukahjustus šuntsõltuva vesipea, epilepsia, parema kehapoole halvatuse, kõne- ja psühhomotoorse arengupeetusega. Vaatamata pidevatele taastuskuuridele ja eripedagoogilisele abile ei ole võimalik temaga sisukohaselt suhelda, kuna ta ei kõnele, loe ega kirjuta, ei väljenda arusaamist miimika ega žestidega. Kontakt temaga on raskendatud. Samas esemete näitamise puhul oskab neid nimetada, lihtsamaid korraldusi täidab. XXXX pole omandanud ka piisavalt elementaarse eneseteenindamise võtteid. Intellektuaalselt esineb tal sügav vaimne alaareng. Kooliteadmised puuduva, arutlus-, üldistus- ja järeldusvõime praktiliselt puuduvad, käitumine on täiel määral mõjustatud vahetutest välistest stiimulitest ja esmaste vajaduste rahuldamisest. Vaimse arengu peetusest ja kehalistest häiretest põhjustatud raske kombineeritud puue ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ega mõista nende tagajärgi. Igapäevasel toimetulekul vajab pidevat igakülgset kõrvalabi (toidu ja riiete ettevalmistamist, suunamist hügieenitoimingutele, kõrvalabi liikumisel, suhtlemisel) ja järelvalvet, kuna ei oska ette näha ohtu, ei orienteeru väljaspool tuttavat keskkonda. Ekspert on jõudnud arvamusele, et XXXX ́l esineb raske kombineeritud psüühiliste ja füüsiliste häirete kogum, mis on hõlmatav määratlusega „nõrgamõistuslikkus“ sügava vaimse alaarengu, epilepsia, parema kehapoole halvatuse ja kõnehäire näol, mille tõttu ei suuda ta kestvalt oma tegudest aru saada ja neid vastavalt sellele juhtida. XXXX vajab elukestvalt eestkostet kõigi toimingute puhul, samuti on talle vaja väliskeskkonna poolt elukestvalt tagada toimetulek kõigil tasanditel, ravi ja turvalisus. Tema tervisliku seisundi paranemist ei ole alust prognoosida. Kohus ei pidanud käesoleval ajal XXXX suhtes uue kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist vajalikuks, kuna eestkoste määramise aluseks olevast ekspertiisist on möödunud vähem kui viis aastat ja kohus eestkostja ülesandeid oluliselt ei laienda (TsMS § 528 lg 2 p 1 ja 2). Tallina linn on märkinud, et XXXX on sügava puudega töövõimetuspensionär. Eestkosteasutuse esindaja suhtles 15.12.2016 XXXX ́ga telefoni teel XXXX tervisliku seisundi ja eestkoste pikendamise teemal. XXXX ́l esineva sügava vaimse alaarengu, epilepsia, parema kehapoole halvatuse ja kõnehäire tõttu vajab eestkostet elukestvalt. XXXX viibib endiselt ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel XXXX. XXXX ema suri 03.10.2015, teadaolevalt ei ole kedagi teist, kes sooviks hakata XXXX eestkostjaks. Seega on XXXX nõus jätkama XXXX suhtes eestkostja ülesannete täitmist. XXXX arvamusest nähtuvalt on XXXX imikueast alates olnud tõsise psüühikahäirega. Meditsiinilise diagnoosi kohaselt esineb tal „taaspöördumatu peaaju orgaaniline kahjustus ja elukestev vajadus oklusiivse vesipea raviks kanda šunti. Põhiprobleemiks on vaimse arengu peetus, tetraparees, ravimsõltuv epilepsia.“ Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei suuda XXXX (vaatamata tema võimetekohasele õppele) väljendada ennast ei kõnes, ei kirjas, ta ei mõista ka pildikeelt. Ta oskab täita vaid igapäevatoimetustega seotud korraldusi (nt „pane riidesse“, „tule sööma“, „lähme õue“ jms), muudatused igapäevaelus (nt uus tegevusjuhendaja) tekitavad temas segadust ja ta võtab neid raskesti omaks. Tema käitumises on mitmeid autistlikke jooni. Ta on väga emotsionaalne ja vajab palju individuaalset lähenemist. Kui ta ei saa piisavalt individuaalset tähelepanu, võib ta muutuda agressiivseks nii tegevusjuhendajate kui temaga Haraka kodus ühes majas elavate noorte vastu. XXXX esindaja seisukohast nähtuvalt ei ole XXXX võimeline iseseisvalt toime tulema eluga ja jätkuvalt vajab eestkostet. Seega eestkoste pikendamine on põhjendatud, sest eestkoste vajadus ei ole ära langenud kuna eestkostetav ei ole võimeline kaitsma oma õigusi vastaval määral. Eestkostja ametiaja pikendamine võimaldab eestkostjale jätkata täita eestkostja ülesandeid ja tegelda eestkostetava kõigi asja ajamisega. XXXX teatas, et tema arvamusel endiselt vajab XXXX teiste isikute abi igapäevatoimingutes, rääkimata meditsiinilistest konsultatsioonidest, rahalistest

