lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1129/11

Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 04.12.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-1129/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Andmekogud ja avalik teave › Muud andmekogud ja avalik teave
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.12.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1207
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KrMS § 35 lg 2SüüdistatavKrMS § 214 lg 1Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimusedKrMS § 34 lg 1Kahtlustatava õigus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidegaHKMS § 179 lg 4Määruse teatavakstegemine ja jõustumineHKMS § 44 lg 1Kaebeõigus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-23-1129 4. detsember 2023 Karin Jõks Mikhail Simtsovi kaebus Prokuratuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vastata kaebaja avaldustele seoses kriminaalasja materjalide edastamisega haldusmenetlusse Kaebaja – Mikhail Simtsov Vastustajad – Prokuratuur, Politsei- ja Piirivalveamet

1.Võtta asja juurde kohtuasjast 3-22-1513 Politsei- ja Piirivalveameti 24.04.2023.a avaldus ja Tartu Halduskohtu 15.05.2023.a otsus.
2.Tagastada kaebus.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajale edastatakse ka määruse tõlge vene keelde.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Sarnased lahendid

Andmekogud ja avalik teave
  • 01.09.20263-26-1048/10Riigikohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1957/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 07.08.20263-26-1617/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.07.20263-26-1547/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-649/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-848/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Asjaolud

1.Kaebaja Mikhail Simtsov esitas 18.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Ringkonnaprokuratuuri ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamiseks vastata kaebaja päringule. Kaebaja suhtes algatati kriminaalasi nr 21740000128. Sellest kriminaalasjast on kaks tunnistaja ülekuulamise protokolli jõudnud haldusmenetluse nr 15.3-3.1/1850 materjalide hulka. Haldusmenetluses vaatab PPA läbi kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamist. Selleks, et kriminaalasja materjale saata haldusasja juurde, peab PPA tegema prokurörile ametliku päringu ja Prokuratuur andma ametliku loa andmete väljastamiseks. Kaebaja soovib saada vastust küsimustele kes, millal ja millisel seaduslikul alusel edastas PPA-le kriminaalasja materjalid, kas PPA esitas Prokuratuurile päringu väljastada kaks ülekuulamise protokolli, kas Prokuratuur väljastas loa kriminaalasja materjalide edastamiseks PPA-le. Kaebaja soovib, et talle esitatakse tutvumiseks PPA päring ja Prokuratuuri vastus. Kaebaja on nõudnud vastuseid neile küsimustele PPA-lt ja Prokuratuurilt. Kaebaja on saanud vastused, kuid need ei rahulda teda. Kaebaja leiab, et tal on õigus tutvuda teda puudutavate dokumentidega.
2.Prokuratuur edastas kohtule: - 05.04.2023.a vastuse kaebaja 26.03.2023.a avaldusele, milles kaebaja soovis selgitusi, millistel asjaoludel on kriminaalasja nr 21740000128 kaks ülekuulamise protokolli edastatud PPA-le. Kaebaja soovis prokuröri nime, kes dokumendid edastas ja millal see toimus. Vastuses on märgitud, et alates 05.01.2023 on kriminaalasi nr 21740000128 ringkonnaprokurör M. Pärna menetluses. Varem kriminaalasja menetlust juhtinud prokurör ei tööta enam prokuratuuris, mistõttu andmete küsimine temalt ei ole võimalik. Kaebajal on samasisulise päringuga võimalik pöörduda PPA poole. Prokuratuur selgitas, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 alusel võib prokuratuuri loal ja määratud ulatuses kohtueelse menetluse andmeid avaldada. - 04.05.2023.a vastuse kaebaja avaldusele, milles kaebaja avaldas rahulolematust eelmises punktis nimetatud vastusega. Vastuses selgitati, et kaebajale on 05.04.2023 vastusega ammendavalt vastatud ning täiendavate selgituste andmine ei ole võimalik ega vajalik. Kaebaja samasisulistele pöördumistele jäetakse edaspidi vastamata.
3.PPA edastas kohtule 03.05.2023 vastuse nr 3.2-2/1912-2. PPA teavitas kaebajat, et kriminaalasi nr 21740000128 on Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna poolt lõpule viidud ja materjalid saadeti 14.03.2022 Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakonda. Samuti teavitas PPA, et KrMS § 214 lg 1 alusel võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel.
4.Kohtuasja 3-22-1513 dokumentidest nähtub alljärgnev: - PPA tunnistas 01.07.2022.a otsusega nr 15.3-3.1/1850-8 kehtetuks kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa. Haldusmenetluses kogutud tõendite hulka kuulusid tunnistajate ülekuulamise protokollid kriminaalasjas nr 21740000128; - kaebaja esitas kaebuse PPA 01.07.2022.a otsuse tühistamiseks. Kaebaja tugines muuhulgas sellele, et kriminaalasjast nr 21740000128 pärinevad tunnistaja ülekuulamise protokollid ei ole lubatavad tõendid ning ei nõustunud nende sisuga; - PPA selgitas oma 24.04.2023.a seisukohas, et tunnistaja ülekuulamise protokollide kasutamiseks ja avaldamiseks on luba ja initsiatiiv tulnud Prokuratuurilt, PPA on lähtunud haldusmenetluses uurimispõhimõtte teostamisest ning täitnud oma kohustust haldusorganina selgitamaks välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud; - kohus käsitles otsuses kaebaja väidet, et mõned haldusmenetluses kasutatud tõendid pärinevad pooleli olevatest kriminaalmenetlustest. Kohtu seisukoht
5.Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ta ei ole rahul vastustega, mille PPA ja Prokuratuur talle andsid. Kaebaja soovib saavutada seda, et PPA ja Prokuratuur esitavad talle uued, kaebaja soovitud sisuga vastused. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. See tähendab, et kaebeõiguse eelduseks on isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive. Tegemist peab olema subjektiivse avaliku õiguse riivega, mitte kõigest mõningase puutumusega faktilisel või huvi tasandil.1

Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving jt. lk 180

6.Kaebaja soovis ühelt poolt saada PPA-lt ja Prokuratuurilt selgitusi kriminaalasjas tehtud menetlustoimingu - kriminaalasjas kogutud andmete väljastamise kohta. KrMS § 34 lõikes 1 on sätestatud kahtlustatava õigused, mis on KrMS § 35 lg 2 alusel ühtlasi süüdistatava õigused. KrMS § 34 lg 1 p 8 annab kahtlustatavale ja süüdistatavale õiguse esitada taotlusi ja kaebusi. Kaebaja esitas taotluse selgituste saamiseks ning nii PPA kui ka Prokuratuur on sellele vastanud. Kohtule ei ole äratuntav õiguslik alus, mis võimaldaks nõuda Prokuratuurilt või PPA-lt kui uurimisasutuselt korduvaid selgitusi menetlustoimingu kohta, kui kaebaja ei ole esmaste selgitustega rahul. Viidatud sättes nimetatud kaebuse all on mõeldud KrMS 8. peatüki
5.jaos sätestatud uurimiskaebemenetlust, mis ei allu halduskohtu kontrollile.
7.Teiselt poolt soovis kaebaja saada selgitusi haldusmenetluses tehtud menetlustoimingu elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses tõendite kogumise kohta. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 näeb ette haldusorgani selgitamiskohustuse. On tõsi, et PPA on mõistnud kaebaja avaldust selgituse küsimisena kriminaalmenetluses tehtud menetlustoimingu kohta ehk ei ole andnud selgitusi menetlustoimingu kohta, mille PPA tegi kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses. Samas nähtub määruse punktis 4 toodust, et selgituse haldusmenetluse menetlustoimingu kohta andis PPA kaebajale elamisloa kehtetuks tunnistamise üle toimuva kohtuvaidluse raames enne käesoleva kaebuse esitamist. Kohus leiab, et kaebaja poolt ei olnud heauskne esitada uus kaebus nõudes kohustada PPA-d andma talle selgitusi, kui kaebaja on selgitused teise haldusasja menetluse raames juba saanud. Ka HMS sätetest ei tulene kaebajale õigust küsida selgitust korduvalt.
8.Kohtule ei ole äratuntav, mil viisil aitaks kaebaja õiguste teostamisele kaasa teave selle kohta, täpselt milline ametnik ja millisel kuupäeval tunnistajate ülekuulamise protokolle küsis või väljastas. Vaidlust ei ole selles, et need dokumendid olid kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses kogutud dokumentide hulgas. Dokumentide väljanõudmise ja -andmise õiguslikku alust on kaebajale selgitatud. Kohus selgitab täiendavalt, et välismaalaste seaduse § 271 lg 1 sätestab, et haldusorganil on menetluse läbiviimisel õigus koguda andmeid välismaalasega seonduvate menetluses tähtsust omada võivate asjaolude kohta andmekogudest, teistelt avalik-õiguslikke ülesandeid täitvatelt asutustelt ja isikutelt ning eraõiguslikelt isikutelt. Nimetatud isikutel ja asutustel on kohustus need andmed haldusorganile edastada ja haldusorganil on õigus neid andmeid töödelda. KrMS § 214 lõiget 1 mõistab kaebaja valesti. See säte tähendab, et kohtueelse menetluse dokumente võib avaldada prokurör ja tema loal muud menetlusosalised2. Kui dokumendid andis PPA-le Prokuratuur, siis ei olnud selleks vaja vormistada mingeid nõusolekuid.
9.Kaebaja avaldused selgituste saamiseks ei ole käsitletavad teabenõudena (avaliku teabe seaduse § 6 tähenduses) ega selgitustaotlusena (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 2 lg 2 tähenduses), kuna olemas on täpsemad, vastavalt kriminaalmenetlust ja haldusmenetlust reguleerivad normid. Kohus siiski märgib, et ka selgitustaotluse puhul aktsepteeritakse kohtupraktikas üldiselt isiku subjektiivset õigust saada vastus, kuid ei aktsepteerita kaebeõigust vastuse sisu vaidlustamisel.
10.Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus kaebuses toodud nõuete, s.o täiendavate vastuste esitamiseks kohustamise nõuete esitamisel. Kaebus kuulub tagastamisele. Kriminaalmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud E. Kergandberg ja P. Pikamäe. Kirjastus Juura 2012. Lk 523, p 6

Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

11.Kohus rahuldab kaebaja taotluse tõlkida käesolev määrus vene keelde. Menetlusabi taotluse seoses tõlkimisega lahendab kohus vajadusel (kui määruse tõlgib kohtu tõlk, siis tõlkimise kulud puuduvad).
12.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20263-26-1432/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 07.07.20263-26-1884/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium