Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2575
Haldusasi
T.F kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3500 eurot ja D.B kaebus Tartu Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebajad T.F ja D.B , seaduslik esindaja T.F Vastustaja Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.01.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
kinnipeetavatele ja ka vanglateenistujatele, tagajärjed võivad tekitada kahju paljude vanglas viibivate isikute tervisele või teatud olukordades olla ka eluohtlikud. Kuna pikaajalised kokkusaamised on üheks võimaluseks, mille kaudu üritatakse vangla territooriumile ohtlikke esemeid/aineid tuua, pöörab vangla erilist tähelepanu ka pikaajalistele kokkusaamistele tulnud isikute läbiotsimisele. 4.2 Vanglaametniku õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele tulnud isiku ja tema asjade läbiotsimiseks tuleneb vangistusseaduse (VangS) §-st 27. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 40 kohaselt kohaldatakse pikaajalisele kokkusaamisele lühiajalist kokkusaamist reguleerivaid sätteid, arvestades pikaajalise kokkusaamise regulatsiooni erisusi. VSkE § 37 lg 2 järgi otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja kokkusaaja läbi. Justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lg 1 (kuni 25.11.2022 kehtinud redaktsioon) kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Ükski õigusakt ei tee erandit alaealise läbiotsimisele. Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada läbiotsimist, v.a nõue, et seda teostavad läbiotsitavaga samast soost isikud. 4.3 Vangla on kokkusaajate suhtes läbiotsimise vajalikkust kaalunud. Kaalutlust ei ole teostatud küll konkreetse isiku põhiselt ega igakordselt läbiotsimist teostava ametniku poolt, kuid selline kaalutlus tehti vangla läbiotsimise praktika kujundamisel. Kaalumise tulemusel on otsustatud, et lühiajalisele klaasiga eraldamisega kokkusaamisele tulles kokkusaajale täielikku läbiotsimist ei teostata, sest riskid on väiksemad. Samas aga pikaajalise kokkusaamise korral on tõenäosus vangla territooriumile keelatud aine/eseme sattumiseks suur, mistõttu peeti kokkusaajate suhtes lahtiriietumisega kontrolli ainuvõimalikuks. Ükski muu meede ei ole keelatud esemete leidmiseks olnud seni sedavõrd efektiivne. Teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, mis tähendab, et veel tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad eksitada tavapärased ja lubatud asjad (needid, lukud jms). Kompamise efektiivsus sõltub muuhulgas ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest ja struktuurist. Kehaskänner ei pruugi markeerida mittemetallilisi kuivi asju ega väikeseid keha külge kleebitud esemeid (nt nikotiiniplaaster). 4.4 Kokkusaajate läbiotsimine on korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Täieliku läbiotsimise tegemiseks saadetakse läbiotsitav eraldi ruumi, läbiotsimise teostab külastajaga samast soost ametnik. Lahti riietumiseks suunatakse külastaja kardinaga eraldatud läbivaatuse kabiini, kuhu külastaja siseneb üksi (või soovi korral koos lapsega). Külastajatel paluti üla- ja alakeha lahti riietada eraldi. Selliselt ei pidanud külastaja seisma ametniku ees täielikult alasti ja selline korraldus vähendas vangla hinnangul sellise toiminguga kaasnevat ebameeldivust. Toiming on privaatne ja lühiajaline, maksimaalselt 2-3 minutit. Ametnik vaatab üle riided, jalatallad, kaenlaalused, vajadusel palub võtta juuksed patsist lahti, tõsta juuksed natuke ülesse ja lasta need alla langeda ning avada suu. Vangla praktikas ei nõutud külastajatelt igakordselt küki tegemist läbiotsimisel. Läbiotsimisel väldib ametnik läbiotsitavaga füüsilist kontakti. Alaealise läbiotsimise juures viibib lapsega koos kokkusaamisele saabunud vanem. Lastelt ei nõuta kükkide tegemist. Pärast kontrolli tegemist väljub ametnik koheselt läbiotsimise kabiinist ning külastaja riietab end privaatselt. 4.5 Alates 01.08.2022 ei teostata enam lahti riietumisega läbiotsimisi kokkusaamistele tulnud alaealistele. Ka on vangla muutnud täiskasvanute läbiotsimise praktikat ning lahti
riietumisega läbiotsimiste vajadus otsustatakse vangla teabe- ja uurimisosakonna võimaliku sisendi, kehaskänneri näidu ja isiku käitumise põhjal.
mitte konkreetselt kaebajatega seonduvat ohtu. Kohtu arvates isegi juhul, kui tekib konkreetses olukorras põhjendatud kahtlus, tuleks kaaluda lapse alasti läbiotsimise asemel kokkusaamise korraldamist muul viisil (nt järelevalve all) või jätta kokkusaamine üldse ära (vt VangS § 25 lg 11 p 4). 5.5 Kuna vastustaja jättis kaalumise teostamata, on tema tegevus õigusvastane. Kuna isiku keha kuulub eraelu esemelisse kaitsealasse, rikkus kaebaja õigusvastane läbiotsimine tema eraelu puutumatust ja tekitas mittevaralist kahju (vt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks on ka vastustaja süü (vt RVastS § 9 lg 1). Konkreetsel juhul kaalumise teostamata jätmine sai toimuda vähemalt raske hooletusega (vt RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 104 lg 4). Seega on kaebajatel tekkinud mittevaralise kahju ja see on põhjuslikus seoses vastustaja tegevusega. 5.6 Mittevaralise kahju hüvitamise viisi ja suuruse kindlakstegemisel tuleb arvestada õigusrikkumise raskust ning süü vormi ja selle raskust (vt RVastS § 9 lg 2). Vastustaja viidatud asjaolu, et kokkusaamisele tulnud alaealisi enam alasti läbi ei otsita ja ka kokkusaamisele tulnud täiskasvanute läbiotsimise praktikat on käesolevaks ajaks muudetud, ei ole kohtu hinnangul kaebajatele tekitatud kahju heastamiseks piisav. Kohus leiab, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades on põhjendatud mõista vastustajalt T.F-ile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 1000 eurot ja D.B-le tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 2000 eurot. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et kaebajate alasti läbiotsimine toimus kokku neljal korral; samuti sellega, et D.B on alaealine, mistõttu tema alasti läbiotsimisega kaasnenud riive oli oluliselt intensiivsem. Kohus ei nõustu kaebuse käsitlusega, et T.F läbiotsimine oli vaginaalne. Asjas kogutud teabest ei nähtu, et kaebaja kehaõõnsusi oleks läbiotsitud. Selliseks tegevuseks puudub Eesti õiguskorras ka seaduslik alus (vt RKHKo 18.05.2021, 3-19-549, p 13).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.