2-11-42859 tehingutest, õiguslikest küsimustest jm keerulisematest tehingutest-toimingutest. Seega on hädavajalik pikendada XXXX eestkostet. Lähtudes eeltoodust ja arvestades XXXX psüühilist seisundit, leiab kohus, XXXX eestkoste vajadus ei ole ära langenud. Seega tuleb eestkoste aega pikendada. Kohtu hinnangul ei ole võimalik XXXX huve kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu. Tulenevalt puudutatud isiku XXXX psüühilisest seisundist, XXXX, XXXX ́le riigi õigusabi korras määratud esindaja ja Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja seisukohtadest, asub kohus seisukohale, et XXXX eestkostja ülesanneteks tuleb jätta XXXX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XXXX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Tulenevalt asjaolust, et XXXX üle eestkoste tema kõigi asjade ajamiseks on XXXX huvide kaitseks endiselt vajalik, on XXXX teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses (TsMS § 526 lg 5). Kohus on ka seisukohal, et tulenevalt kõigest eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et XXXX ei ole ka võimeline aru saama abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Käesoleva ajani on XXXX eestkostja ülesandeid täitnud XXXX, kes on siiani täitnud eestkostja ülesandeid kohusetundlikult ja eestkostetava huvides. Kohtu hinnangul on põhjendatud pikendada XXXX volitusi XXXX eestkostjana. XXXX eestkostja ametiaja pikendamiseks takistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. TsMS § 526 lõike 2 punkti 5 kohaselt märgitakse kohtumääruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud aeg olla pikem kui 5 (viis) aastat määruse tegemisest alates. PKS § 203 lõike 4 kohaselt kontrollib kohus hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PKS § 203 lõikes 4 sätestatuga asub kohus seisukohale, et XXXX ́le tuleb eestkostja määrata viieks (5) aastaks, so kuni 17.01.2022. Kohus selgitab, et vastavalt PKS § 193 lõigetele 1 ja 2 teostab kohus eestkostja tegevuse üle järelevalvet. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ning nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja tema ülesannetest vabastada. Samuti peab eestkostja teatama kohtule oma elukoha muutusest. PKS § 194 lõike 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt peab eestkostja esitama kohtule igal aastal kirjaliku aruande eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Kohus kohustab XXXX ́t esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15. märtsil.

2-11-42859 Vastavalt PKS § 206 lõikele 2 peab eestkostja, juhul kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Lisaks selgitab kohus, et vastavalt PKS § 179 lõikele 5 peab eestkostja eestkostetava vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest. PKS § 183 lõike 3 kohaselt peab eestkostja hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides ning taotlema vastavalt PKS § 187 kohtult eelneva nõusoleku, et: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; 3) kohustuda tegema käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi; 4) sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; 5) anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Samuti on vastavalt PKS § 188 lõikele 1 vajalik kohtu nõusolek teisteks tehinguteks. Näiteks ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda 1 (ühe) aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; võtta laenu jne. Vastavalt PKS § 207 lõikele 2 on vaja kohtu eelnevat nõusolekut ka eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks ja üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks. Kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks, teatab kohus TsMS § 531 lg-st 6 tulenevalt sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele. Lähtudes TsMS § 172 lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas riigi õigusabi kulud ja tasu riigi kanda, ülejäänud menetluskulud neid kandnud isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.